Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruu...
36. Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla? Naha kaudu ja limaskestade kaudu. 37. Välispidiselt kasutatavad ravimvormid? Salv, pasta, plaaster,geel, emulsioon 38. Millised manustamisviisid kuuluvad parenteraalse manustamise alla? Süstimine, inhaleerimine 39. Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse? steriilseid vesilahuseid, õlilahuseid, emulsioon, suspensioon 40. Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid,pulbrid 41. Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe, on kasutatav kiirabis? Põhjenda? Intravenoosne manustamine. Sest imendumine: otse vereringessse, imendumist ei toimu võimalik kiire toime, võimalik manustada suuri koguseid ja ärritavaid ravimeid 42. Mis on imendumine? Ehk resorptsioon. Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 43. Nimeta tegurid, mis avaldavad mõju suukaudsel manustamisel?
16. millised on puhta ja kuiva õhu peamised komponendid? Lämmastiku, hapniku, argooni ja teiste gaaside mehhaaniline segu moodustab kuiva ja puhta õhu. 17. miks nimetatakse Maa atmosfääri lämmastik- hapniku atmosfääriks? Sest et neid gaase on lämmastik(78%), hapnikku(21%) kõige rohkem atmosfääris. 18. millistest protsessidest sõltub veeauru hulk atmosfääris? Aurumisest, kondensatsioonist ja temperatuurist. 19. mis on atmosfääri aerosoolid? Tahkete ja vedelate ainete osakesed(tolm, eosed, kosmiline tolm,). 3 20. kuidas muutub atmosfääri koostis sõltuvalt kõrgusest? Veeauru ja süsihappegaasi sisaldus väheneb kõrguse kasvades (10km –õhk kuiv), tolmuosakeste hulk väheneb, kuid mitte korrapäraselt, kõrgemates kihtides lagunevad hapniku ja lämmastiku molekulid aatomiteks. 21
5. Hiidlaine paiskub kaldale Atmosfäär on Maa välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos Maaga Õhu koostis: 1. Puhas ja kuiv õhk (kliimale mõju ei avalda) - Lämmastik (78%) - Hapnik (21%) - Argoon (0,93%) - Teised gaasid: - CO2 - 0,003% - Metaan - tekitavad loomad, riisipõld - Väävliühendid 2. Veeaur - hulk ei ole piisav (mõjutab kliimat suuresti) 3. Aerosoolid - Tahmaosakesed - Soolaosakesed - Tolmuosakesed Atmosfääri ehitus 1. Maalähedane kiht 2. Troposfäär - õhu temperatuur langeb iga kilomeetri kohta 6°C, aset leiavad kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima 3. Stratosfäär - temperatuur hakkab tõusma, sest osoon neelab enamuse UV-kiirtest, kliimat ei kujune 4. Mesosfäär - temperatuur langeb, sest osooni ei ole, aatomid saavad laengu ja õhk muutub elektrijuhiks 5
Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jäävad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus on lainete kulutav tegevus, lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid. Laugrannikutel on ülekaalus kuhjuv tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. 4)Aasia kaart PILET 10 1)Milline on võimsa vulkaanipurske mõju lähiaastate kliimale Maakeral? Õhku satuvad aerosoolid mis takistavad päikesekiirgust ja maa jaheneb. Tekivad ka tuhapilved. 2)Miks on Andide mäestiku idanõlval Vaikse ookeani rannikul Peruus (ligikaudu 50 kuni 250 lõunalaiust) vihmamets, läänenõlval aga kõrb? Sest ,et idanõlv jääb passaattuulte alale, seal esineb ka sademeid seetõttu. Läänenõlv jääb tuulevarju, seega seal ei esine sademeid, kliima on üsna soe, aga kuna Peruust tulevad ka külmahoovused, siis juhtub see, et külm õhk satub sooja õhu otsa ja see
kopsuhaigustest, siis on raske välja selgitada, et tegemist on kodukeemia kahjuliku mõjuga. Siiski, kui inimene ei suitseta, elab keskküttega majas, hoiab oma tubades puhtust ja tervislikku niiskustaset ning ometi haigestub pidevalt hingamisteede põletikesse, tal on sageli õhupuudus jm hingamisaparaadi häirete nähud, siis peaks arst mõtlema kodukeemia ärritavale toimele. Eriti peaksid kahtluse all olema igasugused auravad vahendid ja ka aerosoolid. 3. Fluoroos. Floori liia puhul tekivad hammastele iseloomulikud valged laigud või triibud, mõnikord täpid.(5) Peale joogivee uurimise vajalikkusele osutamise, peaks arst pöörama tähelepanu ka kodukeemiale millist hambapastat haige kasutab? 4. Juba väljaarenenud suuremaid organite ja organsüsteemide kahjustusi või häireid on sageli väga raske seostada kodukeemia kahjuliku toimega. Kuigi see on keeruline, peaks arst
Lisaks R - rahu, puhkus. Esmalt on vaja vähendada verevoolu, milleks sobib hästi külmaravi. Soojaprotseduurid ( alkoholikompress, parafiin, elektriravi, massaaž ) on vastunäidustatud. Külma toimel ahenevad veresooned ja väheneb valuaisting. Külmaga mõjustatakse kuni 12 minutit, siis tehakse 10 minutit paus, alustatakse uuesti külmaga jne. Külmaraviks võib kasutada erinevaid vahendeid – jääkuubikute või jääpakiga masseerimine, jäävesi, jääkäterätt, jäävann, külma aerosoolid, jäägeelid. Külmaravi vahendite puudumisel võib kasutada ka käepäraseid külmetamisviise - talvel sokk lumega, jääpurika või lumega hõõrumine, kraanivesi, külmutuskapis olev liha, hoidmine vastu külma seina, toru. Paranemise kiirus oleneb suurel määral esmaabi kiirusest peale vigastust. Kiire külmaravi kõrval on sama oluline vigastatud piirkonna kompressioon, tavaliselt elastse sideme näol. Kompressiooni avaldab ka spordijalanõu. Soovides vähendada verevoolu vigastatud
aga väheneb. Osoonisisaldus sõltub aastaajast : suve alguses on osooni kõige rohkem, sügisel kõige vähem. 1970. aastal tõusis teravalt üles õhu osoonisisalduse küsimus. Selgus, et automootorite töötamisel tekkivates heitgaasides on lämmastikoksiide, neid on ka lennukite heitgaasides. Lämmastikoksiidid tekivad ka lämmastikväetiste lagunemisel pinnases ja aatomipommi plahvatusel. Samuti on kahjulikud aerosoolid, mille kasutamisel satub atmosfääri freooni, sama aine on külmakandjaks külmkapi jahutis. Lämmastikoksiidid ja freoonid lagundavad osooni, mistõttu selle sisaldus atmosfääris väheneb. Seetõttu jõuab Päikeselt lähtuv ultraviolettkiirgus Maale. Selle tulemusena suureneb päikesekiirguse mõjul inimeste haigestumine nahavähki ja hukkuvad mõned tundlikumad taimeliigid. USA-s haigestub juba praegu nahavähki mitukümmend tuhat inimest aastas rohkem kui varem. 1970
Kuid õhus on osooni äärmiselt vähe võrreldes stratosfääriga, kus on osooni 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel). 2. Osoonikihi hõrenemise põhjustajad ja tagajärjed Osoonikihi hõrenemise põhjustajateks on atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid. Samuti põhjustavad osoonikihi hõrenemist veel vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, ehitusmaterjalide tööstused ja õhukonditsioneerid. Osoonikihi hõrenemise tagajärjel toimuvad muutused meie taimede keemilises koostises ja nende kasv pidurdub ning aeglustub fotosüntees. Osoonikihi hõrenemine kahjustab inimeste immuunsüsteemi ning ning võib põhjustada nahavähki ning silmahaigusi ja tekivad mutatsioonid. Me saame osoonikihi hõrenemist ära hoida, kui vähendame freoonide tootmist ja
ole küll tervisele ohtlikud, ent alati tasub jälgida tootel olevaid hoiatusmärke ning lugeda hoolega kasutusjuhendit. 8 OLMEKEEMIA KASUTAMINE Olmekeemiat kasutatakse tänapäeval kõikjal kodudes. Üha rohkem on see hakanud kahjustama inimeste tervist, kuna tegu on ikkagi keemiaga. Üksteist levinumat olmekeemiavahendit on desinfitseerimisvahendid, pleegitajad, vaiba- ja aknapuhastid, riiete keemilisel puhastamisel kasutatavad ained, aerosoolid, tärpentin, õhuvärskendajad, värvieemaldajad, värvid ja lakid ning kahjuri- ja putukatõrjevahendid. Siinpool tooks aga välja sellised ained, nagu atsetoon, lakibensiin, lakk, linaõli, saapamääre, troinoi, värnits ja tärpentin. Atsetoon ehk 2-propanoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist.
Orgaanika tekitab anoksia. Temp muudab klimaatilist tsonaalsust, mõjutab ookeani tsirkulatsiooni, muutus peab olema pikaajaline. Impaktid on juhuslikud, kuid korduvad. Markerid: geokeemilised (haruldased elemendid), planaarsete deformatsioonidega kvarts, mikrotektiidid ja sfäärulad. 10 km asteroid iga 26-30 milj aasta järel. Katastroofid näivad järk-järgulise muutusena signor-lippsi efekt. Vulkanismi tähtsus. Veealune ulatuslikum, varem oli inteniivsem. Mõjuriks aerosoolid, gaasid ja lahustuvad komponendid. Destabiliseerivad kliimasüsteemi. Astronoomilised: milankovits, päikese aktiivsuse kasv, kosmilise kiirguse intensiivsuse muutus. Tagasisidemehhanismid. Inimmõju on raske lahutada looduslikust mõjust.
hingamise peetus ja surm. CO satub õhku kütuse mittetäielikul põlemisel, sisepõlemismootoritest (transport), gaasiliste kütuste tootmisel, söe ja põlevkivi gaasistamisel, metallurgiaprotsesside käigus. Süsinikdioksiidi (CO2) peamisteks tekkeallikateks on põlemine ja organismide elutegevus. Kuna CO2 ei lase läbi Maalt peegeldunud infrapunast kiirgust, on tagajärjeks temperatuuri tõus atmosfääris (,,kasvuhooneefekti suurenemine"). 4. Aerosoolid on moodustunud atmosfääri sattunud tahkete ainete väikestest osakestest ja vedelike tilgakestest. Looduslikeks allikateks on vulkaaniline tegevus, tuuled, põlengud jm. Inimtekkelisteks aerosoolide allikateks on näiteks põletamine (suits, tahm, tuhk), metallurgia, ehitusmaterjalide tootmine, transport jm. Aerosoolide kahjulik toime oleneb peamiselt nende keemilisest koostisest. Põhimõisted: energiamajandus-tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende
morfiin, kodeiin, metadoon ja teised. 2. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin, MDMA/Ecstasy, kofeiin, nikotiin ja teised. 3. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne. 4. Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid, bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud, gaasid, aerosoolid jne. Miks hakatakse uimasteid tarvitama? Uimasteid võidakse tarvitada: • lihtsalt uudishimust katsetamiseks; • kaaslaste surve all; • suhtlemise hõlbustamiseks; • stressi leevendamiseks; • igavuse peletamiseks; • murede unustamiseks ja probleemidega
areneb varjus, siis on tal õhem mesofüll ja madalam FS Modulatiivne adaptatsioon pöörduv, toimub kiiresti ja kiiresti taastub ka algne olek nt Normaalses olekus on lehe rakkude (mesofülli) rakuseinad kloroplastidega vooderdatud, aga kui valguse intensiivsus mingil põhjusel liiga madalaks läheb- näiteks keset päeva muutub ülimalt pilviseks või tööstuspiirkondades on mõnikord väga tugev sudu ja aerosoolid ei lase valguskvante maale, siis positsioneeruvad kloroplastid ümber, see asetus võimaldab paremini kvante püüda. Seda nimetatakse kloroplastide liikumiseks ja see on ajutine. Kui pilved päikese eest ära lähevad, siis taastub normaalne olek. Küsimused õhulõhede kohta Läbi õhulõhede sisenevad taime hapnik ja süsihappegaas, mida kasutatakse mesofülli rakkudes fotosünteesil. Õhulõhede kaudu toimub vee väljumine taimest (transpiratsioon),
kergelt alla. Kurgulima külv näitab, millised mikroobid kasvavad neelus. See uuring võidakse teha sellisel juhul, kui tekib kahtlus, et põletiku tekitajaks on hoopis bakter. RAVI Kuna põhiliselt on põletiku tekitajateks viirused, on vajalik vaid üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamol). Neelu valu leevendavad paikselt kasutatavad aerosoolid (Hexoral spray, Taruvaigu ja saialille aerosool) ja soojad joogid. Tablettravi antibiootikumidega osutub vajalikuks sellisel juhul, kui tegemist on bakteriaalse põletikuga. Esmavaliku ravimiks on penitsilliin või amoksitsilliin. Ravikuuri kestuseks on 7-10 päeva. KOPSUPÕLETIK EHK PNEUMONIA Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega.
aine osakestest. Tolm tekib tavaliselt tahke aine osakeste mehaanilisel jaotamisel (purustamisel, segamisel, transpordil). Suits tekib auru kondensatsioonil s.o auru üleminekul vedelasse või tahkesse olekusse, kusjuures tahked gaasis hõljuvad osakesed. Udu – hetrogeenne süsteem, mis moodustub auru kondensatsioonil, kui tekivad vedeliku tilgad, mis moodustavad dispersse faasi. Tolm, suits ja udu on aerodisperssed süsteemid e aerosoolid. Materjalibilanss. Üldine materjalibilanss järgmine: msisse = mvälja + msade, kus msisse on lähtsegu kulu, mvälja on selitatud vedeliku kulu ja msade on saadud sademe kulu. Dispersse faasi bilanss: msissexsisse = mväljaxvälja + msadexsade, kus xsisse on aine B kontsentratsioon lähtesegus, xvälja on aine B kontsentratsioon selgitatud vedelikus ja xsade on aine B kontsentratsioon saadud sademes. 9. Filtrimine, selle liigid
osakese kontsentratsioon on märgatavamalt väiksem tavalise siispotentsiaali määravad ioonid. Seda tekkinud positiivset laengut (toiduõli, seapekk), muutuvad organismis kättesaadavaks pärast 1/cNA. Tekkiv difusioonikiirus on v. Pidurdav jõud F2=Bv, kus molekulide kontsentratsioonist.OSMOOTNE RÕHK on võrdne hakkavad kompenseerima NO3-anioonid, milliseid nimetatakse emulgeerimist kaksteistsõrmiksooles. 33. Aerosoolid. Vahud. Stokesi seaduse põhjal on B=6r. Kuna F1=F2, siis -d/dx* 1/cN A rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel Pulbrid.Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on =Bv, sellest v= - d/dx*1/cNAB, asendame d=RTdc : v=- tungimis lahusesse läbi membraani. Difusioon soojusliikumisest kogunevad Ag+ lähedusse
4) mehaaniline mõjutamine kaitsekihtide lõhkumine kas mehaanilisel või elektriliselmeetodil.5) elektrolüütide lisamine, elektroforees6) emulgaatori asendamine teise pindaktiivse ainega, mis on ise halb emulgaator.Inimorganism saab omastada rasvu, mis on emulgeeritud olekus. Sellisteks rasvadeks on piim, koor,või. Need rasvad, mis pole emulgeeritud (toiduõli, seapekk), muutuvad organismis kättesaadavaks pärast emulgeerimist kaksteistsõrmiksooles. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid.Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v). Vahtude iseärasuseks on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersiooni- keskkonna ruumala VV. Vedelik dispersioonikesk-konnana asetseb õhukeste kiledena gaasimullide vahel. Vahumullid on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu tekkimiseks peab vedelik sisaldama stabilisaatorit vahutekitajat. Ilma selleta märkimisväärset
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Merli Sims GLOBALISEERUMINE Referaat Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises, ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Globaliseerumine on ka riikide vastastikune sõltuvuse kasv riikidevaheliste kauba-, raha- ja infovoogude suurenemise mõjul. (Parts, E. 2012) Globaliseerumise peamised põhjused on kaubavahetuse libelariseerimine, tootmistegurite (kapitali ja tööjõu) vabam liikumine, transpordi ja kommunikatsioonikulude alanemine ning üks tagajärgedest on see, et maailmas on lihtsam liikuda....
Kehra Gümnaasium Referaat „Globaliseerumine maailma mastaabis“ Marta Pappel 10A.klass Kehra 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid.................................................................................
1 Rahvastikuprobleemid Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. 2006. aastal oli Maa elanike arv 6,3 miljardit. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini. Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine. Viimase rahvaloenduse andmeil elas 1989. aastal Eestis 1 565 662 inimest, neist 61,5% (963 000) eestlasi. Tähelepanuväärsed sündmused on arenenud alates 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine nii venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990.a.) ka eestikeelse elanike seas. Kuna samal ajal suurenes...
Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Sudu on teatud tüüpi õhureostus. (suits ja udu) Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet. Sudu võib tekkida ka biomassi põle(ta)mise tagajärjel. Näiteks tekitavad suured metsapõlengud laialdastel aladel nähtavust halvendavat vinet. Biomassi põlemise tagajärjel tekkinud sudu on oma omadustelt tihti kahe peamise sudutüübi segu. Sudu võimendavaks asjaoluks on temperatuuriinversiooni esinemine atmosfääri alaosas. See
paene aluskivi Kasvuhooneefekt Põhjused CO2 sisalduse suurenemine atmosfääris, mis tuleneb peamiselt fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest Kasvuhoonegaasid Tagajärjed Temperatuuri tõus Liustike jää sulamine Joogivee nappus Orkaanid, tugevad vihmasajud Üleujutused Osoonikihi hõrenemine Põhjused Ülihelikiirusel lendavad lennukid Atmosfääri paisatud saasteained Freoonid Aerosoolid, õhukonditsioneerid Tagajärjed Mitmete taimede saagikuse langus Vähkkasvaja sagenemine Pärilikud haigused Lahendus Osoonikihti kahjustavate ainete vältimine. Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Lämmastikuväetiste õigeaegne kasutus. Pakilisemad keskkonnaprobleemid Eestis Põhjused Eesti ökoloogilised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. Praegu saadakse põlevkivi põletamisest õle 95% Eestist toodetavast elektrienergiast. Tagajärjed
2. Korduvkasutusega puhastuslappe Korduvkasutusega lappe kasutatakse kõikide pindade puhastamiseks. Nendega saab teha nii kuiv-, poolniisket- kui niisket pühkimist. Korduvkasutusega lappidega saab eemaldada lahtist ja vähesel määral kinnitunud mustust. Hea korduvkasutusega puhastuslapi omadusteks on: · suur imavus · vastupidavus · kergesti puhastatav · paras suurus · ei eralda ebemeid · laguneb looduses Kasutusotstarbe järgi jaotatakse puhastuslapid: · põrandalapid · mööblilapid · aknalapid Puhastuslappe toodetakse värvikoodidega. Erinevat värve puhastuslappe kasutatakse erinevate pindade puhastamiseks. Puhastuslappe valmistatakse erinevatest tekstiilkiududest. 2.1 Puuvillased puhastuslapid Puuvillased puhastuslapid on hea puhastusvõimega, vastupidavad, taluvad keetmist. Halvaks omaduseks on nende raskus ja halb kuivamisvõime. 2.2 Tehiskiust puhastuslapid Tehiskiust puhastuslapid imavad niiskust halvasti, k...
kasvutingimused mullas halvenevad. Vees toimuvad muutused elavate organismide liigilises koosluses (paljud organimsid hukkuvad). Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni. ► Atmosfääri saaste. Saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik saaste on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga jne. Liigitus : keemilise koostise alusel, agregaatolekult (tolmud, aerosoolid, gaasid), kahjuliku toime järgi, päritolu – tekkekoha järgi (tööstus, loodus, transport..) ► Hüdrosfääri saaste. Majapidamistelt ja tööstusest tulevad tuhanded ained veeringlusse. Need ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saaste on seotud: Dampinguga (jäätmete heitmine merre või ookeani) Naftasaadustega Saastumisega õhu ja jõgede äravoolu kaudu Puhastamata olme – ja tööstusreovete heidetega
35. Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla? Naha kaudu ja limaskestade kaudu. 36. Välispidiselt kasutatavad ravimvormid? Salv, pasta, plaaster. 37. Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse? Lihasesse võib süstida: Steriilseid vesilahuseid (ka kergelt aluselisi/happelisi) Õlilahuseid Manustatav kogus kuni 5 ml 38. Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid. 39. Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe, on kasutatav kiirabis? Põhjenda? Intravenoosne manustamine. Sest imendumine: otse vereringessse, imendumist ei toimu võimalik kiire toime, võimalik manustada suuri koguseid ja ärritavaid ravimeid 40. Parenteraalsed manustamisviisid on...... · süstimine · nahaalune · lihasesisene · veenisisene manustamine (kiire süstimine, aeglane infusioon) · arterisisene
Millal saabub toime keele alla manustamisel? Toime saabub 30 sekundi 2 minuti jooksul, maksimaalselt 5 minuti pärast. 54. Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla?Välispidiselt kasutatavad ravimvormid? Naha ja limaskestade kaudu. Salv, pasta, plaaster. 55. Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse? Steriilseid vesilahuseid (ka kergelt aluselisi/happelisi) Õlilahuseid 56. Milliseid ravimvorme saab manustada kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid. 57. Mis on imendumine ehk Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 58. Selgita imendumisjärgne ehk resorptiivne toime olemust? Seisneb selles, et see imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi elundisse või kohta, kus teha vaja. 59. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? Paikne toime saadakse välispidise (nahale, limaskestale) kaudu manustades. 2018 esimene seminar 3 60
Atmosfäär Atmosfäär on Maa välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos maaga Õhu koostis: I. Puhas ja kuiv õhk I.1. Lämmastik 78% I.2. Hapnik 21% I.3. Argoon 0,93% I.4. Süsihappegaas 0,03% I.5. Teised gaasid- metaan, väävliühendid, osoon II. Veeaur- sisaldus kõigub 0,5-4% III. Aerosoolid Atmosfääri ehitus 99% atmosfääri massist asub kihis, mis ulatub maapinnalt 3 800km. Eksosfäär Gaaside tihedus väga väike. Molekulide ja aatomite kaugus sadu km 80km. Termosfäär Õhumolekule vähe ja suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Virmalised 50km. Mesosfäär. Temp langeb, sest osoonikiht puudub. Aatomid saavad laengu ja õhk muutub elektrijuhiks 8-16km. Stratosfäär O3- osoonikiht
ei kasutata. 1.6.2. "Fotokeemiline" sudu. Kaasaegsem, fotokeemiline sudu (nähtavus 1,5-8 km, õhuniiskus madalam kui 70%) ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni kaasabil. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Seda tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet. 9 1.6.3. Biomassi põletamine: kahe sudu segu Sudu võib tekkida ka biomassi põlemise tagajärjel. Näiteks tekitavad suured metsapõlengud laialdastel aladel nähtavust halvendavat vinet. Biomassi põlemise tagajärjel tekkinud sudu on oma omadustelt tihti kahe peamise sudutüübi segu.
Ebameeldiv lõhn Tootmisjäägid Tolm (põllu harimisel) Õietolm Mittepõllumajanduslikud Autode heitgaasid SO2 olmes ja tööstuses Fluoriidid NOx (oranzid, punased g.) Kloriidid (veepuhastuses) Raskmetallid Tolm, põlemisjäägid Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. o Veereostusel Põllumajanduslikud Töötleva tööstuse jäägid Talud, farmid (pesu) Väetised Erosioon Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud Tööstuse heitveed Olmereoveed
24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. 32. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. 33. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Kolloidsüst eeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Lüofoobsed süsteemid (kreeka keelest "lahustan" ja "hirm"). Seal on vastastikused mõjud nõrgad. Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse hüdrofoobseteks
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimust...
c. Hapestumine: Põhjused: kütuste põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuste kasutamine) Tagajärjed: õhuniiskusega ühinesed moodustuvad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi maale. d. Osoonikihi hõrenemine: Põhjused: atmosfööri paisatud saasteained (freoonid ja lämmastikoksiidid), vanemad külmutusseaded, aerosoolid, ehitusmaterjalide tööstus, õhukonditsioneerid Tagajärjed: muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke e. Kliima soojenemine: Põhjused: inimtegevuse (tööstus, energiatootmine,jäätmemajandus) tagajärjel satuvad õhku kasvuhoonegaasid,
sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata. Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ja osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ja tööstuslikkuatmosfäärisaastet. Tervisele on kõige ohtlikum nn Londoni-tüüpi sudu, mis on tapnud tuhandeid inimesi, kuid ka fotokeemilise suduga kokkupuutumine tekitab inimestel hingamisraskusi (sealhulgas astma puhul), ärritab silmi ja võib mõnikord põhjustada surma. 18. Millised komponendid on vajalikud fotokeemilise sudu tekkeks? Illustreerige sudu tekke
Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine KASVUHOONEEFEKT osa maapinnalt peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja KASVUHOONEGAAS atmosfääris olev süsihappegaas ja veel mõned gaasid, samuti aerosoolid, mis ei lase soojuskiirgust atmosfäärist lahkuda ja Maad jahtuda. Kui gaaside hulk ületab vajaliku piiri, siis selle tulemuseks on kliimasoojenemine Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi
eriti tugevalt atmosfääris peamiselt 20 - 25 km kõrgusel olev osoonikiht. Veel lühemalainelisem UV-C kiirgus ei jõua maapinnani enam sugugi. Ultraviolettkiirgus on elusloodusele tugeva toimega. Kui Maal puuduks atmosfääris osoon, siis jõuaks ka osa UV-C kiirgust maapinnani ning elu kuival maal oleks hoopis teistsugune või puuduks üldse osoon toimib Maa atmosfääris meid kaitsva kihina. Päikesekiirguse maapinnani jõudmist takistab veel õhus hõljuv tööstuslik tahm ja aerosoolid, mis neelavad ka pikemalainelist UV-A kiirgust. Päikese UV-kiirgus võib inimesel tekitada naha põletust. Päevitamine põletuseni põhjustab eelsoodumuse korral nahavähi arengu. Heleda nahaga põhjamaa rahvad on UV-kiirguse suhtes tundlikumad kui tumedanahalised aafriklased. 2.2.2. Infrapunakiirgus Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Infrapunakiirgus ei ole inimsilmale vahetult nähtav. 2.2.2.1
1963 New Yorgis 170 inimest 59) Millised on Los Angelese tüüpi sudu tekkeks vajalikud tingimused? Los Angelese tüüpi e. fotokeemiline sudu vajab tekkeks tuulevaikset, pilvitut ja kuiva ilma, intensiivset päikesekiirgust, mootorsõidukite heitgaaside ja naftatööstuse saasteainete (süsivesinikud, lämmastikoksiidid) kõrget kontsentratsiooni õhus. Reageerivad NOx-d ja lenduvad orgaanilised ühendid. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades (Los Angeles, Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet. 60) Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni:
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud...
1941 George de Mestral (SWI) Velcro takjapael TAVAPROBLEEMID KODUS Tolm Praht Mustus Pesemine Puhastamine Triikimine KODUHOOLDUSE ARENG 1901 Hubert Cencil Booth (ENG) tolmuimeja 1979 James Dyson kotita keeristolmuimeja 1907 Alva J.Fisher (USA) pesumasin Thor 1907 Henkel Co (Saksa) pesupulber Persil 1924 Savage Arms Co tsentrifuug 1982 Procter&Gamble pesuvedelik Vizir 1926 Erik Rotheim (NOR) aerosoolid PESUMASINAD Joonis 1.1 tigupesumasin TOLMUIMEJA TOIDUAINED. TOIDU TÖÖTLEMINE JA KÖÖK TOIDUAINED JA TOITAINED Toiduained ained, mis annavad elusorganismidele energiat ja organismile vajalikke aineid. Toitained ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida ainevahetuses vajatakse. TOIDUAINETE KOOSTIS Toiduained: värvained, lõhnained, konservandid, maitseained, toitained (valgud, rasvad, vitamiinid, süsivesikud, mineraalained). TOIDU TOITEVÄÄRTUS EHK KALORSUS
erinevad opioidid nagu heroiin,fentanüül, mooniekstrakt, morfiin, kodeiin, metadoon ja teised. 2. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin,, kofeiin, nikotiin ja teised. 3. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne. 4. Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid, bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud, gaasid, aerosoolid jne. (1) Sõltuvus Kõik uimastid võivad tekitada soovi tarvitada uimastit üha uuesti. Sõltuvus on krooniline haigus, mille puhul inimene on uimastiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud, et normaalseks olemiseks ja enesetundeks peab ta seda pidevalt tarvitama. Samuti ei suuda inimene ise enam tarvitamist lõpetada: uimastita tundub elu nüri ja rõõmutu, teda vaevab suur iha järgmise annuse järele ja lisaks tekivad ebameeldivad võõrutusnähud. (1)
Jõhvi Gümnaasium Kerdu-Katty Pärss 11.c Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Õpilasuurimus Juhendaja: Maie Marks Jõhvi 2017 Annotatsioon Jõhvi Gümnaasium Töö pealkiri: Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Töö kaitsmise kuu ja Lehekülgede arv töös: 23 lk, millest teksti: 14lk, aasta: tabeleid: 5tk, lisasid: 7 tk, Märts 2017 jooniseid: 2tk kasutatud allikaid: 13 tk Referaat Õpilaste huvi narkootikumide vastu sõltub suuresti nende sõpradest ja keskkonnast kus nad viibivad. Paljude suhe narkootikumidega sõltub sellest mis seltskonnas nad viibivad. Narkootilised ained on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks, selles seisneb ka töö probleem. Sellest lähtuvalt võtsime me oma töö eesmärgiks uurida mil...
rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10- 7...10-9 m. Kolloidkeemias on oluline rõhk erinevate faaside piirpinnanähtuste uurimisel, näiteks hõlmab see nende pindpinevus-, absorptsioon-, adsorptsiooninähtusi.See teadusharu uurib ka kolloidsüsteemide moodustumist ja nende püsivust ajas, selgitades võimalusi kolloidsüsteemide plaanipärasele muutmisele. Kolloidsüsteeme jagatakse: · aerosoolid vedeliku või tahke aine dispersioon gaasilises keskkonnas (näit. udu, suits ); · emulsioonid vedeliku dispersioon vedelikus (piim, koor, kreemid); · soolid ehk kolloidsed suspensioonid - tahkete osakeste dispersioonid vedelikus (värvid, pori); · tahked vahud - gaasilise aine dispersioon tahkes keskkonnas (vahtbetoon, vahtkummi); · tahked emulsioonid - vedeliku dispersioon tahkes keskkonnas (pärlid)
3. Aerosoolid- Atmosfääri aerosoolide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn. tuumatalve efekt. Samas on meile teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid käituvad atmosfääris kondensatsioonituumakestena, mille ümber kogunevad pilvedes tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud. 4. Kasvuhoonegaasid- Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma
Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, ...
võib tekkida hingamise peetus ja surm. CO satub õhku kütuse mittetäielikul põlemisel, sisepõlemismootoritest (transport), gaasiliste kütuste tootmisel, söe ja põlevkivi gaasistamisel, metallurgiaprotsesside käigus. Süsinikdioksiidi (CO2) peamisteks tekkeallikateks on põlemine ja organismide elutegevus. Kuna CO2 ei lase läbi Maalt peegeldunud infrapunast kiirgust, on tagajärjeks temperatuuri tõus atmosfääris (,,kasvuhooneefekti suurenemine"). 4. Aerosoolid On moodustunud atmosfääri sattunud tahkete ainete väikestest osakestest ja vedelike tilgakestest. Looduslikeks allikateks on vulkaaniline tegevus, tuuled, põlengud jm. Inimtekkelisteks aerosoolide allikateks on näiteks põletamine (suits, tahm, tuhk), metallurgia, ehitusmaterjalide tootmine, transport jm. Aerosoolide kahjulik toime oleneb peamiselt nende keemilisest koostisest. Millal võeti vesi energiaallikana kasutusele (vesiveskite kasutamine, hüdroelektrijaamade kasutuselevõtmine)?
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia sell...
heitmed. Heitgaasid tekitavad ka rahalist kahju. Järgnevas tabelis on toodud sõiduautoliikluse poolt loodusele ja inimestele tekitatud orienteeruvad kaudsed rahalised kahjud Eestis 1996. aastal mõnede atmosfääri paisatud heitmete osas. Tähtsamad atmosfääri saasteained: süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO2 süsinikmonooksiid ehk vingugaas CO vääveldioksiid SO2 lämmastikoksiidid NOx metaan CH4 freoonid aerosoolid troposfäärne osoon Tabel 1. Sõiduautoliikluse poolt loodusele ja inimestele tekitatud orienteeruvad kaudsed rahalised kahjud Eestis 1996. aastal mõnede atmosfääri paisatud heitmete osas . Valitud saasteaine Heitmeid Tekitatud kilomeetri Heitmeid Kaudne kahju kr kohta aastas kulu
FARMAKOKINEETIKA Farmakokineetika on farmakoloogia osa, mis uurib ravimi saatust organismis. Selle eesmärgiks on kirjeldada - imendumisprotsesse - jaotumisprotsesse - biotransformatsiooniprotsesse - ekskretsiooniprotsesse organismis tervikuna või selle osades. Ravimi farmakokineetilised omadused määravad tema - toime saabumise kiiruse - toime tugevuse - toime iseloomu - toime kestuse Seega sõltub farmakokineetilistest parameetritest - ravimiannuse suurus - manustamise viis ja sagedus - ravikuuri kestus - intervall üksikute ravikuuride vahel Ravimite imendumine Ravim saab toimet avaldada ainult juhul, kui ta jõuab toimimiskohta, selleks peab ta läbima bioloogilisi barjääre ehk imenduma. Imendumine on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim ei ole manustatud vahetult vereringesse. ...
Vesiniku lahustumine sulas alumiiniumis on suur võrrelduna tahkes olekus oleva alumiiniumiga, suhe 20:1, kui võrrelda lahustuvust temperatuuril 660 C . Pooride tekkimise tõenäosus on palju suurem kui terase keevitamisel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata keevistoorikute liitepindade puhtusele, lisamaterjalide ladustamisele (3 kuni 6 kuud), liitepindade mehhaanilisele ja keemilisele puhastamisele, kaitsegaasi piisavusele ja puhtusele. Erilised puhtusnõuded . Keevitussuits ja aerosoolid keevitamisel mõjuvad mürgiselt kesknärvisüsteemile. Al- ja sulamite keevitamise probleemid Keevituspraod- eranditult kuumpraod. Neid võib jagada 2 rühma. Tekivad kahanemispingetest või detailis tekkivatest pingetest. Kas tardumispraod keevisõmbluses või keevisõmbluse kõrval segunemispiirkonnas ehk osaliselt sulanud piirkonnas tekkinud praod. Pragude tekkimist soodustab suur soojuspaisumistegur, suur kahanemine keevisõmbluse tardumisel ja suur soojusjuhtivus.
1. Takistab ohtlikul kiirgusel maapinnani jõudmist; 2. Püüab soojust, muutes maapinnalähedase temp elatavaks; 3. Varustab elustikku hapnikuga; ATMOSF. KEEMILINE KOOSTIS Püsigaasid: gaasid, mille osakaal on püsiv (N2, O2, Ar) Lisandgaasid: gaasid, mille osakaal sõltub asukohast ja aastaajast (CO2, O3, H2O, CH4, N2O, NO2) Aerosool 9 AEROSOOLID - Vedelad ja tahked õhus hõljuvad osakesed - Päritolu: Looduslikud: tolm, merevesi, vulkaanipursked, taimed Inimtekkelised - Jaotatakse suuruse, keemilise koostise, päritolu järgi jms - Tähtsus: 1. Vähendavad nähtavust (muudab õhu häguseks) 2. Hajutavad ja neelavad päikesekiirgust 3. Pilvede kondensatsiooni tuumadeks 4. Osalevad atmosfäärikeemias 5. Mõju inimese tervisele (kahjulik) 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
