Gustav
Raud oli
maalikunstnik . Sündis 5. Oktoobril
1902 ja suri 14. Märts
1968. Kunstniku abikaasa oli Liis Raud, ema oli
Liisa Tomingas ning
isa Jüri Tohver. Gustav Raua elupaigaks kujunes Tartu, kus ta
viimaseil aastakümneil elas küllaltki tagasitõmbununa.
Gustav
Raud alustas õpinguid 1923. Aastal ning lõpetas kõrgema
kunstikooli „
Pallase “ 1934. Aastal. 1940-1941 oli ta Kunstnike
Kooperatiivi Tartu osakonna esimees, 1941-1943 Tartu Kunstibüroo
juhataja ja 1945-1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud.
Gustav
Raud oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete
kultuuritegelaste karakterportreesid. Samuti on viljelenud ka
maastikumaale, natüürmorte ning monotüüpiat. Ta sai
tuntuks peamiselt tabava karakteritaotlusega maalitud portreedega. Ta maalis
ka maastikke ja natüürmorte pallaslastele iseloomulikus
heledale-tumedale baseeruvas käsitluslaadis. Tema kuulsaimaks
teoseks on "Aias", millel ta kujutab oma abikaasat.
Tavaliselt paigutas ta oma portreedes figuuri tumedale taustale,
püüdes iseloomustada modelli näoilme kaudu. Gustav Raua varasema
portreeloomingu tüüpilisteks näideteks on 1934. aastal mnaalitud
tarbekunstnik K. Siim-Juse portree ja 1935. aastal maalitud
kirjandusteadlase
Lille Tohveri portree.
Gustav
Raud annab oma varasemais hoogsates linna- ja maastikuvaadetes
kompositsioonidele atraktiivse ülevalt alla suunatud raskusi ja
põnevate värvipuäntidega kohati ekspressiivse alatooni.
Samal
aastal maalitud "Natüürmordis aedviljadega" (1935)
väljenduvad nii "Pallase" tolleaegsete õpilaste kui ka
Gustav Raua enda iseloomulikud taotlused. Rohelisele toonile
paigutatud kollane kõrvits, punane peet ja rohelised sibulavarred
moodustavad maalilise terviku, milles erilise kõla saavutab sooja
punase, särava kollase ja maheda rohelise akord. Kunstnikule oli
omane tugev eseme materiaalsuse ning plastilise vormi rõhutamine,
mis tuleb selgelt esile.
Gustav
Raud oskab oma modelle karakteriseerida mitte ainult hästi valitud
žesti, vaid ka ilmekate detailide abil. Selliste karakterportreede
hulgast paistab silma küllaltki siledas laadis maalitud Jaan
Vahtra portree (1936), milles portreeritava rahutu mitmepalgeline
kunstnikunatuuri iseloomustamisel räägivad kaasa figuuri iseteadlik
hoiak,
piip ja akordion.
Gustav
Raua maalijatemperament avaldus spontaansemalt arvukates maastikes ja
linnavaadetes. Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega,
sulavas värvigammas, mida
kaunistavad erksad valged,
kollased ja
kahkjasinised laigud, on kunstnikul õnnestunud säilitada lahkuva
talve meeleolu raagus puudega
pargis ("
Pajud " 1937).
TeosedNatüürmordid - Natüürmort. Õli, lõuend. 1965
- Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946.
Maastiku- ja linnavaated - Aias. Õli, lõuend. 1938
- Pajud. Õli, lõuend. 1937
- Kanepi maastik . Õli, lõuend. 1942 66,8 x 92 signeeritud
- Allee . Õli, lõuend. 1938
Portreed - Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm
- Jaan Vahtra portree. Õli, lõuend. 1936
- K. Siim-Juse portree. Õli, lõuend. 1934
- Lille Tohveri portree. Õli, lõuend. 1935
- Helilooja Eduard Tubina portree. Õli, lõuend. 1941 100 x 81. Signatuuriga.
Kõik kommentaarid