Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse ja juhuse abil. Isel 1. Elu ja kunsti piiri ähmastamine või ja juhuse abil. Isel 1. Elu ja kunsti piiri ähmastamine või ja juhuse abil. Isel 1. Elu ja kunsti piiri ähmastamine või ja juhuse abil. Isel 1. Elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. 2
Unevajadus Imikud keskmiselt 16 tundi (50% REMuni) Noorukid 9 tundi Täiskasvanud 78 tundi Vanemaealised (65+) 6 tundi ja vähem Unenäod Valdavalt REMune ajal Uneseisundis inimene und ei näe Unenäo elamus tekib ärkamisel Une nägemisel on ilmseid seoseid nägemishallutsinatsioonidega Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Hüpnoos Hypnos kreeka keeles uni Hüpnoos kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund Seda iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele Une ja ärkveloleku vaheline seisund Kasutusalad Kasutusala on praktiliselt piiramatu Erinevate psüühiliste haiguste ravimine (foobiad) Õppimine Kontakti saamine teispoolsusega Meelelahutuslikud eesmärgid
1) Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid ? Toetuti Sigmund Freudi õpetusele. See pidi väljendama mõtte tõelisi käike 2) Milliseid muutuseid püüdsid läbi viia ühiskonnas ? Ühiskonnas pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi maha suruvaks jõuks 3)Milline on sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi ? Otsese spontaalsuse abil püüti vabastada alateadlikke jõude, näiteks mõtlemata maalida. Ka visuaalses maailmas püüti juhuse abi kasutamist. 6)Millist tuntud Itaalia kunstnikku peetakse üheks veristliku sürrealismi eelkäijaks ? Giorgio de Chirico 7) Kataloonia on andnud maailmale kaks suurt sürrealistlikku maalikunstniku. Kes need olid? Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid ? Joan Miro ja Salvador Dali. Esindasid Hispaaniat 8) Kes olid kuulsaimad sürrealistid Saksamaal ja Belgias ? Saksamaal Max
SÜRREALISM 1. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid Sigmund Freudi alateadvusteooriale. sürrealistid 2. Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja viia ühiskonnas? tabude kahtlaseksmuutmine või kaotamine. 3. Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse Nad kasutasid seda palju, nad püüdsid ja alateadvuse osa kunstiloomingus? alateadlikke jõude vabastada sponaansuse abiga. 4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst Esimene variant on veristlik sürrealism, see on kaheks variandiks. Millised need on? väga realistlik kujutamise viis, realistlikult kujutati looduslikke materjale ning ka esmete üksikosi. Teine sürrealismi varint vältis veristlike
psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Kui inimesel ei lasta pikemat aega und näha, jääb ta haigeks. Mis on unenägude funktsioon? Unenägude puhul pole aga täit selgust, miks me neid näeme. Väga üldlevinud on Freudi poolt populariseeritud arvamus, et unenäod väljendavad alateadlikke soove. Muuhulgas on võimalik, et unenägudel polegi mingit olulisust, vaid et nad lihtsalt kaasnevad teatud ajuseisunditega. Teadusliku loogika ja puuduvate tõendite tõttu on ebakorrektne väide see, et inimesed unes tulevasi sündmuseid ette näeksid. Unenäod ja teadvus Nagu alguses mainitud, kuuluvad unenäod teadvusfenomenide hulka unenägusid kogedes on meil teadvuslik kogemus, mis on väga sarnane argipäevas kogetule. Huvitaval kombel me enamasti ei
Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. · Sürrealismi mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. · Sürrealistid pidasid ühiskonda, kultuuri, inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtuseks. · Nad üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatuid jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikke eneseväljendust. · Eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine, uue inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks Sürrealism kirjanduses Esmalt levis sürrealism 20. sajandi kirjanduses ja teatrikunstis. Selles kirjan dusevoolus oli olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ja patoloogilised seisundid. Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased: · Andre Breton · Louis Aragon
ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (19041989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer")
Unenäod Robert Marrandi Merilin Jürine Merit Martin Linda Maasik Mis on unenägu? Unenägu on une ajal esinevad nägemused Esimest korda juhtis tähelepanu unenägudele Sigmund Freud Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa S.Freud liigitas need manifestseteks ja latentseteks Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Unenäost lähemalt Kõik meie unenäod või enamus neist on n.ö "sooviunenäod" Laste unenäo tekitajaks on teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud ja alateadvuses peituv soov Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Unenäod ei ole midagi muud kui meie
Unenäod Robert Marrandi Merilin Jürine Merit Martin Linda Maasik Mis on unenägu? Unenägu on une ajal esinevad nägemused Esimest korda juhtis tähelepanu unenägudele Sigmund Freud Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa S.Freud liigitas need manifestseteks ja latentseteks Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Unenäost lähemalt Kõik meie unenäod või enamus neist on n.ö "sooviunenäod" Laste unenäo tekitajaks on teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud ja alateadvuses peituv soov Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Unenäod ei ole midagi muud kui meie
Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Gio rg io de Chiric o Tänava melanhoolia ja G. Apollinaire'i portree. müsteerium. Prohvet S alvado r Dali (1904-1989) Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja
Sisuk ord · Mis on unenäod? · Miks me näeme unenägusid? · Kas kõik näevad unenägusid? · Kuidas seletavad unenägusid lapsed? · Kuidas vältida õudusunenägusid? · Unenägude tüübid · Unenägude täitumine · Unehäired · Huvitavaid fakte Mis on unen äod? · Une ajal esinevad nägemused · Unenäod jagunevad: manifestseteks ja latentseteks · Manifestne sisu on seotud päevasündmustega · Latentne sisu väljendab alateadlikke soove ja vajadusi · Unenäod on individuaalsed ja iga inimese oma kujutlus · Uni on ilmtingimata organismile vajalik, et puhata füüsiliselt ja vaimselt Mik s me n äeme unen ägusid? · Unenägude nägemise põhjuseks võib olla päeva ajal kogunenud info vabanemine · Unenäod on mingil määral ka soovide täitumine, kuna kogeme uusi olukordi, fantaseeritud asjadest ja olukordadest · Unenägusid näeme: kehaliste häirete, hingeliste läbielamiste
religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi”. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseksmuutmine ja kaotamine. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle isegi kommunistidega. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid alateadlikke jõude vabastada otsese spontaansuse abiga, näiteks harrastati “automaatset kirjutamist”. Staatilisi esemeid loovas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist. Sakslane MAX ERNST(1891-1976) tegi näiteks frotaaze (hõõrutud pilte). Need olid mingilt koredalt pinnalt saadud jäljendid paberile. Mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpus.
alateadvusesse protsessina, siis nõuab see kogu aeg teadlikku kontrolli (mõtte)tegevuse üle, sest samal ajal töötab alateadvuses ka vana sissetöötatud käitumismudel. Nii et inimene on jagatud nagu kaheks - üks osa proovib vana käitumismudelit taastada (vana alateadlik protsess), samal ajal kui teadlik osa (teadvus) nõuab uut käitumist. Sel puhul on tegemist teadliku pingutusega ehk tahtejõuga, kus teadlikult proovitakse ületada toimivaid alateadlikke protsesse. Nüüd sõltub sellest, kaua tahtejõudu jätkub ja kui oluline on eesmärk. Liig-kõrge enesehinnang võib inimese ning tema lähedaste jaoks muutuda pigem probleemiks kui heaks omaduseks. Ebaadekvaatselt kõrge enesehinnanguga inimese jaoks kipuvad teised inimesed olema kui vahendid saamaks veelgi kindlust enese väärt olemuses. Viga on selles, et enamasti ei jagu eneseimetlejal hoolivust ja mõistmist kaasinimeste tarvis - ühepoolsed suhted aga ei kesta
· 1919. aastal, 15aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust, nagu Goya, El Greco, Michelangelo jt. · Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire'i ja Nietzsche teoseid. · Ta õppis 1916. aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. · Need õpingud olid tähtsad tema kunstnikuks kujunemisel. · Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. · Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. · 1920ndate lõpus pöördub Dali sürrealismi juurde. · 1931 Valmivad esimesed sürrealistlikud esemed. · 1933 on tema esimene näitus New Yorgis S. Dali looming: · barokselt ülespuhutud, · eksalteeritud, · pungil vihjetest ja alltekstidest,
sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Max Ernst- grotesk purustava militarismi üle Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. ,,purskkaev"-pissuaar, andis esemele uue tähenduse."Mona Lisa" repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega. SÜRREALISM (kõrgem reaalsus) 1920-1930. kunsti- ja kirjandusvool Pariisis I MS järgne Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse ja juhuse abil, ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. Breton(kirjanik, ideoloog) koondas enda ümber sürrealistide koolkonna, elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest, lääne ühiskonna lammutamise soov viis koostööle kommunistidega, Automaatne joonistamine maalimine ja kollektiivne joonistamine, asjade, situatsioonide jne.
AKADEEMIA NORD Psühholoogiateaduskond (humanitaarteaduse õppetool) 1. aasta statsionaarne I Naiivne realism Koostajad: Annely Uukkivi, Maris Uusmaa, Gerri Leht Õppeaine: Tunnetusteooria Õppejõud: Arne Rannikmäe Tallinn 2010 Vabameelsed mõtlejad väidavad, et läänelik filosoofia on naiivne realism- maailm koosneb ainest ja kõik nähtused on ainelised protsessid, või aine omadused. Küsimusele, mis see aine siis lõpuks on, otsitakse vastust füüsikast. Kaasaegsed loodusteadused selgitavad, et inimene ei ole üksnes ratsionaalne /mõistuslik/ olend, ja tema olemus ei lõppe keha pinnaga, vaid kujutab endast keerulist energeetilist ja vaimset süsteemi. Olles veendunud mingite oma teadmiste õigsuses, võime sattuda äärmisse ohtu - me ei pea võimalikuks muid alternatiive. Selles mõttes on teadus arengut pidurdavaks jõuks, ta keeldub uuri...
1. Andre Breton otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. 1924 nimetas andis ta oma arusaama sürrealismist: ,,puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väjlendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. 2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem d...
Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsalt ähmaste filmidena, on tegelikult vahetult seotud meie elu ja psüühikaga, ning neid kontrollides saab inimene ennast paremini tundma õppida ja kogeda ülemeelelisi nähtusi. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi (Matt, 2002). Tänapäeval liigitatakse unenägusid nelja tasandi põhiselt. Unenägude madalaimal tasandil on kehalise iseloomuga unenäod, mis on seotud instinktide ja refleksidega. Need unenäod väjendavad inimese vahetuid vajadusi. Emotsionaalsetes unenägudes dramatiseeritakse teemasid, millega me ärkvel olles ei soovi tegeleda. Vaimsel tasandil näeme unenägusid, mis puudutavad möödunud päeva muljeid ning loovad seoseid varem kogetuga
põhjendus. 3. Rahuldamata jäänud soovid. Nt näljane näeb unes sööke. Vaene leiab unes hunniku raha. Unenäod võib seada kõrvuti unistustega. NB! Unenäod ei teki juhuslikult. Sigmund Freud on leidnud, et unenägudes ei ole midagi juhuslikku, sealt ei leia midagi millel puuduks loogiline sisu või seos elementide vahel. Freudi teooria järgi on meie unenäod soovi unenäod. Alfred Adrel väidab, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove, vaid jätkab mistahes mõtet. Muutused psüühhilistes protsessides Unenägude seletamiseks on vaja kõigepealt tunda enda hingeelu. 1. Kujutluste elavnemine 2. Mälu 3. Mõtlemine palju teaduslikke probleeme on lahendatud unes ja on komponeeritud terviklikke muusikapalasid. 4. Liigutused ühed räägivad, teised liigutavad kehaosi, "kuutõbised" 1)Ühine kõigile unenägudele on see, et nad on katkendlikud 2)Puuduvad loogilised sidemed
Ametialane suhtlus võib teinekord olla üpriski paikapandud, st viisakas ning sisustatud teatud ootustega meile kui professionaalile. Eeldatavalt ei tekita esmasel kohtumisel usaldust õigusassistent, kes käib tööl dressides, botastest ning närib nätsu. Seepärast on mõistlik osutada juba kontakti alguses tähelepanu meie endi väljanägemisele, postuurile, häälekasutusele jms, sest need kõik võivad kliendile anda kasvõi alateadlikke signaale meie pädevusest, usaldatavusest ja võimekusest või siis nende puudumisest. Esmamulje tähtsust peab silmas pidama ka teise osapoole suhtes ning ei maksa arvata, et meie ise ei või omada eelarvamusi. Hinnates oma suhtluspartnerit valesti, võib juhtuda, et sellest johtuvalt võtame ka vale vestlussuuna, kehahoiaku vms, ning klient omakorda tõlgendab olukorda sellest lähtuvalt. Selle tulemusena võib suhtlus jääda piiratuks, poolikuks
Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Freud'i teooria Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Kuulsa Viini psühhiaatri Freud'i arvates ei ole unenägudes midagi juhuslikku, midagi, milles puuduks loogiline side elementide vahel. Unenäo tekitajaks on ikka teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist. Kuid otseselt väljenduvad soovid unenägudes ainult harva, tavaliselt laste unenägudes. Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud, tema alateadvuses peituv soov. Need soovid, mis
maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Giorgio de Chirico. Guillaume Apollinaire portree. 1914. Giorgio de Chirico. Tänava melanhoolia ja müsteerium. 1915. Giorgio de Chirico. Prohvet. 1915. Giorgio de Chirico. Suur metafüüsik. 1917 Giorgio de Chirico. Hector ja Andromache. 1917. Giorgio de Chirico. Kadunud poeg. 1922. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904- 1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film
Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer")
kunstis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Alateadvuse jõude püüti spontaanse ehk automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis. Teosed valmisid vabalt ja idee tekkimisel maalides kollektiivselt ehk tervik pilti nähti alles lõpus. Nii kujunes välja ka sürrealismi vool eesotsas prantsuse kirjaniku ja ideoloogiga André Bretoniga. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsaimaks pidasid sugutungi. Nad tuginesid Sigmund Freudi poolt hallutsinatsioonide ja unenägude seletamiseks loodud teooriale. Breton, toetudes Freudi õpetustele, avaldas 1924. aastal oma arusaamise sürrealismist. Breton kirjutas, et see on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi
ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer")
Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Eesotsas kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Psüühiline, toetub alateadvusele ja selle väljendamisele. Kaotab piirid elu ja kunsti vahel ja ka kunstiliikide vahel. Joan Miro tööd sigri-migrid, nagu oleks lapse või vaimuhaige tööd, Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte, kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad.
Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Eesotsas kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Psüühiline, toetub alateadvusele ja selle väljendamisele. Kaotab piirid elu ja kunsti vahel ja ka kunstiliikide vahel. Joan Miro tööd sigri-migrid, nagu oleks lapse või vaimuhaige tööd, Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte, kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad.
ei saa ja pole vajagi eristada. Turundaja tahab teada, kuidas bränd meeldib, mitte seda, kuidas reklaam meeldis. Mõõtes brändi põhiparameetreid tuntust, eelistust, lojaalsust ühe korra asemel kuus korda aastas, saab teha järeldusi ka jooksvate kampaaniate kohta (Reklaami märgatavuse mõju uuringutest 2005). Erika Saks OÜ Pult projektijuht: Reklaamid ei vaja järeltesti Reklaamid ei vaja järelteste. Inimene on keeruline oma sisimas ja alateadlikke mõjutusi on enam-vähem võimatu kontrollida kui just ei taheta kulutada selleks hiigelsummasid. Eesti olusid ja väiksust arvestades ei arva, et see oleks vajalik. Turundus on juba kord selline valdkond, kus tuleb reklaami hindamiseks kasutada hästi palju tervet mõistust, et saada aru, kas reklaam kannab seda sõnumit, mida tahetakse edastada ning kas reklaami käekiri väljendab tellija väärtusi (Reklaami märgatavuse mõju uuringutest 2005).
vanimad ülesmärgitud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt Mesopotaamia savitahvlitelt. Tuntud psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freudi eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu. Unenäo manifestne sisu oli seotud päeva sündmustega, eelkõige just esimestes öistes unenägudes. Latentne sisu pidavat omakorda väljendama magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Kuna need ei saa otseselt väljenduda, siis väljenduvad nad sümboolselt ja seetõttu esineb inimesi, kes oma unenägusid loevad. Tänapäeval peavad erinevad teadusteooriad unenägusid kas mäluprotsessideks, närviühenduste korrastumiseks või juhuslikuks neuraalseks müraks, mida aju üritab magaja jaoks kuidagi tõlgendada. Ka Eesti ajaloos on unenägudele tähelepanu pööratud. See tuleb välja näiteks
suhteliselt vähe uuritud ning sellest ka igasugused spekulatsioonid selle olemuse kohta. On tõestatud, et me kõik näeme unenägusid. Kõige liikuvamad ja detailsemad on need REM-une ajal. REM-uni saabub aset tavaliseltt 3 kuni 4 korda öö jooksul. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tählepanu Sigmund Freud. Ta liigitas need manifestseteks ja latentseteks ning väitis, et unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendab alateadlikke soove ja vajadusi. Sigmund Freud (1856-1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi algataja. Unenägu võib olla kui seeriafilm. Unenägude üheks põhjuseks võivad olla soovid näljane näeb unes sööki, vaene raha, aemastaja armastatut jne. Unes ei saa näha seda, mida pole varem kuidagiviisi tajutud. Näiteks ei esine kurtidel helisid. Pimedate uni on selline, nagu nad elu ette kujutavad.
Sügavustaju on objektide erineva kauguse tunnetamine vaatleja suhtes. Kui kaugel on objekt vaatlejast, kahe objekti vaheline kaugus. Probleemiks on meile tuttavate objektide suuruse minimaalne näiline muutus vaatluse kauguse muutmise korral (geomeetrilise optika seaduspärasuste kohaselt peaksid muutused olema paljukordsed). Käsitletakse ka objektide vormi ja värvikonstantsust. Alateadlike järelduste teooria (H. Helmholtz): Me teeme alateadlikke järeldusi objekti kauguse kohta tema retinaalse (ehk võrkkesta kujutise) suuruse ja sügavustunnuste alusel. Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates
vastused selle uurimustöö käigus. MIS ON UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida - tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda
Sisukord · Uni ja Une staadiumid..............................................................................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte........................................................
Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik 7 psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. 6.Unenägude meenutamine Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu
tegevusteks üldsegi võimeline. Kui kehatemperatuuri niisugust korrapärast kõikumist mingi järsk ajanihe häirib, siis tajume nn jet lag'i ehk ajavahet. Võib kuluda kolm kuni kümme päeva, enne kui keha harjub aktiivse tegevuse ja une rütmi muutumisega. Kohanevad mitte ainult kehatemperatuur, vaid ka südametegevus, vererõhk, vereliblede müriaadid, ainevahetus, neerude talitlus ja terve hulk tähtsaid alateadlikke füsioloogilisi talitlusi. See rütm, mis veenab meid magama jääma, hõlmab veel paljusid kompleksrütme, mis une käigus ise reguleeruvad. Üle kogu maailma paiknevates unelaborites on kogutud materjale, mis edastavad usaldusväärseid andmeid selle kohta, mis toimub meiega tavalise öise une ajal. Elektroentsefalograafid ehk EEG-aparaadid, mis jäädvustavad aju elektrilist tegevust ajulaineid on näidanud teadvuseta seisundis inimese ajutegevuse erinevaid tasandeid
lemmikutest), kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (1898-1967) veidratest ja
mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. Kuid Freud'i teooria vastu räägivad ka mitmed unenägudesse puutuvad faktid, nagu otsene, mittesümboolne soovide rahuldamine paljudes unenägudes, nagu hirmu unenäod, unenäod, mis sisult ei ole midagi muud kui varem toimunud intensiivse elamuse täpne kordumine jt. Kuid
mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. (Freud 2007) 5.Unenägude meenutamine Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt
Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada loomuliku armastuse võimet. REICHI JÄRGI ISIKSUSE STRUKTUURIS 3 KIHTI: 1. Pealispinnaline kiht - vaadeldav sotsiaalse kooperatsioonikihina, koostöökiht. Valelik, väärastunud kiht. Varjab seda sotsiaalse viisakusega. 2. Vahekiht - antisotsiaalne kiht. Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud alateadlikud tungid. 3. Süvakiht - bioloogiline ja sotsiaalne tuum. Impulsid, mille järgi inimene kujuneb head armastavaks, siiraks, õiglaseks. Seega on inimesel olemas alge, mis sodsates sotsiaalsetes tingimustes on välja arendatav. 30-ndatel aastatel tema tööd Saksamaal keelatud. 60-ndail muutus väga populaarseks Ameeerikas. Hipiliikumine. HORNEY, Karen 19. Sajandi saksa päritolu Ameerika
maailmale. Nii juhtubki, et hüpnoosi ajal- muutused sisendatakse alateadvusele, mis seejärel käitubki sisenduste järgi. Seansi ajal uurib hüpnoterapeut kliendiga koos tema muret, aitab lõdvestuda ja annab seejärel sugestsioone, kasutades erinevaid hüpnootilisi tehnikaid, mis 7 aitavad näha ebasoovitavaid emotsioone palju positiivsemal moel ning saada alateadlikke teateid selle kohta, kuidas sellega tegeleda. Teraapiakeskuse terapeutide praktikas on kasutatud hüpnoosi, kui ühte töövahendit ning edukalt ravitud ärevusseisundeid, unehäireid, söömishäireid, depressiooni, sõltuvusi ja palju muid inimeste elu ja toimetulekut otseselt ja kaudselt takistavaid tegureid (Tamming, Hüpnoteraapia, 2015). 4. Imago suhteteraapia, Pere- ja paariteraapia Imago suhteteraapia eesmärgiks on taastada kontakt ja ühendus, saavutades sellega
pildi, seejärel kattis selle nii, et järgmine kunstnik võis seda jätkata nähtavale jäetud detaili järgi. Kui kõik olid oma joonistuse lõpetanud avati terve pilt. Max Erns täiendas sürrealismi omapoolsete leiutistega: faktuuride sissehõõrumistehnika (froktaaz), värvikihtide mahavõtmine (dekollaaz), äratõmbepildid (dekalkomaania), suitsutamine (fumaaz) ja kratsimistehnika (grataaz). Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Selles laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. 4. abstraktne ekspressionism Paljud avangardistlikud kunstnikud pagesid Euroopast Ühendriikidesse kus sõja tagajärjed nii
Inimese alateadvuses märgid varasematest psühhoseksuaalse arengu staadiumitest alates imikueast Kirjanikule (loovisikule) omane kõrge sublimatsioonivõime, võime nihutada instinktiivseid tunge algsetelt seksuaalselt eesmärkidelt mitteseksuaalsetele `kõrgematele' eesmärkidele (kirjandus ise on sellise protsessi tulemus) Samuti võime üksikindiviidi isiksusest tulenevaid fantaasiaid kujutada nii, et need suudavad rahuldada suurema hulga inimeste alateadlikke ihasid Kirjandusloome protsess võimaldab autoril üle saada isiklikest konfliktidest ja repressioonidest, ning võimaldab seda ka lugejale Analüüsis nt. Shakespeare'i "Hamletit", "Suveöö unenägu", "Kuningas Lear", Dostojekski Vennad "Karamazovid" Isiksuse struktuur 1. Id-isiksuse bioloogiline mina (energia reservuaar instinktid) juhindub naudinguprintsiibist, kasutades naudingutunde saavutamiseks kahte protsessi: a) reflektoorset (kaasasündinud automaatsed reaktsioonid);
Inimese alateadvuses märgid varasematest psühhoseksuaalse arengu staadiumitest alates imikueast Kirjanikule (loovisikule) omane kõrge sublimatsioonivõime, võime nihutada instinktiivseid tunge algsetelt seksuaalselt eesmärkidelt mitteseksuaalsetele ‘kõrgematele’ eesmärkidele (kirjandus ise on sellise protsessi tulemus) Samuti võime üksikindiviidi isiksusest tulenevaid fantaasiaid kujutada nii, et need suudavad rahuldada suurema hulga inimeste alateadlikke ihasid Kirjandusloome protsess võimaldab autoril üle saada isiklikest konfliktidest ja repressioonidest, ning võimaldab seda ka lugejale Analüüsis nt. Shakespeare’i “Hamletit”, “Suveöö unenägu”, “Kuningas Lear”, Dostojekski Vennad “Karamazovid” Isiksuse struktuur 1. Id-isiksuse bioloogiline mina (energia reservuaar – instinktid) juhindub naudinguprintsiibist, kasutades naudingutunde saavutamiseks kahte protsessi:
mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle kommunistidega. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid elu ,,peaproovina", aga muidugi oli spontaansuse harrastamine kunsti piirides või piiride läheduses ka mugavam kui väljaspool kunsti. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid alateadlikke jõude vabastada otsese spontaansuse abiga, näiteks harrastati automaatset kirjutamist. Staatilisi esemeid kujutavas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist: joonistati ,,automaatselt", mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpuks. Sürrealistid ei leidnud 1920-ndail ja 1930-ndail aastail laiemat tunnustust. Publik ja
mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer")
karusnahka) ning linnusulgi. Unenägu (lk 659) - une ajal tekkivad kujutluspildid ja mõtted, mis näivad magajale reaalse elamusena. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne (varjatud, peidetud) sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Viieteistkümnes raamat Pärast Tutanhammoni surma pidi Eje, tema ja Horemhebi, lepingu kohaselt vaaraoks saama, kuid enne seda pidi Baketamon Horemhebile naiseks minema. Nofretete rääkis Baketamonile igasugu jutte, et tüdruk seda ei teeks. Horemheb ja Eje läksid Sinuhe majja, mis Muti oli korda teinud ning palusid abi prints Subattu mürgitamisel, et ta ei läheks meheks Baketamonile ja ei hakkaks Egiptuse üle valitsema. Sinuhe tegi seda ning Eje sai vaaraoks
survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle kommunistidega. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid elu ,,peaproovina", aga muidugi oli spontaansuse harrastamine kunsti piirides või piiride läheduses ka mugavam kui väljaspool kunsti. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid alateadlikke jõude vabastada otsese spontaansuse abiga, näiteks harrastati automaatset kirjutamist. Staatilisi esemeid kujutavas visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist: joonistati ,,automaatselt", mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpuks. Sürrealistid ei leidnud 1920-ndail ja 1930-ndail aastail laiemat tunnustust. Publik ja
hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskonda. Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada loomuliku armastuse võimet. Reichi järgi isiksuse struktuuris 3 kihti: 1. Pealispinnaline kiht- vaadeldav sotsiaalse kooperatsioonikihina, koostöökiht. Valelik, väärastunud kiht. Varjab seda sotsiaalse viisakusega. 2. Vahekiht-antisotsiaalne kiht. Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud alateadlikud tungid. 3. Süvakiht- bioloogiline ja sotsiaalne tuum. Impulsid, mille järgi inimene kujuneb head armastavaks, siiraks, õiglaseks. Seega on inimesel olemas alge, mis sodsates sotsiaalsetes tingimustes on välja arendatav. 30-ndatel aastatel tema tööd Saksamaal keelatud. 60-ndail muutus väga populaarseks Ameeerikas. Hipiliikumine. Kalle Küttis 2011 10
mis meie mõistuse kontrolli alt on väljas. Inimese mina tuum asub mujal. Me ei saa seda tabada. Meis kõigis on olemas neurooside ja vaimuhaiguste maailm. Avaldub kõigis. Oleme kõik vaimust haiged. On sfääre millest me midagi ei tea. Avastame endas homoseksuaalse alge, mida surume maha. Teadvustamatus freudi põhjal. Bataille kontekstis – mõistuse alt on väljas mingid aspektid meie mõistuses. Kutsub usaldama neid alateadlikke impulsse. Mitte neid maha suruda. Sama asja toonitab Marquse. Lahutada ennast ühiskonnast tähendab seda et pöörame end impulsside poole, mis pole mõistuse poolt kontrollitud ja avastame endas midagi mis on tsivilisatsiooni alt väljas. EGO - mina ID - miski SUPEREGO – ülimina Mina on seotud teadvuse tekkimisega, seal tekib teadvus, mina on see, kus me proovime käituda moraalselt, tunneb moraalireegleid, teab mis õige ja vale. Mina juhindub reaalsuse printiibist
organiseerimise kasulikkust mõistnud, rakendavad seda sageli, nooremad aga ei pruugi üldistada. o Tähelepanu suunamine – 4. ja 8.nda eluaasta vahel areneb strateegiana, mille kohaselt tuleb õppimiseks suunata tähelepanu ainult olulisele Metakgontisioon e. oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani Nii koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid tedvustatud faktiteadmisi ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest. Enamik neist teadmistest on omandatud 5. ja 10. eluaasta vahel Näiteks: o Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada. o Samas keelduvad paljud 5- aastased tunnistamast, et nad midagi ära on unustanud ning peavad oma mälu piiramatuks, umbes pooled 1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
