Võrkpall (1)

Põlva Ühisgümnaasium
Võrkpall Eestis ja mujal
Eva Tasso
8b klass
Juhendaja
Õp Viive Rätsep
Põlva 2009
Sisukord :
Tiitelleht : 1
Sisukord : 2
Sissejuhatus : 3
Võrkpall Eestis : 4
Rannavõrkpall : 5,6
Võrkpalli reeglid ja punktide arvestus : 7
Kokkuvõte : 8
Kokkuvõte
Eestis kasvab järjest rohkem ja rohkem lapsi, kes tulevikus tahaksid hakata mängima võrkpalli ja seda teevadki. Loodetavasti luuakse ka rohkem uusi võimalusi mängimiseks ja toetatakse rohkem ka seda sporti. Võrkpalli trenne pole kaa veel igas linnas ega asulas.
Eesti meeskonnad harjutavad kõvasti ja ega polegi väga halvad maailmas. Latti tõstetakse aina kõrgemale ja unistus on muidugi see, et varsti teatakse Eestit ka võrkpalli kaudu. Hetkel on küll kuulsamad rannavõrkpallurid, kes on viimastel aegadel olnud üsna edukad ja tulnud headele kohtadele.
Mis on võrkpall, kuidas seda mängitakse ja kus see sündis?
Võrkpall on sportmäng, mida mängib kaks kuueliikmelist võistkonda ristkülikukujulisel väljakul, miulle keskel on võrk. Mängu ajal tuleb pall lüüa käte või ülakehaga vastaste poolele ja pall ei või puutuda maad. Eesmärk on see, et pall lendaks vastasest auti või nad eksiks reeglite vastu. Samas peaks takistama mängu palli maandumist enda poolele.
Mäng sündis USAs 1895 . aastal. Ala loojaks nimetatakse võimlemisõpetajat nimega William G. Morganit. Tema nimetas seda mängu alguses hoopis mintonetteiks.
Võrkpall noorte seas muutub aina populaarsemaks , suvel ja puhkustel on see suurepärane meelelahutus mäng, mida saab mängida meeskondadega. Võrkpalli reeglid pole väga rasked ja seetõttu pole mängimine keeruline.
Tavalisel võrkpallil on ka alaliik - rannavõrkpall ehk rannavolle. Vahe on selles et rannavollet mängitakse liivasel pinnal ja meeskonnas 2 liiget. Alates 1996. aastast kuuleb see ka olümpia alade hulka.
Spordiala on samuti populaarne koolide kahalise kasvatuse tundides. Seda mängitakse küll vähem kui põhi ala-jalgpalli, kuid siiski seda õpetatakse ja üritatakse mängida. Tavaliselt kord aastas toimuvad Eestis ka koolide vahelised võistlused nimega Kalev Kooliliiga. Muidugi korraldatakse ka palju sõpruskohtumisi ja maakondade siseseid võistlusi kus sõbralikult ja ausalt selgitatakse välja parim.
Kasutatud kirjandus :
Tea laste- ja noorteentsüklopeedia 3. Köide lk 358
http://et.wikipedia.org/wiki/Võrkpall#Ajalugu
http://www.evf.ee/?id=182
http://sport.err.ee/index.php?053449341401
http://peking.postimees.ee/?id=24604
Võrkpall Eestis
Eestis hakati tõsisemalt mängima võrkpalli 85 aastat tagasi. Esimene võrkpalli võistlus toimus 1919 Tallinnas. Esimene rahvusvaheline kohtumine toimus aga 1923. Nii Tartus kui ka Tallinnas mängiti lätlaste vastu ja mõlemad kohtumised lõppesid 2 : 0. 1925. Aastal toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, kus oli 23 meeskonda ja 3 naiskonda. Meestest oli parim Tallinna Sport , naistest Flora . Korraldati turniire ka Euroopas, 1932 alistati näiteks Tsehhoslovakkia meeskond , keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv.
Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku.

Eesti võrkpallurid

• Pavel Kružajev
  
• Viljar Loor
  
• Argo Meresaar
  
• Mihkel Sepp
  
• Sten Esna
  
• Ardo Kreek
  
• Kristjan Õuekallas
  
• Keith Pupart
  
• Veiko Lember
  
• Kristjan Sikaste
  
• Oliver Venno
  
• Kert Toobal
  
• Jaanus Nõmmsalu
  

Rannavõrkpall
Rannavõrkpall, teise nimega rannavolle on sportlik mäng kus kaks kahe kuni nelja liikmelist võistkonda võistlevad poolitatud väljakul. Mängu reeglid on peaaegu samasugused nagu saalivõrkpallil, selle vahega et vastasvõistkond peab servija pallinguid võtma vastu alt kahe käega.
Rannaalaa, kus võisteldakse on tavaliselt 18x9 m piiridel. Võrk on 9,5 m pikkune ja 1m laiune.
Eesti esimeeskond on Rivo Vesik ja Kristjan Kais.
Rivo Vesik
• Sündinud 15. 07. 1980
• Pikkus 1. 98 m
• Kaal 90 kg
• Mullu tuli Audentese võistkonnaga Eesti saalivõrkpalli meistriks.
• Koos Kaisiga on parim tulemus rannavolles tänavuse MMi 5.-6. koht, MK-etapi neljas koht eelmiselt Serbia etapilt.
• Eesmärk oli käia Pekingi suveolümpiamängudel, mis ka õnnestus.
Saavutused:
2007 Maailmameistrivõistlustel 5. koht
2007 Euroopa meistrivõistlustel 4. koht
2006 Euroopa meistrivõistlustel 7. koht
2005 maailmameistrivõistlustel 5. koht
Horvaatia MK-etapi 1. koht, 
Moskva EM-etapi 2. koht
Austria EM-etapi 3. koht
Kristjan Kais

• Sündinud 3.03.1976
  
• Pikkus 1.88 m
  
• Kaal 82 kg
  
• 1994–2002 aastal mängis rannavollet koos venna Kaarel Kaisiga, alates 2002. aasta lõpust mängib koos Rivo Vesikuga.
  
• Ta on Eesti meister saalivõrkpallis, viiekordne Eesti meister rannavolles ning kahekordne Eesti rannakuningas.
  

Intervjuu Kristjan Kaisega :
Kaua selle alaga harjutanud olete ja miks on brasiillaste tase tugevam kui eestlaste?
No vastus peitub juba küsimuses…mina olen harjutanud ca. 10 aastat rannavõrkpalli, Brasiilias on seda mängitud juba pea 100 aastat ja seal tegeleb alaga miljon inimest, juba sisekonkurents on see, mis nende taseme kõrge hoiab.
Mind huvitab kohtunike kompetentsus. Kuidas on lugu rannavõrkpalli kohtunikega? Kas nad on teie arvates piisavalt heal tasemel?
Maailma karika etappidel reeglina ikka on, Euroopa etappidel juba käriseb, Eestist ma ei räägi üldse, sest siin tehakse seda hobikorras ja kõik on saalivõrkpalli kohtunikud. Ka Eesti tase on väga madal ja üldiselt kajastub kohtunike tase ka mängu tasemes.
Võrkpalli reeglid ja punktide arvestus
Pall servitakse üle otsajoone tagant üle võrgu vastasvõistkonna väljakule. Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul peale vilet, samas enne vilet sooritatud serv ei loe ja tuleb uus serv. Mängijatel on pallinguhetkel kindel järjekord – kolm mängijat ees, kolm taga. Iga kord kuyi saadakse pallingu võimalus, nihkutakse ühe koha võrra päripäeva edasi. Vastase pallingut ei või sulustada ehk blokeerida.
Tagasi lüües ei tohi olla mängijatel üle kolme pallipuute. Palli mängitakse seni, kunisee puudutab maad, lendab auti või vastased eksivad reeglite vastu. Blokkimisel võib vastase poole l olevat palli puudutada vaid siis, kui see ei sega edasi mängimist.
Võstluse võitja selgub kolme, nelja või isegi viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja loeb ka kahe pukti vahe. Näiteks : tulemus on 24:24 siis jätkatakse mängu 27 : 25.
Kui geimide seis on viigis 2 : 2, mängitakse ka viies geim. Viimases geimis mängitakse vaid 15 punktini ja edestama üksteist peab vähemalt 2 punktiga. Kuni seda ei juhtu, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest.
Võistkond võib võistlusele registreerida koos 12 mängijaga ühe kaitsemängija, nn libero . Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ehk kaitseliinil. Ta ei või sooritada ründelööke, ega servida, sulustada. Libero riietus peab erinema ülejäänud mängijatest.
Viimasel ajal on tehtud palju muudatusi võrkpalli reeglites, palju on nende üle vaieldud ja need jäävadki arvatavasti muutuma . Kohtunikel on üsna raske, kas arvestada vanade reeglite järgi, mis tunduvad õiglasemad või teha nii nagu seadus ütleb.

Eesti võistkonnad

• Selver Tallinn
  
• VK Pärnu
  
• TTÜ Võrkpalliklubi
  
• Tartu Pere Leib
  
• Aeroc Rakvere 
  
• võrkpalliklubi Rivaal
  
• Valio Võru
  

Sidemängijad ehk tõstjad
Ründemängijad ehk ründajad, lööjad
Kaitsemängija ehk libero