suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Hapestumine Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis langevad tagasi maapinnale happesademetena. Happesademed kahjustavad metsi,
Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” Koostajad: Aleks Mark ja Georg M. Puhm Tallinna Nõmme Gümnaasium 2015 Andrus Kivirähk On õppinud Tallinna 32. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Ta töötab Eesti Päevalehes 2000. aastate menukaim eesti kirjanik Kuulub Eesti Kirjanike Liitu ning on võitnud mitmeid autasusid Näiteid teistest teostest “ Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed” “ Sirli, Siim ja saladused” “ Rehepapp ehk november” “Wremja. Zorro märk” (koos Mart Juurega ) “Mees, kes teadis ussisõnu” Autori üks tuntuimatest romaanidest Ilmunud aastal 2007 On ilmunud läti, tšehhi ja prantsuse keeles Romaani peategelased Leemet – viimane mees metsas,viimane inimene kes teadis ussisõnu ja põhjakonna asukohta, peab kinni ja hindab vanu tavasid , kuid on huvitatud ka uutest tavadest Salme – Leemeti õde, kes abiellub karu Mõmmiga Linda – Tölpi tütar, Leemeti ja Sa...
Jõgevamaa Gümnaasium 11.I klass Margit Maide POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016/2017. ÕPPEAASTAL Uurimistöö Juhendaja: Sirli Vijar Jõgeva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.TEOREETILINE TAUST................................................................................................... 5 2.MATERJAL JA METOODIKA............................................................................................. 6 2.1.Materjal.................................
Film review „Chocolat“ Chocolat is a 2000 American-British romantic drama film that is based on the novel with the same name by Joanne Harris. Chocolat was directed by Lasse Hallström. Filming took place between May and August 2000. The film was nominated for five Academy Awards, including Best Picture. It was also nominated for eight BAFTs (British Acedemy of Film and Television Arts) and four Golden Globes. Chocolat begins with arrival of Vianne Rocher in a tiny French village. She is a single mother with a young daughter. In village was the beginning of fasting and people weren’t eating so much. Vianne moves with her daughter into a disused
.............................................................................................. 11 Kerttu Luik YASB-51 072877 3 SISUKORD SISSEJUHATUS Meenikunno maastikukaitseala asub Põlvamaal Veriora valla territooriumil. Looduskaitse alla on võetud sookaitseala baasil 1981. a määruse nr 340 kohaselt «Sookaitsealade moodustamise kohta». Kaitseala kuulub ka Natura 2000 kaitsealade võrgustikku nii linnu- kui ka loodushoiualana. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba, metsise elualasid, Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku ning Ilumetsa meteoriidikraatreid neid ümbritseva kauni metsaga. [1,2] Kerttu Luik YASB-51 072877 4 SISUKORD 1.PEATÜKK Meenikunno maastikukaitseala on jaotatud kolmeks sihtkaitsevööndiks - Meenikunno
Oluline on hoida on veresuhkur ja kolesteroolitase normis, kontrollida oma tervist regulaarselt, vältida suitsetamist ning alkoholi tarbimist, jälgida jalgadele seisukorda ning nende pidevalt hoolitseda. Tungivalt soovituslik on põhjalik tervisekontroll vähemalt 1 x aastas. 8 KASUTATUD ALLIKAD 1. P.Ilanne-Parikka, E. A. Kaprio, T. Kangas, T. Rönnemaa, ,,Diabeet" Kirjastus Medicina, 2000 2. Ebe Rooks, ,,Diabeedi tüsistused"Eesti Diabeediliit, 1996 3. http://www.med24.ee/apteeker/article_id-10450 (21.01.2012) 9
Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste traditsioonidega riikides elamine on temast teinud ...
docstxt/133985573938.txt
Eesnimi Perenimi kellelt taotletakse ametinimetus Asutus kuupäev vastavalt digitaalallkirjale Avaldus Palun lubada mind, Eesnimi Perenimi, välislähetusele Asukoht 00.märts – 00. märts 2000 (kokku 00 kalendripäeva) seoses osalemisega ürituse nimi kus tutvutakse uute ja innovaatiliste ideedega mis valdkonnas ning kogutakse inspiratsiooni uuteks milleks. Lähetusega seotud kulude tasumise ettepanek: /Asutuse nimi/ katab järgmised kulutused: 1. Päevarahad 2. Pakettreis 3. Sõidukulud vastavalt kuludokumentidele Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taotleja nimi taotleja ametikoht Lisa: „näiteks messi- / reisikava
Michael E.Porter artikli „Location, Competition, and Economic Development: Local Clusters in a Global Economy“ kokkuvõte. Maailma majanduse globaliseerumine peidab endas märgatavat paradoksiaalset nähtust. Ühest küljest on tehnoloogilised arengud soodustanud globariseerumist tootmises; kapitali, tooraine, tööjõu jne liikuvust vastavalt vajadusele ning keskendudes üha madalamatele püsikuludele. Teisalt on äärmiselt oluliseks aspektiks kujunenud kohalikud klastrid (Local clusters), mis on fenomenaalne nähtus majandusmaailmas. Klastrid on geograafiliseks ühenduslüliks sarnase tegevusvaldkonnaga seotud ettevõtetele. „Clusters, or critical masses of unusual competitive success in particular business areas, are a striking feature of virtually every national, regional, state, and even metropolitan economy, especially in more advanced nations“ (Porter 2000) „Even as old reasons for clustering have diminished in importance with globalizatio...
KLASSIDE IDEOLOOGIA Tere! KLASSIDE KUJUNEMINE ✣Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide lagunemisel, kuid erineval ajal (4000. a ema-3000. a ema Niiluse deltas, Eufrat ja Tigris; 3000-2000. a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning see järel Roomas). ✣ Tootmise aareng, kaubanduse kasv, rahavstiku arvu kasv lõhuvad endise kogukonna ühtsuse. Tänu tööjaotusel kasvavad linnad – käsitöö ja kaubanduse keskused. Vanadel hõimusüsteemi varemetel tekib klassiühiskond, millele on iseloomulik antagoonsus ekspluatataatorite ja ekspluateeritavate klasside vahel. ✣ Võimul olevad klassid, kes on kõikide või tähtsamate tootmisressursside omanikud, saavad võimaluse omandada täielikult või osaliselt KLASSIDE KUJUNEMINE ✣ Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide lagunemisel, kuid erineval ajal (4000. a ema-...
Denis Mc Quail ütleb, et laias tähenduses on informatsioon kogu tähendusrikka kommunikatsiooni sisu (teated). Kitsamas tähenduses viitab informatsioon tavaliselt tõestatavatele ja seega usaldusväärsetele faktilistele andmetele reaalse maailma kohta. Veel kitsamas ja täpsemas tähenduses võib informatsiooni võrdsustada kommunikeeritud andmetega, mis võimaldavad teha eristusi mingis reaalses valdkonnas ja seega vähendavad määramatust vastuvõtja jaoks. (Mc Quail 2000:452) 1.2 Teabevajadus ja teabevajaduste rahuldamise allikad Inimeste vajadused teabe järele arenevad koos inimtegevuse ja ühiskonnaga, erinevate olukordade ja nähtustega ning inimest ümbritseva keskkonna muutustega. Teabevajaduse sisu oleneb inimese elutegevuse iseloomust ja struktuurist. Struktuuris eristatakse viit aspekti: · inimest ennast, tema eesmärke, vajadusi, teadmisi jne · vajalike toimingute laadi; · materiaalset keskkonda;
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 1-2 3550 m 1420 m 7100 m 284 m 2-3 975 m 390m 1950 m 78 m 3-1 4375 m 1750 m 8750 m 350 m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. S(m)11 1:2000 1:5000 1:1000...
Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Tume ajajärk u 1100-800 eKr Homerose ajajärk (eepos) · Omanäoline ja kõrgtasemeline minoiline tsivilatsioon linaarkiri! · Lossid hüljatud, kiri ununenud, rahvas rändab Väike-Aasia rannikule peaaegu tsivilisatsioonieelne aeg. · Tähtsamaks keskuseks - Knossos, kreeklased domineerisid Egeuse merel. · Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast ei toonud kaasa ühiskonna · 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas. arengut. · Sealseks tähtsamaks keskuseks kujunes Mükeene. ...
Vana Kreeka- Euroopa kultuurihäll? Vana- Kreeka ajajärk jääb kusagile 2000 eKr kuni 30 eKr vahele. See ajavahemik on jaotatud mitmeteks ajajärkudeks, mis iseloomustab Kreekas toimuvat sel ajahetkel. Vana- Kreeka on andnud minu arvates tänapäeva maailmale alla korraliku põhja. Seda siis näiteks kirjanduses, spordis, kunstis ja veel paljudes teistes. Võiks öelda isegi, et pole valdkonda, mis poleks algust saanud Vana-Kreekast. Mõeldes Kreekale, meenub mul esmalt sealne mõnus soe kliima, mis soosis seal varajase kultuuri tekkimist
KOOSTAS: TALLINN 2016 ÜLEVAADE Tarkvarafirma (IT juhtimis tarkvara) Asutati 1981.aastal San Diego, California, USA Asutajad ja esialgsed töötajad: Chris Cole Gary Story Ed Beck Kevin Keyes Richard Diederich 1989.aastal sai juhatuse esimeheks John Moores (1989-2000, 2002) Astus tagasi 2003.aastal, mil kuulutati välja pankrott Kontorid: Ameerikas, Euroops ja Aasias PETTUS • 2000-2002 • Mitme miljardi suurune väärtpaberite pettus (rohkem kui 4 miljardit) Eesmärk: Tõsta firma tulusid ning suurendada väärstust turul Juhtumit uurisid: Federal Bureau of Investigation ja the Securities and Exchange Commission LAHENDUS 2004. aastal mõisteti süüdi 8 endist tegevjuhti, 1 endine audiitor (väljast) ja 2 äripartnerit. Lisaks veel firma töötajaid, kes olid mingil määral seotud Stephen Gardner Douglas Powanda Matthew Gless Jeremy Crook Andrew V. Cahill, Jr. Berd J Rassam Larry Rodda ...
Sissejuhatus Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liidus, Hiinas) kontrollib ja juhib neid riik (Vare 2000: 3). Palgasaajate sissetulekud, ennekõike töötasu ja sotsiaalsed tagatised lepitakse Euroopa Liidus kokku enamasti töötajate, tööandjate ja riigi koostöös. Selline euroopalik töösuhete korraldus on viimase kümne aasta jooksul järk-järgult käivitunud ka Eestis. Kuna kõik töötajad läbirääkimiste laua taha ei mahu, siis esindavad neid ametiühingud. 3 1
Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel. 2 Läänemerel toimub 15% kogu kaubaliikumisest, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Igal ajahetkel viibib seal umbes 2000 laeva, mis näitab, et meretransport on Läänemereäärsete riikide jaoks ülimalt oluline. Antud referaat annab ülevaate Läänemerest, seal toimuvast laevaliiklusest ning samuti ka Eesti sadamatest. Esimeses peatükis saab ülevaate Läänemerest, kirjeldatakse täpsemalt seal toimuvat laevaliiklust ning merevedu. Lisaks on toodud näiteid erinevatest sadamatest ning nende funktsioonidest Läänemerel. Teine peatükk võtab kokku kõik tähtsa Eesti sadamate kohta
majanduskasvuga meil kaasnevat hinnatõusu, hoiame jõuga tagasi ka elanikkonna tulude kasvu. Missugused võiksid olla praktilised ettevõtmised, et rahapoliitika vallas rohkem sulanduda Euroopa Liitu. Esiteks võiksime hindu hakata paralleelselt eurodes kirjeldama. Teiseks, suuremate lepingute sõlmimisel võib senisest laiemalt kasutusele võtta eurotingimuse lepingu sidumise euroga. Kolmandaks võiks võtta euro kasutusele kõrvuti krooniga riiklikul tasandil" (Kallas, Äripäev. 2000, lk. 31). Euro käibeletulek loob nii Eestile kui ka Euroopa Liidule endale uusi võimalusi ja riske. Positiivne stsenaariumi käivitumine pärast euro käibeletulekut tähendab seda, et: eelarvepoliitika hoitakse eurotsoonis kontrolli all ja sellest tulenevalt on inflatsiooniootused alla surutud; intressimäärad toetavad tegelikku majanduskasvu; euro ja Ameerika dollari vahetus-kurss on stabiilne ning Euroopa Liit ja eurotsoon viivad ellu
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on
Ökoloogilised globaalprobleemid 1)Toidupuudus-enamasti arengumaades, eriti Etioopias ja Somaalias. Põhjuseid on mitmeid. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Seega inimesed kolivad sinna kus on viljakam, aga see omakorda toob kaasa sealsete metsade hävingu, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku. Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine(spets. Toiduks kasvatatud vetikad, seened, bakterid). Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2)Mullastiku hävimine-Seda põhjustavad nii looduslikud kui ka inimtegevus. Peamine põhjus- erosioon..Seda tingivad paduvihmad, vooluveed, tuul ja temp. kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik(kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda är...
Jaak Urmet pseudonüümiga Wimberg Elulugu · Õppis 19861994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 1994 1997Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 19972002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 2002 2004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. · Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Tähtsamad teosed 1)Luulekogu lastele "Härra Padakonn" (Varrak 2008) 2) Romaan "Lipamäe" (Varrak 2002) 3)Luulekogu "Kärppsed" (Jutulind 2006) 4)Luulekogu lastele "Põngerjate laulud" (Varrak 2006) 5)Võrgu-luulekogu "Bootleg" (2006) 6)Luulekogu lastele "Buratino laulud" (Varrak 2005) 7)Luulekogu lastele "Kolme päkapiku jõulud" (koos Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega) (Huma 2002) 8)Luulekogu "Maaaraamat" (Huma 2000) Loomingu Üldiseloomustus Jaak Urmeti loomingud on grammatiliselt tavapäratud. Nt. kirjutab ta kolmandavältelistes sõnades k, p, t kahekordselt - tarkkus, karttul jne.Ta ei ole kirjutanud...
FRITZ HUNDERTWASSER Ta sündis 1928 aastal 15 detsember ja suri 19. veebruar 2000 Tema päris nimi on Friedrich Stowasser, ta on Austria päritoluga. Tema ema oli juut, seega oli neil palju probleeme, sest toimus just Teine maailmasõda ja holokaust. Tänu sellele siis olid nad sunnitud teesklema et nad on kristlased, see õnnestus neil tänu sellele, et Stowasseri isa oli Katoliiklane. Pärast II MS läks ta õppima Kujutava Kunsti Akadeemiasse Austrias Viennas, seal õppis ta siiski vaid 3 kuud. Sest ta otsustas, et tema inspiratsioon ja edu ei on kuskil mujal
Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise k...
Paljassaare Kalatööstus AS asutati 1990. aastal Eesti ja Soome ühisettevõttena. Alustades kandis ettevõte Esva nime ja oli ainus paneeritud kalatoodete tootja nii Balti riikides kui Soomes. Aastatel 19952000 vahetusid AS-i Paljassaare Kalatööstus omanikud mitu korda, tehas kuulus nii soomlastele, norrakatele kui ka eestlastele. Alates 2001. aastast kuulub ettevõte Viiunai Gruppi, mille peakontor asub Leedus. Töötajaid on 251-500. Tegevusvaldkonnad: kala ja kalatööstus. Tegevusalad: Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine, muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine, valmissööda tootmine loomakasvatusele, muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused. Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu. Paljassaare Kalatööstuse nomenklatuuris on kolm põhilist tootegruppi: paneeritud kalapulgad (rahalises väärtuses veidi alla ...
Flavonoidid Koostajad: Flavonoidid on vees lahustuvad taimsed pigmendid, mida esineb rikkalikult kõigis taimedes ja peaaegu kõik taimsed koed on võimelised neid sünteesima. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid moodustavad suure polüfenoolsete ühendite rühma, mida esineb rikkalikult köögiviljades, puuviljades ja marjades, tees, aga ka veinis. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Nad põhjustavad lõhna ja maitset. Flavonoidid on suhteliselt kuumutamiskindlad, nt ei kao mustsõstramoosi keetes mustsõstardele iseloomulik värv. Jaotus 6-ks: 1) Antotsüaniinid 2) Flavoonid 3) Flavonoolid 4) Flavonoonid 5) Leukoantotsüanidiinid 6) Flavanonoolid Flavonoidide rühmas leidub ka selliseid aineid nagu kvertsetiin, tsitruse bioflavonoidid, isoflavonoidid, polüfenoolid, kurkumiin, ginkgoheterosiidid ja silmariin.
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärgiks on käsitleda kompleksselt kõiki ringluse etappe: hanget, tootmist, ladustamist, füüsilist jaotust, transportimist, nõudlust, tarbimist. 2. Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000.a ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? 1960-1970.aastatel tegutsesid, nt tootmine, pakkimine ja ladustamine iseseisvalt. Sellel ajal kontsentreeruti peamiselt kulude vähendamisele laonduses ja transpordis. Arenesid peamiselt transpordivahendid. 1980ndatel jagunesid tegevused, kas hanke või jaotuslogistika alla. Militaarlogistikat hakati rakendama rohkem tavapärases logistikas. 1990-2000.aastatel koondusid jaotus- ja hankelogistika üheks logistikaahelaks. Arvutite, süsteemide ja andmebaaside areng aitas kiirenemisele kaasa. Logistika muutus rohkem tarbija kesksemaks. 3. Mis on toomislogistika peamisteks eesmärkideks? Tööjõu ja aja, tootmisprotsesside optimeerimine. Vigade, varude ja praagi vähe...
S-Video ehk ''Separate Video'' on pildi edastamiseks mõeldud standard. Alustades 1987. Aastast kui toodi müügile S-VHS süsteem, mis oli ka alguseks S-Videole, siis võimaldas see head kvaliteeti, ning üheksakümnendatel, kui müügile tulid suure ekraaniga telerid, siis kogus S-video ühendus veelgi rohkem populaarsust. Lisaks sellele said S-video ühendused erinevad seadmed: nt: videomängu konsoolid.Hiljem 2000-ndast aastast on võimalik ühendada telerit arvutiga. S-video omab/omas head kvaliteedi komposiidvideo üle, sest tal olid heleduse- ja värvisignaalid eraldatud kaheks eraldi analoogsignaaliks ning see tagaski värvide taasesituse paremini komposiidvideo üle, sest heleduskanal on tegelikkuses must-valge komposiitsignaal, mille värvikanaliga värv lihtsalt juurde pannakse, kuid siiski ei ole S-video häire kindel, sest sisse tulevad häired panevad video värisema. S-video edastas/edastab ainlt pilti ning maksimaalne resolutsioon on 728x576 p...
Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised r...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaisa Kamenik Jooksiklased (Carabidae) Referaat aines PK.0397 Eesti putukad Tartu 2015 Sisukord Carvalho, C. (2015) Ground and Tiger Beetles (Coleoptera: Carabidae).....................................8 Sissejuhatus Jooksiklased (Carabidae) on röövmardikaliste suurimaid sugukondi (veebipõhine EE, 2006), kuhu kuulub üle 40 000 liigi. Umbes 2000 liiki on esindatud Põhja-Ameerikas. Inglismaal on neid aga umbes 350 ning seal leidub ka Carabus intricatus, kes on üks suurimad isendeid ning väga haruldane ja kohtab ainult mõnes kohas Dartmooris (Carvalho, 2015). Eestis on kirjeldatud ligikaudu 270 liiki (vikipeedia, 2014). Tuntumad liigid on süsijooksik (Pterostichus sp.), ajajooksik (Carabus nemoralis), põllujooksik (Carabus cancellatus) ning nõmmliivakas (Cicindela hybrida) (Tamm).
1. Kirjelda Ateena riigikorraldust. 2. Kirjelda Sparta riigikorraldust. 3. Kõik, mida tead minoilisest kultuurist. 4. Kõik, mida tead Mükeene ajajärgust. 5. Kreeka-Pärsia sõjad . 6. Peloponnesose sõda ja Sparta ülemvõimu ajajärk. 7. Kreeklaste riietus ja toit, sümpoosionid. 8. Sport ja olümpiamängud. 9. Kes olid Homeros, Perikles, Sophokles, Platon, Anaximandros, Sokrates, Aischylos, Aristoteles, Pythagoras, Herodotos. 10. Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr. 1. Ateena oli demokraatliku riigikorraga. Kõige tähtsam oli rahvakoosolek kus otsustati tähtsamaid riigiasju ning mis toimus iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal reguleeris elu riigis 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati aga liisu teel eelnevalt Atika
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused....................................................................................................4 Mäng ja lapse areng.................................................................................................................... 5 Mänguteooriad......................
arengueesmargid-ja-eesti?id=67140244 2. arikkel: http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20120118&ID=273124 3. artikkel: http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/aastatuhande- arengueesmargid/ Kokkuvõte Aastatuhande arengueesmärgid on ÜRO poolt määratletud eesmärgid, mida soovitakse saavutada aastaks 2015 kaheksas prioriteetses valdkonnas rahvusvahelise arengu edendamiseks. Aastatuhande arengueesmärgid on püstitatud 2000. aasta septembris esitatud ÜRO aastatuhande deklaratsioonis ja nendeks on: 1. kaotada maailmast äärmine vaesus ja nälg 2. tagada algharidus kõigile maailmas 3. toetada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi 4. vähendada laste suremust 5. parandada emade tervist 6. võidelda HIV/AIDSi, malaaria ja teiste haigustega 7. tagada looduskeskkonna püsivus 8. uua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. Kuigi ÜRO töögruppides töö ja diskussioonid hoogsalt käivad ning
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
luuletaja ja räppar. Juba 15-aastaselt sattus see noor Saaremaa poiss Tallinna Psühhoneuroloogia haiglasse, kuna kohalik Saaremaa julgeolekuteenistus pidas noort Elbingut ühiskonnale ohtlikuks ja kahjulikuks nähtuseks. Sealt tegi mees ka oma esimesed sammud tutvumaks hiphop muusikaga ning 1998. aastal lõi ta nüüd grupeeringu HaDeC koos nüüdseks oma albumi ilmutanud, samuti Saaremaalt pärit räppari Okym Riimiga.Grupi tegutsemisaeg jäi lühikeseks, sest 2000. aastal määrati Beebilõust mitmete erinevate kuritegude eest viieks aastaks vangi. Koos kongikaaslase Raimond Kukuskini ehk JR Rhymes ´iga loodi seal grupeering Verba Ab Intra, mille materjal lindistati salaja tsoonis ning läbi äraostetud vangivalvurite smuugeldati lindistused vabadusse ning tänu sellele leidis muusika ka raadios mängimist ning Verba Ab Intra ka märkimist Eesti Ekspressis, kus grupp valiti ka Eesti Ekspressi Tulevikutäheks
Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Abiootilised tegurid Saharas ·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. ·Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. ·Kõrbes on õhuniiskus 10 20% ·põhjavesi on kõrbes tavaliselt sügaval. ·Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega. Pinnamood
Suhtekorralduse konspekt 28.Märts 2014 Sissejuhatus: - Suhtekorraldus saab eksisteerida ainult demokraatlikus ühiskonnas - Suhtekorralduse popkultuur on oluline ehk kultuur, mis meid ümbritseb - Suhtekorraldus on vaimselt raske töö - Suhtekorraldus on juhtumis funktsioon, mis rajab ja hoiab vastastikku kasulikke suhteid organisatsiooni ja nende sihtgruppide vahel, millest sõltub organisatsiooni edu või läbikukkumine. Cutlip et al 2000 - Avatud suhted - Suhtekorraldus - Kommunikatsioon - Suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooni protsess, mis rajab mõlemapoolselt kasulikke suhteid organisatsioonis ja avalikkuse vahel. PRSA 2012 - Organisatsiooni eesmärk kõigil peab olema mõte ja eesmärk - Suhtekorralduse võtmesõnad : plaanitud tegevus, juhtumisfunktsioon, sõnum, siht ja sidusrühmad, avalik huvi, kahesuunaline kommunikatsioon. 4.Aprill 2014 Suhtekorralduse ajalugu:
SAHARA KÕRB Nimi PAIKNEVUS Maailma suurim kõrbeala. Laiub Aafrika põhjaosas. Pindala üle 8 milj. km2. Ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. KLIIMA Kuumemaid kõrbealasid. Madal ja tasane pind. Varjus kõrgeim temp. 58°C. Liiv kuumeneb kuni 90°C. Talvel harva võib esineda öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100mm Mõned aastad on täiesti kuivad. MULLAD Liivakõrb, mulda ei esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad
1.1 Küsimuste vastused 1. Millised mudatused on toimunud Euroopa tööturul viimastel aastatel? Tööstress on tekitanud kasvava huvi Euroopas viimaste aastatega. Töökoht on muutunud tänu majanduse üleilmastumisele. Töökoht hõlmab endasse rohkelt uusi teadmisi ja suhtluse tehnoloogiat, kasvavat mitmekesisust töökohtadel ja inimeste jaoks on kasvanud hingeline töökoorem. 2. Mitmendal kohal on tööga seotud stress Euroopas levinumate tööst tingitud haiguste osas 2000. aasta European Working Conditions Survey (uurimus) andmetel? Euroopa levinumad tööst tingitud haigused 2000.a andmetel on stress teisel kohal teiste haiguste seas. 3. Milliste haigustega seostatakse tööga seotud stressi kõige enam? Tööga seotud stressi seostatakse kõige enam südame- ja veresoonkonna haigustega, lihasluukonna häiretega (eriti seljaprobleemidega ja selja-, õla, käe-, küünarnuki probleemid). 4. Millal ilmneb tööga seotud stress?
aastal. Näiteks 2007.aastal saadi reaalselt raha kätte kõige enam finantsvahenduse valdkondades (16 499 kr), kõige vähem aga hotellides ja restoranides (5 888 kr) [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp] (19.09.2008) . 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000- 2007 võrreldes Eesti keskmisega Brutopalk ehk kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist (Arrak 1995.a, lk 60). Võrreldes üldistavalt selle perioodi kolme aastat, perioodi esimest, 2000., keskmist, 2004. ja viimast, 2007., on näha, kuidas töötasud Eestis jõudsalt kasvasid ning perioodi lõpuks oli algne number juba kahe ja poole kordistunud. 2000.aastal oli Eesti keskmine brutopalk 4907.krooni (joonis 1). Kõrgem kui keskmine oli tasu Harju maakonnas (5918 kr) ning ka Rapla maakond küündis keskmise lähedale (4167 kr). Ülejäänutes piirkondades olid palganumbrid väiksemad. Kõige vähem teeniti
Keemia KT KT kordamisküsimuste vastused 1) Aatom on neutraalne aineosake. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 2) Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 3) Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000 korda suurema massiga seega on nemad põhilise massi kujundajad. 4) Prootonil on positiivne laeng ja neutronil laeng puudub. Mõlemad asuvad aatomi tuumas. Elektronide laeng on negatiivne ja elektronid asuvad elektronkihtidel aatomituuma ümber. 5) Elektronkiht on ümber tuuma asuv kiht, millel asuvad elektronid. Väliseks
I MAAILMA RAHVASTIK Kordamisküsimused, 10. kl 1. Miks on vaja teada rahvastikuandmeid? Millistes eluvaldkondades on see vajalik? 2. Iseloomusta lühidalt rahvastiku muutumist viimase 2000 aasta jooksul. 3. Millised tagajärjed on demograafilisel plahvatusel ühiskonnale. 4. Milline oli inglise demograafi Thomas Robert Malthuse kõige tuntuim rahvastikuteooria? 5. Millised looduslikud- ja inimtegurid soodustavad asustuse paiknemist? 6. Kuidas arvutatakse rahvastiku tihedust? 7. Millised erinevused on arenenud maade ja arengumaade rahvastikuprotsessides. 8. Millised tagajärjed on rahvastiku vananemisel ühiskonnale? 9
hea. Veel lugesin raamatust et trenni teeb ta alati hea tujuga ja positiivselt. Ta hoolitseb väga oma tervisest ja teeb õigeid harjutusi selleks, et vältida vigastusi. Gerd Kanteri elust: Gerd sündis Tallinnas. Ta õppis Vana-Vigala põhikoolis. Kooli ajal proovis ta palju erinevaid spordialasid, kuid lõpuks alles 17 aastaselt leidis ta kettaheite ja hakkas seda harrastama. Tema treeneriks sai Islandlane Vesteinn Hafsteinsson. 2000 aastast on ta treeninud pikkamööda ja rahulikult. 2008. Aastal Pekingis võitis Gerd Kanter olümpiakulla. Ta on ka Eesti rekordi autor. Tema eeskujud on: Aleksander Aberg, Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Alfred Oeter, Saksamaa jalgpallimeeskond, Myroni ,,Kettaheitja", Sylvester Stallone, Michel Jordan, Jaan Kanter, Ayrton Senna, Gunde Svan, Jürgen Schult, Õnnelik kana ja raamat ,,Tahtmine" Kuna ka mina harrastan sporti, siis mina võtan Gerd Kanteri nõuandeid kindlasti kuulda
It was built after the Great Northern War. The palace was desinged by the Italian architect Nicola Michetti. Kadrioru Palace has always been the crown jewel of Tallinn. Most of the Russian rulers visited the imperial summer residence. Great changes in the life and in the interior of the palace occurred in the first half of the 19th century, when Tallinn which had become a fashionable holiday resort, was often visited by Nicholas 1 and his family. In 2000, the palace was opened as the Kadriorg Art Museum, which displays the largest collection of old Russian and Western European art in Estonia. Pictures of Kadrioru Palace Kadrioru Park Kadrioru Park is the most outstanding park in Estonia covering around 70 hectares. Its construction began in 1718 on the orders of Russian tsar Peter 1. The most popular places for a stoll in the park are the flower beds surrounding the Swan Pond and the promenade leading from there to the president’s palace
Kas 21. sajandil oleks sõda võimalik? Peale külma sõda pole sõjad väga aktuaalseks teemaks olnud. 21. sajandil on linnades aset leidnud mõningad relvastatud konfliktid. Sõjategevus on üldiselt langenud madalale tasemele võrreldes 20. sajandiga, aga kahjuks päris ilma sõdadeta me pääsenud ei ole. Aasta vahemikus 2000 2014 on toimunud mitmes riikides relvastatud konfliktid ning pigem pole olnud sõjad ainult kahe armee vaheline, vaid on sekkunud kolmandad riigid. Sõdade peamise sõjapõhjused on olnud erinevad, aga millised põhjused võivad algatada uue sõja? Sõjad 21. sajandil pole sõjad kindlasti välistatud. Tänu uuendustele on sõjad liikunud ka küberuumi, ohustades sellega inimeste virtuaalseid toimetusi. Näiteks toimus 2007. aastal
Keskmine koguhulgast saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 (blank) 103 41,04761905 108 208,2 123 134 109 160 120 110 65 108,6956522 114 92,22222222 116 133,3333333 157,1428571 195,4545455 133,3333333
teatud kontekstis eritähendus. 2) Mida nimetatakse andmeteks? a) fakte. b) informatsiooni. c) inimesele ja/või masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitusviisi, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. 3) Mis on andmebaas? a) sõjaväebaas. b) infotabel. c) omavahel seotud ja süstematiseeritud andmete kogum. 4) Mis aastal publitseeriti SQL-keele esialgne standard keel? a) 1980 b) 1985 c) 2000 5) Mida nimetatakse andmeliiasuseks? a) olukorda, kus andmebaasi tabelis on samu andmeid korduvalt. b) kui andmeid on liiga palju. c) andmed kahjustatud. 6) Mis on andmete käideldavus? a) teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele. b) andmed käivad mitme inimese vahel edasi-tagasi c) kui andmeid on liiga palju kasutatud 7) Mida nimetatakse andmete kooskõlalisuseks? a) kõik on andmetega nõus. b) andmed sobivad kokku.
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · :
Average - saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 102 6,25 35,333333333 30 103 7,3129251701 105 16 106 15,223880597 107 12,5 3,1027027027 10,557142857 108 12,3968253968 21,506666667 22,916666667 110 20 20 111 5,7894736842
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
