ülejäänud Venemaa sisekubermangude omast, tuli uuel võimul kohalike 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse aadlike privileegid säilitada. Sellega sooviti vältida baltisaksa opositsiooni kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid tekkimist, mis oli tekkinud Rootsi ajal Rootsi võimude vastu. koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas ASEHALDUSKORD oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775– küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema 1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines PÕHJASÕDA oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara
1909 Eesti rahvamuuseumi rajamine 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1870 I raudtee Eestis märts 1917 veebruari revolutsioon, Vene tsaar loobub troonist 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1689 ilmub I Läti keelne piibel 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" nov. 1917 Oktoobri revolutsioon 1783-1796 Katariina II asehalduskord 1907 rajatakse Eesti kirjanduseselts 1680 Suur reduktsioon 1865 asutatakse laulu- ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 12. IV 1917 Eesti saab autonoomia (osalise iseseisvuse) 1739 I eesti keelne piibel 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) Iseloomusta Balti erikorda, millal see kehtis? Kehtis 17101917, 18. sajandil oli asehalduskord. Eestis oli eriline olukord. Liivi ja Eestimaa eriõigused
talupojal polegi vaja pidi kool olema va, kui lugeda osata kui lapsed said ka kodus lugemise selgeks õppida) haridus tugines koduõppele 5. Millal kehtestati asehalduskord Eestimaal, milliseid muudatusi see kaasa tõi Eesti ala haldusjaotuses? Venemaa kubermangudes kehtestati 1775 uus halduskorraldus, mida 1783. a laiendati ka Baltikumile. Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja- asehalduri järgi nimetatakse seda ajajärku asehalduskorra ajajärguks (1783-1796). 1) Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne-, Harju-, Järva- Virumaa) lisandus Paldiski maakond, mis püsis vaid lühikest aega
Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel, Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried Forselius, Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, Johann Georg Eisen, August Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi- vastane liit (Saksa)August II Tugev, (Taani)Frederik IV, (Vene)Peeter I; Rootsi aeg 1561-1710; Vene aeg 1710- 1918, 17.saj sisemigratsioon, suur
Rootsi aeg kuldne aeg? 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga läks kogu Eesti mandriosa Rootsi valdusesse. 16-ne aasta pärast, 1645. aastal, sõlmitud Brömsebro rahu kohaselt läks Rootsi alla ka Saaremaa, mis lõpetas Taani aja Saaremaal ja seega algas Eestis Rootsi aeg. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 1700. aastani. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680
Rosen´i deklaratsioon - oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Valgustusajastu - Ajajärk 18. sajandil Euroopas pietism - Oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Tallima Paap - Oli Eesti hernhuutlaste juhte 18. sajandil. Katariina II - (1763-1796) Tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos. (valgustatud monarh) Katariina II reformid - 1. Balti kübermängudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekivad linna- ja maavalitsused. 2. Kehtestab baltikumis pearahamaksu. Maarahva kalendrid - Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupojad jälgisid tõsise huviga. August Wilhelm Hupel - Oli Äksi pastor aastail 17601764. Paul I - Oli Venemaa keiser 17961801. Aleksander I - Oli Venemaa keiser 18011825 Maamiilits - Eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi.
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaits...
linnakodanikud pidid käima teotööd tegemas. Erandiks oli vast Pärnu, kes kaubanduselt Konkureeris isegi Tallinnaga. 13. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.?(too näiteid) Kunstis valitses 18.saj alguses veel Barokk ja saj. keskel Klassitsism (Tartu vanalinn) 14. Katariina II Tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( Valgustatud monarh) Katariina II reformid: 1.Balti kubermangudest viiakse sisse asehalduskord , millega tekivad linna ja maavalitsused 2.Kehtestab Baltikumis Pearahamakse Maarahva kalendrid Eestlased trükkisid neid kõige rohkem (Esimesed masstrükised) 15. Nimeta usulisi liikumisis, mis levisid 18. saj. Eestis? Pietism ja Hernhuutlus ( keelustatakse 1743) 16. Iseloomusta vennastekogudusi? (mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine
1765. aastal anti välja tänu Liivima kindralkuberneri George Browne nõudmisel talupoegade kaitseseadused, mis nägid ette talupoegade õigust vallasvarale, määrasid kindlaks mõisakoormiste ülempiirid, piirasid mõisnike kodukariõigust 30 vitsahoobini, kohustasid rüütelkonda rajama igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse koole. See ei toonud kaasa erilisi muutusi, kuid algus oli sellega tehtud. 1783. aastaks kehtestati Katariina II poolt uus asehalduskord. Liivimaal asutati 2 uut maakonda: Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa, mille keskele rajati Võru linn ja sündis Võrumaa. Kehtestati Vene kohtusüsteem, kujundati ümber maa-ja linnaomavalitsus. Kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, aadlimatriklid kaotasid kehtivuse. Eesti-ja Liivimaal piirasid uued seadused rüütelkondade ja linnaeliidi privileege. Nendega anti kõigile mõisavaldajatele maapäeval ja maaomavalitsuses võrdsed õigused, kaotati maanõunike
Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahin...
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? Põhjenda! 1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid! 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle m...
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
9. Millal ja kelle poolt hakati välja andma ajalehte ,,Perno Postimees" ? Perno Postimees hakkas ilmuma 1957. A suvel ja selle väljaandeks oli koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen. 10. Mida sätestas 1866. A vallaseadus? 1866. a vallaseaduse alusel kadus mõisa haldusvõim valla üle. 11. Pearaha 1782. Aastat kehtima korraldama hakatud hingerevisjonide alusel kehtestatud uus riigimaks, mis lahendas rahalisi võimalusi. Asehalduskord 1783-1796. A Eesti- ja liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti ja Liivimaa Venemaa haldusseadustik (Katariina II ) Vennastekoguduse liikumine - e. hernhuutlus on 18. Sajandist Kesk-Eurppoast pärinev protestantlik äratusliikumine Usuvahetusliikumine - 1845.a. alanud massiline astumine vene õigeusku. Talupojad arvasid, et õigeusku vastu võttes antakse neile maad ja lisandub hüvesid. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka
Kuid ta ei olnud ka Baltimaade vaenlane. Kui Venemaal teostas kubermangureform, millega kubermangude valitsemist ühtlustati, siis seadis Katariina eesmärgiks, et reform laineks ka Balti kubermangudele. 1782 aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostati kubermangu reform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. asehalduskord, sest sell ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. Rüütelkonna ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse kõik aadlikud võrdsustati, kroonu ametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. a. Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) b. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur.
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
Talupoegade olukord-kontrollida kodust tööd Vaimuelu 18. sajandil Võta poolt või vastuseisukoht ning põhjenda oma otsust. Viimane ülesanne Tihenevad Eesti kultuurikontaktid Läänega (uued usuvoolud, kirjandus-, kunsti-, muusikastiilid, elulaad) Luteri kirik ja kirikuõpetajad jäävad vaimuelu kandjateks. TÜ ei tegutse. Taastatakse talurahvahariduse andmine. Rahvasõbralike haritlaste kriitika valitsevate olude, sh. pärisorjuse suhtes. Eestlased kristianiseeruvad Täida lünktekst usuvoolude kohta. Luteri usku lähendas rahvale............................ Lõplikult võtsid eestlased ristiusu omaks tänu................................................................... Hernhuutlus süvendas järgmisi moraalseid tõekspidamisi:........................................................................................ Hernhuutlus kasvatas rahva algatusvõimet:......................................................................................
aadlimatriklid. Immatrikuleeritud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistada vene kolonisatsiooni. Tagas kiirema arengu (võimaldas suhteid Lääne-Euroopaga) Vene aeg(1762-1796) Võimule tõsus Katariina II, kes taotles siinsete aadlike privileegide kaotamist ja tugevamat sidumist impeeriumiga. Elluviijaks sai George Browne. Ta pooldas talurahva olukorra kergendamist ja koolihariduse edendamist. Algas asehalduskord. Et murda siinse aadli vastuseisu, lubas Katariina II nende mõisad pärusomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ja kestvale reduktsiooniähvardusele. Vene aeg(1796-...) Et vältida pingete teravnemist, taastati pärast Katariina II surma põhijoontes varasem valitsemisviis. 5.Talurahva 17.-18. saj Rootsi ajal Pärisorjus ja sunnimaisus kinnistusid (talupoeg oli mõisnikust isklikus sõltuvuses, kasvasid teokoormised)
Mõlema kubermangu eesotsas olid kindralkubernerid. 1700-1721 Põhjasõda 1710 (1721) Rootsi võimu lõpp Eestis 1710 Harku kapitulatsioonid 1721 Uusikaupunki rahu Venemaa ja Rootsi vahel. Venemaa saab Eesti-, Liivi ja Ingerimaa Eestis algab Vene aeg. Maa on jaotatud kaheks kubermanguks, mõlema eesotsas kindralkubernerid. Kujuneb välja Balti erikord. 1783.1796 Asehalduskord. Lisandusid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa. 19. sajandil jääb olukord üldiselt samaks, suureneb vaid linnade arv. Kuni Vene aja lõpuni 12 linna. 30. märts 1917 Venemaa Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise korra kohta: Eesti alad ühendatakse ühtseks Eestimaa kubermanguks, lubatakse moodustada omavalitsusorgan Maapäev (Maanõukogu). okt. 1917 Enamlaste võimuletulek Eestis 24.2.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine
Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal. 1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta "on oma naabritelt röövinud"; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga. Kumb ajajärk oli Eestile positiiv...
moodustasid rahuajal 5-15% elanikkonnast, sõjaolukorral isegi kuni 30%. · Siinsesse vene kogukonda kuulusid veel vene rändkaupmehed, käsitöölised ning õigeusukiriku vaimulikud jne. 3) linnad, sise- ja kaugkaubandus ning töönduses võrreldes Rootsi ajaga sarnasused, erisused 8. Asehalduskord; talurahvas ja mõis XVIII saj. 1) asehalduskord millal, miks, millised muutused ·18. sajandi lõpus ·Miks? Katariina II tahtis Baltikumi senised privileegid kaotada, et Baltikumi liita tihedamalt impeeriumiga; Muutused: · Kõik mõisnikud said võrdsed õigused; · Saadeti laiali maanõunike kolleegiumid ja raed; · Linnades said kodanikuõigused majaomanikud, sõltumata rahvusest ja tegevusalast; · Moodustati linnaduumad (rae asemel);
hoobine talupoja ülemkaristuspiir, anti õigus kaevata mõisniku peale Katariina II · Vene tsaarinna 1729-1796 · Tühistas Balti erikorra ja asendas selle asehalduskorraga · Kehtestas ka eestis pearahamaksu (mis tõi kaasa rahutusi) · Baltikum kartis tema võimuletulekut · Balti erikord kukutati, sest tõkestas keisrinna kaubanduspoliitikat · Suhteliselt isepäine valitseja, pärast tema surma kaotati asehalduskord August von Kotzebue · Saksa näitekirjanik 1761-1819 · Rajas harrastusteatri Jõhvi lähedale · Kuumad-külmad suhted Venemaa juhtkonnaga, saadetud ka asumisele, kust hiljem vabandusega vabastatud · 1784 asutas Tallinnas asjaarmastajate (Liebhabertheater) Charles Eugene de Croy · Vene väejuht Narva lahingus 1651-1702 · Kaotas lahingu · Teenis eri maade väeteenistustes (Taani, Austria, vene) · Andis rootslastele ennast vangi
nii eestlastele kui sakslastele Jannsen 1857. aastal algatas ,,Perno Postimehe", 1864 ,,Eesti Postimehe", korraldas esimest üldlaulupidu, algatas laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" Katariina II Piiras Balti erikorda, asehalduskord, kubermangudes sai valitsejaks asehaldur, piiras eestlaste õigusi ning muutis tugevalt seadusi 5. Põhjasõda toimus 1700-1721. aastatel, osapoolteks olid Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa. Tagajärjena sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest. Balti erikord oli tähtis Eesti keele ja kultuuri säilimiseks.
rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Pietism – Saksa protestantismi vabadusliikumine 17.-19. sajandil Tallina Paap – 11. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.?(too näiteid) Kunstis valitses 18.sajandi alguses veel Barokk ja saj. Keskel Klassitsism (Tartu vanalinn, Toompea loss.) 12. Katariina II – Tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos (Valgustatud Monarh) Katariina II reformid: Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekkivad linna- ja maavalitsused. Kehtestab Baltikumis pearahamakse. Maarahva kalendrid – Õpetliku ja praktilise sisuga kalendrid (Esimesed masstrükised) 13. Nimeta usulisi liikumisis, mis levisid 18. saj. Eestis? Pietsim ja Hernhuutlus (keelustatakse 1743) 14. Iseloomusta vennastekogudusi?(mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumiine,
Eesti ala valitsejad 14. 18. sajandil Eesti ala on läbi aegade valitsenud mitmed riigid kuna eestlased pole oma väikese rahvaarvu ning piisavate ressursside puudumise tõttu suutnud kaitsta oma iseseisvust. Lisaks sellele asub Eesti ala küllaltki soodsas kohas. Eesti alal on paljud riigid võimuvõitlust pidanud. Näiteks võib tuua Venemaad, Rootsit ja Taani kuningriiki. Pärast madisepäeva lahingut, kui eestlased kaotasid, sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II. Taanlaste kindlaks eesmärgiks oli Eesti ala püsivalt vallutada. Pärast võidukat lahingut Taanlaste poolt lasi Taani kuningas Tallinna alla ehitada kivilinnuse, määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks jäi kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Eesti ala aga üldiselt jaotus nii mitme riigi vahel. Lisaks Taanile, kes oli hõivanud Põhja-Eesti, läksid Sakala ja Järv...
Positiivne: Säilis siinne kultuur ja omapära, välistati Vene kolonisatsioon 2. Talurahva õigusliku seisundi muutumine Esimesena Venemaa valitsejatest üritas baltisakslaste privileege muuta/piirata/tühistada Katariina II (polnud enam välisjõudu, kes oleks võinud provintse eraldada), kuid pärast tema surma 1796 need taastati ja üldjoontes kehtisid 1917.aaastani. a) Katariina II muudatused 1. Katariina II uus asehalduskord: Eesti- ja Liivimaa eesotsa nimetati ühine asevalitseja ehk asehaldur. Maakondadeks said Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Saaremaa Eesti osas ning Pärnu-, Viljandi-, Võru-, Tartumaa, Peterburi ja Pihkva kubermang Liivimaa osas. 2. Poliitilised ümberkorraldused: Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, kolleegiumid saadeti laiali, kõik mõisnikud said võrdsed õigused, linnades anti võrdne kodanikuõigus majaomanikele
üle 350 000 inimese Linnad Liivi sõja alguses oli Eestis 9 linna : Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana- Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva; neile lisandus 1563.aastal Kuresaare ja 1584.aastal Valga; Vana-Pärnu kaotas linnaõiguse 1599.aastal; seega 16.sajandi lõpuks oli Eestis 10 linna; 17.sajandil kaotasid mitmed sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad oma õigused; 1783.aastal kehtestati asehalduskord st kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametlike linnavappidega; lisandus veel 2 linna : Paldiski ja Võru; Vene aja lõpuni oli linnade arv 12; Eesti ala suurim linn oli Tallinn; keskaegne linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim linnade õigusi märgatavalt kärpis; kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil Aadlikud rüütelkonnad seisid aadlike õiguste ees; maapäaeval aadlikud sai
Balti erikorraga jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Asehalduskorraga muudetu seda põhjalikult ja Eesti- ning Liivimaal seati sisse pearahamaks. Balti erikorra puhul teostasid aadliomavalitsust nii Eesti-, Liivi, kui ka Saaremaa rüütelkond. Asehalduskorra puhul saadeti rüütelkonnad laiali ja kõik aadlikud olid võrdsed. Balti erikorra puhul olid keskvõimu esindajad Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Asehalduskord nõudis äärealade ühtesulamist Venemaaga. Balti erikord säilitas omavalituse ka linnadel. Asehalduskorra puhul loodi linnade valitsemiseks linnaduumad. 11. Mõisnike elulaad ja selle muutumine. Mõis sai oma põhilise sissetuleku teraviljakasvatusest. Peale pärisorjuse kaotamist ei suutnud mõisamajandus enam Euroopa turul konkureerida. Mõisnike sissetulekud vähenesid . Ettevõtlikumad mõisinikud hakkasid otsima uusi sissetulekuallikaid: kasvatati lambaid, piimakarja, kartulit
SAJAND............................................................................................................................................... 31 PÕHJASÕDA 1700 1721....................................................................................................................................31 VENE VÕIM......................................................................................................................................................... 33 ASEHALDUSKORD 1783 1796.......................................................................................................................... 35 KULTUUR. VAIMUELU.........................................................................................................................................36 19.SAJANDI I POOL............................................................................................................................................37 TALURAHVAREFOMID...................
Valga Gümnaasium Katarina II Lühi referaat Triinu Sirol 8a Valga 2007 1 Sisukord 2 Natuke KatarinaII KatarinaII Jekatarina II (2.V 1729 Stettin- 17. XI 1796 Tsarskoje selo), Vene keisrinna 1762-96, päritolu Anhalt- Zerbsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärja tulevase keisri Peeter III- ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu Liivimaale nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurunemisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused (1775 kub- ureform, 1785 aadliarmukir...
Juuda ja Iisraeli riigi kujunemine. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis. Saalomoni surma järel jagunes põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapuulseks Juuda riigiks. Mõisted Kiilkiri- savitahvlitel olev kiri Tsikuraat- massiivne astangutega torn templite juures Vana Testament- juutide ajaloo, kommete jm kogu Savitsivilisatsioon- Mesopotaamia teine nimetus, kuna seal oli väga savine maa Satraap- asehalduskord Pärsias Mazdaism- Zarathustra õpetus Pärsias Egiptuse poos- inimese kujutamine, nii et pea on küljega, aga silmad otse Sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis kaitseb püramiide Obelisk- väravaehitiste juurde kuuluvad sambad Egiptuses, pühendatud jumalatele Mastaaba- algelised püramiidid, piklik längusküljeline kasti sarnane, selle all paiknes hauakamber
kodukarja (ihunuhtlus) Tlp-l vara ei ole, omand on mõisnikul Tlp-l õigus vallasvarale Tlp on pärisori (sunnismaine) Pärisori, kuid võis peale maksude maksmist mõisnikule ülejäänud toodangust maha müüa Tlp-l minimaalne õigus mõisniku peale ...süvendati seda õigust kaevata Tlp olukord halvenes Positiivsemad Liivimaa jaoks! Katariina II ja asehalduskord (lk 142) *halduse muutused *pearahamaks *esmakordselt rahvaloendused *ühiskond muutub kodanlikumaks *kaotatakse rüütelkonna eesõigused 18.saj jõudis ainuvalitseja troonile neli keisrinnat: Katariina I, Anna Ivanovna, Elisabet (Jelizaveta Petrovna), Katariina II (1762-1796). Katariina II- Saksa väikevürsti tütar. Tõusis abielu kaudu Vene troonile. Ta oli tahtejõuline, intelligentne, haritud. Pidas kirjavahetust Voltaire'iga. Oli mõjutatud Euroopas levinud valgustusideedest
kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, aga pidi venelastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi.
kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, aga pidi venelastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi.
eesti mõis 18.saj lõpul (pilt) nekrutikohustus koormis mida varem pole eesti alal rakendatud, aga tuleb vene riigi valitseja muutumisega on nekrutikohustus talupoegadel kohustus teenida vene armees Paul I - vene keiser 1796-1801 vene armee teenistusse sattumine tähendas tollal kindlalt surma, teenistus kestis 25 aastat mõisnikud kardavad kaotada tööjõudu, talupojad kardavad kaotada elu paul tühistab väga palju asju, mis ta ema on kehtestanud, nt asehalduskord ja taastab balti erikorra ajutine aadlike mõjuvõimu nõrgenemine pöördub sõjaväelised kohustused juba enne nekrutivõtmise algust vastutasuks selle eest, et ta BaltiSaksa aadlike õiguste olukorra taastab, tahab kehtestada nekrutikohustuse majutamine, ehistustööd ka talupoegade kohustused otsest sõda polnud samas 200 aastat inimkaotused seoses sõjaga ei jää siiski olemata impeeriumi laiendamine nõuab sõdureid
Linnades moodustasid venelased koos eestlastega linna alamkihi 3) linnad, sise- ja kaugkaubandus ning töönduses võrreldes Rootsi ajaga sarnasused, erisused: Rootsi ajal olnud 10-le linnale lisandus Paldiski ja Võru [Tallinn, Tartu, Narva, Kuressaare, Viljandi, Vana-Pärnu, Valga, Haapsalu, Paide, Rakvere, Paldiski ja Võru 12] 8. Asehalduskord; talurahvas ja mõis XVIII saj. 1) asehalduskord millal, miks, millised muutused: Asehalduskord 1783-1796 , Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi ajajärk saanud ajalookirjanduses asehalduskorra nime. Eestimaa neljale maakonnale(Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa) lisandus Paldiski maakond, mis jäi küll püsima lühikeseks ajaks. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784 rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa.
Linnades kodanikuõigused kõigil majaomanikel, valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu esindajad valiti. Pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa hingeloenduste korraldamine pearaharahutused 1784 Puuaiasõda Räpinas Keskajast pärit omavalitsuse muutmine, teatav demokratiseerumine. Riigivõimu kontroll suurenes. Samas liigne ühtlustumine kogu Venemaaga kohalikule eripärale vähe tähelepanu. Pärast Katariina II surma asehalduskord likvideeriti, enamik läbiviidud muutusi kaotati, pearahamaks säilis. Talupoegade olukord ~1000 mõisa, teraviljakasvatus peamine vilja väljavedu Rootsi vilja müük sõjaväele viinapõletamine ,,hõbedavihma sadu üle Eestimaa" Restitutsioon riigistatud maade tagasiandmine nende endistele omanikele. Taastusid ka mõisnike õigused talupoegade üle. Talupoeg kui õigusteta pärisori Roseni deklaratsioon 1739 (Vohnja mõisa mölder
Sellega saab provintsiaadel osalise omavalitsuse. Kõigis kubermangudes luuakse uued politsei- ja kohtuasutused. Keskvõim tugevnes. Haldusreform sai täiendust 1785. aastal, mil ,,Armukiri aadlile" ja ,,Armukiri linnadele", rajasid teed linnade omavalitsusele ja laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandil (ENE 1989, lk391). 3. Asehaldusreform Eesti- ja Liivimaal Vastupidiselt Venemaal toimunust Baltikubermangus aadli omavalitsust piirati. 1783. aastal kehtestatakse Baltikumis asehalduskord. Antud reform muudab Eesti administratiivset jaotust. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale liidetakse Paldiski. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784. aastal rajatud linna, Võru, järgi sai nimeks Võrumaa. Kõigile maakonnakeskustele antakse linnaõigus. Seega on Eesti alal Vene aja lõpuni 12 linna. Suurem osa Valga maakonnast hõlmas Läti ala ja Narva linn asus Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu koosseisus.
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa meel. *12 linna-Tln, Trt, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare & kaks uut- Paldiski & Võru *Eesti linnade osa transiitkaubanduses taandus tagasihoidlikuks * peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili *järk-järgult suurenes ka
18. Sajandit võib ka keisrinnade sajandiks nimetada. Vene keisririigi ajaloo üks silmapistvamaid valitsejaid oli Katariina 2(1762- 1796). Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. 1764. Aastal sõitis ta Eest- ja Liivimaal ringi ning lahkus siit valdavalt meeldivate muljetega. 1782. Aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. Asehalduskord. Rüütel konnad ja aadlimatriklik kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. Linnu juhtisid raehärrad eeotsas bürgermeistritega, kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunfidesse, endiselt valitses linnades saksa keel ja saksa meel. Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina
Saaremaa, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. +: jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus; jäi kehtima luteri usk; säilis siinne kultuur; tekkisid tihedamad sidemed Euroopaga -: suruti maha eestlaste õigused; baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes; eestlasi hoiti omavalitsusorganitest eemal. Balti erikord 1721-1783 Asehalduskord 1783-1796 Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eesti jagunes kaheks kubermnaguks: a) Eestimaa kubermang: Lääne-, Harju-, Viru- ja a) Eestimaa kubermang: lisandus Paldiski Järvamaa b) Liivimaa kubermang: lisandusid Viljandi ja b) Liivimaa kubermang: Pärnu-, Tartu-, Saaremaa Võru c) Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa c) Na ja Setumaa jäi endiseks Pihkva kubermangu
Balti erikord- Venemaa andis baltisaksa aadlikele soodustusi, et neid enda poole võita. Restitutsioon- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Kehtis isegi Rootsi mõisnikele, kui nad määratud ajaks oma Balti mõisadesse tagasi elama tulid. Rüütelkond- Aadlimatrikkel- Baltimaa aadlike kiri, kus aadlikele anti välisriikide mõju eest kaitseks eesõigus Baltimaades kaubelda. Roseni deklaratsioon- Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi. Asehalduskord- Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski. Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõis...
oli kirje "Katariina II, Isamaa Emale, võrreldamatule" (" II, , "). Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse, sealse sõjasadama ülevaatuseks ning seejärel suundus Riiga, kust lahkus 15. juulil 1864 Peterburi, seoses 5. juulil toiminud võimaliku troonikandidaadi Ivan IV põgenemiskatse ja surmaga. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. Tema valitsemisajal kehtis Eesti- ja Liivimaal asehalduskord. Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II
Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike,
kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas Välja olid kujunenud linnriigid, mis sarnanesid sumeri linnriikidega, neid juhtis kuningas. · Savitsivilisatsioon- Mesopotaamia (seal leidus palju Suur mõju ühiskonnas oli kaubandusega tegelevatel ülikutel. savi) Leiutasid maailma esimese tähestiku 2. at eKr · Satraap- Pärsia asehalduskord Mesopotaamias (võõra Tihe kaubavahetus Egiptusega võimu isemeelne esindaja) Neil oli semiidikultuur · Mazdaism- õpetus heast ja halvast Pärsia riigis 21. Kuidas kujunesid Juuda ja Iisraeli riik? Iistraellaste kuningas Taavet ühendas kogu Kaanani lõunaosa oma
kohalikes küsimustes välistades Vene kolonisatsiooni. 2. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir 1762.aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi ääre-alade privileegid; allutada need piiramatule keisrivõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783.aastal uus halduskorraldus, mida nimetati asehalduskorraks. Balti erikord (1721-1783) Asehalduskord (1783-1796) Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eesti jagunes kaheks kubermanguks: a) Eestimaa kubermang, mis a) Eestimaa kubermang, kuhu kuulus koosnes neljast maakonnas neli maakonda (Läänemaa, (Läänemaa, Harjumaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa) + Virumaa, Järvamaa) üks lühikest aega püsinud Paldiski
Vene aeg :Eesti pärast Põhjasõda Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Venemaa poolt „akna raiumine Euroopasse“ maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Kui peale Põhjasõda oli eestlasi umbes 120- 140 000, siis XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said ...
·Katariina II Venemaa keisrinna 1762-1796, Peeter III abikaasa. ·Aastaarvud: ·1558-83 Liivi sõda ·1561 Tallinna alistumine Rootsi kuningale ·1582 Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel ·1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel ·1629 Alatmargi vaherahu Poola Rootsi ·1645 Brömsebra vaherahu Venemaa Poola ·1630 Esimene gümnaasium Tartusse ·1632 Tartu ülikool ·1695-97 Suur nälg ·1700(1710 Eestis)-1721 Põhjasõda ·(1783) Asehalduskord ·1684 Forseliuse seminari asutamine Lõuna Eesti olukord Poola võimu all Lõuna-Eesti oli Poola-Leedu võimu all aastatel 15611621. 1561. aastal Liivimaa võimukandjate ja Poola kuningas Sigismund II Augusti vahel sõlmitud lepinguga moodustati ordu- ja piiskopkonna valdustest Kuramaal Poolast vasallsõltuvuses olev hertsogiriik; Lõuna-Eesti ala allutati vahetult Poolale. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700...
Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas Augu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
