Vats on esimene koht, kus toimub mäletsejatel liitlipiidide hüdrolüüs. Sealsed bakterid ja protosoad lõhustavad söödast pärinevad liitlipiidid koostisosadeks: pikkadeks rasvhapeteks, suhkruteks, orgaanilisteks alusteks ja glütserooliks. Glütserool ja suhkrud töödeldakse kiiresti ümber lenduvateks rasvhapeteks, peamiselt äädik-, propioon- ja võihappeks, mis imenduvad otse läbi vatsaseina verre. (Drakley 2000) Joonis 4. Linoleenhappe hüdrogenisatsioon (Darckley 2000: 100) Küllastumata rasvhapped on vatsamikroobidele toksilised ja seetõttu need enamasti hüdrogeenitakse. (Söötmisõpetuse konspekt 2004) Hüdrogenisatsiooni näide on toodud linoleenhappe põhjal joonisel 4. Esmalt toimub isomerisatsioonirektsioon, mille käigus muudetakse linoleenhape konjugeeritud linoleenhappeks (CLA). Seejärel hüdrogeenitakse 9 CLA oleiinhappeks ning viimane omakorda steariinhappeks. Kui selle protsessi mõni
Eesti eElurikkus. http://elurikkus.ut.ee (2012) Hanso, M., Järva, L., Jürisson, I., Kalamees, K., Karis, H., Kask, K., Kastanje, V., Kullman, B., Leenurm, K., Liiv, V., Lõiveke, H., Noor, H., Normet, T., Parmasto, E., Põldmaa, K., Raitviir, A., Ramst, U., Ruubas, I., Sarv, J., Soobik, P., Suija, A., Sõmermaa, A., Vaasmaa, M., Vahter, H., Veldre, S., Öpik, M. Eesti Seenestik. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, perekond kärbseseen Amanita Pers. 215-217, 2000. Jürgenson, A. Seened kultuuriloos. 2005. Argo Kalamees, K., Eesti loodus. 2011/08. Eesti Loodusajakiri 4007-3985. Parmasto, E., Eesti bioloogilise mitmekesisuse ülevaade. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. 2003. Pullerits, P., 2009b. Roheline kärbseseen leidis järjekordse ohvri. Postimees, 03.09. Raitviir, A. 2005. Väike mürkseeneraamat. Maalehe Raamat The Fly Agaric menace.Http://IMC8. Fungus of the month.2005. Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V
MICHELIN IVALO I2 94Q 1654 MICHELIN IVALO I2 96Q 1798 DUNLOP SP ARCTIC M4 91T 2389 FALKEN EP-01 89Q 2110 FALKEN HS414 91Q 1850 FALKEN HS437 92H 1675 FALKEN EP-01 91Q 2323 FALKEN HS414 93Q 1990 FALKEN MV 94Q 2314 FALKEN EP-01 98Q 2100 GOODYEAR UG500 87T GOODYEAR UG400 2000 GOODYEAR UG500 91T 2659 GOODYEAR UG500 92T 2513 GOODYEAR UG500 93T 3020 GOODYEAR UG500 95T 3123 MICHELIN MAXI-ICE 2519 MICHELIN IVALO I2 91Q 1978 MICHELIN IVALO I2 93Q 2027 FALKEN EP-01 90Q 2800 FALKEN MV-04 93Q 2845 GOODYEAR UG500 94T 4003
Seetõttu leidub kõikjal hulgaliselt materjale, mida kasutada. Autor kasutas ka teisi töid ja uuringuid, kus on vaadeldud narkootikume erinevatest külgedest. 4 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis- ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10). Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust.
eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel.Väga palju isiksuseomadusi, mille alged on sünnipärased, kujunevad lõplikult välja sotsiaalse keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete
pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes, 2000, 18). Artiklitele viitamisel tekstis lehekülje numbreid ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing, 2000, 14). Kui allikmaterjalis pole toodud töö autorit, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna või sõnaühend lisades kolm punkti (..
Tabel 3. Maaüksusel kasvavate puude ülevaade (register.metsad.ee) Konkreetne punkt asub Mäetaguse metskonna eraldisel number 10. Muld on sügav madalsoo muld (M’’’) (joonis 4). Lõimis on t_3100-150 ning lihtlõimis t3. Joonis 4. Ülesanne B asukohapunkt mullastiku kaardil. Punkt asub 1:10 000 kaardil kaardilehel number 64772 ning kaardil 1:2000 kaardilehel 570670. PRIA andmetel on uuritav asukoht Natura 2000 aladel. Samuti on tegemist kuivendusalaga, ebasoodsa alaga (ESA) ning on püsielupaigaks. Lähim seirejaam asub 1,8 km kaugusel. Seirejaama nimi on 2595 Taruma küla. Asub Ida- Virumaal, Maidla vallas, Tarumaa külas. Teostatavateks programmideks on põhjavee tugivõrgu seire. Maidla vallas, Tarumaa külas on kaitstavaid loodusobjekt Keskkonnaregistri järgi 42. Sinna alla kuuluvad linnud, looduskaitselaad, loomad, taimed, samblikud jne. Uuritavas piirkonnas
MUSTLAIK-APOLLO Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Üldiseloomustus......................................................................................... 4 2.2 Talvitumine................................................................................................. 5 2.3 Röövikustaadium........................................................................................ 5 2.4 Nukustaadium............................................................................................ 5 2.5 Nukust koorub liblikas.......................................
Egeuse kultuur (3000-1200 eKr) KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta umbes 2000 aastat eKr. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kolm ajajärku:
Kuulus Euroopa Ringhäälingute Liidu olümpia- ja peamiste spordialade televisioonirühma, Eestis oli tegev erinevates spordiliitudes. Osales juba 1967. Aastast Eesti-Soome mälumängus "Naapurivisa". Eesti koondises astusid üles ka Valdo Pant, Hardi Tiidus, Voldemar Panso ja Tõnis Laisaar. Ubast sai kauaks edukas kilbar ning arvukate tele- ja raadioviktoriinide saatejuht. "Mnemoturniiril" kuulus "Tarkade klubisse". Toomas Uba suri 31.detsembril 2000 Tallinnas. Võitlus Hodgkini lümfoomi ehk lümfisüsteemi kasvajaga kurnas põhjalikult organismi, surm saabus infarkti tagajärjel. Toomas Uba puhkab Rahumäe kalmistul.
Arvutigraafika I Töö 12 Maja plaan 11700 450 3500 2000 1400 2000 1150 1500 200 400 2300 3300 3300 2400 100 400
Majanduspoliitilisest vaatevinklist võiks progressiivset tulumaksu õigustada ainult see, et ta kujutab endast majanduse automaatset stabilisaatorit. Eeldada võib siiski, et proportsionaalsest tulumaksust tulenev positiivne efekt majandusele on suurem kui automaatse stabilisaatori olemasolust tulenev efekt. Perioodil 1993-1999 on ettevõtete tulumaksu osakaal tulude struktuuris oluliselt vähenenud. Majanduskeskkonna tugevdamiseks rakendus Eestis alates 2000. aastast uus tulumaksuseadus, mis vabastas maksust ettevõtluse tulu, mida kasutatakse edaspidi ettevõtluses. Teoreetilises plaanis peaks antud fiskaalpoliitiline otsus stimuleerima investeeringuid, missugune aga on tema reaalne efekt majandusele, selgub teatava ajaperioodi möödudes. Nagu juba eespool märgiti, on riigieelarve üheks peamiseks tuluallikaks käibemaks. Käibemaksubaasi ühtlustamine Euroopa Liidu VI Direktiiviga eeldab, et Eesti maksustaks
Niisiis võib hariliku tamme nimi tõlkes olla ilus võimas puu. Ta kuulub katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduliste klassi, pöögiliste sugukonda. Tamm on 30-60 m kõrge (Eestis tavaliselt siiski 25-30 m) laiakuhikja võra ja tugevate okstega puu, tüve läbimõõt 1-1,5 m. Puistus on tüvi väikese koondega ja hästi laastuv. Vabalt kasvades algavad oksad võrdlemisi maapinna lähedalt ja võra läbimõõt ulatub sageli 15-20 meetrini. Ümbermõõt keskmiselt 14 m, suurim vanus umbes 2000 aastat. Eestis loetakse vanimate tammede elueaks umbes 500-600 aastat. Hariliku tamme levilaks võib pidada Euroopat, kuigi tammede perekond on pärit troopilistelt aladelt, kus suurem osa maailma ligi 450 tammeliigist elab tänaseni. Kasvab tavaliselt leht- ja segametsades, kuid leidub ka puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, haljasaladel. Ta on tavaline kõikjal Eestis, kuid moodustab kõigist Eesti metsadest kokku ainult umbes 0,3%.
· Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janda, Louis. Karjääritestid. Tartu, 2000. 198 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Asukoht: TTÜR 2. korrus, kohaviit 159/J-27, riiul 204 Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal ehituskonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: Ehitusmehaanika, hooned, hooneosad. · Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Aro, Rein. Aasta
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat puudutab Eesti rahvakultuuri arengut aastatel 1700 1816. Referaat puudutab Eesti ajaloos kahte etappi milleks on Rootsi aeg ja Vene aja esimene sajand. Referaadis puudutan Eesti kirjatrüki arengut, sealhulgas piibli tõlkimist emakeelde, talupoja kalendrid ja juturaamatud. Lisaks püstitan eesmärgi saada teada rohkem talurahva haridusest, Tartu ülikooli taasavamisest, rahvakunstist, talumajandusest ja maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2 ROOTSI AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 1625. aastal ühendati kogu Eesti ala Rootsiga, välja arvatud Saaremaa mis kuulus Taanile. Sõdede käigus rahvast tühjaks jäänud mandri eestisse tuli rahvast Soomest, saartelt, kuhu sõjategevus palju ei ulatunud. Peipsi läänerannikule sugenes vene asutust, eesti vanausulisi, keda 1667. aastal tekkinud kirikulõhe sundis põgene...
3. Geograafilised erinevused suremuses ja elueas Sotsiaal-majanduslik areng sotsiaalne ja majanduslik areng. Repressioon surveavaldus, mahasurumine 1990ndate keskpaigaks on meeste kõrge suremus vähenenud. Balti riikides on meeste ja naiste vaheline lõhe oodatavas elueas Euroopa suurim 10,2 Eestis, Lätis vähenes 10,5lt 9,8le ja Leedus 9,9lt 11,1le. Maal ja linnas elavate inimeste oodatava eluea vahe on Lätis stabiilne 1990 2aastat, 2000 2,4 aastat ja 2008 2,2aastat. Leedus 2000 3,3 aastat, 2009 3,1aastat. Eestis tehti viimati selline uuring 1989 ja siis oli meestel vahe 2,1 ja naistel 1,7. Eluea erinevused on peamiselt tingitud maal elavate meeste enneaegsest suremusest. Naistel maal veresoonkonna haigused ja vähesem tervishoid. Lätis on kõrghariduse ja algharidusega 25-aastaste meeste seas eluea vahe 12,6 aastat ja samas vanuses naiste seas 7,1 aastat. Leedus 30-aastaste meeste eluea vahe 11,3 aastat. 2000. aastal
Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2008: Eesti ulmeauhind Stalker parim algupärane raamat[2] 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")[3]
Tegutsenud ka muusikaalaste tekstide kirjutaja ja tõlkijana. Andrus Kallastu abikaasaks on sopran Kai Kallastu. Tema teosed: "Cromwells letzte Nacht", ballaad baritonile ja orelile 1986-1987 Sonaat klaverile kahele käele 1988, versioon klaverile neljale käele 1988 "On siiski kurb", laul metsosopranile/baritonile ja klaverile 1988 "Nahakaupleja Pontus", ballaad häälele ja klaverile 1989 Keelpillikvartett 1989 "Praeludium et invention" klaverile 1990, "Praeludium", oreliversioon 2000 "Kuus vaimulikku laulu" baritonile, segakoorile ja orelile 1987-1989, versioonid baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1990 ning tenorile, baritonile ja orelile 2001 1. Psalm 130 "Põhjatuma häda seest hüüan sinu poole" 2. Oh võitlejad, et käige peale 3. Psalm 42 "Otsekui hirv" 4. Psalm 47 "Rõõmulaul Kristuse taevaminemisest" 5. Passacaglia 6. Motett. Psalm 115 "Taevas on Jehoova taevas" Magnificat sopranile ja keelpillikvartetile/-orkestrile 1991/1998
Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 12 1375 550 2750 110 23 1625 650 3250 130 31 800 320 1600 64 Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. ...
Kahtekäepidetkasutadesvõiblõigetteostadakapunutudlõiketraadiga. 3.Kasutades käepidet ja traadihoidikut jääb käepide väljapoole ja hoidik sissepoole klaasi. Lõikamisel fikseeritakse seestpoolt hoidikuga traadi asend, surudes hoidiku otsa liimiriba vastu. Käepidemega tõmmatakse väljastpoolt võimalikult piki klaasi serva lõiketraati, teostades selliselt lõiget. Eemaldamine klaasieemalduseadmega Roll-Out 2000 Roll-Out 2000-et kasutades on kerekahjustustetekitamise risk lõikeprotsessiseritiväike .Eeliseks on ka see, etklaasieemaldamistsaabteostadakaüksi. Roll-Out 2000 koosneb : · Traadinõel · Traadihoidik · Kaitseplaadid · Lõiketraat · Vintsidimminappadega · Kindad · Kaitseprillid · Pikenduslühike · Pikenduspikk · Vintsikäepide · Plastkiil · Juhiknõelad · Vintsitopeltrullid Roll-Out 2000 lõikeprotsess Ettevalmistustööd 1
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Maamõõtmise alused Laboratoorsed tööd Tartu 2007 Sisukord 1. Mõõtkavad.......................................................................................................................3 2.Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määrmine..........................................................5 2 1. Mõõtkavad Ülesanne 1. 1:50000 1:10000 1:5000 1:2000 AB=4,6cm 2300m 460m 230m 92m BC=4,55cm 2275m 455m 227,5m 91m AC=3,1cm 1550m 310m 155m 62m Ülesanne 2. 1:2000 1:5000 1:1000 88.22m 4,4cm ...
1882-1990 Broadfield School A levels in French (A), History(B), Geography(A), Mathematics(A) Professional Experience: 2000- Office Manager, RRT Ltd. Responsible for running a 35 staff, to produce as many Peugeot motorparts as possible in a short time. Also responsible for the well-being of the whole RRT Ltd. company. Skills: IT HTML, C+, C++, Office 2000, Office 2007, Excel, Internet, Powerpoint Languages Fluent in English, French, Germany and proficient in Estonian Additional Driving licence (car, motorcycle, airplane, bus) Activities: Cross-country running, bicycling, scuba-diving Ski instructor (grade III) References: Kate Glad CEO RRT Ltd.
.imporditud kerge kütteõli ja diislikütus 25314 16910 19982 17774 16853 ..imporditud autobensiin 18945 9379 10336 12484 11137 133.62% 180.30% 193.32% 142.37% 151.32% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 6504 5411 1533 5447 3345 3427 6416 23687 25886 21634 21225 20617 22279 22608 110 97 70 107 76 82 112 8 12 16 17 21 28 26 133854 130595 112822 97831 108330 106183 111103
..................7 2 Autorist Raamatu ,,Mees, kes teadis ussisõnu" autor on Andrus Kivirähk. Ta on sündinud 17. augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Teosed: · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995 ) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS)
Rannaniitudel loomade Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi kodanikele tagatud. Eestis reguleerib halduskorralduse keskkonnaseire tingimuste seadmiseks; karjatamine. rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks seadus 14. Mõju hindamine Natura 2000 objektidele: vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike 8) hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ning eelhinnang ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete Eelhinnang: kas vaadeldav tegevus võib teoreetiliselt arenguvajadust arvestades.
Eestis alustati keskkonnamõjude hindamist mingil määral juba ka endise NSVL ajal. See seisnes küll peamiselt keskkonnale avaldatava kahju hindamises. Kahju tekitaja pidi kahju kas rahaliselt hüvitama või muul moel kompenseerima. Taasiseseisvumise järel seadustati Eestis Keskkonnaministri määrusega keskkonnaekspertiiside teostamine 1992.a. 2000ndate aastate alhuses reguleeris Eestis KMH teostamist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus (RT I 2000, 54, 348) ning selle allaktid. Seadusega oli sätestatud, et KMHd võib teostada ainult litsentseeritud ekspert. Litsentse väljastab Keskkonnaministeerium, kes teostab ka järelvalvet KMH protsessi üle ja kinnitab selle aruande. 2005.a. Aprillist kehtib uus KMH seadus: Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 87) KMHjKJ. Selles on KMH eksperdi lisentsis märgitud ära ka pädevusvaldkonnad. 3
ÜLESANNE 6.2 RAAMATUST LK 167 Virma võttis 1. detsembril 20x8 90 päevaks 100 000 krooni laenu. Laenuintressimäär oli 12%. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. detsembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 28. veebruaril 20x9 1. detsember 20x8 D: Arvelduskonto 100 000 K: Lühiajaline pangalaen 100 000 31. detsember 20x8 D: Intressikulu 1000 ( 1 kuu oma) K: Intressivõlg 1000 28. veebruar 20x9 D: Lühiajaline pangalaen 100 000 D: Intressivõlg 1000 D: Intressikulu 2000 ( 2 kuu intress) K: Arvelduskonto 103 000 ÜLESANNE 6.3 RAAMATUST LK 167 Virma andis 1. novembril 20x8 ruumid kuueks kuuks üürile, saades 3000 krooni avansstulu. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. novembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 30. aprillil 20x9 1. november 20x8 D: Arvelduskonto 3000 K: Avansstulu 3000 (see on saadud ettemaks, minu kohutus) 31. detsember 20x8 D: Avansstulu 1000 K: Üüritulu 1000 ( olen nüüd tulu välja teeninud) 30.aprill 20x9
Ülle Stamberg 106E Juhtimise alused Praktiline töö nr.5 Valik alternatiivsete variantide vahel Millise otsuse võtaksite vastu? Ül. 1: Ettevõte toodab toodet A ja toodet B. Toote A omahind on 800 kr/tk ja müügihind 1000 kr/tk, toote B omahind on 1700 kr/tk ja müügihind 2000 kr. Kui kulutada reklaamiks 150000 kr, oleks võimalik suurendada läbimüüki 1000000 kr. võrra. Toode A B _____________________________________________________________ Omahind /tulu 800 kr./t 1700 kr./t Müügihind /tulu 1000 kr./t 2000 kr./t 1) Suurendada kogutulu 1000000 krooni võrra. 2) Kui palju toota 1000000 1000000 1000 = 1000 tk. 2000 =500 tk.
Mees, kes teadis ussi sõnu (2007) Pagari piparkook (1999) Kalevipoeg ( 1997) Liblikas (1999, 2007) Romeo ja Julia (2003) Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt“ (lavastatud Nukuteatris 1992) "Sibulad ja šokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993) "Teatriparadiis“ ( lavasatatud Vanemuises 2006) "Valged daamid“ ( Lavastatud 2011) "Kevadine Luts“ (lavastatud Eesti Draamateatris 2012) Tunnustused 1995, 2000, 2006, 2014: Eesti kirjantuse aastapreemia. 2000: Tammsaare romaanipreemia. 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk. 2006: Nukits- parim lastekirjanik (teos: Lipma ja mereröövlid) 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia. 2008: Eesti ulmeauhind Stalker- parim algupärane raamat. 2014: Kultuurkapitali aastapreemia. Väike klipp https://www.youtube.com/watch? v=2LL3B9DANIQ Kasutatud allikad http://kirjanduslugu.edu.ee/
Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Järgnevas tabelis on leitud käibevarade ja põhivarade osatähtsus koguvarast. Ning kohustuste ja omakapitali osatähtsus bilansi passivast. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Käibevara osatähtsus % 49,17 48,41 47,80 47,05 48,26 45,34 41,95 42,38 39,97 34,43 29,89 33,00 33,40 Põhivara osatähtsus % 50,83 51,59 52,20 52,95 51,74 54,66 58,05 57,62 60,03 65,57 70,11 67,00 66,60 Kohustuste osatähtsus % 46,64 53,81 56,92 60,65 50,37 45,61 46,75 47,34 46,34 46,23 47,74 46,98 49,35 Omakapitali osatähtsus % 53,36 46,19 43,08 39,35 49,63 54,39 53,25 52,66 53,66 53,77 52,26 53,02 50,65
Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U1 = U2 * K Järelikult arvutuslikult U1=3,210 * 1,1107 = 3,57 V, mis on ligikaudselt võrdne voltmeeter B7- 37 näiduga. 2.2 Mõõda ostsillograafiga signaali väärtus. Signaali ulatus Upp=4 jaotust, tundlikkusega 2 V/jaotus => Upp=8 V Uo=4V 2.3 Mõõda ostsillograafiga signaali periood T. T = 5 jaotust, tundlikkusega 0,1 ms/jaotus => T=0,5 ms f=1/(0,5*10-3)= 2000 Hz Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku generaatori väljundsagedusega. U= 3,003 * = 4,25 V U ja Uo on sarnase väärtusega. 3. Voolusignaali mõõtmine ja jälgimine Skeem: U=2,96 V I=1,2940 mA = 0,001294 A Ua=130,5 mV= 0,1305 V Takistus Z=U/I Z=2,96/0,001294=2287 = (1+0,1(20/2,96 1)*(2,96/100) = 0,047 V = (1+0,1(0,002/0,001294 1)*(0,001294/100) = 0,0000135 A
- . projekti alustamisek oleme võtnud laenu Big pangast. D. Hangitava sisseseade kirjeldus, maksumus ja hanke kanal. Mööbli ostame ettevõttelt OÜ Mööbel Sinule, kust me saame odavat, kuid väga kvaliteetset mööblit Diivan Zack 2 1 tk 3200.- Laud Sandra 1tk 1200.- Juuksurilaud 3tk 4000.- x 3 = 12 000 Juuksuritool Uuno 3tk 2000.- x 2 = 4000.- Föön Babyliss D141E 2tk 379.- x 2 = 558.- Juuksurikäärid 3tk 416.- x 3 = 1248 Solingeni Golden Touch Peegel Linda 3 tk 500.- x 3 = 1500.- Juuksehooldusvahendid 2500.- salon+ Juustepesemis tool 1 tk 5000.- kraanikausiga Juuksuri tööriiul ratastel 1 tk 600.-
Keskmine ööpäevane ajakasutus 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös analüüsitakse keskmist ööpäevast ajakasutust Statistikaameti andmete põhjal perioodidel 1999-2000 ja 2009-2010. Töös kõrvutatakse kahte perioodi, analüüsitakse põhitegevustele kuluvat aega ning tuuakse välja keskmise ajakasutuse erinevused sugude lõikes. Keskmine ajakasutus ööpäevas Kahe perioodi võrdlus (1999-2000 ja 2009-2010) 50 46,39 44,86 45 40 35 30 1999-2000 2009-2010 25 23,47 ...
Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS Emor. TNS Emor omnibuss-tüüpi uuringute valim moodustatakse isekaaluvana, st et kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. Valimi territoriaalse mudeli aluseks olid jooksvad rahvastikuandmed seisuga 01.01.2000. Kokku küsitleti Tallinnas iga Omnibuss-küsitlusega 152 inimest. Andmestik koguti seega 5 järjestikulise küsitluse käigus ajavahemikus august – november 2000. Valimi üldiseloomustamiseks on 7 järgnevalt toodud vastajate sugu vanusegruppide lõikes. Nii soo kui ka vanuse on jätnud märkimata 2,2% vastanutest. Tabel 1 Sooline ja vanuseline jagunemine 2000.a. küsitluses (%-s). Mehed Naised Kokku 15 – 19 aastat 8,5% 5,7% 6,8%
80% 10% Otepää Otepää Otepää Vallavalitsus Gümnaasium Kultuurimaja Tegevus 1 kululiik 1 2000. 2000. Reklaam Kuulutus kohalikus ajalehes kululiik 2 1500. 1500. Kuulutused, lendlehed kululiik 3 300. 300.
D Kassa 11 000 K Nõuded ostjatele 461 000 8. D Võlad töötajatele 100 000 D Üksikisiku tulumaks 17 000 D Käibemaks 40 000 D Sotsiaalmaks 33 000 D Töötuskindlustusmaksed 1000 D Võlad tarnijatele 150 000 K Arvelduskonto 341 000 9. D Nõuded ostjatele 1 680 000 K Käibemaks 280 000 K Müügitulu (ilma käibemaksuta) 1 400 000 10. D Dividendivõlad 50 000 D Dividendide tulumaks 13 291 K Arvelduskonto 63 291 11. D Reklaamikulu 2000 K Arvelduskonto 2000 12. Soetusmaksumus- 20 000, Kulumimäär 20 000*20*6/12*100=2000 D Amortisatsioonikulu 2000 K Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 2000 D Ostjatelt laekumata summad 14 400 K Käibemaks 2400 K Masinad ja seadmed 13. D Muud lühiajalised nõuded 50 000 K Arvelduskono 50 000 14. D Bürootarvete kulu 5000 D Käibemaks 1000 K Võlad tarnijatele 6000 15. D Autode kulud 800 D Käibemaks 160 K Võlad tarnijatele 960 16
Füüsika Rõhk Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Keha mõju pinnale oleneb kokkupuute pindalast. Rõhk=jõud: pindala P=F:S Rõhu tähis on p. Jõu tähis on F. Pindala tähis on S. Rõhuühik on Pa (paskal) Pa= 1 N/m2- (üks njuuton ruutmeetri kohta) Arvutusülesandeid: 1. Andmed: Lahendus: S= 2m2 p=F: S p= 4000N : 2m2= 2000 Pa F= 4t= 4000N P= ? Vastus: 2000 Pa on roomiktraktori rõhk maapinnale. 2. Võttes inimese rõhuks enda teabe ja traktori oma eelmisest ülesandest st. 24047 Pa inimesel ja 2000 Pa traktoril. Vastus: Inimese rõhk on suurem kuna traktor toetub suuremale pinnale kui inimene. Teada on, et mida suurem on pindala siis seda väiksem on rõhk. 3. Andmed: Lahendus:
ne vääriks omaette uuringut. Piiratud ruumi tõttu mainime siinkohal olulisemad. Eesti on osa rahvusvaheli stest säästva arendamise võrgustikest , alates ÜRO, Euroopa Liidu, Läänemere (Agenda 21) ja lõpetades lähinaabrite ga. Põhiseadus sätestab looduse (varad) kui rahvusliku rikkuse. Ainulaadsen a maailmas on meil säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; RT I 1997, 48, 792). Käesoleva aasta algusest jõustus keskkonnam õjude hindamise ja auditeerimis e seadus (RT I 2000, 54, 348). On ridamisi harukondlikk e lühema- ja pikemaajalis i strateegiaid, on 6 nn baasstrateeg iat,4 on peaministrit nõustav säästva arengu asjatundjate komisjon säästva arengu programmi üksikküsimu ste läbitöötamis eks. On vabariigi valitsuse otsus alustada Eesti säästva arengu riikliku strateegia väljatöötami st, mille koordineeri mine on delegeeritud Keskkonnam inisteeriumil e. Projekti "Eesti 21" tegevused5 olid ehk ühed Eestis tuleviku üle alanud diskussiooni
vastastikmõju.4 Isaac Newton 1.1.1. Newtoni mehhaanika seadused5 Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. 1 http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_maailmapilt (16.03.2009) 2 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 7 3 http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_maailmapilt (16.03.2009) 4 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 18 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton (16.03.2009) 3 Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale
nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet. 2 Roomlastel olid obligatsiooni sammed jagatud dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahju. Kõik sammed obligatsiooni õbjektidena peavad olema võimalikud, sest ,,võimatu kohta ei saa olla obligatsiooni". Samuti peab olema obligatsioon seadusega lubatud ja selle objekt kindlaks määratud.3 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 23-24 2 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 122 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 127-128 2 Obligatsioonis on kaks poolt: õigustatud pool võlausaldaja creditor, ja kohustatud pool võlgnik debitor.4 Roomas oli patriarhaalset tüüpi perekond, kus isavõim patria potestas, oli absoluutne võim, mis käis nii lapse isiku, kui tema vara kohta. Juriidiliselt oli isal lapse elu ja surma üle õigus.
ränne küüditamine 5 Rahvastik Maret Vihman. pagulased TAGASIRÄNNE (remigratsioon) 3. TÖÖHÕIVE *tööhõive struktuur ja selle muutumine Eesti hõivestruktuuri muutumine Eesti töövõive % majandussektor 1934 1989 1996 2000.a. 2002.a. Primaarne 67% 21 % 10% 7,4% 6,9 % Sekundaarne 16% 44,9% 43,5% 34% 31,3 % Teenindus 17% 33,3% 46,4% 59% 61,7 % (Eesti rahvastiku arengu III kongressi (1996.a) ja IV kongressi (2005.a) materjalide järgi) Euroopa riikide tööhõivestruktuur 2000.a.( osakaal %-des) riik Prim. Sek. Teenind
käsiraamat", loengu materjale ning interneti abi. PQ4R-i meetod PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Meetodi töötasid välja E.L Thomas ja H.A Robinson. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelesete sõnadega Preview- vaata üle, Question- esita küsimusi, Read- loe, Reflekt- mõtle, Recite- arutle ja meenuta ning Review- korda üle. (Krull 2000: 371) PQ4R-i meetod aitab arendada järgmisi õpioskusi (Weinsteini ja Mayeri näitel): kordamis- ehk meeldejätmisoskus (suutlikkus hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus), arendus-ehk seostamisoskus (suutlikkus luua uue ja juba tuntu seosed), organiseerimisoskus (võime integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega), monitooroskused ( suutlikkus arendada õppimisel oma metagognitiivset teadvust, st teadvustada kogu
MIS SEE ON? 8. MIS ON LOODUD SELLEKS, ET PALJU NÄRIDA, AGA MITTE KUNAGI ALLA NEELATA? 9. MILLINE NEIST EI OLE TERAVILI: KAER, OAD VÕI NISU? 10. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETAJUUSTU? TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETA JUUSTU? 2. KUI PALJU KAALUS MAAILMA SUURIM SOKOLAADITAHVEL, MIS VALMISTATI 2000. AASTAL? KAS 224 KG, 2280 KG VÕI 5500 KG? 3. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? 4. MIKS HINDUD EI SÖÖ KUNAGI VEISELIHA? 5. MILLISES RIIGIS TEHAKSE HÕRGUTAVAID ROTIROOGASID? 6. KAS TOMATILEHED ON MÜRGISED? 7. MIS RAHVUS LEIUTAS 2000 AASTAT EKR JÄÄTISE? 8. MILLIST GAASI LISATAKSE JOOKIDELE, ET NEED KIHISEVAKS MUUTA? 9. MIS ON KABATSOKI TEINE NIMI? 10. MILLISEID MARJU KASUTATAKSE DZINNI MAITSESTAMISEKS? VASTUSED 1-6.KLASS 1
http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/a379ddf2/lambad-lammas-loomad-magiveis-magiveise-vasikas-osmussaar-tall-talled http://www.nupsu.ee/wp-content/uploads/2011/09/mesilane.jpg Lihatoodang Eestis 350 300 250 200 Eluskaal 150 Tapakaal 100 50 0 1980 1984 1988 1992 1996 2000 2004 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Loomakasvatussaadused Eestis Loomakasvatussaadus liha jaguneb veel omakorda viite gruppi: Sealiha Veiseliha Linnuliha Lamba- ja kitseliha Küüliku- ja nutrialiha http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Sealiha 90 80 70 60 50 Liha kokku
1997-2005 oli abiellus Carole Bouquetiga 2005. aastast elab ta prantsuse- ameerika kirjaniku Clementine Igou'ga 2006 sündis poeg Jean Filme Tango 1970 Maîtresse 1973 Vasakukäeline naine 1978 Liiklusummik 1979 Minu Ameerika onu 1980 Le Tartuffe 1984 Saatana päikese all 1987 Roheline kaart 1990 Minu isa on kangelane 1994 Hamlet 1996 Asterix ja Obelix Caesari vastu 1996 Hüljatud 2000 102 dalmaatsia koera 2000 Bon voyage 2003 D'Artagnani tütar 2004 Huvitavat Depardieu on tüüpiline nimi Prantsusmaal. 1990 oli joobes juhtimise tõttu 2 kuud vanglas ja litsents võeti kuueks kuuks ära Oli mootorratta õnnetuses ja haiglas kui filmimiti Asterix & Obelix caesari vastu 10. juuli 2000 infarkt Lemmik näitleja ja lähedane sõber Kuuba liider Fidel Castro Omab Pariisis kaht restorani
LAENUTAOTLUS 3000 eurot 5 aastaks, intressiga 5%. 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE Eesmärgid Lühiajalised eesmärgid (1 aasta): Pikaajalised eesmärgid (2-3 aastat): Omandivorm: Eraomand Organisatsioonilis-õiguslik vorm: Osaühing Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 1. jaanuar 2014 2.2. UUS ETTEVÕTE Tegevuse alustamine: 10. jaanuar 2014 Põhikapitali suurus kokku: 2500 · Rahalisi sissemakseid: 2000 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): 4 arvutit : 1500 2 telefoni :500 Printer : 500 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 2500 · Käibevara: Esimese aasta lõpuks 2596,1 Finantseerimise allikad · Omakapital: 4000 · Laenukapital: 2550 Juhtkond 5 6 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE Peamised tegevusvaldkonnad Minevikus: - Praegu: Peamised tooted/teenused, kuidas rahuldatakse tarbijate vajadusi Tootmiskorraldus Majandustegevuse tulemused .
3 Linna-/ vallavalitsuse kohustused ............................................................................. 5 2. VANEMA ÕIGUSTE ÄRAVÕTMINE............................................................................... 5 2.1 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed ja taastamine............................................... 5 3. PEREKONNA SIDEMETE SÄILITAMINE....................................................................... 6 4. LASTE ERALDAMINE PEREKONNAST EESTIS AASTATEL 2000 2007...................6 Tabel 1............................................................................................................................ 6 Tabel 2............................................................................................................................ 6 Tabel 3............................................................................................................................ 7 Tabel 4...............................................
Järeldan referaadist seda, et meie keskkonnale on seened väga vajalikud. Ilma seenteta poleks keskkonna normaalset arengut. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sarapuu T. 2002 . Bioloogia Gümnaasiumile I osa Tartu: Kirjastus Eesti Loodusfoto, lk 69-72 2. Hein K. 2000 . Bioloogia Gümnaasiumile II osa Tartu: Kirjastus Eesti Loodusfoto, lk 74-92 INTERNETI ALLIKAD 1. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/image s/8-2-19-2-1.jpg 18.03.2009 2. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/image s/8-2-19-2-2.jpg 19.03.2008 3. http://alorents.googlepages.com/seened 18.03.2009 4. http://www.pestchemical.ee/images/stories/puidukaitse/h.majavamm5.jpg 18.03.2009 5
koht, EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises · Ivar Stukolkin- tuli 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks, parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises) · Raiko Pachel-2000 a. Sydney OM-il rinnuliujumises 100 meetris 32. koht ja 200 meetris 33. koht. 50m rinnuliujumises lühiraja MM-il 1996 7. koht; EM-il 2000 a. 50 meetris 11., 100 meetris 21. ja 200 meetris 17. koht MK etappidel 1997. aastal 2 korral teine (50 ja 200m rinnuli), korra kolmas (200m rinnuli), tulnud rinnuli-, kompleks- ja teateujumises Eesti meistriks 25 korda suvistel (1991-99 a.), ületanud Eesti rekordit lühikeses ja pikas ujulas kokku 9 korral. · Indrek Sei-1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a
2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. Alates 2001. aastast tegutseb ta vabakutselise dirigendina. 2004. aastal alustas Kaljuste juhtimisel tööd uus projektiteater Nargen Opera ning 2006. aastal pandi alus Nargen Festivalile. Tunnustused · Valgetähe IV klassi teenetemärk, 1998 · Riigivapi II klassi teenetemärk, 2000 · Välisministeeriumi kultuuripreemia, 2010 Tõnu Kaljuste on Grammy auhinna nominent ning pälvinud mitmeid plaadistusauhindu: · Diapason d´Or l´Annee 2000 · Cannes'i klassikalise muusika auhind · Edisoni auhind Tõnu Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige, teda on autasustatud Jaapani ABC Muusikafondi aastapreemiaga ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinnaga, samuti sai ta 2004. aastal Eesti Kultuurkapitali peapreemia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
