Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"aino" - 381 õppematerjali

aino

Kasutaja: aino

Faile: 0
thumbnail
6
doc

Kalevala sisu

Kalevala sisu 1.­2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee  emaks. Part teeb pesa ja muneb vee­ema põlvele. Munad veerevad pesast,  purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib vee­emast. Sampsa  Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad  takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme.  Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.­4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab  Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele  naiseks.Aino uputab enda. 5.­7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks  muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala  neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust.  Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust  Põhjala emand...

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arhitektuur-disain ja tarbekunst- Kontrolltöö

b) Tähtsamad arhitektid: Frank Lloyd Wright, Eero Saarinen, Alvar Aalto, Le Corbusier 21) Mida pidas Frank Lloyd Wright silmas, rääkides maja ehitamisest seest väljapoole? a) Maja ehitamine seest väljaspoole- hoonete mahtude suurus ja paigutus sõltub ruumide ülesannetest 22) Kes oli Alvar Aalto? Mis iseloomustab tema ehitisi? Milliste tänaseni eksisteerivate disainifirmadega olid Alvar Aalto ja tema abikaasa Aino Aalto tihedalt seotud? Millisest linnast Eestis võime leida A.Aalto projekteeritud hoone? a) Alvar Aalto oli soome arhitekt, disainer, maalikunstnik, akadeemik b) Tema ja ta abikaasa olid seotud disainifirmaga ARTEK c) Eestis võime leida A.Aalto hoone Tartust - Tammekannu villa

Kultuur-Kunst → Kunst
27 allalaadimist
thumbnail
5
docx

100 meetri jooks ja kaugushüpe

Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. Jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. Esimene meeste registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi. Esimene naiste ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922). Esimene naiste elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia). Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja. Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse

Sport → Kehaline kasvatus
5 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Luulepõimik

Elurada Me käime kinnisilmi elurada, kui mängiksime vainul pimesikku, et teisi püüda, ja ennast kaotada. Ja eksimine kordub vastastikku, jalg väärataks, teelt kõrvale viib sammu. Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt Hommik Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute kutsub mind sala kui kutsutaks pruuti. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile ta suri! H...

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Johannes Aavik referaat.

"Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936). Ta oli "Noor-Eesti" rühmituse aktiivsemaid osalisi, selle albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusalased artiklid, tõlked, värsikatsetused. Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd "Eesti luule viletsused" (1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest. Välismaal tõlkis ta peamiselt soome ja vene kirjandust. Soome kirjandusest enamasti Aino Kallast ning vene kirjandusest peamiselt Ivan Turgenevit. Kogu tema tegevus vajas suurt julgust ning pealehakkamist, mida tal kindlasti kunagi väheks ei jäänud. 7 Mälestus Johannes Aavikust Peale tema surma oli inimeste igapäeva elus oluline roll temast. Kõiki tema teadmisi ja emakeelde toodud sõnu kasutati ja kasutatakse siiani igapäevaselt. Ta sai mitmeid tunnustusi

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,Olgem Eestlased, aga saagem ka Eurooplasteks". Noor Eesti on 20.saj alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. ,,Noor-Eesti" I ­ 1905, II ­ 1907, III ­ 1909, IV ­ 1912, V ­ 1915. Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti. Asutajaliikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu-Helsingi. Noor-Eesti üks eesmärke oli integreerida Prantsuse, Itaalia ja Skandinaavia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist. Rühmitus jagatakse kolme perioodi: I 1901-1905-Ettevalmistav ja isamaalik-rahvuslik.

Kirjandus → Kirjandus
210 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

säilimisest, ettevõttesse paigutatud omakapitali suurendamisest, teiselt poolt aga omanikutulust, dividendide saamisest, võimalusest vastu võtta otsuseid ja omada tunnustust. 5 Sveiby, K.-E. Juhtimistarkus. 101 nõuannet teabeküllaste organisatsioonide juhtidele. Tallinn: Olion, 1994, lk. 237 6 Kidron, A. Ärijuhtimise psühholoogia. Teine trükk. Mondo, 2001, lk. 6 7 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 10 8 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 78 9 Laas, A. Ettevõtlus on elamise viis. Tartu: Peipsi Koostöö Keskus, 2001, lk. 18 Suurettevõtet juhib tavaliselt juht-palgatöötaja, kes kuulub keskse isikuna ettevõtte juhtkonda. Juhtkonna suurus ja koosseis olenevad ettevõtte organisatsioonilis-õiguslikust vormist, mis jaotub maailmapraktika kohaselt kahte suurde gruppi:10 · inimeste ühendused; · kapitaliühendused. 1.1.4.1. Inimeste ühendused

Majandus → Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940

noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe. · Skulptoritest paistis silma Jaan Koort. Mõnevõrra hiljem lisandusid talle ,,Pallase'' kunstikooli lõpetanud Anton Starkopf ja Voldermar Mellik. · Kümnendite vahetusel eesti kunstielu rahunes. Lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism. Kunstiellu astusid Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist saavutas tuntuse Eduard Viiralt. · 1921. a. loodi Eesti Lauljate Liit, millel oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. · Säilis ja tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant: 1923., 1928., 1933., ja 1938. a. Viimane, mis oli seostatud Eesti Vabariigi 20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga;

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Wikmani poisid teose analüüs

otsustab sellest hoolimata mitte sinna kooli tagasi minna Jussil oli püsivust, et pingutada lihtsalt selle nimel, et näidata maailmale, et ta saab kõigega hakkama, kui tal ainult tahtmist on. Ei tasu meelt heita, kui kõik alati ei õnnestu, vaid tuleb edasi pingutada. Raamatu lõpp oli väga hästi kirjutatud ja tuli tõelise puändina Virve põgenemine mõjus igati üllatavalt, samuti ka see, et Aino otsustas ikkagi Penni sõjast tagasi ootama jääda, teadmata seejuures isegi, kas poiss on veel elus. Samuti oli väga liigutav lõik, kus härra Tooder oma pojaga tormisele merele kindlale surmale vastu sõitis, lauldes ise samal ajal laulu Jumala lõputust ja kõikevõitvast headusest. Võib öelda, et raamat tegi lõpus tõelise kannapöörde ja muutis üsna palju mõningaid teose lugemise jooksul tekkinud mõtteid. http://www.zone.ee/qawsed/wp.doc Jaan Kross isiklikult.

Kirjandus → Kirjandus
306 allalaadimist
thumbnail
10
docx

100 meetri jooks ja kaugushüpe

Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. Jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. Esimene meeste registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi. Esimene naiste ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922). Esimene naiste elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia). Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja. Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse

Sport → Sport
3 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Rembrandt Harmensz van Rijn

surma oli Rembrandt vabaabielus oma teenijannaga. Nad elasid maksejõuetute võlgnikena Amsterdami vaesemais linnaosas. Sel ajal hakkas Rembrandtil kuulsus tagasi tulema, kuid see ei kestnud kaua. Tema maalid läksid aina süngemaks. Käes oli tema eluaja lõpp. Sel ajal ta tegigi oma kuulsaimad tööd, kuid tol ajal need ei paistnud silma. Pärast poja ja naise surma heitis ka Rembrandt hinge. Ta maeti vaeste surnuaeda. Kasutatud allikad ´´Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini´´ Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak ´´Kunstiajalugu'' M. V. Alpatov Ajaloo õpik en.wikipedia.org/wiki/Rembrandt ENE Lisa Barokk on kunstistiil mis väljendus esmakordselt Euroopas 16. sajandi alguses ning lõppes umbes 1750. aastatel. Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tundelisus ja teatraalne efektsus. Selle aja kuulsamad maalikunstnikud olid flaamlased P. P. Rubens, a. van Dyck, ja J. Jordaensi, hispaanlased B. Murillo, F. de Zurbarani, J. de Ribera ja D. Velazqueze ning

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Madalmaade kunst 15. Sajandil

Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Inglise keele laenud eesti keeles

INGLISE KEELE LAENUD EESTI KEELES 1 Table of Contents SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. PERIODISEERING.....................................................................................................4 2. LAENAMINE..............................................................................................................5 3. MUGANEMINE..........................................................................................................5 3.1 Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine.................................................................6 3.2 Rõhk...........................................................................................................................6 3.3 Võõrapärased häälikud...............................................................................................6 4. SÕNAD JA NENDE T...

Keeled → Kirjalik eneseväljendus eesti...
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vanaema mälestused Teisest Maailmasõjast.

Minu vanaema mälestused Teisest Maailmasõjast Vanaemast Merike Hilma,on neiupõlvenimelt Hilma, sündis 1926.a. 4.märtsil. Hetkel ta on pensioonil. Enamuse elust on ta õppinud Kalingradi gümnaasiumis,ning elanud enamus ajast Eestis,tema õde Aino Poplõko on kahjuks surnud,tema aga elas enamus ajast Soomes,Pajulahtis.Eriliseks teeb ta see, et tal on mälestusi Teise Maailmasõja kohta ning see, et ta on minu vanaema.Annan siis jutujärje talle Elutingimused Sõjaajal oli meil väga vähe süüa.Olles kuueteistkümne aastasena elasin ma Eesti taludes ning nurisesin,et toitu pole. Siis pahandati minuga ja selgitati, et kõik söövad praegu nii ja midagi pole teha.Voodis ei saanud ma und ning haletsesin ennast

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
54
ppt

Üldpsüholoogia - Emotsioonid

Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine suhtekorraldus Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja Erinevad emotsioonid on seotud erinevate infotöötlusstiilidega: Rõõmus meeleolu loomingulisus, innovatiivsus Tõsisem meeleolu detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu

Psühholoogia → Psühholoogia
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

"Wikmani poisid" tegelaste iseloomustused

sihikindel, ei oska võõraste seltskonnas seletada (ei taha), üleolevalt tõsine, ohtlikult tark, vaene palgatööline (proleet) 3. Virve Pukspuu ­ jussi kaksikõde(noorem), ilus, lapselik figuur, väike pea, väike ümarik ja õhetav nägu, peenike kael, heleblond juus, ilus loomulik lokk (liiga lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad 4. Aino Pukspuu ­ jussi vanem õde, Bürgeri tütarlaste-gümnaasiumi 11. klassi tüdruk, ilus, enesekindel, julge rüht, kastanikarva pea, võrkpallur, pilkupüüdev 5. Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg) 6. Pukspuu Juss/Juhan ­ huligaan, taheti koolis välja visata, enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis tähelepanematu, hajevil, udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg, isa surnud, elab ema ja kahe õega

Kirjandus → Kirjandus
292 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suburg-ajakiri LINDA: Ilu ja Ideed

(tehnoloogiline) baas kajastub Lindas? Kui vahetult, või kui kaudselt? Ja kuidas? (Jah, nt osutab Suburg filmikunstile.) Kuivõrd on Eesti ärkamisaja kultuurilugu (milline nüanss samuti Lindas tähtis) uuritud selles maailmapildi hüppelise avardumise kontekstis? Kuivõrd nüansirikkalt seostatult on üldse eesti asja m õ t e s t a t u d Euroopa / maailma laiemate arengute foonil? Kui kaugele jõudis Lilli Suburg Vändra metsadest ­ kui kasutada Aino Undla-Põldmäe väljendit järelsõnast Suburgi Kogutud kirjatöödele (2002). Või kui ajakohane vaim valitses Vändra mõisas? Suburgi ajakirja teeb komplitseerituks, lisaks autorikesksusele, just see isiksuse arengu kesksus. Isiksuse areng maailma kiirelt arenemise hetkes...? Seal ja siis leiavadki aset säärased lahtirebendumised ja hüpped, millel justkui pole käega katsutavat katet! Lisaks selle ajakirja komplekssus, selle erinevate allosade allutatus peaeesmärgile!! Ja liiatigi ­

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
1 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ülevaade eesti keele uurimisest

ühiselt koostatud ,,Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi 1524­1739". 1936. aastal ilmus Mägiste ,,Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest". Üheks grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924. Uurimiskeskusi. Tartu Riiklik Ülikool. Pärast sõda: Paul Ariste, J. V. Veski, Arnold Kask. (Enamik seniseid õppejõude pagenduses) Arnold Kask ja Aino Valmet uurisid keeleajalugu, kirjakeeleajalugu, murdeid, kirjakeele vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas 1960. aastal strukturaallingvistika loenguid, matemaatikutel tekkis huvi masintõlke vastu. 1965. aastal loodi GGG (generatiivse grammatika grupp), kus olid tegevad Mati Hint, Haldur

Eesti keel → Eesti keel
35 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Women writer's influence on our society

Also, she was one of the first woman writers in Estonia. She wrote about city a lot. You would think that it's just a city, but actually for her it was so much more. For her it was a future vision and she used to word city in more ways than you could ever imagine. She was a little sentimental, wrote about farmers, sailors and citizens life. Thanks to her creation we can learn about Estonia's life and early years of urbanization a lot. Third writer I am going to talk about is Aino Kallas. She lived 1878-1902. Actually she was a Finnish-Estonian writer. She came from Finland and then started writing in Estonian. She has later said that her problem was that she was trying to fix Estonia's problems, although it wasn't something she should have done as she originally was Finnish. She was really scandalous because she published her diaries. In her diaries she wrote about really personal things that most people would never let anyone else read if it were their life

Keeled → Inglise keel
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Väikelastekirjanduse eksamiks

olenditest 2. Nn vaikiv ajastu 3. 2. Tulek- Raud, Niit, Mänd; palju loomajutte, valdav muinasjutt, mänguline, tegelased liiguvad enam-vähem reaalses ümbruses 4. Otsustav läbimurre- Vaidlo, Raud, Maran, Pervik, Käo, Miller; hea ja kurja temaatika, tegutsevad reaalses ümbruses 5. Uusi ilminguid ­ Poeesia ja filosoofia (Põldmäe, Valton), Nonsenssmuinasjutt(Maran, Reinla) TAASISESEISVUNUD EESTI JUHTIVAID AUTOREID VÄIKELASTEKIRJANDUSES Aino Pervik- ,,Tirilinna lood" Lehte Hainsalu- ,,Suur vend Mati ja väike õde Kati" Henno Käo- ,,Napakad jutud", ,,Kui mind üldse olemas ei oleks" Edgar Valter- ,,Pokuraamat", ,,Kuidas õppida vaatama" Leelo Tungal- ,,Jõuluvana, kes kartis lapsi", ,,Tragi tüdruk Kata" Tiia Toomet- ,,Suur karuraamat", ,,Kaur, kõige noorem vanem vend" Aidi Vallik- ,,Unekoer", ,,Koletise lugu" UUSI AUTOREID KAASAEGSES VÄIKELASTEKIRJANDUSES Heiki Vilep- ,,Kapiukse kollid"

Kirjandus → Lastekirjandus
128 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Kergejõustik

september 1891 Brüssel (stopperite näidud: 10 3/5 s, 10 4/5 s, 11 s) · Esimene ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912 · Esimene aeg alla 10 s: · käsitsi mõõdetud: 9,9 s, Jim Hines, Ronnie Ray Smith ja Charles Green (kõik USA), 20. juuni 1968, Sacramento · elektrooniliselt mõõdetud: 9,95 s, James Hines (USA), 14. oktoober 1968, México Naiste 100 m jooks · Esimene registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi · Esimene ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922 · Esimene aeg alla 13 sekundi: 12,8 s (12 4/5 s), Mary Lines (Suurbritannia), 20. august 1922) · Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia) · Esimene aeg alla 12 sekundi: 11,9 s, Tollien Schuurman (Holland), 5. juuni 1932, Haarlem

Sport → Sport
4 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Halliste kihelkond

aasta seisuga 1697. (Halliste valla koduleht) Hallistest on pärit Grosside-Krosside suguvõsa, kes teeb kokkutulekuid juba 22 aastat, alati pärast jaanipäeva. Üheskoos on suguvõsa korda teinud esivanemate hauaplatsi, mida kroonib esiisa põllult toodud mälestuskivi, Halliste kiriku seinal on Krosside-Grosside suguvõsa vapp, mis pühitseti sisse 2001. aasta jaanipäeval (Raave 2002). Selles töös on tehtud uurimus murdesõnade tundmisest Krosside suguvõssa kuuluva Aino Uripeaga (sünd. 25.06.1934). Halliste keelejooned Kuigi eelmistel sajanditel kuulus Halliste Pärnumaa alla, on Halliste siiski üks viiest kihelkonnast, kus räägitakse mulgi murret, veel kohtab seda Karksis, Tarvastus, Paistus ja Helmes. Mulgi murdel on omad eripärad, kuid kuna antud murret on läbi ajaloo räägitud Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti piiril, on selles esindatud nii Põhja- kui Lõuna-Eesti peamurde jooni. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009)

Eesti keel → Eesti murded i
12 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Wikmani poisid, kokkuvõte

Wikmani koolis teeb iga lend ise oma lôpumärgi kavandi ja lõpuks otsustatakse Jaagu tehtud kavandi kasuks. Esimeseks kokkutuleku ajaks märgitakse 1943. aasta suvi - viis aastat peale lôpetamist. Märk kingitakse ka meeldivamatele ja meeldejäävamatele ôpetajatele, muuhulgas otsustab klass kinkida märgi ka ôpetaja Tooderile - usuôpetuse ôpetajale, kes nende pärast töölt lahkus. Sirkel ja Laasik viivad neid õpetajatele. Detsembris toimub koolipidu, kuhu Penn kutsub Aino ja Jaak Kutsub Virve. Koolipeo nädala esmaspäeval on poistel kosmograafias töö, kuid kuna nende kosmograafia ôpetajal on samal päeval järgmine tund lähedalasuvas tütarlastekoolis ja tööd alati samal ajal ja samade vastustega, on kombeks, et keegi poistest viib Rumma tehtud lahenduskäigu kiiresti tüdrukute kooli. Seekord peab seda tegema Riks, aga ta jääb trammi alla. Saab raskesti vigastada ja viiakse haiglasse. Seal on paar kuud, ja siis naaseb kooli.

Kirjandus → Kirjandus
106 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Artikli analüüs Kas lapse karistamine kerge laksuga on lubatud

Raamide panek saab olla ka inimväärikust austav ja suhteid parandav, mitte lõhkuv. Heaks vanemaks saamine on elukestev õpe. Sest laps kasvab ja vanemal ei jää muud üle, kui kasvada ja areneda koos temaga. 12aastast ei ole mõistlik kohelda niisamuti kui 5aastast. Seetõttu on emaks ja isaks olemine lõpmata huvitav ja arendav, aga ka ülimalt tänuväärne. Lapse kasvatamine on ennekõike enese kasvatamine, ütles mu ülikooliõppejõud Aino Lunge. (Jah, Toomas Lunge ema.) Ja on ka nii, nagu saatejuht Alar Kivisaar (minu arvates pisut nõutult) ütles umbes nõnda: peab olema põhjalik psühholoogiline ettevalmistus, et osata last vägivallata kasvatada. Isegi taim ei kasva hästi, kui me ei tea, mida ta vajab ja mida mitte. Aga inimese hing on lõpmata keeruline ja väga õrn. On meie valida, kas tahame seda tundma õppida ja paremini hoida või paneme vastutuse oma oskamatuse eest lapse kitsastele õlgadele

Kirjandus → Kirjandus
24 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Oskar Luts

Vastused olid anonüümsed, eristusid vaid poiste ja tüdrukute arvamused. Küsimustikule vastasid 8 kooli 465 õpilast, nendest 210 poissi ja 255 tüdrukut. Ankeet algas küsimusega lugemiseelistuste kohta. Pakuti välja viie autori 5 teost. Vastuseks saadi allpool toodud pingeread. Tüdrukute eelistused olid: · Oskar Luts ,,Kevade" 128 · Ira Lember ,,Fantastiline tüdruk" 57 · Aino Pervik ,,Arabella, mereröövli tütar" 50 · Jaan Rannap ,,Agu Sihvka annab aru" 30 · Eno Raud ,,Lugu lendavate taldrikutega" 23. Poiste eelistused olid: · Oskar Luts ,,Kevade" 135 · Aino Pervik ,,Arabella, mereröövli tütar" 38 · Jaan Rannap ,,Agu Sihvka annab aru" 36 · Eno Raud ,,Lugu lendavate taldrikutega" 5 · Ira Lember ,,Fantastiline tüdruk" 5.

Kirjandus → Kirjandus
302 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Hiiumaa maastikurajoon

Kes pole Kõpus käinud, see pole Hiiumaad näinud! 13 13. Kassari saar Emmaste vallas Kassari saarel asub maja, mida kutsutakse kordonimajaks. Selle omaaegne valitseja Villem Tamm rentis maja piirivalvekordonile, millest tuleneb ka nimi. 1920-1930.aastatel on suvevõõrasteks olnud kunstnikud Paul ja Kristjan Raud, luuletajad Marie Under ja Artur Adson ning kirjanik Aino Kallas. Alates 1964.aastast on vanas kordonis väike Aino Kallase muuseum. Kassaris asus kunagist ka Vaemla mõis, mis tänaseks hävinud ja mida külastas Johann Köler. Tema tuntuim akvarellmaal sellest ajast on ,,Hiiu naised kaevul". Vaemlat võib nimetada ka Hiiumaa naftapealinnaks, sest sealtkandist otsiti mõisnik Gustav Wilhelm Gotthard von der Pahleni eestvõttel innukalt maaõli. Nafta buum algas mõisakeldrisse kaevu kaevamisest, kui märgati, et veel on petrooleumi maitse

Loodus → Loodusteadus
24 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Demokraatlik eesti

*Poolkutselised trupid Kuressaares,Valgas ja Võrus *Silmapaistvaid Estonia,muutus rahvusteatriks tõi lavale sõnalavastusi,operette,oopereid ja ballette. Kunstielu: *Tartus ühing Pallas *Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934a Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Konrad Mägi,Nikolai Triik,Ado Vabbe ja Kristjan Raud jätkasid Eesti kunsti vanameistrite loometegevust *Tartu ja Tallinna kunstikoolis ettevalmistuse saanud noorem põlvkond:Adamson-Eric, Aino Bach,Eduard Ole,Jaan Vahtra *Graafikuist saavutas suurima tuntuse Eduard Viiralt *Skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf Hariduselu: *Mindi üle emakeelsele õppele *Lihtsustati koolisüsteemi *Töötati välja uued õppekavad *Võeti kasutusele uued õpikud *Ehitati hulk moodsaid koolimaju *Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Teaduselu: *Juhtiv kõrgkool Tartu Ülikool *1938a asutati Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused Elulaad ja olme

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keskkond ja ettevõte

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter KESKKOND JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2010 SISUKORD 1. MAAILMA JA KESKKOND........................................................................3 2. SÄÄSTEV ELUVIIS...................................................................................4 1. ÜLETARBIMINE..................................................................................4 2. KLIIMAMUUTUS.................................................................................5 3. TEADLIK LIIKLEMINE............

Loodus → Keskkonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
12
doc

TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED

ringkonnakohtule määrusekaebuse 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele. Kuna määrus ei olnud kindlasti veel jõustunud ( eeldusel et pooled ei olnud lühendatud kaebetähtaega kokkuleppel), siis on õigusjärglasel kindlasti protsessiõiguslikult võimalik edasi kaevata. Materjaalõiguslikult oleneb määruskaebuse nõudest ja selle põhjendustest, kas kompromissi määrus tõesti tühistatakse. 5. Aino Raag esitas hagi oma mehe Voldemar Raagi vastu ja nõudis, et kohus tunnistaks teda akordioni omanikuks, mille ta oli ostnud abielu ajal. Kohaliku klubi juhataja sai asjast teada ja soovis protsessi sekkuda, sest tema arvates jäi klubi akordion Aino Raagi kätte ajast, kui ta oli klubi orkestri juhendaja. Kuidas klubil on võimalus oma huvide kaitseks protsessi sekkuda? Klubil õigus esitada TsMS § 212 alusel esitada antud asjas iseseisva nõudega kolmanda

Majandus → Äriplaan
47 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Esimesed kutselised heliloojad

,,Valvur" , ,,Priiuse ho m mikul" , ,, V õ õral maal" , ,,Vana Tallinn" ... · Muusikaelu 20. Sajandil Kultuuriliiku mine hoogustus uuel aastasajal veelgi enam: · Elavne rahvamuusika kogu mine. · Usina töö tule muse ga koguti rahvaluule huviliste abil kokku üle 300 000 lauluteksti. · Aastaaastalt lisandus harituid muusikuid. Tunnustatud orelikunstniku Miina H är ma kõrval astusid kuulajate ette Rudolf Tobias, August Top man, palju kuulsust tõi Aino Tam m, tuntuks sai ka klaverikunstnik Theodor Le mba ja tema noore m vend Artur Le mba. · Tänu õpinutele Peterburis mitme kesistus heliloojate loo ming. · Algas kutseliste teatrite tegevus. Rajati ,,Vane muine" ja ,,Estonia" 1919. aastal rajati Tartus esi m ene Eesti Muusikakool ja K õrge m Muusikakool. Tallinnas loodi Kõrge m Muusikakool, mis kannab praegu ni me Eesti Muusikaakadee mia.

Muusika → Muusikaajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
10
doc

E. Okas referaat

1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Evald Okas on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Ta on omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Okas alustas oma kunstnikukarjääri, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda 1942 Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. 3 Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nimetu

" J.Kappel pärast lõpetamist jäi Peterburi ja töötas Hollandi saatkonnas organistina, juhatas Peterburi Eesti Heategeva Seltsi segakoori juht. Kappeli looming on lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Ta on loonud umbes 50 koorilaulu (Oleksin laululind, Õhtuõhud sõuavad sala ja Ööbik). Koorikantaat ,,Päikesele". Andis välja Muusika algõpetuse ja Kooli-laulmise raamat Eesti rahvakoolidele. 8. Miina Härma esines sageli koos meie esimese laulja Aino Tammega. Miin Härma lüürilised laulud on loodud luuletaja Anna Haava sõnadele. 9. R.Tobias oli esimene komponistiharidusega helilooja, eesti sümfoonilise muusika esikteose avamäng ,, Julius Caesar,, looja, esimese keelpillikvarteti asutaja, esimese klaverkontserdi looja. Ballaad ,, Sest Ilmaneitsi ilusast" häälele ja orkestrile, muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas", oratoorium ,,Joonase lähetamine. Tartus tegi koostööd Aleksander Lättega,

Muusika → Muusikaajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti rahvariided

Rahvarõivad. Taive Särg Kaarma, Melanie. Voolmaa, Aino. Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981 Värv, Ellen 1998. Riietumine ja rahvarõivad. ­ Eesti rahvakultuur. Tallinn, lk. 367­396. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/Li/Rahvaroivad http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvariided/ Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad. Eestis tähistasid rahvarõivad ühtaegu seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust ­ talupojaseisust ja maarahvast, sest valitsevad klassid kuulusid saksa rahvusse.

Kultuur-Kunst → Kultuur
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

"Wikmani poisid"

Kui aga ükspäev läks Jaak vaatama kuidas Riksil Jussi juures läheb.Ning kas Juss on juba targem.Kohtub ta seal Jussi õe Virvega.Kes hakkab talle tohutult meeldima.Ta kutsub Virve ka välja ning kui ta teda lõpuks suudleb, siis nad hakkavad üksteist ,,sinatama".Ükspäev kui ta jälle läks Jussi juurde siis kuulis ta et Vireve sinatab ka Riksi.Jaak mõtles et siis Virve ja Juss on ka suudelnud üksteist.Ning muutus armukadestaks.Jussil oli ka teine õde mingiga Aino Pukspuu.Kui tema käis Pennoga.See poiss oli omamoodi naljakas ning omapärane, talle meeldis õpetajate hääli matkida, iga kord kui ta midagi rääkis, rääkis ta seda jälle kellegi omapärase aktsiendiga.Penno oli sportlik poiss muidu ning pärit üpris rikkast perekonnast.Jaagu klassis veel käivad näiteks Jauram, kes on ka väga tubli õpilane.Ta on üks vähestest kes ona ka hea matemaatikas.Trull, on väga korralik poiss, kelle isa on saadik.Jaak

Eesti keel → Eesti keel
149 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Muinasjutt

(P. A. Pitka pseudonüüm) ­ looduskirjelduse stiilis; Juhan Jaik ­ atmosfääri, miljöö kujutamise stiliseering. · Eestis hakati kunstmuinasjuttu viljelema u 1920, kui ilmus Oskar Lutsu ,,Nukitsamees". Kunstmuinasjutt on muinasjutt, millel olemas autor; tegemist on muinasjutu kirjandusliku imiteerimisega. · 1970ndate aastate eesti kunstmuinasjuttude tippteosed on Eno Raua ,,Naksitrallid" ja Aino Perviku ,,Kunksmoor". Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjutusüzeed on enamasti laenatud venelastelt või sakslastelt ja kohandatud siinsete oludega. Muinasjuttude kogujatest ja töötlejatest võiks nimetada Juhan Kunderit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (tema ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on ehe näide romantismiaja muinasjuttudest, milles põimuvad rahvusvahelised motiivid eesti kohaliku folklooriga)

Kirjandus → Kirjandus
66 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Lastekirjanduse eksami materjal

Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas. Tõlkekirjanduse kasv. Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt). Lasteperioodika kasv (Täheke). Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo. Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Eno Raud: ,,Sipsik"; ,,Naksitrallid" Jaan Rannap - ,,Agu Sihvka annab aru" Silvi Rannamaa - ,,Kadri"; ,,Kasuema" Aino Pervik - ,, Kunksmoor ja kapten Trumm"; ,,Arabella, mereröövli tütar" 12. Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid - Eesti lasteluule kõrgaeg: kutsesuutlikud autorid, kes kirjutasid täiskasvanule; luuletja muutub lapse partneriks; õige doseeringu saab didaktilisus. Temaatika : loodus lapse mõjutajana; lõbusad seiklused; filosoofiline eluvaatlus. Lasteluule püsivama väärtusega ja

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ülesanne 6-Tabeli struktuuri muutmine-Erinevad päringud

ja tagastamise tähtaeg. mysql> SELECT RAAMAT.pealkiri, RAAMAT.autor, LAENUTUS.tahtaeg FROM RAAMAT, LAENUTUS WHERE RAAMAT.raamatu_id=LAENUTUS.raamatu_id AND Keel='eesti'; +----------------+--------------+------------+ | pealkiri | autor | tahtaeg | +----------------+--------------+------------+ | Mina ja George | T.Trubetski | 2020-10-22 | | Mina ja George | T.Trubetski | 2020-10-20 | | Testament | Rex Stout | 2020-10-16 | | Arabella | Aino Pervik | 2020-10-18 | | Rahvasbrad | V.I.Lenin | 2020-10-01 | | Asum | Isaac Asimov | 2020-10-19 | | Mina ja George | T.Trubetski | 2020-10-21 | +----------------+--------------+------------+ 7 rows in set (0.00 sec) 14. Valmis töö lae Moodle'isse tagasisidestamiseks. Lisa veebiteksti, milliste käskude kasutamist peab järgmises tunnis kordama, kui kõik oli arusaadav, kirjuta, et ei vaja ülesandes tehtud käskude kordamist.

Informaatika → Andmebaasid
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Wikmani poisid kokkuvõte

Martin Moorits 12a "Wikmani poised" 2. Üldmulje koolist ja õpetajatest, kirjuta ühest õpetajast lähemalt 1930. aastate koolimaja oli tuhmides toonides, midagi sarnast, nagu kujutame ette vanu fotosid vaadates. Koolis pidi käima jala, mitte nagu tänapäeva, et buss sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme ­ nende puudumisel tekkis palju pahandusi. Tüdrukutel pidi alati olema juuksed patsis ja küüned lakkimata. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaoluko...

Kirjandus → Kirjandus
158 allalaadimist
thumbnail
24
docx

NUKKUDE AJALUGU

Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse õppekava NUKKUDE AJALUGU Referaat Koostaja: Laura Nõu, KAALB-2 Õppejõud: Aino Ugaste Tallinn, 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ESIMESED TEADAOLEVAD NUKUD...................................................................................4 UUEMA AJA NUKUD...............................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......

Pedagoogika → Alushariduse pedagoog
15 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Muna

Keeda muna 8 minutit ja jahuta külmas vees. Koori munad otsekohe isegi siis, kui vajad neid alles järgmisel päeval, et rebu ümber ei tekiks tumedat viirgu. Lõika munad pinguletõmmatud jämeda niidi abil pikuti pooleks ja võta rebu välja. Vajuta rebud kahvliga katki, lisa juurde maitseaineid ja veidi majoneesi. Mikserda segu õhuliseks. Soovi korral kasuta munapoolikute täitmiseks kondiitrikotti või tordipritsi. Kasutatud kirjandus: Lea Laus, Kaie Luure, Kaie Pappel ja Aino Põdra. 1997 Kodundus V-VI. Kl. Tallinna koolibri. Maire Suitsu ,,Sõbranna kokaraamat. Kana ja muna". www.emuna.ee Lisad:

Toit → Kokandus
23 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Luul-d: Tiliseb aisakell; Nääritaadi ootel; Korstnapühkija; Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik: Mängulalul:Talispordilaul; Poitse laul; Talvehommik; Hiir rätsepaks Värsslood: Hiir rätsepaks; Väikese Jassi imelik õhusõit; Hiirepere; Kool neegrite maal: Jahimees Juss; Karjapoiss Juks; Aastaajad Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts; Tillu Illi liblikat püüdmas; Kajakad karil; Aino ja Linda; Hilp-Silbi nelipühakook; Tuul;Mardiõhtu sahvris Mitmekesine ja mahukas looming E.Enno ja J.Oro looming laialipillutuna perioodikas. PROOSA 20.30 lastekirjanduse mahukaim ja sisukaim põhiliik Jaan Lattik ­ ,,Meie noored" ­ jutud ,,Noorte soovid"; ,,Esimene armastus", ,,Kui meil veel püksa ei olnud", ,,Imä õe" Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . lood ,,Kodu", ,,Jaani kiri Liisale", ,,Teine ja kolmas armastus",

Kirjandus → Kirjandus
384 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Andmebaasid

Andmebaasid Laenutamine CREATE TABLE LAENUTAMINE ( Laenamise_id INT not null auto_increment, Kuupäev date, Raamatu_ID INT, Lugeja_ID INT, Tähtaeg date, Tagastamine date, PRIMARY KEY (Laenamise_id), FOREIGN KEY (Lugeja_ID) REFERENCES LUGEJA(Lugeja_ID), FOREIGN KEY (Raamatu_id) REFERENCES Raamat(Raamatu_ID)); Lisa 10 kirjet. INSERT INTO LAENUTAMINE(Kuupäev,Lugeja_ID,Raamatu_ID,Tähtaeg) VALUES(curdate(),1,3,adddate(curdate(), interval 21 day)); RAAMAT CREATE TABLE RAAMAT ( Raamatu_ID INT AUTO_INCREMENT, Pealkiri VARCHAR(150) NOT NULL, Autor VARCHAR(100) NOT NULL, Aasta YEAR NOT NULL, Koht VARCHAR(50), Lk_arv INT, Keel VARCHAR(50), Hind FLOAT, PRIMARY KEY (Raamatu_ID)); Kirjed: INSERT INTO RAAMAT (P...

Informaatika → Andmebaasid
36 allalaadimist
thumbnail
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

Panso lõpetas 1955 esimese eesti diplomeeritud lavastajana GITISe ja tema läbimurret senise režii stampide kõigutajana tähistas Draamateatris tehtud diplomilavastus, Tammsaare „Kuningal on külm”. Kümnendi keskpaiku esietendusid selsamal laval Tammuri suurejoonelised, emotsionaalselt mõjuvad klassikatõlgendused – Lermontovi „Maskeraad” (1954, peaosades Ellen Liiger ja Kaarel Karm) ning Shakespeare’i „Antonius ja Kleopatra” (1955, peaosades Aino Talvi ja Kaarel Karm). 1958. aastal lavastas Kaarel Ird „Vanemuises” traagikat ja koomikat põimiva tõlgenduse Shakespeare’i „Veneetsia kaupmehest”, Shylocki rollis Ants Lauter (kes oli 1950. aastal Draamateatrist tagandatud ja Tartusse n.-ö. maapakku mõistetud). 1950. aastate teatripildis torkas heas mõttes silma Viljandi „Ugala”, kus Karl Adra ja Aleks Satsi lavastajakäe all viljeldi kammerlikku, poeetilis-realistlikku draamat ja ühtlaselt hea tasemega ansamblimängu

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Wikmani poisid

RÕNGU KESKKOOL Jaan Kross ,,Wikmani poisid " Referaat Koostaja:***''' '''''' Juhendaja: ******* Rõngu 2008 Sissejuhatus Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevaid materjale. Tutvustada oma tööd teistele ning teha selle referaadi lugemine põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni lõpuks sai see läbi. Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalike kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin, kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi tööd. Terve töö valmis saamiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin enne,...

Kirjandus → Kirjandus
384 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Mati Unt

See näidend on ühiskonnakriitilise alltekstiga. Näidend "Good-bye, baby" (1975). Seal esitab ta stseene elu mõttetusest ja tühisusest ning allakägust. ,,Stseenist "Parsifal lahkub nõiutud lossist" järeldub, et me kõik vastutame ühtviisi selle eest, mis meie ümber toimub. Vaikimine ja mittesekkumine ei vabasta kedagi vastutusest ega muuda sündinut olematuks." Draama "Vaimude tund Jannseni tänaval"(1984). Seal kujutab Unt Lydia Koidula ning tema loomingu uurija Aino Kalda kohtumist pärast surma vaimude maailmas. 8 Temaatika Temaatika Undi teostes on varieeruv. Kui põhiteemaks jäävad inimestevahelised suhted, on tema raamatutes juttu veel ka näiteks elulistest probleemidest, surmast ja armastusest. Surma teema

Kirjandus → Kirjandus
228 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Naiskodukaitse

nimel ei riskinud isikliku heaolu ega ametikoha kaotusega. MARI RAAMOT (1872 Tarvastu ­ 1966 New York) oli Naiskodukaitse esimene esinaine aastail 1927 ­ 1936. Sündis Mulgimaa taluperes, õppis kodumajandust Königsbergis, Kielis ja Leipzigis. Asutas 1911.aastal Tartu lähedal Sahkapuu talus Eesti esimese kodumajanduskooli ja juhatas seda kuni 1918.aastani. Oli põllumajandustegelase ja poliitiku Jaan Raamoti abikaasa, laulja Aino Tamme õde. Pani aluse Naiskodukaitse organisatsioonile ja kujundas selle oma tõekspidamiste järgi. Sunniti esinaise kohalt lahkuma tugevnenud poliitilise surve mõjul, mis üritas rakendada apoliitilist organisatsiooni 1930.aastate teisel poolel Eestis valitsenud ainupartei Isamaaliidu huvides. Emigreerus 1944.aastal Saksamaale ja veetis ülejäänud elu paguluses. ERIKA OSKAR ­ MÄNNIK (1894 Viljandi ­ 1971 Viljandi) oli NKK esinaine aastail

Sõjandus → Riigikaitse
15 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti kirjandus 1905-1922

· Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes · Õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt · 1904 ­ lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga, astus Tartu ülikooli · 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, kus õppis kirjandust, esteetikat ja rahvaluulet. · 1910.aasta lõpetas ta ülikooli cand.phil ­ filosoofia kandidaadi kraadiga. · 1911 ­ abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga · 1921-1944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna · 1935 ­ Uppsala ülikooli audoktori kraad · 1944 ­ põgenes Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus · Suri 1956.aastal peale mitmeaastast rasket haigust · Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule (Metsakalmistu). GUSTAV SUITSU LUULE · Esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes ,,Uus Aeg" (1899-1901)

Kirjandus → Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Majanduse põhiküsimused

•Mida? Valiku(te) tegemisel tuleb lähtuda järgnevast: •Kuidas? Milliseid kaupu/teenuseid toota? •Kellele? Kuidas neid kaupu/teenuseid toota? Kellele neid kaupu/teenuseid toota? 18.11.2016 Aino Juurikas - PKHK 1 Kuidas eksperimenteerida Mida toota? võimaliku tulevikuga? Elulise tähtsusega küsimus. Lihtsaim vastus: neid kaupu/teenuseid, Leo Võhandu (02.09.1929) 18.05.2011  mida tarbija/ühiskond vajab, st rahuldavad nende mingit

Majandus → Majandus
18 allalaadimist
thumbnail
10
doc

August WEIZENBERG

Kanepi Gümnaasium Mirell Lattik AUGUST WEIZENBERG Referaat Klass: 9. a Juhendaja: Aino Mõttus Kanepi 2008 Sisukord: Sissejuhatus 3 August Weizenbergi elulugu 4 Kodunt võõrsil 6 Viimased aastad kodumaal 8 A. Weizenbergi viimne teekond 9 Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Valisin August Weizenbergi, sest mulle meeldivad tema tööd ja ta tundub väga

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Ita Ever

8 6. Ita Everi etendused ja filmid Eesti Draamateatris: 2000 Abby Brewster Joseph Kesselring ,,Pihlakavein" 2001 Lear, Briti kuningas William Shakespeare ,,Kuningas Lear" 2001 Maret Anton Hansen Tammsaare ,,Tagasi Vargamäel" 2001 Ema Tom Stoppard ,,Pärast Magritte'i" 2004 Kunksmoor Emmeliine Aino Pervik/Urmas Lennuk ,,Kunksmoor ja kapten Trumm" 2005 Majoriproua Samzelius Selma Lagerlöf ,,Gösta Berlingi saaga" Televisioonis: 2001 Siseminister Inga Lotus Toomas Kall ,,Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188" 2003 Õpetaja Linda Kaljulaid telesari ,,Õpetajate tuba" 2006 Vanaema Elviira telesari ,,Kelgukoerad" Filmis: 2001 Hotelli perenaine ,,Must veri" 2003 Marta ,,Merevaigust tiivad"

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun