Sisukord Sisukord.....................................................................................................................1 Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Natura 2000 aladest üldiselt...................................................................................... 3 Natura 2000 alad Eestis.............................................................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................... 6 Sissejuhatus Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis. Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979
tõusnud meestel > 420 µmol/l ja naistel >360 µmol/l. (Reumatoloogia konspekt, 2007, Sisehaigused, 1999) Esmase hüprurikeemia põhjuseks on perekondlik geneetiline puriiniainevahetuse anomaalia. Toimub kusihappe üleproduktsioon. Riskitegureiks, mis soodustavad geneetiliselt tingitud ensümopaatia avaldumist ja süvendavad hüperurikeemiat, on: liigsöömine ja alkoholi tarbimine, stressisituatsioonid, hüpertensioon, dehüdratatsioon, hüperglütserideemia. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused, 1999) Teist ehk sekundaarset hüperurikeemiat põhjustavad neerupuudulikkus, verehaigused, psoriaas, hüpertooniatõbi, müksödeem, hüperparatüreoos, diabeet jne, medikamentidest diureetikumid ja salitsülaadid väikestes kogustes. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused 1999) 2 Kusihappe konsentratsiooni mõjutavad oluliselt vanus, sugu ja toitumine. Puberteedieas
4) Lubamatu käitumise lõpetamist karistusega võib rakendada vaid siis, kui positiivse käitumise tasustamine või õppetöö atraktiivsemaks muutmine ei anna tulemusi. Krulli (2000) sõnul on see ainsaks alternatiiviks juhtudel, kui väärkäitumine kujutab vahetut ohtu kas õpilasele endale või teda ümbritsevatele inimestele. ,,Karistamine on õpilase lubamatu käitumise allasurumine, selle seostamine õpilasele negatiivsete või ebameeldivate tagajärgedega" (Krull, 2000, lk 518). Seitse põhimõtet, millest juhinduda karistamisel selleks, et karistus toimiks tõhusalt: · Karistus on tõhusam, kui seda rakendaval õpetajal on õpilasega juba head suhted · Kui ikkagi otsustatakse, et tuleb karistada, peks seda tegema korrarikkumise varases staadiumis ja olema selle rakendamisel järjekindel · Suurem meelekindlus korrarikkumise alguses on tavaliselt tõhusam kui karistuse järkjärguline suurendamine
Sheet1 1990 2000 2010 2020 2030 45289 39988 34870 33165 30831 Rahvaarvu muutus Võru maakonnas pessimistliku stsenaariumi järgi aastatel 1990 - 2030 50000 45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 1990 2000 2010 2020 2030
HERNES+PÕLDUBA Miks kasvatatkse? Proteiini vaesemad(rapsikook) Lutserni ja ristiku vahepala Keskkonnasõbralik tootmine Odavam Herne saak Põldoa saak Herne kasvupind Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Herne kasvupinna osakaal % 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 2000 2005 2009 2015
- " , . , , . , , ". , , , . 12- . , , , 300 ( , ): ", . ". - . - , . , , - . . , , , . . " , , ". - . "- . . - , . , ( ) ". . . , , : ", , !", 13 6 , 13 . " - . , - ." , . , , . . " , , ". 2000 . " . , , . - , . . . , ." . , , , , . ", . . 6 . , : " ". . , . . ." - , . , - , . , , , , , . , "" . , , , . . , . , , , - " , , ". , . " , . , , ". . "
25 Rapla 2001 1 0 0 26 Saare 2001 1 0 0 27 Tartu 2001 1 0 0 28 Valga 2001 1 0 0 29 Viljandi 2001 1 0 0 30 Võru 2001 1 0 0 31 Harju 2000 0 0 0 32 Hiiu 2000 0 0 0 33 Ida-Viru 2000 0 0 0 34 Jõgeva 2000 0 0 0 35 Järva 2000 0 0 0 36 Lääne 2000 0 0 0 37 Lääne-Viru 2000 0 0 0 38 Põlva 2000 0 0 0 39 Pärnu 2000 0 0 0 40 Rapla 2000 0 0 0 41 Saare 2000 0 0 0 42 Tartu 2000 0 0 0
Kliendi hinnang Kliendi Esmakontakti Ettevõtte Ostude Ostude summa teenindus hinnang kuupäev suurus arv kokku ele kaubale 1/25/2011 3 16 229.50 1 2 1/18/1999 28 114 5,009.80 6 5 1/1/2010 7 15 148.50 6 6 10/16/2006 825 62 2,000.00 6 6 10/11/2005 140 26 2,106.10 6 6 10/17/2011 14 2 69.90 4 6 4/12/2010 866 2 643.50 1 6 2/12/2009 2 11 1,199.50 5 5 6/1/2003 1191 110 4,291.40 5 3 4/12/2010 671 1 598.20 6 4 4/12/201...
koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna varad on muutunud spetsiifilisemaks ja kapitalimahukamaks. Varad on mahult juurde võtnud nii väärtuselt ehk siis hinnalt kui ka koguseliselt. 4 Bilansi struktuur kohustuste ja omakapitali seisukohalt aastatel 2000-2008 Vaadeldaval perioodil aastatel 2000 2008 on näha kuidas omakapitali hulk suurenes, 2008 aastal jõudis see aga suhteliselt võrdsele tasemele kohustustega. See näitab, et suurem osa soetatud varadest on soetatud omanike oma finantseeringu alusel. Antud protsessi käigus suurenes nii omakapitali kui ka kohustuste maht. Kohustuste struktuur aastatel 2000-2007 Jälgides pikaajaliste kohustuste propotsioonide muutumist, võime täheldada, et
LABORATOORNE TÖÖ NR 1. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL I Eesmärk: Leida joonte pikkused kaardil või looduses etteantud mõõtkavades. Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused on kantud tabelisse 1.1. Töövahendid: Eesti baaskaart, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon, selle pikkus 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 kaardil 1-2; 4,7cm 1175m 470m 2350m 94m 2-3; 2,7cm 675m 270m 1350m 54m 3-1; 4,3cm 1075m 430m 2150m 86m Metoodika: Kaardilt 1:25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada tea...
armastusobjekti ega ühtki tungiobjekti, s.t seda rahuldust, millele spetsiifiline toiming võiks viia, kui soovid, mida tungid tahavad saavutada, täituksid. Mina- areng ja stabiliseerumine on iseloomulik latentsile. Varajane latents kuulub tihedalt kokku kolme järgmise faasi: kõrg-, hilis- ja järelteismeeaga neid iseloomustava järjest tugevneva vabanemisprotsessiga ning orienteerumisega uutele libiidsetele objektidele. (Mangs, Martell 2000:309) Faasi tunnuseks on, et liibidsed ja agressiivsed impulsid suurenevad ning laetakse uued objektid ja nähtused. See ilmneb suurenenud aktiivsuses ja seda kogetakse intensiivsemate soovide ja impulsside näol vanuses 12-14 aastat. Ilmneb ka ärapöördumine eelteismeeas regressiivsest positsioonist. (Mangs, Martell 2000:310) 2.1 OBJEKTISUHTED Nartsissislikud objektivalikud, sageli lühiajalised. Katsetamine objektisuhetega, taotledes naise resp. mehe rolli. 2.1.1 Vanemad
REPORT Young people's activities in Simuvere Gymnasium in 1996, 1998 and 2000 Introduction The aim of this report is to describe, how are young people's favourite pastimes changed between 1996 and 2000. The survey is carried out in Simuvere Gymnasium in 1996, 1998 and 2000. Students who were questioned were 16-18 years old. My findings are presented below. Numbers have given in precentages. Changes among pastime activities. At graph we can see big changes. 1. Before 1996 students mostly watched television but in 1998 it was already ten percent less. In 2000 it was only twenty five percent. 2
Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest 2000 61 136 524 inimest 2005 62 911 523 inimest 2010 64 768 389 inimest Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5 2005 - 0.6 2010 - 0.5 Oletatav: 2015 - 0.4 2025 0,2 Sünnid ja surmad 1995 sündis 763 000 ja suri 540 000 inimest 2000 sündis 808 000 ja suri 547 000 inimest 2005 sündis 807 000 ja suri 537 ooo inimest 2010 sündis 805...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Diana Savostkina ASBEST Referaat Tartu 2010 SISUKORD Asbest Asbesti kasutamine Asbest ja inimene Tervisekahjustused Kasutatud kirjandus ASBEST Asbestiks nimetatakse looduses esinevat kiulist silikaatmineraali, mida põhiliselt leidub aluselistes kivimites asbestilademetena ja ka paekivis (Tööinspektsioon, 2000). Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, kulumis- ja hõõrdumiskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide ja bakterite toimele. Need omadused võimaldavad kasutada seda materjali paljudes valdkondades (Tööinspektsioon, 2000; Tervise Arengu Instituut, 2007). Eestis asbestimineraale ei leidu. Seda on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. (Tööinspektsioon, 2000) Kui asbesti sisaldavat materjali ei töödelda või muu tege...
Kristiine Kurro ja Karl Kurro artiklil " Perekonnanimede panekust Eestis" ja Kairit Henno artiklil "Meie perekonnanimede ajaloost" ajakirjas Oma Keel. 1. Onomastika Nimede uurimisega tegeleb teadusharu, mida nimetatakse onomastikaks. Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Sama sõna tähistab ka mingi keele või piirkonna nimesid, nt eesti keele onomastika, Saaremaa onomastika( Aadu Must, 2000: 39). Onomastika on tihedalt seotud ajaloo ning genealoogiaga. Nimede uurimine muutus eriti populaarseks peale Teist maailmasõda, mil asutati terve rida onomastikaga tegelevaid uurimisseltse, klubisid, ajakirju. Inimesi on alati huvitanud nende isiklik ajalugu ja päritolu. Seetõttu pole ka ime, et just Ameerika Nimeseltsi poolt välja antav ajakiri pretendeerib maailma ühe juhtiva nimeajakirja tiitlile(Must 2000:39). Antud selts uurib nimede panemise praktikat nii Ameerikas kui ka
.................................11 2.6 Haabsaare küla...............................................................................................................12 2.7 Ähijärve küla..................................................................................................................13 2.8 Kaika küla.......................................................................................................................14 3. KVANTITATIIVNE ANALÜÜS RAHVASTIKU ANDMETELE 2000 JA 2012 ..............16 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................17 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................18 LISAD.......................................................................................................................................21 Lisa 1 Rahvaarvu muutuste tabel külade lõikes.......................
LABORATOORNE TÖÖ nr.2"Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I osa1. raamat TOPOGRAAFIA, lk. 79-86) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Mõõtmistulemused on kantud tabelisse 1.1. d1= 4,75 cm d2= 4,85 cm d3=5,28 cm Tabel 1.1 Joonte pikkused looduses Joon 1:25 000 1:10 000 1: 50 000 1:2000 1-2 1187,5m 475m 2375m 95m 2-3 1212,5m 485m 2425m 97m 3-1 1320m 528m 2640m ...
Kirjeldus: Kaardilt 1: 25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada teada missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele tuleb kaardilt saadud pikkus korrutada vastavalt mõõtkavale, näiteks 5,5cm x 250= 1375m, seega 5,5cm kaardil vastab 2650m looduses. Ülesanne 2 Eesmärk: Etteantud väärtuse kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses abil arvutada joone pikkus kaardil. Mõõtkava on 1) 2000, 2) 5000, 3) 1:1000. Tabel 2. Horisontaalprojektsiooni pikkus looduses Horisontaalprojektsioon 1: 2000 1:5000 1:1000 i pikkus looduses/ Nr 56,75/10 2.84cm 1.14cm 5,68cm Kirjeldus: Et leida kahe punkti vahelise joone pikkus horisontaalprojektsiooni pikkus looduses tuleb horisontaalprojektsiooni pikkus jagada mõõtkavaga mis on teisendatud meetriteks
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine TEISMEIGA Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.TEISMEIGA............................................................................................................................4 2.EELTEISMEIGA.....................................................................................................................5 2.1. Eelteismeline tüdruk........................................................................................................... 5 2.2. Eelteismeline poiss............................................................................................................. 6 3.VARAJANE TEISMEIGA...............................................................
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon Plaanilt 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 mõõdetu d 1-2 2,55 cm 637,5m 255m 1275m 51m 2-3 3,3 cm 825m 330m 1650m 66m 3-1 4,3 cm 1075m 430m 2150m 86m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Lähteandmed on ...
oma tegevuste efektiivsust ja klientide rahulolu. ISO 9000 reglementeerib toodete hankimise, tarnimise, väljatöötamise ja tootehoolduse. Peaeesmärgiks on tarbija rahuldamine toote või teenuse kvaliteedi tagamisega läbi motiveeritud ja pühendunud töötaja. ISO 9000 kvaliteedistandardite sari on kehtestatud ka Eesti standarditena. ISO 9001:2000 on kvaliteedijuhtimise standard aastast 2000. ISO 9001:2000 on tarbijakeskne, protsessipõhine ning paneb rõhu mõõtmise ja protsessi kvaliteedile.
Laboratoorne töö nr. 2 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) kaardil (cm) 1-2 2,7 675 270 1350 54 2-3 4,3 1075 430 2150 86 3-1 5,6 1400 560 2800 112 Joonis 1.1 (põikjooneline mõõtkava 1: 50 000 joonte pikkustega) 1.2 On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus lo...
Laboratoorne töö nr. 2 “Mõõtmised topograafilisel kaardil I” 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) kaardil (cm) 1-2 2,7 675 270 1350 54 2-3 4,3 1075 430 2150 86 3-1 5,6 1400 560 2800 112 Joonis 1.1 (põikjooneline mõõtkava 1: 50 000 joonte pikkustega) 1.2 On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus l...
kõrgvererõhuhaigus, kõrgenenud vere kolesteroolisisaldus) jt tegurite mõjul. Mida rohkem inimene jookseb seda tervem on ta. Testi tulemus jaotub 5 rühma: VÄGA HEA; HEA; RAHULDA; NÕRK; VÄGA NÕRK. Eraldi on välja töötatud tulemused meestele ja naistele sõltuvalt vanusest. Naised alla 30 a. 30-39 a. 40-49a. üle 50 a. TULEMUS üle 2600 m üle 2400 m üle 2300 m üle 2100 m VÄGA HEA üle 2100 m üle 2000 m üle 1900 m üle 1600 m. HEA üle 1800 m üle 1600 m üle 1500 m üle 1300 m. RAHULDAV üle 1400 m üle 1300 m üle 1100 m üle 1000 m. NÕRK alla 1400 m alla 1300 m alla 1100 m alla 1000 m. VÄGA NÕRK Mehed alla30 a. 30-39 a. 40-49a. üle 50 a. TULEMUS üle 2800 m üle 2700 m üle 2500 m üle 2300 m VÄGA HEA
Aastast 199 oli ta Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 430) Toomas Tiivel (sünd. 10. veebruar 1952) ...Eesti bioloog ja diplomaat. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina. Ta on üks Eesti teoreetilise bioloogia kevadkoolide peaorganisaatoreid. Töötanud aastast 1992 Eesti Vabariigi Välisministeeriumis (aastatel 194-1008 eraorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis ja aastast 2000 Rootsis). Ta on olnud ühtlasi 1993-97 TPÜ bioloogia õppetooli juhataja ja professor. Tiiveli uurimisvaldkonnad on rakubioloogia, teoreetiline bioloogia, evolutsiooni teooria, bioloogia ajalugu. Ta on tõlkinud või koostanud ja toimetanud raamatuid, avaldanud teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid. Eesti Loodusuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsiooni juhatuse liige ning 1993-97 Eesti Taassünni auhinna zürii liige. Veel on ta Akadeemilise Inglise Klubi ja Viskiklubi president
SUURBRITANIA,ROOTSI,POOLA,SLOVAKKIA. 1) Võrdle metsaressursse 4s riigis.Milline neist riikidest on metsarikkaim? metsavaeseim? Milliste näitajate põhjal otsustasite? Kõige rikkaim neis riikidest on ROOTSI , sest Rootsis on ligikaudu 27,5 (1000 ha) metsa. Area (1000 hectares) FRA 2005 categories 1990 2000 2005 Forest 27,367 27,474 27,528 Võrdluseks: SLOVAKKIAKS: Area (1000 hectares) RA 2005 categories 1990 2000 2005 Forest 1,922 1,921 1,929 SUURBRITANNIAKS
$B$6 6 Jääkide realiseerimise hind $10 1000 $23,00 Kasum =Mudel!$B$19 7 2000 $22,25 Kulud =Mudel!$B$18 8 Otsustusmuutuja 3000 $21,75 Nõudlus =Mudel!$B$12
01.2018 uni 14 400 eurot on maksuvaba urolt 25 200 euroni väheneb emile 6000 6000 ÷ 10 800 × atuluga üle 25 200 euro on Tulumaksuvaba tulu arvestus ala Brutopalk kuus Brutopalk aastas 400 4800 500 6000 700 8400 1000 12000 1200 14400 1201 14412 1460 17520 1641 19692 2000 24000 2099 25188 2100 25200 Märkus: *maksuvaba tulu arvutamisel kuupõhiselt on m a tulu arvestus alates 01.01.2018 Maksuvaba tulu aastas 6000.00 6000.00 6000.00 6000.00 6000.00 5993.33 4266.67 3060.00 666.67 6.67
.......................................9 Kirjandus............................................................................................................................................10 2 1. Sissejuhatus Referaadi aluseks on Haldur Õimi artikkel ,,Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade" ajakirjast Oma Keel, mis on ilmunud sügisel 2000. aastal esimese numbrina. Referaadi eesmärgiks on esitleda läbi sajandite kujunenud keeleteooriad, uurimissuunad ning periooditi valitsenud ideed. Lähemalt vaadeldakse ka referaadis tänapäevaseid lingvistilisi suundi. 3 2. Keeleuurimise ajalugu Keeleteadus uurib (inim)keelt, seega on keeleteooria ülesanne seletada, mis on inimkeel. Teooria
juurest teise juurde, teenides lisa raha perele. 17.aastaselt läheb koduõpetajaks, õpetades kuni 8h päevas, ülejäänud aja ise õppides. Kuna tol ajal Poolas naised ülikooli minna ei saanud, lepivad nad vanema õe Broniaga kokku, et too läheb Pariisi ülikooli arstiteadust õppima, ning samal ajal saadavad isa ja õde talle raha. Ning varsti saab ka Marie ise järgi minna. Nii läbi raskuste asjad lähevadki, ning peagi õpib Marie Sorbonne'i matemaatika-loodusteaduskonnas, kus 2000.õpilasest vaid 23 on naised. Alguses elab ta koos õe ja tolle mehega, kui otsustab kolida koolile lähemale, sest seal saab paremini keskenduda. Peagi kohtub ta Pierre Curie'ga, prantslasest füüsikuga kes pärineb doktorite perekonnast. Pierre on Marie jaoks asendamatu, täpselt nagu loodud tema jaoks. 1897. Saavad nad esiklapse, tütre Irené. Peale tütre sündi tuli nende juurde elama ka Dr. Curie, temast sai Irené kasvataja ning parim sõber
......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Metskond on metsa haldusüksus. Metskonnaks nimetatakse ka selle haldusüksuse keskust.Esimesed metskonnad loodi Liivimaal 1827. aastal. 2000. aastal oli Eestis 92 metskonda. Aasta lõpuks vähendati metskondade arvu 74-le. 1. jaanuariks 2002 vähenes metskondade arv 67-le. 1. juulist 2008 otsustas RMK üle minna funktsionaalsele juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Praegu on Eestis 17 metskonda: igas maakonnas üks, Pärnumaal ja Ida-Virumaal kaks. Igas metskonnas töötavad metsaülem, spetsialist ja territoriaalsed metsnikud. Vikipeedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Metskond](24
Vana Kreeka ja Vana Rooma kordamisküsimused 10 klass Üldajalugu 1. Tsivilisatsiooni tunnused (3) Varanduslik kihistumine, kiri, vaimne tegevus, riiklus 2. Kuidas nimetatakse vanimat Kreeka kultuuri, mis ajal see alguse sai? Kreeta Mükeene ehk Egeuse kultuur, 2000-1100 eKr 3. Mille poolest erinesid Kreeta ja Mükeene varajased kultuurid? kreeta: lineaarkiri A, kaitsefunktsioonid puuduvad, rahumeelne ühiskond. Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnri...
trampoliinvõimlemiseks. 1.2 Sportvõimlemine Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan
4 6 7 4 1 7 4 4 6 3 3 2 1 4 2 1 3 6 6 5 7 5 1 1 4 7 7 2 5 5 1 3 7 6 5 1 2 3 5 7 6 6 4 6 7 2 2 2 3 4 7 3 1 2 4 2 1 5 3 2 1 4 6 6 5 2 6 4 3 2 3 4 4 6 1 6 3 3 6 6 4 7 7 6 4 7 4 4 1 7 1 1 5 3 4 4 1 1 4 1 5 6 7 7 14 4 2 1 3 6 6 1027 Sum - Makstud Kuu Palgavahemik August Nimi 1000 .. 1500 1500 .. 2000 200 .. 400 400 .. 600 600 .. 800 800 .. 1000 Ahti Reintamm Ahti Sillmann Ahti Vaask 1,170 Aini Karo Aini Vaask Aire Kalinin Aire Karu 1,764 Aire Västrik Aivar Järve Aivar Kasemaa Aivar Müürsepp Aivar Treumann 1,285 Aleksandr Vrager Allan Kukk Allan Raidjõe 1,182 Andrus Joonas 1,681 Andrus Laidvee Andrus Reinsalu
intressimäärasid tõsta, siis paratamatult kasvavad ka pankadevahelise rahaturu intressid ning vastupidi. Laenude võtmise põhjused: · Maja ostmine/ ehitamine/ renoveerminine · Õppelaenu maksimine · Tarbeesemete vajadus( auto, külmkapp, telekas) · Võlgade tasumine ( sms- ja kiirlaenud) 3 Eraisikutele antud laenude jääk aastatle 2000-2009 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Eraisikutele 6 899,5 9 237,3 12 997,9 19 238,8 29 301,5 49 810,9 81 266,9 108 865,9 120 677,8 117 258,1 Lühiajalised 131,2 159,4 213,8 244,9 617,0 888,1 1 474,8 1 352,4 1 776,0 1 949,6 Pikaajalised 6 768,1 9 077,6 12 997,9 18 993,9 28 684,6 48 922,5 79 786,7 107 504,3 118 802,7 115 263,1
varasemad materjalid selle kohta. Kuid kinnitust leiab, et esimene eestikeelne trükis pärineb aastast 1525, kuid kas tegu oli katoliku või luterliku raamatuga jääb meile esialgu teadmatuks. (Põltsam 2000) Antud raamat annab hea ülevaate, kui suur panus on katoliku ajal meie eesti kirjakultuuri ning leian, et seda tuleks väärtustada. Kasutatud allikate loetelu Epner, L., Metste, K. & Olesk, S. 2005. Vanem eesti kirjandus. 15.02.2017 Põltsam, I. 2000. Eesti raamatu ajaloo algus- kas luterliku või katoliku kirjasõnaga. 20.02.2017
Eestis ja oli esitatud etnoõuduse võtmes. Hargla on kirjanik suure tähega, sest tema kirjutas vääga palju roomani,jutusid ja isegi näidendid. Tema kiirjutas 5 kriminalroomani ainult tema riigist, tapsemalt Tallinnast. Kõik neid kriminalroomanid „Apteeker Melchior”. Praegu tall kirjutatud on 77 teoseid. Nende hulkas on roomanid, kriminalroomanid, lühiroomanid, jutud, kogumikud, antoloogia, telesarjad ja näidendid(neid te võite näha Lisandis № 1 ) Alates 2000. aastast on Indrek Hargla 17 korda võitnud Eesti ulmeauhinna "Stalker", seda nii parima algupärase romaani, lühiromaani või jutu 5 2.3.Raamatu analüüs „Vabaduse kõrgeim määr“ See raamat oli ilmunud novembris 2003 aastal,aga 2002 sai ta roomanivõistlusel teise preemia. Selle raamatu kohta oli kirjutatud rohkem kui 30 retsensiooni ja kõik neid hindasid seda raamatus 5/4.
EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Stanislav Koval Esse Lektor: M. Sedõseva, PhD Tallinn 2013 90- , , . . . , . , . . , . . , . . " " (Europe's Way to the Information society. An action plan) 1994 . " ", , , . 2000 , " 2002" (eEurope Action Plan 2002), . - 2010 . : , , ; ; ; ; , , ; " ": ; ; ; . , . , 98/34/ , (, 22 1998 ); 2000/31/ 8 2000 , , ; 2001/29/ (, 22 2001 ). - , , , , . , . , . (RT I
Kodutöö majandusteaduste alustes 1) Sisemajanduse koguprodukt a. Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 17539 95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga.
2012 1 525 2013 1 523 2014 1 516 2015 .. Märkus: Haldusüksuste rahvastiku 2000.-2011. aasta andmed on ümber arvutatud 05.12.2014. Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad. Järva-Jaani alev (kuni 2006. aastani alevik) on 2000.-2011.a arvestatud maa-asulate hulka. 2000.-2007. aasta andmed on 2007. aasta lõpu haldusjaotuse seisuga. 2014. aasta andmed vanuserühmades 5-9 kuni 45-49 on korrigeeritud 19.06.2014. * Muudatusi haldusjaotuses vaata mõisted ja metoodika rubriigist ''Klassifikaatorid''.
· Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel (Krull 2000) Biheivioristlikud õppimisteooriad · Klassikaline tingimine · Operantne tingimine · Assotsiatiivne tingimine Klassikaline tingimine · Klassikaline õppimine- Ivan Pavlovi katse koeraga (Krull 2000 lk. 182) märkide ja seoste õppimine 1) Liha tekitab koeral automaatselt nt. Autos hakkab vilkuma kütuse süljeerituse. Neutraalne stiimul, näidik Pavlovi katses mingi heli, süljeeritust ei tekitanud. · Seose kujunemine 2) Seejärel anti koerale liha ja tekitati tingimatu ja tingitud heli samaaegselt. Koeral hakkas ila
3. Kokkutulek 84 595 Laagriplatsirent 3 265 15 11 925 ENTK, MTÜ Toitustlus 265 120 31 800 ENTK , Tartu Maakonna OVL ohutusmäng 15 000 Tartu Maavalitsus spordiprogramm 2000 Alaealiste komisjon laagrivalve 3000 Alaealiste komisjon helitehnika rent 6000 SA Kultuur DJ 3000 Alaealiste komisjon transport 265 14 3500 Alaealiste komisjon
VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS 11.B Uurimistöö eesmärk Uurida rahvastiku rahvaarvu muutusi 1) Rahvastiku üldarvu muutus Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012. a. 2) Rahvastiku vanuselist ja soolist struktuuri Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000.a. Ja 2012. a. 3) Inimeste sisse - ja väljarände põhjusi. 2 Töö ülesehitus peatükkides 1) Esimeses peatükis on juttu üldise taustainformatsiooniga ning ajaloolise- ja haldusjaotuse ülevaatega. 2) Teises peatükis on välja toodud uuritavate külade asukoht, iseloomustavate faktide ja rahvastiku suurus aastatel 2000 ja 2012. 3) Kolmandas peatükis analüüsin rahvaarvu muutusi aastatel 2000 ja 2012.
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1. Märgin kaardile kolm punkti ja tähistan need vastavalt tähtedega A, B ja C. Seejärel mõõdan joonlauaga kaardil punktidevahelised kaugused ning arvutan, kui palju vastaksid kaardil mõõdetud lõigud looduses, kui mõõtkavad on 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ning 1:2000. Arvutamiseks leian kõigepealt, kui mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil. Kasutades ristkorrutist leian otsitavad väärtused (Näiteks: 1:25 000, 1 cm = 250 cm; (7,5*250)/1=1875 (cm)). Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) A-B 7,5 1875 750 3750 150 B-C 9 2250 900 4500 180 C-A 7 1750 700 ...
ajakirjanduse erialal 1993, töötab "Eesti Päevalehe" arvamuslehekülje toimetajana. Kirjanike Liidu liige 1996 a-st. Abielus, kolme tütre isa. Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. 3.1 Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 3.2 Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998)
Mari Kendla, kes uurib eesti kalanimetusi, on TPÜ doktorant (juhendaja Viikberg). Endised murdesektori juhatajad Mari Must ja Valdek Pall on jätkuvalt olnud teaduslikult aktiivsed ja avaldanud mitmeid uusi uurimusi. EKI murdesektori suuremateks töödeks on olnud ,,Eesti murrete sõnaraamat" (aastatel 19942002 on sõnaraamatut ilmunud kokku 12 vihikut), eesti murrete akadeemiline tekstisari (19952002 on ilmunud viis köidet), eelnimetatud Hargla murraku morfoloogia projekt (Pihelgas 2000, Rosenberg 2000), Lääne-Eesti kohanimede projekt (Kallasmaa 1996, 2000a, 2000b), koostöös TÜga eesti murrete elektrooniline andmebaas (vt Lindström 200 jt 2001), koostöös TÜ, Soome ja Karjala teadlastega läänemeresoome keeleatlase projekt ,,Atlas linguarum fennicarum" (ALFE, Helmi Neetar, Vilja Oja) ja murdeplaatide tegemine (Mari Kendla, Jüri Viikberg). EKI murdeuurijatest on filosoofiadoktori väitekirja kaitsnud Marja Kallasmaa
Nr. R+Ro A1/A2 A2/A3 A2 A3 mm mm mm 1. 2. 3. 4. 5. L = ......... C = ......... Ro = ......... N=5 t = ......... Arvutused ja veaarvutused L 0.1H R KR 2 2 2000 C 0.1F 2 0.0001 1 10 9 2 2 2 KR R KR 0.5 0.5 2000 0.5 0.5 10.05 L C 0.1 1 10 7 R KR 2000 10 , usutavusega 0,95
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .................................
Makroökonoomika I MJRI.10.028 Valitud seminariülesannete lahendused ja /või vastused Seminar 1 ülesanne 10 (nominaalne ja reaalne SKP, deflaator) aasta Müüdud arvutite Tüki hind Müüdud autode Auto hind arv arv 2000 500 000 $6000 1 000 000 12 000 2010 5 000 000 $2000 1 500 000 20 000 a) Arvutage 2000 ja 2010 aasta nominaalne ja 2010 a reaalne SKP (2000 kui baasaasta) Nominaalne SKP: 2000.a. 15 miljardit, 2010.a. 40 miljardit Reaalne SKP 2010: 48 miljardit (baasaasta ehk 2000.a. reaalne SKP = nominaalne SKP = 15 mld) b) Milline oli reaalse SKP protsendiline muutus 2010 võrreldes 2000-ga? (48-15)/15=220% c) Arvutage reaalne SKP 2000 aastal kasutatades 2010 aastat kui baasaastat: 0,5*2+1,0*20=21 miljardit
188 cm, 79 kg. Lõpetas 1991 a. Eesti Spordigümnaasiumi, õppinud TTÜ Majandusteaduskonnas. Hakkas ujumist harrastama 1979 a. Elle Ernesaksa juhendamisel. Tallinna "Kalevi" ujumiskoolis olid tema treenerid Leili Hein ja Urmas Jaamul, Hiljem Kalle Liivamägi ja Tõnu Meijel. Sai 1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a. 100m vabaujumises hõbeda ja 4x100m teateujumises Nõuk. Liidu meeskonnas kulla. 1989-90 a. oli vabaujumises 3-kordne Nõuk. Liidu meister. 1993 a. oli MK-l 100m kompleksujumises üldarvestuses teine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
