Achilleus tapab Hektori. Seega: lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest. 2.,,Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Kaval Odysseus, kes eksirännakutelt tagasi, leiab oma majas tema naist kosida püüdvad noormehed. Athena abiga tapab ta nad halastamatult. Kreeta-Mükeene kultuuri tähtsus: · Sellest ajajärgust Kreeka jumalate panteon · Kujunes Egiptusest ja Mesopotaamiast erinev tsivilisatsioon, võeti nendest õppust ja mugandati · Loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks, mõjutas läänepoolseid Vahemere maid, seuunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut Ühiskonnakorraldus: Ühtset riiki ei teki. · Linnriik e polis. Poliitiline korraldus. Linn ja seda ümbritsev maa talupoegadega. Kindlus akropol. Templid. Turuplats- agoraa. · Kodanikud. 30 aastased täiskasvanud, mehed, põliselanikud. 1)lihtrahvas demos 2)jõukad aristoi Kaubandus, põlluharimine, käsitöö.
juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle- nistlik kultuur. Aleksander Suure vallutusele järgnenud perioodi nimetataksegi hellenistlikuks perioodiks, mis lõppes 146.a. eKr, kui roomlased vallutasid Kreeka alad. VANA-KREEKA. ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt
isikud. Põllumajanduses oli levinud karjakasvatus - kitsed, lambad. Taimekasvatuses viljeleti oliivide, viinamarjade, tsitrusviljade ja aiasaaduste kasvatamist. Kaevandatei maapõuest peamiselt vaske. Kreeklased ise nimetasid ennast helleniteks. Nime kreeklased said nad endale roomlastelt. 1 Vana-Kreeka ajalugu nimetatakse antiikajaks, see paralleelselt kristliku keskajaga on kujundanud tänapäevase euroopa. Scholae - puhkus. Sellest nimest tuleb sõna kool. Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad, kes saatsid lapsi kooli ja koju. Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne. 1.1 KREEKA AJALOO PERIOTISEERING: 1. Kreeta-Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr. 2. Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr. 3. Arhailne aeg - VIII-VI sajand eKr. 4. Klassikaline ajajärk - V sajand eKr
Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5
segakultuuriga rahvast. Hellas Kreeka teine nimetus. Hellenism - ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksadri vallutusi erinevad kultuurid segunesid. Periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Oraakel oraakli ehk püütia kuulituste tõsiduses ei kaheldud. Käidi oraakli juures, sest taheti teada jumala tahet. Ennustused põhjustasid palju vaidlusi. Hopliit polise sõdur. Vana-Kreeka raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Arhont - kõrgem ametnik. Korraga oli 9 arhonti. 500 nõukogu sinna kuulusid aristokraadid.Valmistas ette otsuseid rahvakoosolekule. 30 nõukogu Strateeg juhtis sõjaväge Efoor - Spartas igal aastal, kõikide kodanike seast valitavad 5 riigiametnikku. Kontrollisid kuningat ja vanemate nõukogu. Heloot - Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad.
18. 2. Sissejuhatus Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et
Aleksandria grammatikud. Kreeka tähestiku teke on legendaarse allika järgi seotud kuninga Kadmose initsiatiiviga. Kadmos oli võtnud kasutusele Kreekas ka foiniikia tähestiku. Kadmos oli Foiniikia müütilise kuninga Agenori poeg. Foiniikia tähestikus oli 22 tähte,see oli süllaabiline,mitte foneetiline kiri. Kreeklased tutvusid foiniiklaste alfabeediga kaubandussuhete kaudu. Seda teisendades ning märke lisades lõid nad lähtealuse kõigile Euroopa keelte tähestikele. Kirjandus: Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus ning mis on Euroopa vanim kirjandus. 1)Arhailine ajajärk (5 saj alguseni eKr) 2)Atika ajajärk(5-4 saj eKr) 3)Hellenismi ajajärk (4 saj lõpp-1 saj lõpp eKr) 4)Rooma ajajärk (1 saj lõpp eKr- 5-6 saj pKr) Arhailine ajajärk hõlmab varase kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule riigile ülemineku ajal. Oli kirjanduseelne (,,Homerose-eelne'')
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi arheoloogiliste l
Kõik kommentaarid