KRIITILINE VAADE VÄIKESTELE TÜDRUKUTELE MÕELDUD RAAMATUTELE (0)

KRIITILINE VAADE VÄIKESTELE TÜDRUKUTELE MÕELDUD RAAMATUTELE
Referaat
Tartu 2015

Sisukord

Sissejuhatus 3
Eesmärgid ja ootused 4
Raamatute illustratsioonid 4
Lasteraamatute pealkirjad 5
Lõpetamata tegevused 5
Palju roosat 5
Lugejate vanus 6
Raamatute õpetlikkus 6
Fantaasiarikkus 6
Kokkuvõte 8

Sissejuhatus

Kriitika on arvustus, millegi positiivse ja negatiivse välja toomine. Läbi kriitika on võimalik muuta paremaks väikestele tüdrukutele mõeldud raamatuid. Halb kriitika raamatule ei tähenda seda, et terve raamat halb oleks, pigem näitab see seda, et on veel asju, mis tahaksid parandamist saada ning mida oleks võimalik veel teha, et see raamat sobiks täies mahus ka väikestele tüdrukutele. Hea kriitika seevastu on positiivne, ning näitab pigem, et raamatu koostamisse on pandud kõikvõimalikud teadmised, et raamat oleks sobilik väikestele tüdrukutele.
Väikestele türdukutele mõeldud raamatuid on palju ning need võivad olla ka väga head, aga samas on ka raamatuid, mis on küll mõeldud väikestele tüdrukutele, kuid sisu või illustreeringud kahjuks ei sobi neile. Samuti on ka raamatuid, mille sõnastus on kaheldav. Raamatutes on kasutatud sõnu, mis tegelikult ei sobiks väikestele tüdrukutele ja need on sellised, mille asemel saaks kirjutada mõne teise samaväärse sõna, et mõte seeläbi siiski ei muutuks. Samuti leidub ka selliseid raamatuid, mille kirjatrükk on väiksele tüdrukule lugemiseks raske, laused on liiga pikad ja keerulised.

Eesmärgid ja ootused

Kahjuks oli raamatutest ning sellele kriitika andmisest raske midagi oodata ja ka sellepärast, et oleme veel esimese aasta tudengid on keeruline veel aru saada, millised on need kõige õigemad lahendused. Eesmärgiks oli välja tuua peamised põhjused, miks raamatud võivad olla keerulised lapse jaoks ning kuidas oleks võimalik raamatuid laste jaoks lihtsamaks teha, samuti anda aimu sellest, mida raamat väikesele tüdrukule peaks edasi andma. Oodata ei osanud sellest teemast eriti suurt, kuid suutsime pettuda selles, et paljud raamatud on suhtleiselt halvasti üles ehitatud ning kahjuks oli ka nendes juhuslikult valitud raamatutest enamus halvad näited, kuid siiski tõime pea igas raamatus välja ka selle head küljed. Antud referaadi tegemiseks kasutasime juhuslikult valitud raamatuid ning tõime nende kohta välja kriitikat, nii positiivset kui ka negatiivset.

Raamatute illustratsioonid

Kõige esimene ning ka kõige suurem probleem võib tekkida raamatute illustratsioonidega ning just nimelt nendega, mis ei ole lapsele sobilikud või on siis arusaamatud. Kasutatud on küll igasugust fantaasiat ning erinevaid mõttelaade, kuid siiski on jäänud pildid arusaamatuks. Lapsevanemad ehk mõistavad, mida on üritatud piltidel kujutada kuid lastele võib see osa jääda natuke segaseks ning nad võivad vajada selgitusi. Ka on veel võimalus, et raamatu illustratsioonid on niivõrd häirivad või mittesobilikud, et neid tuleks lugeda koos lapsega ning talle neid pilte siis seletada. Antud probleem esineb Piret Raua raamatus „Teistmoodi printsessilood“, kus illustreeringud on ilmselt mõeldud huumorina ning tagamõttega, kuid lapsel võib olla raskusi sellest aru saamisel, eriti kui ideaaliks on tavapärased muinasjututegelased nagu Elsa ja Lumivalgeke. Antud raamatu illustratsioonideks on erinevalt kõverdunud jalad, taevas lendav hiir -konn, õhupallist peaga printsess jne. Sama moodi on ka iseäralikult illustreeritud ka Aino Perviku raamat „Paula jõulud “, kus jõuluvana on siis peenikene ning lühikese habemega ja ka teised illustreeringud on kummalised.
Samuti Ilon Wiklandi ja Leelo Tungali raamatus „Tragi tüdruk Kata“ on pisut segased pildid juba täiskasvanu jaoks. Raamat on eelkõige mõeldud tüdrukutele ning on hea õpetliku sisuga, kuid laps, kes nendel piltidel olema peaks, meenutab rohkem poissi kui tüdrukut. Tal on seljas sinised traksipüksid ning punane kampsun ja lühikesed juuksed, mille järgi võiks arvata, et tegemist on poisiga. Raamat on muidugi positiivne selle poolest, et selles on lühemad laused ning see on värsi vormis, mis teeb lapse jaoks lugemise veel kergemaks. Vastupidiselt raamatule „Teistmoodi printsessilood“ on seda raamatut võimalik lugeda ka nooremal lapsel, sest kirjatrükk on lapse jaoks piisavalt suur.

Lasteraamatute pealkirjad

Sama moodi võiks kriitika välja tuua ka lasteraamatute pealkirjade osas. Raamatute pealkirjad on sellised, mis sobiksid nii poistele kui ka tüdrukule nagu näiteks Aino Perviku raamat „ Kaarist on kasu“, kuid raamatul on ka eessõna , milles on kirjas, et see on mõeldud tüdrukutele. Samuti ka eelnevalt mainitud raamat „Tragi tüdruk Kata“ on sisult sobilik ka poistele, kuid pealkirja poolest liigitaks selle rohkem tüdrukute raamatuks.

Lõpetamata tegevused

Järjekordne asi, mis laste jaoks võib olla keeruline on see, et näiteks Ian Falconeri raamatus „Olivia“ on tegevused jäänud lõpetamata. Lapse jaoks võib olla keeruline aru saada, kuidas mingis olukorras raamatutegelane käitus. Raamatus on hetk, kus Olivia otsib endale riideid ning proovib erinevaid esemeid selga , kuid juba järgmisel hetkel on ta rannas liivalosse tegemas. Selline äkiline muutumine on see, mis võib näidata lapsele siis seda, et kõiki tegevusi ei pea lõpuni viima ning sobib ka see, kui jäetakse asjad pooleli .

Palju roosat

Pea kõigis tüdrukute raamatutes käib läbi ka roosa teema. Tüdrukutel on enamus asju roosad ning sooviksid, et kõik muu oleks ka veel roosa . Eriti hästi tuleb see teema välja ka Piret Raua kahes raamatus „Kõik võiks olla roosa“ ja „ Emma roosad asjad“ samuti ka eelnevalt mainitud raamatud „Teistmoodi printsessilood“. Piret Raua raamatutes on roosa teema niivõrd märgatav, et isegi kõik asjad, mis seal on, peaksid olema roosad, kaasaarvatult vihm , lumememmed, taevas, jne. Printsessidega loomupäraselt käib kaasas ka roosad asjad, kleidid ning erinevad ehted , kuid rääkides Piret Raua raamatutest siis seal ei ole tegemist printsessidega ning roosat on natuke liiga palju, mistõttu võib väikesele tüdrukule jääda mulje, et kõik asjad peaksid olemagi roosad ning tal tekib vajadus roosade asjade järele.
Roosad esemed käivad läbi ka Kätlin Vainola raamatutes „ Kelli - peaaegu haldjas “ ning „Kelli hakkab praadiks“, viimases raamatus on seda küll vähem, kuis esineb siiski. Haldjaraamatus on arusaadav, et kõik on roosa, nagu väikese tüdruku jaoks ikka, aga siiski on roosa see peamine, mis peaks olemas olema siis igal väikesel tüdrukul raamatute järgi. Roosa on küll tüdrukute värv ning sinine poiste, kuid see ei tähenda sugugi , et kuna raamatutes on tüdrukute roosad asjad ning poistel sinised ning süngemad vägvid, et nii see olema peakski. Samas raamatutes tuleb see nii välja ning raske on lastele selgeks teha, kui nad on ise tarkadest raamatutest lugenud, et siis nii ei pruugi see sugugi olla.

Lugejate vanus

Raamatute kirjutamisel tuleb arvestada ka lugejatele sobiva vanusega. See tähendab, et kolmeaastaste raamatud ei oleks kuueaastaste laste tasemega. Kolmeaastastele sobivad rohkem lühikesed laused, ilma tagamõtteta ning lihtsasti asrusaadavad. See eest kuueaastased oskavad juba paremini lugeda ning neile sobivad seega ka pisut pikemad laused aga siiski peaksid olema laused piisavalt lühikesed, et lapsel oleks hea ise lugeda ning ta saaks aru kõigest. Raamatud „Kõik võiks olla roosa“, „Emma roosad asjad“, „Tragi tüdruk Kata“ ja „Olivia“ on kõik lihtsalt üles ehitatud. Nendes on nooremale vanusele sobivalt lühikesed laused ning kõik on arusaadav. Seevastu aga raamatud „Kaarist on kasu“, „Teistmoodi printsessilood“, „Paula jõulud“, „Kelle- peaaegu haldjas“ ja „Kelli hakkab piraadiks “ on siiski mõeldud vanematele lastele juba. Laused on pikad, mõned isegi raskesti arusaadavad lapsele ning ka teksti on väga palju. Päris väikestele sobivad siiski raamatud, kus on rohkem pilte kui teksti.

Raamatute õpetlikkus

Paljud raamatud on tehtud lihtsalt lugemiseks, need küll õpetavad midagi, aga ei ole otseselt õpetliku sisuga. Seevast raamatutes „Tragu tüdruk Kata“ ja „Kaarist on kasu“ on selgelt välja lugeda õpetlik osa. Raamatutest on võimalik lugeda, kuidas tüdruk teeb midagi kasulikku, olgu see siis põranda pesemine, tolmu võtmine, lille kastmine või siis pesu ja nõude pesemine. Need raamatud näitavad lastele, et alati ei ole töö tegemine halb ning kõik kodutööd ei pea jääma vanemate kanda, ka lapsed võivad aidata lihtsamate ja kergemate töödega. Siinkohal tuleb juurde muidugi ka töökasvatus. Need, kes on näinud, kui vajalik on töö tegemine ning kui tähtis on see teiste jaoks, siis nemad leiavad suurema tõenäosusega, et sellised tööga seonduvad ning õpetlikud raamatud on lastele kasulikumad ning suunavad lapsi neid rohkem lugema. Samuti on õpetlikkust välja toodud Epp Petroni raamatus „ Marta varbad“, kus vanemad julgustavad last, kui elekter ära läheb. Raamatus on 44 lühikest jutukest, mis on lapsele selgitavad ja sobivad hästi unejutuks.

Fantaasiarikkus

Väga hea on lugeda raamatuid, milles on palju fantaasiat. Nii oli ka hea lugeda raamatuid „Kelli- peaaegu haldjas“, „Emma roosad asjad“, „Kõik võiks olla roosa“ ning „Olivia“. Enamus nendest raamatutest on juba pealkirja poolest täis fantaasiat. Haldjateema juba ise näitab, et tegemist on fantaasiaga samuti ka see, et kõik võiks olla roosa, et vihm, taevas, kalad , lipsud, kuu ja tähed, kõik võiks olla roosa. Reaalselt on see küll võimatu, kuid siiski kõik on võimalik raamatutes ning fantaasiast nendest raamatutes puudu ei tule.

Kokkuvõte

Eesmärkides ja ootustes on välja toodud, et me ei oodanud kongreetselt midagi, kuid pettusime, et tüdrukutele mõeldud raamatute pildid on fantaasiarikkad. Fantaasiarikkus väljendus aga selles, et pildid ei olnud tõetruud. Kui pildid oleks fantaasiarikkad, kuid nad vastaksid ka reaalsusele oleks raamatud palju õpetlikumad. Me keegi ei soovi oma lastele valet maailmapilti luua.
Kuid kõik ei olnud ainult negatiivne. Meeldiv oli näha, et lastele mõeldud kirjandus on ka õpetlik. Tüdrukutele on loodud raamatuid, mis õpetavad lastele koristamist ja muid erinevaid kodutöid. Mida enam lapsed kuulevad juba raamatutest, et lapsed koristavad ja aitavad oma vanemaid erinevates kodutöödes, seda enam teevad nad sedaka päriselus.
Raamatute kasulikkuse kõrval oli ka märgatav, et laste vanusele raamatud eriti ei vastanud. Paljude raamatute lugemisel tekib lastel raskusi ja nende lugemise juures tuleks olla ka vanemal. Vanem peaks selgitama nii jutu sisu, kui ka illustratsioonide iseärasusi. Kui laps ise loeks ja pilte vaataks ei pruugiks ta asjadest õigesti aru saada.
Kasutatud kirjandus
Falconer, I. (2009). Olivia. Tiritamm
Pervik, A. (2010). Kaarist on kasu. Tallinn: TEA Kirjastus
Pervik, A. (2001). Paula jõulud. Tiritamm
Petrone , E. (2009). Marta varbad. Greif OÜ
Raud, P. (2010). Emma roosad asjad. Tammeraamat
Raud, P. (2015). Kõik võiks olla roosa. Tammeraamat
Raud, P. (2013). Teistmoodi printsessi lood. Kirjastus Tänapäev
Vainola, K. (2014). Kelli hakkab piraadiks. Kirjastus Pegasus
Vainola, K. (2014). Kelli – peaaegu haldjas. Kirjastus Pegasus
Wikland, I & Tungal, L. (2011). Tragi tüdruk Kata. Tammeraamat