okupatsioonivõimud taarausuliste organisatsioonide tegevuse. Nende juhid ja paljud liikmed arreteeriti, saadeti asumisele ja/või hukati. Osa taaralasi ka emigreerus.1987. a. oli Eestis teadaolevalt elus vaid 15 endist taaralast. Eesti Vabariigi taasasutamise järel ei soovinud taarausulised oma organisatsioone taastada 3. TUNTUMAD TAARALASED ● Juhan Aavik ● Juhan Jaik ● Aino Kallas ● Hanno Kompus ● Eduard Laaman ● Ants Lauter ● Esko Lepp ● Marta Lepp ● Jüri-Rajur Liivak ● Juhan Luiga ● Addold Mossin ● Jaan Org ● Hugo Raudsepp ● Ants Selmet ● Järvo Tandre ● Toomas Tondu ● Lauris Toomet ● Hengo Tulnola
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Mario Madisson Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed. Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ...............................3 1.Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed...............48 KOKKUVÕTE.............................................................................. ................................9 Sissejuhatus
Gustav Suits Põlva Ühisgümnaasium 9.B Hanna-Katre Plato, Teele Ilves, Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus
võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas on tänaseni tegev Eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige.
kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1949. aastal abiellus Lepik Valgast päris Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Ott sai 1958 aastal õnnetult surma. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö" hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid.
Mitte, et ta arvaks, et tema poiss ei saa millegagi hakkama, vaid pigem seda, et ta teadis, et poeg polnud just kõige parema sina peal õppimisega. Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis
Mitte, et ta arvaks, et tema poiss ei saa millegagi hakkama, vaid pigem seda, et ta teadis, et poeg polnud just kõige parema sina peal õppimisega. Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu
Mitte, et ta arvaks, et tema poiss ei saa millegagi hakkama, vaid pigem seda, et ta teadis, et poeg polnud just kõige parema sina peal õppimisega. Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu
talle neid pilte siis seletada. Antud probleem esineb Piret Raua raamatus „Teistmoodi printsessilood“, kus illustreeringud on ilmselt mõeldud huumorina ning tagamõttega, kuid lapsel võib olla raskusi sellest aru saamisel, eriti kui ideaaliks on tavapärased muinasjututegelased nagu Elsa ja Lumivalgeke. Antud raamatu illustratsioonideks on erinevalt kõverdunud jalad, taevas lendav hiir-konn, õhupallist peaga printsess jne. Sama moodi on ka iseäralikult illustreeritud ka Aino Perviku raamat „Paula jõulud“, kus jõuluvana on siis peenikene ning lühikese habemega ja ka teised illustreeringud on kummalised. Samuti Ilon Wiklandi ja Leelo Tungali raamatus „Tragi tüdruk Kata“ on pisut segased pildid juba täiskasvanu jaoks. Raamat on eelkõige mõeldud tüdrukutele ning on hea õpetliku sisuga, kuid laps, kes nendel piltidel olema peaks, meenutab rohkem poissi kui tüdrukut. Tal on seljas
hinnatud tema aktimaalide tõttu. Tegevusala Graafika, maal, joonistamine Kunsti õppinud kõrgem kunstikool Tallinnas Tuntud teoseid Giovannina (1957), Akt linna taustal (1957) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses
Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1949. aastal abiellus Lepik Valgast päris Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Ott sai 1958 aastal õnnetult surma. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu „On tuuline öö“ hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas „Tuleviku rajad“. 1946 ilmus debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt hajusamad
huumoripreemia, „Kõik on kõige targemad“ 2014, „Urvaplaaster“ 2012, „Contrarünnak“ 2004, „Minu jonn“ 2006, „naine on mees „ 1999 Rein Raud- 1961 tallinn, kirjanik endine tartu ülikooli rektor, tuntud intellektuaalina, Helsingi ülikooli jaapani keele professor ja tartu ülikooli professor, lõpetanud leningradi ülikooli jaapani filoloogia, avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, võitnud vilde kirjanduspreemia, arvukaid artikleid ajakirjanudses, vanemad aino pervik ja eno raud, vend mihkel raud ja õde piret raud, polüglott, 2Hector ja Bernard“ 2004, „vend“ 2008, „Hotell amalfi“ 2011 Sofi Oksanen 1977, soomlanna, isa eestlane, saanud Finlandian kirjandusauhinna ja muid „Puhastuse“ eest, õppinud helsingi ülikoolis kirjandusteadust, helsinigi teartikõrgkoolis dramaturgiat, „Puhastus“ järgi on valminud film, temast on dokumentaalfilm, ajakirjanduses samuti aktiivne, gooti subkultuuride austaja,
Franz Liszt (18811945) (1811-1886) Zoltan Kodaly (1882 -1967) Ungari kirjanikud Imre Kertész (sündinud 1929) on Nobeli preemia laureaat (2002) Janikovszky Éva (1926-2003) oli lastekirjanik. Aastal 1980 ilmusid "Kui ma oleksin suur", "Usu või ära usu" ja "Minuga juhtub alati midagi" ka eesti keeles Aino Perviku tõlkes. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sándor Petfi (18231849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane. Click to edit Master text styles
1.Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19. Sajandil. 2.Kuidas mõjutas pillide arengut tööstusrevolutsioon? Too näiteid. Tööstuslik revolutsioon tõi enesega kaasa oskuse ehitada odavamaid ja vastupidavamaid pille, ning tehnilised avastused muutsid tugevasti romantilise muusika kõla. Näiteks puupuhkpillide klapisüsteem ja ventiilisüsteem, mis lisati vaskpuhkpillidele, muutis oluliselt pillide mängutehnikat ja võimalusi. 3.Missugused uued instrumendid leiutati? Tuuba ja saksofon ning täiendati ka klaverit. 4.Kus ja millal avati Euroopa esimene konservatoorium? Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus? Mis aastal see avati? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis avati 1919 aastal. 6.Õukondade ja kirikute asemel anti kontserte kontsertsaalides ja teatris. 7.Seleta lahti “dünaamika“ mõiste. Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatus...
Kuigi teda kutsuti perekonnaringis Janneks, hakkas ta õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Perekond otsustas saata Jeani soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibelius abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga (18711969). Nad olid 65 aastat abielus ja neil oli 6 tütart: Eva (18931978), Ruth (18941976), Kirsti (18981900), Katarina (1903 1984), Margareta (19081988) ja Heidi (19111982). LOOMING Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius sümfoonia vormi arendamaks oma isiklikku komponeerimisstiili sügavamaks. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti.
Koidula kirjutas oma elu jooksul üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit ja 4 näidendit. Samuti on säilinud tema arhiiv, mida hoitake Eesti Kirjandusmuuseumis. 1992. aastal toimunud rahareformiga võeti muuhulgas kasutusele ka Lydia Koidula näopildiga 100-kroonised, mille kujundas kunstnik Vladimir Taiger. Rahatähe tagapool on kujutatud Eesti pankrannikut. Samuti on seal Koidula luuletuse autograaf. Esimese Koidula täieliku eluloo kirjutas 1915. aastal soome- eesti kirjanik Aino Kallas. Elulool on metafoorne pealkiri “Tähelend”. Saja kroonine mark Lydia Koidula Memoriaalmuuseum Pärnus Jannseni 37 80032 Pärnu Tel. 44 33313 [email protected] pernau.ee 1925. aastal otsustati rajada Koidulale pühendatud monument ning park Pärnus. Amandus Adamsoni loodud skulptuur avati pidulikult 1929 aastal. See jäi ühtlasi skulptori viimaseks tööks. Pärnu kesklinnas asuv Koidula park on linna üks armastatumaid parke, kus saab nautida lillede ilu ja
Johannes Voldemar Veski. – Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 74–81. 3. Arnold Kask. Ülevaade J. V. Veski elust ja keelelisest tegevusest. – Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. Tallinn, 1958, lk 277–300. 4. Jaak Põldmäe. „Kirjandusliku oskussõnastiku” saatusest ja sisust. – Keel ja Kirjandus, 1973, nr 6, lk 351–358. 5. Huno Rätsep. J. V. Veski ja tänapäev. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 366– 368. 6. Aino Valmet. Veski, Johannes Voldemar. – Eesti kirjanike leksikon. Koost Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat 2000, lk 658–659. 7.http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=51&table=Persons 8. https://www.muuseum.ut.ee/et/content/johannes-voldemar-veski 9. https://elvaturism.ee/turistile-infoks/johannes-voldemar-veski-elamu 7
Tätte (näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja, laulja) jne. Ühiskond vajab selliseid mitmekülgseid ja rahva silmis kõrgelt hinnatud multitalente, sest nende arvamused ja väljaütlemised lähevad korda ning ollakse eeskujuks paljudele. Multitalendid rikastavad meie ühiskonda ja seda heas mõttes. 3 1. MIHKEL RAUD Mihkel Raud sündis 1969. aasta 18. jaanuaril Tallinnas. Mihkli ema on tuntud lasteajakirjanik Aino Pervik, sama ka isa Eno Raud. Tal on lisaks veel üks õde ja vend. Ema, Aino Pervik sündis 1932. aastal Rakveres ning on tuntud eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema tuntuimad lasteraamatud on ,,Arabella mereröövli tütar" ja ,,Kunksmoor". 2012 aastal sai Aino Pervik ,,Eesti kultuurikapitali aastapreemia" tunnustuse osaliseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik, http://www.elk.ee/?profile=688) Aino Pervik. Foto: Postimees/Scanpix
VÕRKPALL Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ajalugu 3. Reeglid 4. Väljak / pall 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. ...
toimetanud Rein Toomla, Tartu 1990 "Uus Atlantis. Valik esseid". Tõlkinud Karin Suursalu; saatesõna: Enn Soosaar. Tallinn: Perioodika, LR 2004, nr 40, 56 lk; Kirjandus Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost II. Filosoofia uuestisünd: Bacon ja Spinoza". Tõlkinud Leo Anvelt. Sari Elav teadus, nr 61, EKS, Tartu 1937, 112 lk; 2. trükk (ühes köites): Olion, Tallinn 1998 Aleksandr Subbotin, "Francis Bacon". Vene keelest tõlkinud Aino Lukas. Sari Suuri mõtlejaid, ER, Tallinn 1980, 132 lk (lisa lk 115125: F. Bacon, "Ettevalmistus looduse ja eksperimentaalse ajaloole...") Donald Gillies. Philosophy of Science in the Twetieth Century: FourCentral Themes, Blackwell 1993 (allikas).
19942008). Eesti murdekeelt on alates 1957 süstemaatiliselt helilindistatud ja1999 digiteeritud. Koostöös Tartu Ülikooliga on valminud digitaalne eesti murrete korpus (http://eesel.fil.ut.ee/art.html). Tartu Ülikoolis pani eesti murrete ja sugukeelte uurimisele aluse Lauri Kettunen, seda on jätkanud Oskar Loorits, Paul Ariste, Tiit-Rein Viitso, Aino Valmet, Karl Pajusalu jt. Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv sisaldab murdetekste, helisalvestisi, foto- ja filmikogu. 2000. a avati Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (http://www.ut.ee/lekeskus/). Murdekeelte väärtustamine 1980. a-il tekkis murdekeelt ja kultuurikeskkonda väärtustav kodanikuliikumine, mille üheks väljundiks sai võru uus kirjakeel Lõuna-Eestis. Entusiastid on rajanud murdekeelse Vikipeedia, loonud multimeediamänge,
Valisin need kohad sellepärast, et Võru linn on võrreldes teiste Eestimaa linnadega suhteliselt väike ning need on aidanud kaasa Võru linna rajamisel. 2. Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum on asustatud 10. veebruaril 1941. Aastal. Muuseumi uksed olid avatud sama aasta 28. juunil. Esimesed ekspositsioonid koostasid kirjandusteadlased Rudolf Põldmäe ja Aino Undla (Põldmäe). F. R. Kreutzwald sündis 14. detsember 1803. Tema pere vabastati pärisorjusest 26. aprill 1815. Kui Kreutzwald oli 30. Aastane abiellus ta Marie Elisabeth Sodleriga . Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895.) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule. F. R
Sapporo MM Sapporo on linn Jaapanis, kus toimusid 2007.a. tali Maailmameistri võistlused. Eestist sõitis sinna võistlema 11 tublit sportlast eesotsas Kristina Smiguni ja Jaak Maega. Naised: Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima, Mehed: Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Priit Narusk, Timo Simonlatser ning Aivar Rehemaa, enne Sapporot , aga haigestus Anti Saarepuu. Kahjuks jäi see kordsest põnevast võitlusest välja kahekordne Olümpia võitja Andrus Veerpalu raviva põlve pärast. Kuid Sapporosse sõitis ka Jens Salumäe, kelle sihiks oli hüpata tubli tulemus suure mäe võistluses. Võistlus toimus 11 päeva. Neil Maailmameistri võistlustel ei läinud eestlastel hiilgavalt nagu oodati või loodeti. Parima eestlasena oli Kristina Smigun 6.-s 30km klassikatehnikas, kaotus võitjale + 2,32,3. Veel sõitte: naiste teade, viimane vahet...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Melissa Alliku Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed Referaat Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2013 SISUKORD Sisukord ................................................................................................ ......................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................ .................. 3 Toidu raiskamine ................................................................
sõudeklubi hoone, paadikuurid kui ka paadid. Põhilisteks sõudespordikeskusteks on Tartu, Pärnu ja Tallinn. Nende linnade klubides on kasvanud suuri meistreid.1958.a tuli süstamees Ülo Berting 500m distansil hõbemedalile (hiljem võitis ta ka meistritiitli). Üllatuse valmistasid kanuusõitjad Arvi Oks ja Indrek Tuul, kes finaalis pronksmedali said.Medaleid hakkas tulema treenerite ja sõudjate aerutajate tööhakkas vilja kandma. Aino Pajusalust sai koguni NSV Liidu koondise neljase paarisaerulise paadi naiskonna liige ja ta naasis kolmedett Euroopa meistrivõistlustelt koju kuldmedaliga(1961, 1962, 1963). Tartu treeneri Jüri Kureli initsiatiive asutati ülikoolilinnas sõudespordikool. Alates 1960.a on tema õpilased võitnud rohkesti medaleid NSV Liidu noorte meistri võistlustel. 1967.astal tulid tartlased A. Veerma-A. Suijapaarisaerulistel NSV Liidu teiseks paariks
Juhan Raudsepa(1896-1984) varasemates töödes võib näha tugevaid ekspressiivseid taotlusi,mis hiljem taandusid lihtsa loodusläheduse ees.Pisut nurgeline ja tahutud vorm,annab üldistust modellist,tema karakterist,tüübist.Näitleja Merjanski portree. Pilet 6 2.Graafika iseseisvas Eestis 1919-1940. Graafika kujunes maali ja skulptuuri kõrval paljulubavaks ja täieõiguslikuks kunsti liigiks.Silmapaistvamad saavutused olid siin Eduard Viiratil ja Aino Bachil paljundusgraafikas ,ning Kristjan Raual joonistustes.Omapärane oli ka Eesti puugravüüri koolkond eesotsas Hando Mugasto ja Arkadio Laigoga. Eduard Viiralt (1898-1954) Viiralti looming oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt.Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused,meeleolud ja ideed,oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsiaalse traagikani,aga ka usulised tunded ja rõõm nähtavast maailmast.Viiralt oli virtuoos ja
- 0,0136 Corr = 0,128 * 0,12 = -0,8854 Standardhälve: p = W12 * 12 +W22 * 22 + 2W1 * W2 * p1, 2 * 1 * 2 Valem sobib ainult siis, kui on kaks omavahel seotud väärtpaberit W1 = portfellis oleva esimese väärtpaberi osakaal 13 P = korrelatsiooni kordaja; 1 ja 2 väärtpaberi vaheline korrelatsioon = väärtpaberi kordaja p = 0,25 2 * 164 + 0,25 2 * 144 + 2 * 0,25 * 0,25 * ( -0,8854) * 12,8 * 12 =1,5% (Sillamaa, Aino, lk 44-47) 14 KOKKUVÕTE Ainetöös käsitlesin riski, töö käigus selgus, et majandusriski koguriski moodustavad väiksemead allikad, mis iseseisvalt on väga olulised osad majandusele kui tervikule. Sõna ,,risk" täpset ja ühtivad definitsiooni oli raske leida, seda mõistet kasutataks erinevalt, lähtudes olukorrast. Enamasti tõlgendati seda kui ohtu, mis tekitab kahju. Kahju omakorda sõltubjuhtumist puudutatud varade väärtusest.
8.päev 9 -10.00 Äratus ja hommikusöök 11.00 Ekskursioon Kärdla linnas 13.00 Kärdlast mitte kaugel asub Soera talu, kus asub ühtlasi ka parim Hiiumaa endisaegset elu- olu käsitlev muuseum. Siin sööme lõunat 14.30 Reis saare läänekaldale ja kauneimasse ossa Kassarisse. Käime töötavas Vaemla villavabrikus, kus on võimalik toredaid tekstiilitooteid osta, näeme kirjanik Aino Kallase suvekodu ja kuuleme mitmeid legende Hiiumaa vägilasest Leigerist, mis just Kassariga seotud. 17.00 Sõidame Heltermaa sadamasse, sealt praamiga mandrile tagasi 19.00 Jõuame Roosta puhkekülla, kus antakse kätte puhkemaja võtmed. (http://www.roosta.ee/) 20.00 Mängida saab bowlingut või minigolfi või võtta massaazi ja käia saunas. 9.päev 10 11.00 Äratus ja hommikusöök 12
Kool Nimi Klass KAAREL EENPALU Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................... 3 2. Haridus .......................................................................................... 4 3. Sõjaväeline tegevus ........................................................................... 4 4. Poliitiline tegevus ............................................................................. 4 5. Talupidamine .................................................................................. 5 6. Muud ametid ................................................................................... 5 7. Ühiskondlik tegevus ........................................................................... 5 8. Tunnustused .....................................................................
Liiv NARVA 2008 Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikkirjanikke, kelle sule all on valminud umbes 50 lasteraamatut, nuku-ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Eno Raud on avaldanud mudilastele lugusid loomadest ja tehnikamaailmast, lugusid Sipsikust ja Naksitrallidest ning mitu sõna- ja mõttemängulist luulekogu
· luuakse oma koolisüsteem · vähemalt 3000 inimesele emakeelne algharidus · väiksematel rahvastel olid kultuuriseltsid (Läti) NIMED · Amandus Adamson-skulptor · Anton Hansen Tammsaare-kirjanik · Mait Metsanurk-kirjanik · Gustav Suits-luuletaja · Hugo Raudsepp- kirjanik · Bernard Kangro-luuletaja · Evald Aava-muusik · Artur Kapp-muusik · Konrad Mägi-kunstnik · Nikolai Triik-kunstnik · Ado Vabbe-kunstnik · Eric Adamson-kunstnik · Aino Bach-kunstnik · Eduard Ole-kunstnik · Jaan Vahtra-kunstnik · Eduard Viiralt-graafik · Jaan Koort-skulptor · Anton Starkopf-skulptor · Oskar Öpik-astronoomia · Ludvig Puusepp-arstiteadus · Paul Kogerman-keemia · Johannes Voldemar Veski-keeleteadlane · Andrus Saareste- (soome-ugri) luuleteadlane · Julius Mägiste (soome-ugri) luuleteadlane · Hans Kruus-toimetaja KUTSELIIDUD · Eesti Kirjanikkude Liit · Eesti kujutavate kunstnike keskühing
juures. Õpingud muutusid sellele järel tema jaoks palju piinavamaks ning ta jäi järgmisel aastal viiendasse klassi istuma. Viiulimängi juurest jõudis Sibelius kammermuusika juurde 1885. ndal aastal sooritas ta auga küpsuseksamid ning ta lasi ennast panna kirja Helsingi Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena. Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliinis ja Viinis Eraelu: 10.juunil 1892 abiellus Sibelius Aino Järnefeldtiga (1871 – 1969). Ta oli naisega abiellus kuni oma surmani ehk siis 65 aastat Ta sai Ainoga kuus tütart: Eva (1893–1978), Ruth (1894–1976), Kirsti (1898–1900), Katarina (1903–1984), Margareta (1908–1988) ja Heidi (1911–1982). Looming: 1892-2900 töötas Sibelius Muusika Akadeemias õpetajana. Peatselt peale seda anti Sibeliusele riiklik stipendium, et ta saaks täielikult oma loomingule keskenduda.
Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. 3 II Elutöö Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust,õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist,
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Ees...
Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930. aastate lõpuks oli Eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine, raamatute välimuses parem tase Nõukogude Eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) (valitses plaanimajandus, tsensuur) Ellen Niit ,,Pille-Riini lood" ,, Triinu ja Taavi jutud", Eno Raud ,,Sipsik" ,,Naksitrallid", Aino Pervik ,,Kunksmoor" ,,Arabella, mereröövli tütar" Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid ( Eesti lasteluule kõrgaeg, õige hulk didaktikat) Heljo Mänd ,,Oakene", ,,Metsalilled", ,,Linalakk ja Rosalind", Ellen Niit ,,Rongisõit", ,,Karud saavad aru", ,,Midrimaa", ,,Krõlli-raamat", Eno Raud ,,Kilul on vilu", ,,Käbikäbi häbi", Leelo Tungal ,,Karune lugu", ,,Seltsis segasem", ,,Tere tere!" Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses
raskeid elemente. Kui meie ei suuda kirjeldatud õpilaskontingenti, kes on nii altis väärmõjudele, välja rebida tema primitiivsusest, saab ta taimelavaks tänavahuligaanidele, vanglakandidaatitele, alkohoolikutele, uutele mõranenud perekondadele." ,,Kõne alaarenguga lapse isiksuse kujundamine" Aino Rätsep Nõukogude Kool, 1979, märts 1979. a. Nõukogude Kooli juuli väljaandes olev artikkel ,,Arengupeetusega laste matemaatikateadmiste iseärasusi" kajastab uurimistööd , mille eesmärk on tundma õppida 6- 9- aastaste vaimselt alaarenenud ning arengupeetusega laste hulgakujutluste ja arvu mõiste iseärasusi. Uurimismeetodite kompleks koostati J. Piaget', A. Leusina ja M. Perova
[Dresden (hea kool)] 39. Mis vahe on heliloojate Aleksander Kunileiu ja Konstantin Türnpu haridusel? Türnpu sai organisti hariduse Peterburi konservatooriumis, Kunileid õppis Cimze seminaris (polnud professionaalne muusik) 40. Mis on Miina Härma 3 peamist muusikalist eriala? Organist, helilooja, koorijuht 41. Kelleks õppis Miina Härma Peterburi konservatooriumis? Organistiks ja heliloojaks 42. Mis seob Miina Härmat Eesti I kutselise laulja Aino Tammega? Nad käisid koos kontsertreisil ja esinesid koos 43. Millel põhineb Miina Härma laul Tuljak? Rahvaviisidel (2l rahvalaulul) 44. Mis laulule tegi Anna Raudkats 1955. A tänapäevani ülipopulaarse tantsuseade? (helil, pealk) M. Härma „Tuljak“ 45. Kes kirjutas ühe mehelikumatest eesti koorilauludest „Meestelaul“? Miina Härma 46. Kes oli Niguliste kiriku orelimängija, sega- ja meeskoori dirigent? K. Türnapu 47
viiulit. Esimese muusikapala kirjutas juba 10 aastaselt. Kui ta sai 15 siis kiindus ta muusikasse nii väga ja talle võimaldati kohaliku puhkpilli orkestrijuht, kes õpetas teda. Aga ta oli oma peres vanem poeg, siis pidi ta saama selle pere ülalpidaja. Seega läks ta algselt õigusteadust õppima, samal ajal õppis ka Helsingi muusikakoolis. Mingi aeg sai aru, et pole mõtet ülikoolis käia. Helsingi kooli lõpetas stipiga, sai täiendada Austrias ja Saksamaal. Ta abiellus Aino Jännefelt. Ta töötas Helsingi muusikakoolis, õpetas kompositsiooni ja viiuliklassi, ta töötas 8 aastat õpetajana. Ta oleks tahtnud loominguga rohkem tegeleda. Soome riik määras talle riikliku stipendiumi ja sai loomingule täielikult pühendada. 1904 ta kolis terve oma perega maale elama, talu nimi Ainola. Hiljem avati seal Sibeliuse majamuuseum. LOOMING Sibeliuse looming on põhiolemuselt väga soomepärane ja suurteosed on seotud soome muistenditega või soome eeposega ,,Kalevala"
maastiku ning ehitise osade omavahelist harmoonilist seost. Kõverad vormid, Eero Saarinen, Alvar Aalto, Frank Lloyd Wright 20. Mida pidas Frank Lloid Wright silmas, rääkides maja ehitamisest seest väljapoole? Kõik ülejäänu tuleneb ruumide ülesannetest, kujundusest ja paigutusest. 21. Kes oli Alvar Aalto? Mis iseloomustab tema ehitisi? Milliste tänaseni eksisteerivate disainifirmadega olid Alvar Aalto ja tema abikaasa Aino Aalto tihedalt seotud? Millisest linnast Eestis võime leida A.Aalto projekteeritud hoone? Organnilise funktsionalismi esindaja, traditsioonilised kohalikud materjalid, suur klaaspind, hoonete sobitamine loodusega. Tartust võib leida. Artekiga?
Lapse ja täiskasvanud koostöö aitab lapsel mõista maailma ja õpetab last maailmas hakkama saama. Kasutatud kirjandus 1. Johan Huizinga "Mängiv inimene" Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse, Varrak 2003 2. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades,"Laste arengu mõistmine"TLÜ kirjastus 2008 10 Mäng ja lapse areng 3. Aino Ugaste (2005). Laps ja mäng. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex 4. Kivi.L(2000). Kodust kui arengukeskkonnast lapse õpivalmiduse kujunemisel. Kodu eesti ühiskonnas ja kultuuris. Toimet. I.Kraav. Tartu: Perekasvatuse Instituut TÜ pedagoogika osakond, 11-16 5. Siren-Tiusanen, H(2003) Leikki ja oppiminen. Lastentarhanopettajaliiton julkaisu. Helsinki, 14-17. 6. Hakkarainen, P. (2000). Kehittävä esiopetus ja oppimine. Jyväskylä: PS-kustannus.
Illimari ellu tuleb muudatus, kui perre sünnib uus laps. Mõte: Illimari ellu on tulnud suur mure, see täiskasvanute maailma tunnusjoon. Romaani läbib tahtmine saada tagasi lapseks. Novellides 1941. a ilmus ,,Viimane tervitus" hoiatusteos. Tuglase ulmeline versioon inimkonna hävingust. Ilmus 1957.a. Tuglast inspireeris Spengler teosega ,,Õhtumaade allakäik". ,,Teoste sünnilood" on üks huvitavamaid kogusid. Tuglas laseb lugeja oma kirjanduslikku kööki. Lisaks tõlkinud NT Aino Kallast, Tsehhovit. Tuglase teosed on jõudnud teatrisse nt ,,Jumala saar" ,,Inimese vari" ,,Popi ja Huhuu" ,,Merineitsi"
Nii Tartus kui ka Tallinnas mängiti lätlaste vastu ja mõlemad kohtumised lõppesid 2 : 0. 1925. Aastal toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, kus oli 23 meeskonda ja 3 naiskonda. Meestest oli parim Tallinna Sport, naistest Flora. Korraldati turniire ka Euroopas, 1932 alistati näiteks Tsehhoslovakkia meeskond, keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv. Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Võrkpalliga seotud Eesti kuulsamad võrkpallurid: Kristjan Kurik ,Argo Meresaar ,Mihkel Sepp Eesti kuulsamad treenerid: Riina Ernits , Pasi Rautio Eesti kuulsamad võistkonnad: Tallinn Selver/Audentes ,ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi, Sylvester ,Tartu Pere Leib/Cibus Rannavõrkpall
orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid maarahvast klassikalise muusikaga. Sagel esines ta koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka kaugemal - esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. Kui Härma 1903.aastal tosinaks aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks läks, jäi koori tegevus ajutiselt soiku. Kodumaalt sundis teda lahkuma vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Ta naasis Tartusse 1915.aastal ning jätkas tööd kooriga, mis 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. Ta
Laulusõnade tõlkija vene keelde Svetlan Semenenko Direktor Raimond Felt Direktori asetäitja Karl Levoll Fotograaf Villu Reiman Administraator Aare Soosaar Administraator Heldur Mõtus Dublaaz Mati Klooren Gabrieli hääl (eestikeelses versioonis) Mare Garsnek Agnes von Mönnikhuseni hääl (eestikeelses versioonis) Aino Talvi Abtissi hääl (eestikeelses versioonis) Jüri Järvet Vend Johannese hääl (eestikeelses versioonis) Aksel Orav Siimu hääl (eestikeelses versioonis) Olev Eskola Ivo Schenkenbergi hääl (eestikeelses versioonis) Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas
Lilleküla Gümnaasium Johannes Aavik Referaat Koostaja: Madis Karu Tallinn 2019 Sissejuhatus Johannes Aavik on justkui esimene Eesti keeletehnoloog ja seega eesti keele arengus väga oluline inimene. Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada Johannes Aavikut ja uurida rohkem tema tööst. Lisaks saada teada, kuidas ta mõjutas eesti keelt ja millega ta täpsemalt oma elu jooksul tegeles. Elulugu Johannes Aavik on sündinud 8. detsembril 1880 Randvere külas, Saaremaal. Ta suri 18. märtsil 1973 Stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule . Aavik oli eesti keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. “Aavik oli läbinisti filoloog, aga mitte eesti filoloog...
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell..................................
kontrollita. Jaak täitis käsu, järelikult oli ta ka tubli. Laasiku juures oli sirklil kahju tema emast (küünealused mustad) ja üritas teda abistada (alateadlikult). Väike korter tundus sirklile kurb, masendav ja kõle, sest kummaski toas oli ainult lage hall pleekinud tapeet ja üksainus postkaardisuurune foto isast. Sirklil kodus oli mahe tapeet ja väga palju maale, pilte jm. VI probleemid? Tüdrukud (Laasiku õed Aino ja Virve, kuidas neile muljet avaldada, arvatakse, et ei olda vääriline). Laasiku töö (ebamugavus tööandja ees, teised tunnevad ennast koduselt, aga see, kes teeb tööd, tunneb ennast ülevaadatavana jne). Esimene tund Jussi juures, teejoomine noortega ja jussi emaga. VII Tumbu käest laenamine. Põhimõtte peremees põhimõtte ori (lk 90). Kui sa tahad pidada raudseid põhimõtteid, pead sa olema ise terasest poiss. Ja
Laasik aitas oma ema harjade valmistamisega. See oli pere ainuke sissetulek. Kolmekümne krooni eest kuus oli Laasik nõus klassikaaslast õpetama. Kuues peatükk Jaak ja Laasik suundusid Puukspuu poole, et talle kogu plaanist rääkida. Riks (Richard Laasik) suundus üles tuppa poissi õpetama. Proua Puukspuu uuris Jaagult, mis täpselt oli juhtunud ja kuidas tema poeg oli plahvatusega seotud. Enne kui Jaak jõudis vastata kostsid koridorist sammud. Juhani vanem õde Aino Puukspuu astus sisse ning tema kannul Penno. Mõne hetke pärast saabus ka Juhani kaksikõde Virve. Penn tantsis Ainoga keset tuba, kui proua Puukspuu teed ja võileibu serveeris. Ta kutsus ka Juhani ja seltskonnas viibimist mitte armastava Riksi alla einestama. Jaak ja Virve rääkisid Vaimukultuuri Ühingust. Neiu arvates oli seal väga igav. Penn hoidis Aino kätt hetkel kui ema parasjagu ei vaadanud. Seitsmes peatükk Laasikule makstava summa kogumine sujus hästi
Nii Tartus kui ka Tallinnas mängiti lätlaste vastu ja mõlemad kohtumised lõppesid 2 : 0. 1925. Aastal toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, kus oli 23 meeskonda ja 3 naiskonda. Meestest oli parim Tallinna Sport, naistest Flora. Korraldati turniire ka Euroopas, 1932 alistati näiteks Tsehhoslovakkia meeskond, keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv. Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Eesti võrkpallurid Pavel Kruzajev Viljar Loor Argo Meresaar Mihkel Sepp Sten Esna Ardo Kreek Kristjan Õuekallas Keith Pupart Veiko Lember Kristjan Sikaste Oliver Venno Kert Toobal Jaanus Nõmmsalu Rannavõrkpall
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
