maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 4 Edgar Valter on illustreerinud umbes 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu: - Eno Raua “Naksitrallid” ja “Sipsik”, - Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, - Aino Perviku “Kunksmoor”, - Jaan Rannapi “Nublu”. Edgar Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 5 1994 ilmus Edgar Valterilt esimene omakirjutatud
Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine- suhtekorraldus LUGEMIST!! Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja Erinevad emotsioonid on seotud erinevate infotöötlusstiilidega: Rõõmus meeleolu - loomingulisus, innovatiivsus Tõsisem meeleolu - detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus
RAUD, Eno (15.11 1928 --9. VII 1996) lastekirjanik ja prosaist RAUD, Eno (15. II 1928 -- 9. VII 1996), lastekirjanik ja prosaist. Sünd. Tartus kirjanik Mart R. ja pedagoog Lea R. (hiljem Nurkse) pojana, õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning
Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid
+ 1883.aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal. + Oli esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust kaugel kodust. + Samuti Eestis andis ta orelikontserteid. +Härma kavades oli palju Bachi, Mendelssohn Bartholdy jt oreliteoseid. +Tema kontserdid tutvustasid maarahvale klassikalist muusikat. + Sageli esines koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. + 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka väljapool Eestit. Esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. + 1903.aastal läks M.Härma 12aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks. Nendeks aastateks aga koori töö jäi soikuma. Kodumaalt lahkus, kuna oli vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Tagasi tuli, kuna Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel viibida Kroonlinnas. + 1915.aastal ta naasis ning jätkas oma tööd kooriga. 1920
teatri etendustes uudne ja lahe, kuigi oleks võinud olla midagi sobivamat kui kalad kes mööda seinu ujusid. Etendus ise oli väga hea, kuna polnud enam ammu teatris käinud siis vahelduseks üks teatri elamus on väga super. Ma soovitan seda minna ka teistel vaatama, kuna neid nalju mida seal tehti pole võimalik eriti loogiliselt seletada tuleb see teistel ise ära vaadata. Lisaks sellele oli see etendus ka hariv, kuna näiteks ma ei teadnutki et Eno Raud ja Aino Pervik on Mihkel Raua vanemad. See lavastus viis mind ka natukene, 20 30 aasta tagustele Eesti roki ajastule. Ma arvan et tema põnevat elulugu tahaks isegi mina läbi elada.
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke krutskeid täis, kuid samas ka tundelise Jaak Sirkli ja tema klassi lugu algab 10. klassis
sõjaväkke.(Sõnarine 3) Õnneks sai ta aasta pärast põgeneda Rootsi kus ta töötas lihttöölisena, raamatupidajana ja ajakirjatoimetajana . 1966. aastal sai ta Stockholmi Balti Arhiivi juhatajaks ja täitis enda ametikohustusi ka pensionärina.(Geni) Ta õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis. Ta kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse ja aastal 1982 oli ta Välismaise eesti Kirjanike Liidu esimees. (EE 5 ja EE 14) Lepikul sündis 1961.a. tütar Aino kes omandas juristihariduse ja abiellus Jorma von Wireniga kellega nad moodustasid pere koos enda kahe lapsega. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Wirenide kodukohaks Tallinn ja Aino astus tööle Välisministeeriumisse. (Koeru) Hiljem käisid Lepikud Koerus sageli kuigi nende elukohaks jäi endiselt Stockholm.(Koeru) Luuletaja 1999.a. maikuusse kavandatud Koeru külastuse katkestas aga surm Tallinnas, Mustamäe haiglas.(Koeru)
47002110123 Maie Vahtrapuu Finantsosakond inspektor 400 36805081217 Rein Kirss Finantsosakond müügiagent 450 36705270218 Rein Ploomipuu Tootmisosakond juhataja 750 36606050218 Kaido Mets Juhatus peadirektor 1000 36902060217 Heiki Käbi Juhatus infodirektor 900 37107071234 Tiit Sirel Finantsosakond müügiagent 450 46207032341 Aino Pappel Raamatupidamine raamatupidaja 330 35107040218 Leo Mänd Juhatus majandusdirektor 920 35110130218 Toomas Männik Tootmisosakond maaler 350 37305040217 Ain Õunapuu Tootmisosakond puusepp 410 44306050216 Kersti Männisalu Plaaniosakond peaökonomist 600 34110050216 Aavo Männimets Plaaniosakond ökonomist 370 ). ( . . .
24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia "Musta pori näkku", milles kujutab naturalistlikult rokkansamblites mängimise aega 1980. aastatel. Teost on saatnud ülisuur müügiedu: paari kuuga on seda ostetud üle 30 000 eksemplari[viide?]. 2010 ilmus põnevusromaan "Sinine on sinu taevas".[3] Ta on avaldanud ajakirjanduses ka muusikaga mitte seonduvaid arvamuslugusid. Isiklikku Mihkel on kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua poeg. Tal on vend kirjanik Rein Raud ja õde kunstnik Piret Raud. 7. juulil 2007 abiellus ta Pärle Seppinguga, kes töötas sel ajal Pindi Kinnisvaras osakonnajuhatajana ja valiti 2006. aasta parimaks maakleriks. Kummalegi oli see teine abielu ja kummalgi on esimesest abielust poeg.[4] Eelmisest abielust on tal poeg Kaarel Eno Raud. [redigeeri]Raamatud Musta pori näkku (Tammerraamat, 2008)
tuletatakse Nublu kaudu lastele meelde,et tikkudega ei tohi mängida, suitsetamine on üks paha asi ja muid ettevaatusega seotud asju ka. Millised raamatud peaksid Teie arvates koolilaste kohustusliku kirjanduse nimekirjas olema? Rääkides kõige nooremast lugejaskonnast, siis Sipsikut peaks küll iga laps lugema. Hea on Ellen Niidu ,,Triinu ja Taavi lood", kus ei teki niisugust probleemi, et laps ei saa aru. Hiljem ilmunud raamatutest muidugi Aino Perviku ,,Paula lood", mis on suurepärased, seal on kõik kuidagi omane ja arusaadav ning väga ilusa sõnakasutusega. Säärast teksti lugedes hakkab inimene ka ise paremini rääkima. Oma laste pealt näen, et lemmikuks on omad, eesti tegelased: Nublu, Limpa, Lotte, pokud. Ja kindlasti on nad Edgar Valteri raamatud. Mõned on ikka suurepärased: ,,Kullast vilespill", ,,Kassike ja kakuke". Kelleks te lapsena saada tahtsite? Lapseeas ei tulnud mulle pähegi mõelda, kelleks tahan saada
alus 7. "Kalevala" a. Sampo on imeveski, mis selle omanikule jahu, soola ja raha jahvatab. Eepose sündmused koonduvad selle ümber. b. Väinamöinen peakangelane, rahva tark juht, samaan, õpetaja põlluharimise soosija, rahva kaitsja sõdades, laulik, kandlemängija. Loitsijavõimetega.Tundlik ja inimlik kangelane. Naisevõtt Aino, käib Tuonelas (põrgus) loitsusõnadel järel. Läheb Lemminkäise ja Ilmarisega Põhjalasse Sampot röövima kogu Kaleva rahva elurännak õnne ja parema elu otsingul. Uinutab oma lauluga Põhjala rahva. c. Lemminkäinen lustlik kergemeelne seikleja, naiste võrgutaja, pilkaja, põhjamaine Don Juan, loitsijavõimetega. Kosib Kylliki, sooritab Põhjala neiu saamiseks rea vägitükke, hukkub Tuone jões
Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. /--Uus slaid--/ o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. /--Uus slaid--/ Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö", mis hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt
töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö", mis hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt
Kultuur Kes kirjutas näidendi ,,Mikumärdi"? Hugo Raudsepp Kes oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa? Eno Raud Kes on mängufilmide ,,Mehed ei nuta" ja ,,Noor pensionär" rezissöör? Sulev Nõmmik Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS
,, Kalevipoeg ,, ,,Eestirahva ennemuistsed jutud ,, 12. Millal ja kus trükiti ,,Kalevipoja" esimene rahvaväljaanne? 1862 a. Kuopios Soomes. 13. Nimeta L. Koidula luulekogud. ,,Vainulilled,, ,,Emajõe ööbik I,, 14. Millal ja kes pakkus L. Jannsenile luuletajanime Koidula? Koidula luuletaja nime sai L. Jannsen Carl Robert Jakobsonilt 1867.a. 15. Kes ja millal kirjutas esimese Koidula täieliku eluloo? Mis pealkirja see kandis? Esimese Koidula eluloo kirjutas 1915.a. soome-eesti kirjanik Aino Kallas. Elulool on metafoorne pealkiri ,, Tähelend ,, 80-72p. - ,,5" 71-56p. - ,,4" 55-40p. - ,,3"
Rein Raud “Rekonstruktsioon” Teose, autori põhiandmed Rein Raud on eesti kirjanik, japanist ja endine Tallinna Ülikooli rektor Tema vanemad on Eno Raud ja Aino Pervik, vend Mihkel Raud Tuntumad teosed “Vend” (ilmus 2008), “Hotell Amalfi”(ilmus 2011) “Rekonstruktsioon” ilmus 2012. aastal, Mustvalge kirjastuse poolt 2012. aastal Kultuurkapitali proosapreemia parima ilukirjandusliku teose eest Teose tegevus toimub Tallinnas ja Kaskedetagusel, osaliselt ka Prantsusmaal Tegelaste tutvustus, analüüs Minategelaseks vähihaige Enn Padrik, kes peab ennast täiesti tavaliseks inimeseks. Ta põeb hemeraloopiat ja on
MELHIOR Prantsuse leidurite Maillet ja Chorier i järgi on Melhior oma nime saanud. Melhior on vase ja nikli sulam, mis on hõbedaga sarnanev korrosoonikindel sulam. Melhior võib veel sisaldada ka rauda ja mangaani( need suurendavad sulami tugevust ja korrosiooni kindlust ) Melhior on väga plastne ja korrosiooni kindel hõbevalge sulam. Melhior sisaldab umbes 30% nikklit, 0,6-1% rauda ja 0,8-1,3% mangaani. Melhiorist valmistatakse paljusid lauatarbeid ( toole, laude, jms. ) Samuti on valmistatud erinevad sendid ja mündid melhiorist, erinevad ehted, mida me kannavad on ka valmistatud melhiorist. Minnes arsti juurde võime näha ka enda ümber palju melhiorit, sest nimelt valmistatakse melhiorist ka arstiriistu. Melhiorist valmistatakse ka lauanõusid ( nuge, kahvleid, jms ). Suurema nikkli sisaldusega melhiorist valmistatakse laevade aurujõuseadmeite kondensaatori torusid, mida jahutatakse mereveega. Melhior on sula...
tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 1930.a. tähendasid ka tarbekunsti esteetilise taseme tõusu ja selle kunstiala muutumist arvestatavaks vaimse kultuuri osaks. Funktsionalistlik esteetika ja Soome ning Rootsi eeskujud aitasid 1930.a. alguseks jõuda lihtsamate, selgemate, materjalipärasemate vormideni. Keraamikas oli silmapaistvam Valli Eller (1906 1963), portselanimaalis Aino Alamaa (1908 1996), klaasikunstis Maks Roosmaa (1909 1971), metallikunstis Ede Kurrel (1909 1991). Eduard Taska (1890 1942) arendas köitekunsti oluliseks tarbekunsti valdkonnaks, andes nahale ka laiemaid ja esteetiliselt mõjusamaid kasutusvaldkondi ja viise. Mitmel tarbekunstialal (portselanmaal, tekstiil, nahakunst) tegutses maalikunstnik Adamson Eric.
Kersti Merilaas luuletaja Anton Starkopf skulptor August Sang luuletaja Voldemar Mellik skulptor Uku Masing luuletaja Adamson-Eric kunstnik Bernhard Kangro luuletaja Aino Bach kunstnik Freidebert Tuglas novelli Eduard Ole kunstnik August Gailit novelli, uusromantika Jaan Vahtra kunstnik Anton H. Tammsaare romaani, uusrealism, Eduard Viiralt graafik psühholoogiline realism Amandus Adamson sculptor
Kui Eri satub Võsule, läheb ta alati seda lille vaatama. Imelik on see, et kui Eri käis koos oma abikaasa Arieliga seda lille vaatamas ütles Ariel, et mitukümmend aastat hiljem suvitas ta samas majas mille hoovis see lill õitseb. Hiljem suvitasid Eri ja tema ema Anna Pärnus. Juba tol ajal oli Pärnu suvepealinn. Kui Eri oli saamas 13, evakueeriti Anna, vanaema, Eri ja vanaisa Siberisse. Nad elasid võõrastemaja tüüpi majas. Eri ja tema ema olid ühes toas kunstniku Aino Bachiga. Sealt hakkavad peale Eri esimesed muusikalised mälestused, mis ei ole sugugi seotud tema emaga, vaid meeskooriga. Eri ema hakkas teda sümfooniakontsertidele kaasa võtma juba üsna varakult. Siis oli Eri veel väike, ta lihtsalt istus ja luges näiteks, mitu kiilaspead on saalis või mitu naist on orkestris.Sellel ajal ei olnud tal mõtteski, et kunagi võiks temast saada muusik. 5-6-aastaselt pandi ta sellele rajale, et Erist saab ja peab saama muusikamees. Eri Klas läks Tallinna 21
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt)
kollektsioonidesse. Ta on Firenze Kunstiakadeemia auliige. Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima
Aleksandri-ülikooli mis on praegu tuntud kui Helisinki Ülikool, kuid teda huvitas muusika palju rohkem, kui seadus ning ta läks hoopis Helsinki muusikakooli kus ta õppis aastatel 1885-1889. Üks tema õpetajatest seal oli Martin Wegelius. Edasi läks ta õppima Berliini ning pärast seda veel Viinis. Lisaks sellele tunnistas Johan omale õpinguaastate lõpupool, et temast ei oleks saanud viiuli virtoosot, kuna ta alustas oma õpinguga liiga hilja. Abielu 10. Juuni 1892 abiellus Jean Aino Järnefeltiga. Neil oli Tuusula järve ääres kodu nimega Ainola mis valmis aastal 1903. ning seal sündis neil 6 tütart. Johan veetis palju aega välismaal kus ta õppis veel Berliinis, Viinis ning külastas paljusid skandinaavia riike, Inglismaad,Prantsusmaad, Saksamaad, USA'd ja Kanadat. Muusika Johan armastas loodust, mis andis tihti talle muusika tegemisel inspiratsiooni. Ta ütles oma kuuenda sümfoonia kohta: ,, See meenutab mulle alati esimese lume lõhna
ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis. 1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. Kõik muud tegevused ka kooliskäimine kaotasid oma võlu ning aasta pärast unustas ta õpingud ära ja jäi 5. klassi kordama. 1885 sooritas küpsuseksamid ning ta pani end kirja üliõpilasena Helsingi ülikooli õigusteaduskonda. Sinna õppima minnes oli ta seal avastanud juba muusikakooli. Õpinguid jätkas hiljem Berliinis ja Viinis. 1892 abiellus Aino Järnefeldtiga, olid abiels 65 aastat ja neil oli 6 tütart. 1892-1900 töötas Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana 1904 kolis oma villasse Ainolaan Järvenpääs ja pühendus täielikult heliloomingule. 1920-ndate keskpaigani komponeeris teoseid. Suri 20.september 1957 Järvenpääs. LOOMING Muusika on sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagaadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka
Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elussüsteemi elemntaarüksus. 3. Kõikide organismide rakud on sarnasedehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 4. Tütarrakude moodustamine toimub emarakus jagunemise(mitoosi) teel. 5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma ...
pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ka Eestis on olnud ja on siiani murdmaasuusatajaid- need on järgmised: Meelis Aasmäe, Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
" Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Neil ilmus 5 albumit : ,,Noor-Eesti I" 1905 ,,Noor-Eesti II" 1907 ,,Noor-Eesti III" 1909 ,,Noor-Eesti IV" 1912 ,,Noor-Eesti V" - 1915 1 Kes sinna kuulusid / asutasid : Gustav Suits, Fr.Tuglas, Bernard, Linde, J.Havik, V.Grünthal Ridala, Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikude Selts Noor-Eesti. Asutaja liikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu- Helsingi. Noor- Eesti üks eesmärke oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja Itaalia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eesti keelse linnakultuuri algust. Tähendab veel modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähendab eesti keele uuenduse liikumist. Kolm perioodi : I 1901-1905 ettevalmistav, isamaalisus, rahvuslikus.
Raamatukapid asusid saalis. Õpilased pidasid ise ülal ka lugemislauda, kuhu tellisid ühiseks kasutamiseks ajalehti ja ajakirju. Raamatuid laenutas keegi õpetajatest. 1927. aastast on säilinud külekond kõige vanemat raamatut Tapa Linna Ühisgümnaasiumi templiga. A. Kotli poole projekteeritud hoones asus raamatukogu 3. korrusel dusiruumi kohal ja seega ta eriti suur olla ei saanud. Raamatukoguhoidjana töötas siis Erna Veeroja, tema järe. Tuli tööle Aino Salmisto. Praeguse tüüpprojekti järgi ehitatud koolimajas oli raamatukogu ette nähtud 2. koruse kõrvaltiiba. Ruum oli suur, kuid kappidega poolitatud. Nüüdseks on paljudes sellistes koolimajadest leitud raamatukogule paremad ruumid. Ka uues kooolimajas töötas raamatukoguhoidjana Aino Salmisto. 1976. aastaat oli aga ette nähtud vastavat klassikomplektide arvule kaks raamatukogutöötaja kohta ning Aino Samlisto kõrvale asus tööle Marika Rajur.
Ülikooli filosoofiateaduskonda – Eesti ja Põhjamaade ajalugu ja KALJU LEPIK ■ 1944. aastal põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus õppis Stockholmi Ülikoolis – arheoloogia ja etnograafia ■ Rootsis töötas algselt Mörby haigla köögis, hiljem raadiovabrikus ■ Töötas ka ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretärina, trükikojas trükkija abina, raamatupidajana KALJU LEPIK ■ 1949. aastal abiellus Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. ■ 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ■ Kalju Lepik suri 30. mail 1999. aastal Tallinnas Mustamäe haiglas KALJU LEPIK - LOOMING ■ Esimesed luuletused 1939 – “Iloli” – “Tuleviku Rajad” ■ 1940ndad - isamaakeskne, traditsiooniliselt eestilik ■ 1950ndad – modernism, huumor, satiir ■ 1960ndad – metafoorsus, alltekstiga looduskujutus, värvikus ■ 1970ndad – motiivid piiblist, mineviku tõstmine olevikku ■
„Kaks Takti Ette“. Rasmus Kull – sündinud 3. augustil 1984. 2011. aastal lõpetas lauluõpingud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis, 2014 lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureusediplomiga klassikalise laulu erialal ja 2006 lõpetas Tartu Ülikooli inglise keele ja kirjanduse eriala bakalaureusediplomiga. Vanemuise teatris alates 2013. Simo Breede – sündinud 20. veebruar 1983. Simo Breede alustas lauluõpinguid 2002 H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Aino Kõivu lauluklassis. 2009-2010 õppis Rooma Santa Cecilia Konservatooriumis vahetusüliõpilasena ning 2010-2011 oli Rahvusooper Estonia noorte solistide ooperiakadeemia liige. Alates 2013 on Vanemuise teatri solist. Kavalehest leidsin lavastaja Tanel Jonasi poolt ühe väga hea lause, mis mulle meeldima hakkas, sest see lause kutsub lapsevanemaid viima oma järeltulijaid rohkem teatrisse. Lause on järgnev: “Igal põlvkonnal peab olema mõni tegelane, kes aitab väikesel teatrikülastajal
Kõige olulisem album oli kolmas, mis ilmus aastal 1909. Aastatel 1910 ja 1911 andsid välja ka ajakirja, mida ilmus 6 numbrit. Tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Avaartikkli esimeses albumis kirjutas Gustav Suits: " Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavade ideede elemendiks... Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. Lõid oma kirjastuse, mis oli samanimeline. Liikmeteks olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, V.G. Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Noor Eesti viis kultuuri uuele tasandile. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa
mängisid Mikk Mikiver, Ain Lutsepp ja Roman Baskin. Dan Põldroos arvab, et ta on rohkem kino-kui teatriinimene. Dan Põldroos usub, et tõeliselt edukad on raamatutarkust hinnata oskavad inimesed. Ta õppis lugema viie-kuueaastaselt. Tema esimene raamat oli venekeelne "Moidodõrj", milles oli juttu inimjalgade, käte ja näoga liikuva kraanikausi tegemistest. Lapsepõlve lemmikraamatuteks olid Eno Raua"Sipsik",venekeelne "Kärbse Kärt", Aino Perviku "Kunksmoor" ja Eno Raua "Naksitrallid". Praegu huvitab teda ajalugu, elulood, usundid ja filosoofia. Raamat, mis on teda ohjeldamatult naerma pannud on Ilfi ja Petrovi "Kaksteist tooli". Dan Põldroos arvab,et raamatute lugemine pole ajaraiskamine, sest absoluutselt kõik inimesed, kes on tippu jõudnud võlgnevad suuresti tänu oma lugemusele. Tema arvates peab iga inimene läbi lugema Piibli, Koraani ja kõikvõimalikud teised usunditest ja uskudest pajatavad teosed
Tegevus: Esimesed võistlused peeti Pärnu 1949. aasta juunis rahvapaatidel Jüri Kuruli eestvedamisel, kes ka praegu sõudmise juures tegev on. Järgmisel aastal peeti ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sõudmises. 1950ndaid aastaid võib pidada kujunemisaastateks - loodi baase ja traditsioone, hangiti varustust, sõudmisse tuli inimesi, kes jäid ala juurde pikaks ajaks. Nime tehti endale ka N.Liidu tasandil - üheks andekamaks oli M.Leppiku õpilane Aino Pajusalu. Sõudmine oli oma elujõudu tõestanud. 1960ndaid aastaid võib pidada rahvusvahelisele areenile murdmise aastaiks. Lisaks A.Pajusalule näitasid end naistest veel näiteks Evi Lepik, kes praegugi hobi korras sõudekohtunikuna tegutseb. Meeste arvestuses tõusid rahvusvaheliselt arvestatavateks tegijateks Tiit Helmja suuremates paatides ja Märt Lelle ühesel paadil, kelle ei olnud Eestis tervel kümnendil vastast. Sõudmise juurde tulid veel näiteks Rein Põlluste, Jüri Reiman,
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
07.1944 Sinimägedel, 17.09.1944 Avinurmel ja 19.11.1944 Sõrve sääre tippus. Kõige ägedam koht kogu filmis oli Avinurmel kus võistlus käigus tunti vastase mõlemal poolel ära kui oma rahvuskaaslane, laskmine peatati ja kohkunud Nazi Saksamaa sõdurid jalutasid oma varjunditest minema ilma, et punaarmee eestlased neile kuuli kannikasse laseks. Kuid ega kogu film lahinguväljal ei kesta, vahepeal järgneme tegelasele nimega Jüri Jõgi Tallinnase kus ta külastab ühe tema tappetud õde Aino Tammikut, et edastada mehe viimane kiri küüditamisest, tee peal näeb ta Märtsi pommitamise rüsudes Tallinnat ja Jüri ütleb, et neile punaarmees valetati, et sakslased olevat teinud. Samuti aitab meile Jüri näidata ebavõrdsust, korruptsiooni ja allutamist Nõukogude võimule läbi ähvardamiste kui NKVD teeb Jürist kopputaja( küüditajate ja muude Moska nuuskurite hüüdnimi) , Saaremaal näeme taas kommunistide kurjust kui süütult sund mobiliseeritud poisid
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: Aino Ugaste Tallinn 2016 Mängu vaatlus Kuupäev: 24.11.2016 Kellaaeg: 9.15- 9.50 Vaatlemisisik: Sebastian Vanus: 6 aastat ja 9 kuud Koht: lasteaed Kikas, rühm Linnapojad Teised inimesed: rühma kaaslased Vahendid: sulgpalliraketid,pall, kataloog, raamat, pulk, lego Pärast hommikuringi (kell 9.15) Sebastian võtab sulgpalliraketit ja hakkab mängima teise poisiga sulgpalli
elu alla- ja tühikäigust, olemise mõttetustest ja tühisusest. Stseenist "Parsifal lahkub nõiutud lossist" järeldub, et me kõik vastutame ühtviisi selle eest, mis meie ümber toimub. Vaikimine ja mittesekkumine ei vabasta kedagi vastutusest ega muuda sündinut olematuks. Olulisel kohal Undi draamaloomingus on "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984), milles ta kasutab rohkesti kultuuriloolist materjali. Näidendis kujutab Unt luuletaja Lydia Koidula ning tema elu ja loomingu uurija Aino Kalda kohtumist pärast surma vaimude maailmas. Teosega vaidlustab Unt Koidula elusaatuse üldlevinud traagilise tõlgenduse. Ta osutab vajadusele käsitleda ka rahva suurvaimude elusaatusi tasakaalustatult. Mati Unt on eesti teatri uuendusmeelsemaid lavastajaid. Tema loomingus on ühinenud tervikuks isikupära ja avatus maailmale. Mati Undil oli poeg nimega Indrek , kelle poeg oli olnud abielus tele-ja raadiosaatejuhiga Pille Minevaga . Mati Unt sündis 1.jaanuar aastal 1944 Jõgevamaal Saare
1944 - Vend venna vastu Film 1944 heidab pilgu 1944.aastal toimunud sõjategevusele Eestimaa pinnal alustades Sinimägede lahingust juulis ning lõpetades Sõrve sääre vallutamisega novembris punaarmee poolt. Filmis pööratakse tähelepanu nii Punaarmees kui ka Saksa armees sõdivate eestlaste läbielamistele, kaotusele ja püüetele eluga pääseda. Filmi aluseks on Teise maailmasõja sündmused Eesti pinnal, kus eesti mehed olid sunnitud võõras sõjas võitlema. Eestlased jaotati kahte armeesse - Punaarmeesse ja Saksa armeesse. Eesti mehed olid järsku sõdimas üksteise vastu. Nad olid sunnitud võitlema vend venna vastu. Teadmine, et vastaseks on teine eestlane tekitas meestes õudu. Päev päevalt läks kõik raskemaks, nad olid vaimselt kurnatud. Nagu ei tunne ennast enam ära - need sõnad lausus üks tegelane ja ka film väljendab seda fakti selgelt. Sõda kujundas neid, nad pidid olema julged, halastamatud, emotsioonitud, et va...
Penno Penno, ehk Penn oli Wikmani gümnaasiumi õpilane. Ta kurameeris Pukspuu Virve õe Ainoga. Penno oli väga hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud mitte millegi ees risti ette. Ja kelle puhul muuseas ei saanud hästi aru, kas ta mänglev jõumehelõtvus ja lobe suupruuk oli soov kriipsutada alla miljonäripoja enesetunnet või hoopis palve, et pana pangaarve ei segaks semusid pidamaks teda lõdvaks poisiks, kes ta tegelikult oligi. Penno suureks silmarõõmuks oli Aino.Ta oli temaga koguaeg koos ja koguaeg nad tantsisid. Kuid, kui Aino läks ülikooli, siis tundis Penn, et Aino on ta sootuks unustanud. 11 Penno tahtis näitlemist õppima minna, kuid kahjuks nii kaugele ta ei jõudnud. Penno küüditati ja ta viidi Venemaale, kus ta pidi viiske punuma. Juhan Pukspuu Juhanil ehk Jussil oli kaksikõde Virve Pukspuu ja vanem õde Aino Pukspuu.Ta oli
Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibriseid, plakateid jm. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250
• Elavdas kultuurielu • Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri • Viis kirjanduskriitika paremale tasemele • Tõstis raamatukujunduse taset • Elavdas kunstielu • Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara • Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundumusi OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS Autorid • Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Aino Kallas, Jaan Oks, Marie Under, Johannes Semper, August Alle ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Gustav Suits Loodusluule ja looduskujundid • Luuletustes valitses nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku • 1905 ’’Elu tuli’’ oli rahvusromantiline kogu,
Aino Kallase jutustuse "Barbara von Tisenhusen" järgi, mis valmis Tubinal 1968.a. Ooperi esietendus toimus "Estonia" teatris 4. detsembril 1969 ja sellel oli suur menu. Oma sügava ja haarava muusikalise teostuse ning pingelise arendatusega on see ooper kujunenud parimaks Eesti ooperiks, mida mängiti üle 50. korra - rohkem kui ühtegi teist Eesti ooperit.Tänu ooperi suurele menule tegi Arne Mikk Tubinale ettepaneku uue ooperi kirjutamiseks pakkudes selleks Aino Kalda jutustuse "Reigi õpetaja". Ooper valmis 1971.a., kuid vaatamata Arne Miku korduvatele taotlustele ei võimaldanud EKP tolleagsed juhid seda lavastada. Ooper lavastati alles 1979.a. "Vanemuises" ja sama aasta lõpus esitati see "Vanemuise" poolt ka Tallinnas. Kuigi Tubina loomingut esitati Eestis korduvalt, oli see aeg-ajalt kompartei poolt keelatud, või tunnistatud mittesoovitavaks, mis oli seotud eelkõige poliitiliste põhjustega. Nii ei saavutanud Tubina
http://www.alvaraalto.fi/net/malmilta_maailmalle/img/tuliaiset/Otaniemen-teknillinen-korkeakoulu.jpg 3 Elu ja looming Ta õppis 19161921 Helsingi Tehnikaülikoolis Armas Lindgreni õpilasena arhitektuuri (1917 katkestas ta õpingud, et osaleda vabadusvõitluses) ning avas 1923 Jyväskyläs oma esimese arhitektuuribüroo. Aastal 1924 abiellus ta õpingukaaslase arhitekt Aino Marsioga, kellest sai tema kaastööline. Nende pulmareis Itaaliasse jättis Aaltosse jälje, mis sidus ta kogu eluks Vahemeremaade kultuuriga. Aalto töötas mitmel alal, mööbli- ja klaasidisainist arhitektuuri ja maalikunstini. Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism. 1930. aastate lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega Pariisi ja
raamatu_id=LAENUTUS.raamatu_id; +---------------------+------------------+------------+ | pealkiri | autor | kuupaev | +---------------------+------------------+------------+ | Ja pike tuseb | Hernst Hemingway | 2020-10-01 | | Mina ja George | T.Trubetski | 2020-10-01 | | Mina ja George | T.Trubetski | 2020-09-29 | | Testament | Rex Stout | 2020-09-25 | | Kurit ja karistus | Dostojevski | 2020-09-15 | | Arabella | Aino Pervik | 2020-09-27 | | Rahvasbrad | V.I.Lenin | 2020-09-10 | | Asum | Isaac Asimov | 2020-09-28 | | Carry On | Rainbow Rowell | 2020-09-26 | | Mina ja George | T.Trubetski | 2020-09-30 | +---------------------+------------------+------------+ 10 rows in set (0.00 sec) mysql> SELECT RAAMAT.pealkiri, RAAMAT.autor, LAENUTUS.kuupaev FROM RAAMAT, LAENUTUS WHERE RAAMAT.raamatu_id=LAENUTUS.raamatu_id;
Evald Okas 28.nov.1915 ELULUGU (1) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. 2 ELULUGU (2) Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. 3 ELULUGU (3) Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati
Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana. Aastatel 19171919 oli Gustav Suits Eesti Sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas ta Tartu Ülikooli
youtube.com/watch?v=CcBGsjPky0c https://www.youtube.com/watch?v=MpUuF6vrLFw https://www.youtube.com/watch?v=X_1yaErB3Do NoorEesti ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" Integreeris uusi kirjanduse suundi, tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Loodi intelligentsikirjandust ja pöörduti haritud lugeja poole. Isamaalised ja revolutsioonilised ideed Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem GrünthalRidala. Aino Kallas, Jaan Oks. Luule 20. Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige NoorEesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala.) Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof
Paistu Kool Airi Timps Sahara kõrb Referaat Juhendaja: Aino Tismus Sultsi 2009 Sahara Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid
03.1993 naine 11.12.1972 36201180219 Rein Kirss 5.08.1993 mees 18.01.1962 36705270312 Rein Ploomipuu 3.04.2007 mees 27.05.1967 36701170217 Kaido Mets 11.11.1993 mees 17.01.1967 36402010217 Heiki Käbi 2.08.1994 mees 1.02.1964 37207070216 Tiit Sirel 7.04.1999 mees 7.07.1972 47507030127 Aino Pappel 5.08.1995 naine 3.07.1975 36701190312 Leo Mänd 2.02.2006 mees 19.01.1967 37701180218 Toomas Männik 12.11.1993 mees 18.01.1977 37207050219 Ain Õunapuu 11.10.2005 mees 5.07.1972 46206050217 Kersti Männisalu 1.01.1988 naine 5.06.1962 35801170216 Aavo Männimets 1.09.1997 mees 17.01.1958
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
