sept 1939. *NL ründas Poolat 17.sept 1939. *Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. Prantsusmaa olukord II ms ajal Prantsusmaa olukord oli ebastabiilne, osa sellest oli okupeeritud (ilmselt Saksamaa poolt) ning osa Saksamaa-sõbralik. Kolmikpakt 27. sept. 1940 Berliinis Saksamaa, Jaapani ja Itaalia vahel sõlmitud liit. Hiljem liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia. Jaapan ründab Pearl Harbouri 7. dets 1941. ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. See oli USAle piisav põhjus kuulutada Jaapanile sõda ning sekkuda teise maailmasõtta. Normandia dessant ja teise rinde avamine 6. juuni. 1944. USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide maabumine Saksmaa poolt okupeeritud Normandiasse. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile kiirelt
Algas varaseimate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine (purustati mälestussambaid,keelat osa raamatuid jne) Repressioonid (4) Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil,kuid tõelise hoo omandasid need pärast Eesti inkorporeerimist. Kuni 1940.a lõpuni kadus üle 1000 inimese,sh riigi endine poliitiline juhtkond,majandusmehed jne. 1941 laienes arreteerimine veelgi.Vangistati kõikidesse rahvasketsidesse? kuuluvaid inimesi. Repressiivpoliitika kulmuneerus 1941.a 14 juunil massiküüditamisega 3 Balti riigis.(Eestis deporteeriti üle 10 000 inimese,keda peeti potensiaalselt ohtlikus) Suvesõda.Suvi 1941 22 juuni 1941 algas Venemaa ja Saksamaa vahel sõda.Punaarmee taganes ja sakslased jõudsid Eestisse.Eestis toimusid lahingud,milles osalesid aktiivselt Eesti metsavennad(ligikaudu 7000). Sooviti venelastele kättemaksta ja aidata kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele.JUba juulis hakkasid metsavennad ründama nõukogude asutusi ja sõjalisi üksusi
Baaside leping 1939. september, kui sõlmiti vastastikuse abistamine leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Okupeerimine võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine Natsionaliseerima- riigistama Suur põgenemine- Selle käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest välismaale Sinimäed- maaala, kus toimusid kõige verisemad lahingud Soomepoisid- Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid võidelda vabatahtlikena punaarmee vastu Nõukogude okup.- (1940-1941) eraettevõtted riigistati; repressioon; sõjavägi, politsei ja kohus eemaldati, katkestati välissidemed Saksa okup.- (1941-1943) Mõrvati juudid ja mustlased, toodangud läksid Saksa armee varustamiseks, repressioonid, mood. Eesti omavalitsus
Soome Talvesõda Nõukogude Liit nõudis ka neilt baaside sõlmimist. Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid Parlament ja avalikkus olid vastu. Novembris 1939 alustas NSVL valesüüdistustega Talvesõda. Venelased ei suutnud läbi murda Karjalasse rajatud Mannerheimi liinist (Soome lahe ja Laadoga järve vahel). Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abi saatma ja NSVL oli sunnitud märtsis 1940 rahu sõlmima. 1941-1944 1941 alustas Hitler NSVL-i vastast sõjaplaani ,,Barbarossa". Sõjaks Saksa vastu valmistus ka NSVL. Mõlemad plaanisid üksteist kohe sõja algul purustada. 22 juuni 1941 ründas Saksamaa NSVL-i: Mitte Süd Nord Valgevenest Moskvasse Ukrainasse Baltikumist Leningradi Saksamaa liitlased: Itaalia, Rumeenia, Soome, Slovakkia, Ungari
Aafrikas Suurbritannia asumaadel, kuid britid jäid endiselt peale. 4. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja kuidas arenes sõjategevus idarindel 1941-1943? (Leningradi blokaad, Moskva lahing, Stalingradi lahing) Molotovi-Ribbentropi paktiga lubasid NSVL ja Saksamaa teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata, kuid kumbki riik ei plaaninud seda plaani täita ja mõlemal oli plaanis teist rünnata, aga Saksamaa jõudis oma liitlastega ette ja tungis 22, juunil 1941 NSVL aladele. Saksamaa okupeeris Baltimaad ja jõudis välja Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid Hitleri vägedel ei õnnestunud. 1941. aasta lõpul toimus Moskva all võimas lahing, mis lõppes Saksa vägede taganemisega. 1942. aasta lõpul ja 1943 aasta algul sattus Stalingradi lähistel umbes 300000 meest Punaarmee piiramisrõngasse, toimusid verised lahingud ja Saksa väed said lüüa. 1943
2/3 Prantsusmaast läks Saksamaale ja ametisse pandi saksameelne Vichy valitsus. Prantsuse kuulus väejuht ja poliitik Charles de Gaulle siirdus Inglismaale ja algatas seal liikumise Prantsusmaa vabastamiseks. Juuli 1940 oli Euroopas Saksamaaga sõdima jäänud vaid Inglismaa, keda ei õnnestunud kuidagi vallutada/alistada (kasutas esimesena radareid, mis andis eelise õhusõjas). Paraku hakkas brittidel lõppema raha sõja pidamiseks. USA parlament võttis 1941.a. algul vastu Lend-base seaduse, mille alusel hakati rahastama Suurbritannia sõjategevust (relvad, toit, masinad, laevad, lennukid jne.). Inglased pidid võla tasuma 2006. aastaks. 1940.a. liitusid Saksa-Itaalia-Jaapani Kolmikpaktiga Ungari, Bulgaaria, Rumeenia. Koostöös vallutati Jugoslaavia ja Kreeka. Aafrikas alustas Iaalia Liibüast rümmakut Egiptuse vastu. Britid vastasid ja vallutasid Liibüa. Hitler saatis Itaaliale vägesid appi (kõrberebane E.Rommel)
Esimene valik tehti juba 1939. aastal peale Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Tõenäoliselt oleks Eesti mehed astunud relv käes vaenlasele vastu, aga riigijuhid otsustasid teisti. Kindlasti mõjutasid 1939. aasta sündmused meeste valikuid järgnevatel aaastatel Esimene valik tuli teha 1940. aasta juunis, kui muutus Eesti riigikord. Tuli valida kas liituda uue võimuga või astuda relv käes nõukogude võimu vastu. Eriti rohkesti oli relvaga mehi nõukogude korda kukutamas 1941. aasta juunis, kui oli alanud Nõukogude Liidu ja Saksa sõda. Eesti mees lootis, et relvaga saab taastada kaotatud isesisvus. Nüüd tuli Eesti mehel otsustada, kas sõdida Saksa armees, Punaarmees või Soome armees. Saksa armeesse mindi esialgu vabatahtlikult. Kui uued võimud kuulutasid välja mobilisatsiooni, kukkus see läbi. Alles 1844. aastal läksid 40 meest relvaga kaitsama oma isamaad. Nende valikus oli oluline
AJALUGU Eesti II Maailmasõja ajal Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) See oli mittekallaletungi leping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. Sellele kirjutati alla 23.08.1939 Moskvas. Allakirjutajateks olid NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Leping kaotas kehtivuse 22.juunil 1941.a. 17.06.1940 Punaarmee okupeerib Eesti ja algas Nõukogude okupatsioon. Töörahva revolutsioon Revolutsiooni ja Juunis 1940 toimusid ,,rahvavalitsuse" uued valimised ja kogu eesotsas oli Johannes võim läks töörahva Vares-Barbarus kätte. Kuulutatati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik. NSVL okupatsioonireziim
Talvesõda - Soome ja NSVL vaheline sõda, mis toimus 100 aasta kõige külmemal talvel 30. novembril 1939- 13. märtsil 1940. Jätkusõda – 1941-1944 Oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel. Suur Isamaasõda - NSVL ja Saksamaa vaheline sõda 22. juunist 1941- 9. maini 1945. Kolmikpakt – oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940 Berliinis. Atlandi harta – 14. Aug. 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted Totaalne - II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Koonduslaager - on kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline
pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 gruppi (Nord Leningrad) ( Mitte Moskva) ( Süd Odessa) j) Leningradi blokaad- 1941-1944 kestis Leningradi blokaad (saksa väed piirasid ümber) k) Pearl Harbour- 1941.7dets ründab jaapani lennuvägi vaiksel ookeanil hawaii saarestikus USA laevastikubaasi. l) Operatsioon Overlord (D-päev)- Teise rinde avamine, normandia dessant, maabusid USA, FRA, GB väed. m) 4D: demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine, denatsifitseerima- Demilitariseerimine maa-ala kus on sõjaväe tegevus keelatud; demonteerimine Lammutamine/lahtivõtt; demokratiseerimine
Nad on sunnitud laenama nii sõjaajal (relvatööstuse käigushoidmiseks), kui ka selle lõppedes (hävitatu taastamiseks). Laenude eest tuleb aga maksta kõrget intressi. Nii hõivatakse sõltumatute riikide majandusi… Kui 1923. aastal oli Punaarmees 550 000 meest, siis 19. augustiks 1939 oli neid 2 miljonit ja 21. juuniks 1941 5,5 miljonit + NKVD väed! Sõja alguseks oli Stalini käsutuses maailma võimsaim ja paremini relvastatud armee. Nõukogude Liit oli 1941. aastal ainuke riik, mis tootis rasketanke. Nende ülesanne oli murda läbi vastase kaitsest ja avada kergetankidele pääs saksa kiirteedele. 1940. a. juunist kuni 1941. aasta juunini loodi NSVL-is 61 uut tankidiviisi, igaühes 375 tanki .Samas astus Saksamaa 1939 .aasta septembris Teise maailmasõtta vaid KUUE tankidiviisiga. Vallutada maailm? 1939. a. septembris oli maailma võimsama relvastusega seeriatootmisse antud hävitaja konstruktor Polikarpovi I-16
Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure. 6. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel? Sõda NSVL vastu 1941. Operatsioon "Barbarossa" · Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. · 22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. · Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. · Pealetung kolmel peasuunal: · Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee. 600 tuh hukkunut
Laiali aeti kõik seltsid, klubid, ühendused, ühisused jne. – oli teadlik ja süstemaatiline ühiskonna lammutamine. © Siimo Lopsik 2014 4 Enamik trükiväljaandeid suleti, allesjäänud allutati rangele tsensuurile. Toimusid iseseisvusajal ilmunud raamatute massihävitamised – hävitati kõik mis meenutas iseseisvusaega. Massirepressioonid jõudsid haripunkti 14 juunil 1941.a. kui toimus esimene massiküüditamine, millega viidi üle 10000 inimese Siberi laagritesse surema. Kokku kaotas Eesti esimese Nõukogude aastaga 62000 inimest. 1941.a. suvesõda Eestis 22.juunil 1941.a. tungis Saksamaa ennetavalt N.Liidule kallale, kuna Hitlerile sai teatavaks N.Liidu plaan alustada Saksa vastu sõda juulis 1941. Saksa väed olid edukad – 2 nädalaga hõivati Leedu, Läti Valgevene ja Lääne-Ukraina. Nõukogude
Nimi:Rene Ott 2008 Eesti vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellegipoolest peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti poisid võitlesid võõras armees. Eestlastel oli Teises maailmasõjas võimalik võidelda kolme armee eest. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sundmobiliseerit sellel ajal põhiliselt inimesi, sest väga vähesed tahtsid vabatahtlikult liituda Punaarmeega. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste või kutsealustega. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosenes Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. aasta suve keskpaigaks oli kropuses juba ligikaudu 29000 meest koos Nõukogude Liidust mobiliseeritutega. Eestlasi oli selleks ajas korupses umbes 5500
Samal ajal vajas Orzel kaitset ja Saksamaa vallutas Poola ning maailma tähelepanu oli suunatud sellele. 4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 5. Dateerige: II maailmasõja algus 1 sept 1939 a) Saksamaa kallaletung NSV Liidule 22. juuni 1941 b) USA sõttaastumine detsember 1941 c) Kurski lahing 1943. a suvi d) Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945 e) Talvesõda november 1939 – märts 1940 f) Stalingradi lahing juuli 1942 – veebruar 1943
1914. aastal alanud ilmasõda tähendas halvenenud rindeolude ja 19-aastaseks saanud Konevile 1916. aastal mobilisatsiooni. Esmalt tuli tal läbida õppused. Nende lõppedes sai ta allohvitseri auastme ning saadeti edelarindele. 1918. aastal ta demobiliseeriti. Samal aastal liitus ta bolsevikega.Vene kodusõjas võitles ta Koltsaki ja teiste valgekaartlaste vastu Kaug-Idas. 2 MS Kui Saksa Riik alustas 22. juunil 1941 sõda NSV Liidu vastu, siis määrati Ivan Konev juhtima 19. armeed Valgevene NSV-s Vitebskis, mis tekkinud katastroofilise olukorra tõttu oli Edelarindelt üle viidud Läänerindele. 19. armee piirati ümber, millest tulenevalt kandis tohutuid kaotusi. Juulist septembrini peeti lahinguid Smolenskis. Olles sattunud ajutisse soosingusse,andis Stalin talle 12. septembril 1941 kindralpolkovniku auastme. MOSKVA LAHING
Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti. ENSV institutsioonid- sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid. Politsei miilits. Pankade, tööstus, kaubandusettevõtete natsionaliseerimine. Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel. Juuniküüditamine 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000 2) Sõja aastad 22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. Suvesõda- (juuni august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk- Eestisse jäi rinne pidama. Sakslasi toetasid metsavennad. Metsvendade salkadest loodi OMAKAITSE. Põhja-Eestis loodi HÄVITUSPATALJONE, kes õiendasid arve metsavendadega ja pidid jätma sakslastele põletatud maa. Sundmobilisatsioon- L-E kukkus läbi, P-E aga õnnestus
Gustav Raud oli maalikunstnik. Sündis 5. Oktoobril 1902 ja suri 14. Märts 1968. Kunstniku abikaasa oli Liis Raud, ema oli Liisa Tomingas ning isa Jüri Tohver. Gustav Raua elupaigaks kujunes Tartu, kus ta viimaseil aastakümneil elas küllaltki tagasitõmbununa. Gustav Raud alustas õpinguid 1923. Aastal ning lõpetas kõrgema kunstikooli ,,Pallase" 1934. Aastal. 1940-1941 oli ta Kunstnike Kooperatiivi Tartu osakonna esimees, 1941- 1943 Tartu Kunstibüroo juhataja ja 1945-1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Gustav Raud oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakterportreesid. Samuti on viljelenud ka maastikumaale, natüürmorte ning monotüüpiat. Ta sai tuntuks peamiselt tabava karakteritaotlusega maalitud portreedega. Ta maalis ka maastikke ja natüürmorte pallaslastele iseloomulikus heledale-tumedale baseeruvas käsitluslaadis. Tema kuulsaimaks teoseks on "Aias", millel ta kujutab oma abikaasat. Tav...
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega 1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune
väikest Eestit suurte ja võimsate riikide eest. Kahjuks eriti need lepingud eestlasi ei aidanud, sest mõlemad riigid siiski soovisid allutada Balti riigid oma tahte alla. Teise maailmasõja aegsel perioodil oli kolm armeed, kus eestlastel oli võimalik sõdida: Venemaa e. Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse mobiliseeriti eestlased peamiselt sunniviisiliselt, sest selliseid inimesi oli vähe, kes oleksid olnud nõus vabatahtlikult sõdima kommunistliku ideoloogia eest. 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid olid erandid. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse lahingukorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See korpus oli moodustatud EV sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ning ajateenijatest. Tööpataljonidesse koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud, kes pidid pataljonides tegema rasket sunnitööd. Paljud eestlased surid raskete tingimuste tõttu nendes pataljonides.
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel:
Kuid ootamatult on asunud seda väidet kaitsma ka mitmed noorema põlvkonna kutselised ajaloolased. Nüüdseks on mitmed Venemaal avaldatud uurimused arhiividest leitud materjalide põhjal seda Stalini poolt kavatsetud rünnakuplaani ka kinnitanud. Ajaloolaste viimaste aastate uurimused on üha veenvamalt näidanud, et tegelikult õhutas Stalin Hitlerit ründama lääneriike ja valmistus seejärel ise Saksamaad ründama. Punaarmee valmisolek selleks oli planeeritud 1941. aasta juuli teisele poolele. Hitler aga tabas selle Stalini kava ära ja et ennetada Punaarmee sissetungi, alustas Saksamaa 22. juunil 1941 N. Liidu vastu sõda. Operatiivplaani Saksamaa ründamiseks hakkas Punaarmee kindralstaap koostama juba 1939. aasta oktoobris ja sõja puhkemiseni jõuti neid teha vähemalt viis. Kõigi nende plaanide põhiideeks oli Saksamaa vallutamine ootamatu rünnakuga selja tagant ajal, mil viimane oli sõjas lääneriikidega. Selleks sai armee ka
Vaatamata Atlandi hartale ei kujunenud õiglast maailmakorda ning kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv ning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning Külm sõja algus. Koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, tekkis juurde 98 uut riiki. Hitleri vastasest koalitsioonist loodi 1945. aastal ÜRO. Euroopa poliitiline kaart Baltimaad NSV võimu all, Soome territoorium väikesem, Saksamaa territooruim jagatud. Juuniküüditamine 14. juuni 1941, küüditati üle 10 000 inimese. Eestile omariikluse häving ning iseseisvuse kaotamine 51 aastaks. Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Tohutud inimkaotused (ligi 1/4 rahvastikust ehk 280 000 inimest). Ühiskond Eesti Vabariigi maksusüsteem: riiklikud ja kohalikud maksud, otsesed ja kaudsed maksud. Eesti Vabariigi riigieelarve. EV maksusüsteem jaguneb: otsesed, kaudsed ja riiklikud, kohalikud.
10 leiutist, mis mõjutasid maailmakultuuri XX sajandil Regina Jakobson EV212 Sissejuhatus ● 1. 1903 Lennuk ● 6. 1954 Kalkulaator ● 2. 1916 Tank ● 7. 1960 Laser ● 3. 1928 Teler ● 8. 1979 CD ● 4. 1939 Helikopter ● 9. 1983 Mobiiltelefon ● 5. 1941 Kompuuter ● 10. 1991 Internet ● ● Lennuk 1903 Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Tank 1916 ● Tank (lahingutank) on roomikuil liikuv, tugevalt soomustatud, hea maastikuläbivuse ja liikuvusega relvastatud soomusmasin. ●
Saksa okupatsioon Eestis Millal toimus ? Saksa okupatsioon Eestis toimus Teise maailmasõja ajal. Aastail 1941-1944 Esimeste vägede ületamine lõunapiiri : 5.juuli 1941. Millised eesmärgid olid Saksamaal? Head väikesed naaberriigid mis asusud Läänemere ääres. Head resurssikogud millelt sai palju nõuda. Mil viisil teeniti Saksamaad? Enameik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega. Linnades seati sisse toidukaardid. Repressioonid elanikkonna suhtes? Sõjakahjude hüvetamiseks nõuti Eestilt palju tooteid. Prooviti sõjapurustusi likvideerida.
Samalajal vallutas Saksamaa Poolat ja maailma tähelepanu oli suunatud sellele sündmusele. 4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. (5p) Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 5. Dateerige: a) Antikominterni pakti sõlmimine 25. november 1936 b) Saksamaa kallaletung NSV Liidule 22. juuni 1941 c) USA sõttaastumine 7. detsember 1941 d) Itaalia kapituleerumine 3. september 1943 e) Kurski lahing Juuli-august 1943 f) Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945 g) Talvesõda 30. november 1939 13. märts 1940 h) Stalingradi laghing 14. juuli 1942 2. veebruar 1943
teistesse Lääneriikidesse või Soome sõjaväkke. 1940ndal aastal likvideeriti Eesti oma armee täielikult ning korraldati sundmobilisatsioon Punaarmeesse. Üldiselt oli keelatud inimesi võtta armeesse okupeeritud riikidest, kuid olenemata sellest kasutati seekord seda võimalust ära. Kuna teati, et on vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Siiski leidus tuhandeid eestlasi, lätlasi ja leedulasi, kes olid kommunistide kuritegudest nii kibestunud, et tahtsid vabatahtlikult 1941. aastal Saksa armeega liituda. Samas leidus neid, kes suhtusid sellesse täielikult vastumeelselt. Leedus põgenesid vastumeelsed mehed metsadesse, Eestis aga Soome, et võidelda küll kommunistidega, kuid mitte Hitleri lipu all. Neist moodustati omaette grupp ja neid nimetati Eestis soomepoisteks. Paraku pidid kümned tuhanded sunniviisiliselt siiski Nõukogude Liidu all olema. 8 päeva enne NSV Liidu - Saksamaa sõja algust 14.06.1941 viis Nõukogude okupatsioonivõim Eestis läbi esimese
diktatuur. Saksamaa vallutused: Taani, Norra, Luksemburg, Holland, Belgia Austria Ansluss(1938) – Saksamaa liitmine Austriaga. 1938 Lahingud:Kummaline sõda, lahing britannia pärast esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes natside vabastamist (Inglismaa lõunaosa (Londoni) tohutu pommitamine sakslaste ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. poolt, lisandus meresõda). 1941 tungis Saksamaa kallale Järgmisena ründas Hitler Euroopa ainsat demokraatlikku riiki, Nõukogude Liidule(Barbarossa). NSV-le oli see Suur Tsehhoslovakkiat, kellel oli Prantsusmaaga kaitseleping. Lääneriigid Isamaasõda. Pearl Harbor(Jaapan ründab USA-t). Sõja kuulutasid endiselt ootamas lepitust (seetõttu ka sõjaliselt nõrk). Müncheni USA ja Inglismaa Jaapanile, Saksamaa ja Itaalia USA-le. kokkulepe-It, Pr, Ing ja Saksa nõudsid Tsehhoslovakkidelt
Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988). Seadusandlik võimuaorgan oli Eesti NSV Ülemkogu ning täidesaatev võim oli Eesti NSV Ministrite kogu. 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi (Petseri jaNarva tagune ala). 1950 kaotati maakonnad (13), asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka
loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu, millega soome loovutas Karjala ja andis Hankos Punaarmeele sõjaväebaasi, iseseisvus jäi. NSVL-Sks sõda: 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa - Saksamaa poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. Stalini plaan Groza Punaarmee piirab Saksamaa lennukitega sisse. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. Koos Saksamaaga alustasid sõda Rumeenia, Itaalia, Soome, Solvakkia. Esialgu vallutati Baltikum ja Valgevene. Sks piiras võttis Leningradi piiramisrõngasse sept 41 jan 44 ja samal ajal septembri lõpus asusid Saksa väed Moskva alla, teda aga mõjutasid läbipääsmatud teed, külm talv, ning ka Punaarmee oli tugevnenud. NSVL pani käima sõjaväetehaseid, tõi üksusi Siberist ära ja 6. dets 1941 alustas vastupealetungi
okupeeritud riikide iseseisvus. 1943: · 3. 09 Ameerika ja S. Br vägede korraldatud dessant Sitsiiliasse, seejärel ka Itaaliasse. Mussolini kukutati. Saksa väed sisenesid Itaaliasse. · Nov S ägedate lahingutega liitlasvägede liikumine Rooma peale tõkestamine, Itaalia langes sõjast välja. · Teherani konverents, kus lääneriigid tegid NSVLile järelandmisi, tunnustades selle 1941. a piire. 1944: · 6.06 lääneriikide sõjajõud maabusid P-Pr-l Normandias, Saksa kaitse kokku varisemine. · 25. 08 liitlasväed vabastasid Pariisi. · Detsember S koondas läänerindele diviisid, saavutades algselt edu, hiljem aga kehvade ilmastikuolude tõttu löödi tagasi. 1945: · veebruar Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO
1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks
1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks
· Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korraldusi. · Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Sõjategevus 1941. aastal · 22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning kaks nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. · Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. aasta suvel Punaarmee vastu ka metsavennad. Relvastatud metsavendade võitlus on saanud ajaloos tuntuks kui Suvesõda.
Ü. Kõiv NSV Liit pärast Teist maailmasõda 1. Sissejuhatav meenutus a) NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja · MRP · agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine 2. Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? · osa Poolast · Baltikum · osa Soomest · osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast)
Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988). Seadusandlik võimuaorgan oli Eesti NSV Ülemkogu ning täidesaatev võim oli Eesti NSV Ministrite kogu. 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi (Petseri jaNarva tagune ala). 1950 kaotati maakonnad (13), asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka
Uued konfliktid:demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelisi suhteid.Varises kokku Versailles` süsteem.1935 tühistas selle Saksamaa ühepoolselt.(asuti looma uut lennuväge,sõjalaevastikku ja kehtestas sõjaväekohustuse).1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni sobing:1938.nõudis Sm TsehhoSlovakkialt Sudeedimaad,mida nad ei saanud, Tsslov.k...
vastavalt rahule loobuma Karjala maakitsusest. 1940. okupeeris Punaarmee Eesti, Läti ja Leedu. Võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja Bukoviina. KOLMIKPAKT Hitler hakkas valmistuma kallaletungiks NSVL'e, seetõttu soojendati suhteid Itaalia ja Jaapaniga. Sügisel 1940 sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'E MRP järgset mittekallaletungilepingu punkti ei kavatsenud kumbki pool täita. 22. juuni 1941 tungis Saksamaa ootamatult kallale NSV Liidule, ennetades nende rünnakut 2 nädalaga. NSV Liidus hakati seda sõda nimetama Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpul toimus murdelahing, kus Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. JAAPAN RÜNDAB USA'D 7. dets 1941 ründas Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus olevat Pearl Harbor'i mereväebaasi. Jaapan oli USA'le sõda kuulutatud, sellega ühinesid Saksamaa ja Itaalia.
Ü. K. NSV Liit pärast Teist maailmasõda Sissejuhatav meenutus a) NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja MRP agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine b) Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? osa Poolast Baltikum osa Soomest
Soostudes Nõukogude Liidu mõjusfääriga Ida-Euroopas, soovis Saksamaa küll esialgu Leedu jäämist enda mõju alla, kuid loobus hiljem ka sellest Nõukogude Liidu kasuks. Lääneriikide meelehärmiks sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP), millele 28. septembril järgnes sõprus- ja piirileping. Need kokkulepped tegid Nõukogude Liidust ja Saksamaast sisuliselt liitlased, kuigi ei kohustanud Nõukogude Liitu sõtta astuma. Välksõjad 1939 1941 MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning avati Saksamaale tee agressiooniks Poolasse ja Nõukogude Liidule lääne suunas. Suurbritannia andis küll Poolale täiendava tagatise, sõlmides 25. augustil sõjalise Liidu lepingu, kuid Saksamaa, kes tundis seljatagust ida pool kindlustatuna, ei tõmbunud tagasi, vaid tungis 1. septembril Poolale kallale. 17. septembril ründas Poolat ka Nõukogude Liit
relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga peaaegu kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustati ka hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said väga kuulsaks oma metsikustega. Tavaliselt kuulusid sinna okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimesed, kuid isegi neid üksusi täiendati sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased
Itaalia, Jaapan, Saksamaa Millise kahe riigi agressiooni ohvriks langes Poola? 01. septembril 1939. aastal Saksamaa 17. septembril 1939. aastal Nõukogude liit Millist sündmust teatakse Katõni massimõrvana? 1940 Katõni küla lähedal toimepantud sõjukuritegu Millised olulised sündmused toimusid järgnevatel daatumitel Teise maailmasõja ajaloos? 01. septembril 1939 Esimese maailmasõja algus 22. juuni 1941 Saksamaa ründas NSV liitu 07. detsember 1941 Jaapan ründab USA mereväebaase Pearl Harboris 06 juuni 1944 Liitlasväed tungisid Saksa poolt okupeeritud Euroopasse 08. mai 1945 Teise maailmasõja lõpp USA heitis Teise maailmasõja ajal kahele Jaapani linnale aatompommi. Nimeta need kaks Jaapani linna. Hiroshima ja Nagasaki Mis aastal leidsid pommitamised aset? 6 august 1945- Hiroshima, 8 august 1945 - Nagasaki
Eestlased 2. maailmasõja ajal Eesti Vabariik kaotas iseseisvuse pärast seda, kui sõlmiti MRP Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel. Sellega algas ka teine maailmasõda. Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel NSVL-ile kallale. Selle käigus okupeeris Natsi-Saksamaa muude alade hulgas ka Eesti. 1944. aasta sügisel lõppes Eestis Saksa okupatsioon ning Eesti sattus jälle NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda ei olnud eestlastele kerge- tuli teha palju valikuid. Eesti pidi valima kas, nõustuda NSVL-i baaside lepinguga ja astuda vastu Punaarmee okupatsioonile või mitte nõustuda. Samuti pidi Eesti valima, kas alluda riigikorra muutumisele või mitte. Suvest aastal
jaanuaril 1928. • Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. • Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha - vahetusrahad loeti riigi võlaks. • 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta. KROONI KÄIBELT KAOTAMINE • 25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla. • 1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat. • Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941. TAGASI KROONILE ÜLEMINEK • 1987 isemajandava Eesti porjektis avaldati mõte • 1989 18.mai allkirjastati „Eesti NSV isemajandamise alused“ ja võeti kurss kroonile üleminekuks • 1. jaanuaril 1990 taasasutati Eesti Pank • 27. märt 1991 moodustati rahareformi komitee • 17.juuni 1992 ilmus dekreed „Rahareformi läbiviimisest“ • 20. juunist kella neljast hommikul oli ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon EESTI KROON 1992–2011
Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping JÄTKUSÕDA 1941 1944 NL ja Soome Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu. TALVESÕDA 1939 -1940 NL ja Soome Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa Viiburi läänist ja muid alasid Suur Isamaasõda 1941-1945 Leningrad oli blokaadi all USA lülitumine sõtta 7. dets 1941. A ründas Jaapan USA mereväebaase. USA kuulutas seejärel Jaapanile sõja. Murrang Teises maailmasõjas liitlaste kasuks 1942 1943 Stalingradi lahingud. Sakslased piirati umber
tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. · Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti
8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal alguse kohe pärast Hitleri võimuletulekut ning mõni aasta hiljem muutus see juudi rahva massiliseks hävitamiseks. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. Juute hävitati mitmel viisil: esialgu eraldati nad getodesse (juutidele mõeldud linnaosad).
7. Millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid? Ühiskondlik ja kultuurielu allutati kontrollile, kaotati isetegevuslike seltse, suleti ajakirju, hävitati sambaid ja raamatuid, katkestati välisside. Kõik eraettevõtted riigistati, talu võis olla maksimaalselt 30ha. Raha ja elatusreformi tulemusena langes elatustakse, tekkis toidu ja tarbeesemete kriis. 8. Millal oli Eestis 1. massiküüditamine, mida kujutas? 1941. aasta juunis korraldasid Nõukogude võimud NSVL-i lääneosas, mis olid 1939-1940 impeeriumiga liidetud, mastaapse küüditamise. Eestist küüditati üle 10 000 inimese. Enamik küüditatuist olid kas naised-lapsed või vanainimesed. Umbes 3000 olid täiskasvanud mehed, kes üldiselt saadeti GULAG-i laagritesse, kus enamik neid suri. Kokku suri küüditamise tagajärjel umbes 6000 inimest. Arvatavasti on tegemist ühe suurema tragöödia ja inimsusevastase kuriteoga Eesti ajaloos
Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, kuid üksusi täiendati sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Kokkupõrgetes Saksa regulaarvägedega hävituspataljonis hävisid. Punaarmee poolel osalesid ka 22. Territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased
”Deutscher Chansons” ja pakub neid Ernst von Wolzogenile esitamiseks Berliini kirjanduslikus kabarees ”Überbrettl”. Wolzogen ostab laulud ”Öörändur” (”Nachtwandler”) ja ”Igale oma” (”Jedem das Seine”). Viini teatrile ”Armsale Augustinile” (”Zum lieben Augustin”) kirjutab Schönberg laulu ”Sest ajast kui ma nii palju naisi nägin” (”Seit ich so viele Weiber sah”), tekst Emanuel Schikanederi raamatust ”Spiegel von Arkadien”. 27. jaanuaril 1941 sünnib poeg Lawrence. Arnold, Gertrud ja Nuria saavad USA kodakondsuse. Salzburgis sureb vend Heinrich. 7. augustil 1941 on dateeritud kaks fragmenti orelisonaadist (Sonate für Orgel). Augustist oktoobrini 1941 kirjutab Variatsioonid ühele retsitatiivile orelile (Variationen über ein Rezitativ für Orgel) op. 40. Augustis 1946 sai südameataki, kuid jäi ellu ja peale seda muutus tervis kõvasti halvemaks. Aastal 1949 ei olnud Schönberg enam võimeline halva tervise tõttu oma 75
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
