F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Võru Katariina Kirik. Kirumpää Piiskopilinnus (0)

F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum
Angelika Saarniit

F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Võru Katariina Kirik . Kirumpää Piiskopilinnus
Referaat
Ajaloo Õpetaja Karin Raudik
2013

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2.Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum 4
3.EELK Võru Katariina Kirik 5
3.1.Ajalugu 5
3.2.Fakt 5
4.Kirumpää piiskopilinnus 6
4.1. Ajalugu 6
4.2. Linnuse rajamine 6
4.3. Linnuse häving 6
5.Kokkuvõte 7
6.Kasutatud kirjandus 8
Lisad 1 Fotod 9

Sissejuhatus

Minu valitud kolm Võru linna ehk oma kodukoha huvitavat paika on: Dr. F .R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, EELK Võru Katariina kirik ja Kirumpää piiskopilinnus.
Valisin need kohad sellepärast, et Võru linn on võrreldes teiste Eestimaa linnadega suhteliselt väike ning need on aidanud kaasa Võru linna rajamisel.

Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Dr. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum on asustatud 10. veebruaril 1941. Aastal. Muuseumi uksed olid avatud sama aasta 28. juunil. Esimesed ekspositsioonid koostasid kirjandusteadlased Rudolf Põldmäe ja Aino Undla (Põldmäe).
F. R. Kreutzwald sündis 14. detsember 1803 . Tema pere vabastati pärisorjusest 26. aprill 1815. Kui Kreutzwald oli 30. Aastane abiellus ta Marie Elisabeth Sodleriga . Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895 .) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule.
F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi kogupindala on 5066 m² kuhu kuulub elumaja , hoovmaja, ait, tall , etnograafiline muinasjututuba, saun, kelder , lillerikas aed, ja lehtla . Kreutzwaldi sõna ja mõttemaailma elavana hoidmisel aitavad kaasa muinasjututunnid, luuleõhtud, raamatut tutvustused. Ka on võimalik külastajatel istuda ja lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. (1. Aimi Hollo 2002.) (LISA 1 Foto 1)
Kreutzwald oli isiksus, kes sednud kord sihi siis visalt pürgis selle poole, hoolimata „elu paratamatusest“ ja ta saavutas oma sihi. Oma parima mehe ea 30.-74. eluaastani elas Kreutzwald Võrus. Võru linnas pani ta paberile „Kalevipoja“, siin sündisid tema kirjatööd.

EELK Võru Katariina Kirik

Ajalugu

Võru Katariina Kirik ehitati aastatel 1788-1793 arhitektuurilise dominandina Võru linna turuväljaku äärde. Kiriku arhitekt oli Riiast pärit Christoph Haberland.
Kiriku sisseõnnistamine toimus 24. Juulil 1793. Ja see sai nimeks Aleksandra Katariina.
Aastal 1879 . Tehti Võru Katariina kirikus kapitaalremont ja torni paigaldati nelja numbrilauaga kell.
Kirikus on altaripilt mis kujutab Jeesus Kristust. See on kunstimälestisena kaitse all.
1910 . aastal valmistasid orelimeistrid vennad Kriisad kirikule oreli 2 manuaali ja 30 registriga.
Aastal 1997. Tunnistati Võru Katariina kirik kultuuri mälestiseks.(2. www.vikipeedia.ee) (LISA 1 Foto 2)

3.2.Fakt

Nime sai kirik Aleksandria Katariina
järgi, kuid sellega peeti meeles ka
keisrinna Katariina Teist, kelle korraldusel
Võru linn asutati ning kes
annetas kiriku ehitamiseks 28 000
hõberubla.(3. www.tln.edu.ee)

Kirumpää piiskopilinnus

Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaljuseljandikul.

4.1. Ajalugu

Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest on pärit aastast 1322. Mil Leedu vürst Gediminas selle purustas.

4.2. Linnuse rajamine

Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu- Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kust to ületas Võhandu jõe, kui olulisema loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli linnusel mingi kuju olemas juba 13. Saj. lõpus.
Esialgne linnus nägi välja nagu väike tornilinnuselaadne kindlustatud maja, mida peedi arvatavasti piisavaks sõja- ja kaubatee kaitsmiseks ja sealse liikluse kontrollimiseks. Linnust on aga mitu korda laiendatud. Esimest korda laiendati tornlinnus kabeliga, veel hiljem täiendati seda lisaehitustega, mis muutsid selle ruudukujulise põhiplaaniga kaitselinnuseks. Umbes 1500. aastast on teada, et linnust täiendati ümartorni ja eeshooviga.

4.3. Linnuse häving

Linnus sai tugevaid kahjustusi Liivi sõja ajal kui lahkuvad ordu –ja piiskopiväed selle süütasid. Lõpliku hävimise hoidsid ära kohalikud elanikud. (4. www.vikipeedia.ee) (LISA 1 Foto 3)

Kokkuvõte

Tööd tehes sain väga palju teada oma kodukohaga seotud kohtadest ja kuidas need tekkinud on. Kuna mina eelistan internetile raamatuid siis on olnud väga palju lisalugemist, näiteks kui tahtsin teada saada Kreutzwaldi loomingust siis pidin läbi ligema tema teose.
Olen ka palju lugemise käigus teada saanud kuidas toimus elu Vanas-Võrus ja milline see üldse oli. Kui tuua taas näiteks Kreutzwald siis ka tema kohta polnud ma eriti midagi kuulnud ja kõik mis teada sain üllatas mind väga.
Töö iseenesest oli huvitav.

Kasutatud kirjandus

Aimi Hollo. Kreutzwald ja Võru. Võru Täht. 2002 Võru.

http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5ru_Katariina_kirik

http://tng.tln.edu.ee/Eesti%20kultuurilugu/V%F5rumaa.pdf

http://et.wikipedia.org/wiki/Kirump%C3%A4%C3%A4_piiskopilinnus

Lisad 1 Fotod

LISA 1 Foto 1 Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi õu
Lisa 1 Foto 2 Võru Katariina Kirik
LISA 3 Foto 3 Kirumpää linnuse varemed