kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus NSVL Eestiga suhteid aga pingestama, süüdistades teda baasidelepingu rikkumises. 16. juunil esitas ta ultimaatumi, nõudes kümnete tuhandete nõukogude lisasõdurite sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu ja nõnda toimus Eesti ala sisuline okupeerimine. Vastavalt Saksa-Nõukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ehk Umsiedlung, mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni. 21. juunil seati Eestis NSVL-u nõudmisel ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre, millega Eesti muutus ka poliitiliselt NSVL-st sõltuvaks. Peagi toimusid ka nõukogulikud 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus NSVL-meelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis muudeti Eesti Vabariik Eesti NSV-ks ja Varese valitsus "palus" Eestit Nõukogude Liiduga liita, anneksioon toimus 6. augustil, mil NSVL-i Ülemnõukogu Varese "palve" rahuldas.
1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II MS-s? Stalingradi lahing- 1942. 14)Missuguses lahingus tegi Saksamaa viimaseid katseid võitmiseks? Kurski lahingus- 1943. 15)Millal ja kus avati Teine rinne? Prantsusmaal- 1943.a.
14 aug 1941- Atlandi harta 7 dets 1941- Pearl Harbouri ründamine Jaapani poolt Nov 1942- veeb 1943- Stalingradi lahing , El alamein. Juuni-august 1943- Kurski tankilahing 6 juuni 1944- II rinde avamine, Normandia dessant. 22 sept 1944- punaarmee vabastas Tallinna 2 mai 1945- kapituleerus Berliin 8 mai 1945- kapituleerus SM 6-9 aug tuumapommi kasutamine 2 sept 1945 sõja lõpp, kapituleerus Jaapan. IIMS perioodid I sept 1939-nov 1942 a)sept 1939- 22 juuni 1941 sõja algus, sõja kuulutamine, Poola ründamine,SM edu läänes, Balti okupeerimine b)22 juuni 1941-7-8 dets 1941 SM-NSVL sõda. c) dets 1941- nov 1942 Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine(usa sõttaastumine, SM edu NSVL vastu) II nov 1942- juuli 1943 SM lüüasaamise algus- Stalingradi lahing,El Alamein, Kursk III aug 1943-aug 1945 Sakslaste ebaedu, Hitleri vastane koalitsioon, II rinde avamine euroopas, Sm kapitulleerumine, Hiroshima ja nagasaki aatompomm, 2.sept Jaapan kapitulleerus.
Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept 1944: Saksa vägede lahkumine Eestist. Otto Tiefi valitsus. 22. sept 1944: Punaarmee vallutab Tallinna. Nõukogude okupatsioon Riiklike institutsioonide kaotamine/asendamine. ENSV Ülemnõukogu (parlament). Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Nõukogude Liidu konstitutsioon. Kommunistlik partei (ainus)
четыре океанских театра (Атлантический, Тихий, Индийский и Северный) Этапы Второй Мировой Войны Вот основные этапы Второй Мировой, которые сегодня выделяют исследователи 1) Первый этап с 1 сентября 1939 г. по 21 июня 1941 г. - Период европейского блицкрига Германии и союзников 2) Второй этап - 22 июня 1941 г. – примерно середина ноября 1942 г. - Нападение на СССР и последующий провал плана «Барбаросса» 3) Третий этап - вторая половина ноября 1942 г. – конец 1943 г. - Коренной
koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus Metsavennad võitlesid NSVL vastu Purustati sideliine, raudteeliine, rünnati NL väikseid salke. Mõnes vallas oli võim metsavendade käes Saksa okupatsioon Loodeti taastada EV iseseisvus, saksa väed olid oodatud Eesti Omavalitsus-sakslaste korralduste elluviimiseks Repressioonid-juutide, eestimeelsete, kommunistide vastu Linnades toidukaardid, kõik toodang saadeti Saksamaale
Eesti teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioon 1940. Saksa okupatsioon 1941. Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine
Juuniküüditamine Juuniküüditamine toimus 1941. aasta juunis. See pandi toime Nõugokude Liidu poolt ja selle käigus aeti oma kodudest välja ja viidi teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov.
Sõlmijariigid: Sksm, Jaapan ja Itaalia Kolmikpakti Kohustused: 1. kohustus üksteist igati aidata 2. kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Eesmärk: 1. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II maailmasõjast eemal; 2. samas oli see oluline see ka Saksamaale, saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud). Kolmikpaktiga liitus aja jooksul ka teisi riike: Slovakkia (oli Sksm sõltuvuses), Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kartsid Moskvat; Rumeenia soovis tagasi saada Bessaraabiat) ja Soome (kättemaks NSVL-le) BALKANI VALLUTAMINE Oktoobris 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat, kuid sai lüüa ja Mussolini palus seejärel Hitleri abi. Hitler suutis Sksm võimu alla saada Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia ja 1941. aasta aprilliks ka Kreeka
Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. (Molotov - Ribbentropi pakt.) Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tähtsamad sõjad Talvesõda (30. nov. 1939 – 13. märts 1940) Rünnak Pearl Harborile ( 7.detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945) Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. Enne seda teeb Hitler Berliinis enesetapu ja USA saadab kaks aatompommi Jaapanisse. Saksamaa ja Jaapan andisid alla ja sellega oli soda lõppenud. Okupatsioonid Eestis Nõukogude okupatsioon (1940-1941)
* korraldati ümber kultuurielu Suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati (mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.) * viidi läbi repressioone (=karistamisi, hukkamisi, tagakiusamisi) Kannatasid nii nõukogude korra vastased kui lihtsalt süütud inimesed. Arreteerimised algasid juba 17. juunil 1940. Tuhandeid inimesi vangistati ja hukati nn. esimesel nõukogude aastal (1940-41). 14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tulid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) IV Sõjategevus 1941-1945 22
asemele tulid rublad). * korraldati ümber kultuurielu Suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati (mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.) * viidi läbi repressioone (=karistamisi, hukkamisi, tagakiusamisi) Kannatasid nii nõukogude korra vastased kui lihtsalt süütud inimesed. Arreteerimised algasid juba 17. juunil 1940. Tuhandeid inimesi vangistati ja hukati nn. esimesel nõukogude aastal (1940-41). 14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tuid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) IV Sõjategevus 1941-1945 22
endale kohustuse üksteist igati toetada. 1939. aasta hilissügisel toimunud sõda NL-i ja Soome vahel, hakati nimetama Talvesõjaks.NL lootis kiiresti kehtestada Soomes punavõim, kuid nende visa vastupanu tegi selle võimatuks.1940 kehtestari Moskvas rahu. Soomlased loovutasid küll Karjala, kuid säilitasid tähtsaima-iseseisvuse. 1940. aasta lõpus kinnitas Adolf Hitler NSV Liidu vastase välksõja salajase kava ehk Barbarossa Plaani, mille kohaselt pidi Wehrmaht ületama Nõukogude piiri 1941. aasta kevadel. 22. juunil 1941. aastal, st veidi hiljem, kui oli planeeritud, alustas Saksamaa koos Rumeenia ja Itaaliaga plaani elluviimist. Järgimstel päevadel astusid sakslaste poolel sõtta Slovakkia, Ungari ja Soome. Ei suutnud plaani teostada. Atlandi harta-Dokument milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Osalejad olid USA(Roosevelt), Inglismaa(churchill) Lepiti kokku vastastikuse sõjalise abi osutamine NL-iga
Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug 1941. a Suurriigid ei taotle käimasolevas sõjas territoriaalseid vallutusi, suurriigid ei ole nõus muudatustega, mis ei ole kooskõlas sealsete rahvastega, suurriigid austavad kõigi rahvaste valida endale sobiv valitsusvorm. Jätkusõda- 1941 sept- 1994 Soome ja NSVL vaheline sõda Uus kord- Selle käigus hukati 6 miljonit juuti,natsid kehtestasid oma korra. Holocaust- Sakslaste poolt juutide vastu pandud genotsiidi tähistamine, Ühinenud Rahvad- on ühisdeklaratsioon, 1
Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug 1941. a Suurriigid ei taotle käimasolevas sõjas territoriaalseid vallutusi, suurriigid ei ole nõus muudatustega, mis ei ole kooskõlas sealsete rahvastega, suurriigid austavad kõigi rahvaste valida endale sobiv valitsusvorm. Jätkusõda- 1941 sept- 1994 Soome ja NSVL vaheline sõda Uus kord- Selle käigus hukati 6 miljonit juuti,natsid kehtestasid oma korra. Holocaust- Sakslaste poolt juutide vastu pandud genotsiidi tähistamine, Ühinenud Rahvad- on ühisdeklaratsioon, 1
allveesõda (dessant Inglismaale jäi siiski ära) 5. septembril 1940 kuulutas USA välja neutraliteedi. Samas lubas USA müüa Suurbritanniale ja Prantsusmaale relvi ja strateegilisi materjale ning transportida neid vaid Briti ja Prantsuse laevadega nn. lend-lease. 27. sept. 1940.a. sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati abistada. Kolmikpaktiga ühinenud riike hakati nimetama teljeriikideks. Sõjategevus 1941 1941.a. esimesel poolel käisid lahingud Vahemerel, kus sakslased ja itaallased üritasid merelt ja õhust hävitada Inglise merejõude. Samal eesmärgil tungisid itaallased Albaaniast Kreekasse, kuid edu nad ei saavutanud. 6. aprillil 1941 algas Belgradi rünnakuga Saksa armee sõjakäik Balkanil. 10. aprillil sisenesid sakslased Zagrebisse, 13. aprillil Belgradi ning 17. aprillil kapituleerus Jugoslaavia armee. Jugoslaaviasse tungisid sakslased koos Itaalia ja Bulgaaria vägedega.
kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt, Churchill
-Märts Saksa hakkas nõudma et Poola loovutaks Danzigi ja kaotaks Poola koridori. Suurbrit. Ja Pr. polnud sellega enam nõus. -23aug. sõlmiti MRP (Moskvas) Mittekallaletungileping N.L ja Saksa vahel 10aastaks ja lubadus jääda neutraalseks, kui üks peaks alustama sõda kolmanda riigiga. Tegelikult sisaldas see veel lisaprotokolli, kus lepiti kokku Poola jagamises ja Ida-Euroopa jaotamises Saksa ja N.L vahel. MRP sõlmimisega muutusid Saksa ja N.L. liitlasteks 20aug. 1939 22juuni 1941 mil Saksa alustas sissetungi NSV Liidule. MRP päästis valla II MS Pärast MRP sõlmimist, võis Saksa kallale tungida Poolale(1.sept 1939). 17.sept. 1939 tungis NSVL Ida-Poolasse. NSVL võis alustada Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia(Moldova) ja Ida- Poola okupeerimist. Esialgu oli Leedu määratud Saksale, Hiljem Saksa loovutas selle NSVL- le. 28sept. 1939 Baaside Leping Vastastiku abistamise pakt EV ja NSVL (Sama ka Läti ja Leeduga). Tulemuseks sõjaväebaaside loomine
.. · Kolmikpakt: Saksa-Itaalia-Jaapani liit. Hiljem liituvad Ungari, Rumeenia, Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia. · August 1940 vallutab Itaalia Somaalia. · Septembris 1940 alustab Itaalia pealetungi Egiptusele, kevadel abiks Saksa (Aafrika korpus + Rommel). Egiptus neile. · Oktoobris 1940 Itaalia sõjakäik Kreekasse, appi tuleb Saksa Kreeka vallutatud 1941-ks (+ Jugoslaavia; Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria Saksa liitlased). ,,Barbarossa" plaan 1941... · Saksa välksõjaplaan NSVL vastu. · 22.juuni 1941 ründab Saksa (koos Rumeeniaga, hiljem liituvad Itaalia, Soome, Ungari ja Slovakkia) NSVL-i. Ka NSVL-il plaan sakslased kiiresti maha suruda. · NSVL polnud valmis kaitsesõjaks: Saksa väeüksused Nord, Mitte ja Süd vallutavad Baltikumi, Valgevene ja osa Ukrainast. · Vallutati Kiiev ja siis Moskva (osa üksusi Leningradi alt ära).
17. juuli 1940. Valimistulemused tehakse teatavaks, Vabaduse väljaku miitingul nõutakse Eesti ühendamist NSV Liiduga. 21. - 23. juuli 1940. Riigivolikogu istungijärk; Eesti nimetatakse ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks; K. Päts vabastatakse presidendi kohalt. 6. august 1940 Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. 25. august 1940 Eesti NSV konstitutsiooni vastuvõtmine. November 1940. Rahareform (1 kroon = 1,25 rubla). 14. juuni 1941. Massiline küüditamine Siberisse. 22. juuni 1941. Nõukogude-Saksa sõja puhkemine. Suvi 1941. 22. Territoriaalse Laskurkorpuse võitlused Wermachti vastu. 7. juuli 1941. Sakslased ületavad Iklas Eesti piiri. 28. august 1941. Saksa väed vallutavad Tallinna. 21. oktoober 1941. Täielik Saksa okupatsioon. 1942. Kuulutatakse välja vabatahtlike värbamine Eesti Leegioni. Detsember 1942. - jaanuar 1943. 8. Eesti Laskurkorpus sõdib Veljike Luki all. Suvi 1943
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soo...
· , , -- o , · , , · , - · -- , -- · 1906 . · · 1908 · 1914 ; 1916 [7]. «». « » 1910 · . 1910 .. " " (500 ), . · 1912 . . · 1917 , · 1918--1919 ; «», «-», « ». (1922- 1939). · « » · « » · « » · - « », « » · 1939 · 31 1941 () · 2 1941 · · · , , , . - , . ! 2015
1939. aastal algas Talvesõda 1. september 1939 algas WWII 17. september 1939 tungis NSVL Poolasse 1940. aastal sõlmiti Kolmikpakt Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat 1940. aastal vallutas Hitler: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi ja Prantsusmaa. NSVl vallutas Läti, Leedu ja Eesti 22. juunil 1940 alistus Prantusmaa Compiegne'i metsas 1941. aastal allkirjastati USA ja Inglismaa vahel Atlandi Hart 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSVL 7. detsember 1941 ründas Jaapan USA laevastikku Pearl Harboris 25. juunil 1941 algas Jätkusõda soomlaste ja NSVL vahel 1942. aastal kaotasid jaapanlased Midway atolli juures merelahingu USA-le 1942. aastal kirjutati alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile 24. oktoober 1945. ÜRO asustamine Mannerheim- Soome riigipea Churchill- Inglismaa peaminister Roosevelt- USA president Chamberlain- Inglismaa peaminister enne Churchilli
· 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle) Sõjategevus 1940-1941 · 16.07.1940 õhurünnakud Suubritannia vastu - "lahing Inglismaa pärast" kuni sept. 1940 · apr. 1940 Balkani vallutamine (Jugoslaavia ja Kreeka purustamine) · Itaalia rünnak Egiptuse vastu sept. 1940 · Dets. 1940 briti vastupealetung Aafrikas, edukas · 1941 märts E. Rommeli vastupealetung - britid suruti Euroopa mais 1941 tagasi Nõukogude Liidu - Saksa sõda · Saksamaa plaan "Barbarossa" (dets. 1940) kiire NSVL vallutamine 3 kontrolljoone saavutamise abil nõukogude luureorganid plaanist teadlikud · NSVL: ,,Groza" vallutusplaan Sisuliselt Barbarossa peegelpilt Saksamaa ja kogu Euroopa vallutamiseks · 22.06.1941 Saksa kallaletung NSVL-le Samal kuulutasid sõja NSVL-le ka Rumeenia, Itaalia,
sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis.Sellele kirjutasid alla Jaapani saadik Saksamaal Saburo Kurusu, Saksamaa juht 09/27 Adolf Hitler ja Itaalia välisminister Galeazzo Ciano. Kolmikpakt /1940 Kolmikpaktiga tõotati üksteist toetada. 20. novembril 1940 liitus paktiga Ungari, 23. novembril 1941 Rumeenia ja 1. märtsil 1941 Bulgaaria.Kolmikpaktiga liitunud riike nimetatakse Teljeriikideks. Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 06/25 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses Jätkusõda /1941 loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks.Tulemuseks Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu.
1.Aastaarvud . * 1. sept. 1939- 2.sept. 1945 : Teine maailmasõda. * 7 dets. 1941 : Ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. * 8-9 mai 1945 : Võidupüha, saksamaa kapituleerus, berliin langes. 9 mai lõppes sõda nõukogude liidu jaoks. *29sept. 1988: müncheni kokkulepe *6 juuni. 1944: avati teine rinne läänes *23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms *Stalin: NSV liidu diktaator, kommunistliku partei juht. *Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht, juhtis soomet talvesõjas venelaste vastu. 3. mõisted * Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts.
28. Sept sunniti eesti alla kirjutama baaside lepingule. *1940 juunis nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riiki. *Punaarmee okupeeris Eesti 17. Juunil *Mõned päevad hiljem korraldas Moskva töörahva revolutsiooni. *6. August 1940 võeti Eesti NSV Liidu koosseisu. Eestist sai ENSV 2. Nõukogude okupatsiooniperiood 17.juuni 1940-28. august 1941 *Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. *Kehtestati NK konstitutsioon ja seadused * Loodi uued kõrgemad riigiorganid *Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud partei *Käivitati ulatuslikud repressioonid(repressioon- mahasurumine, karistamine)
sept 1945 MRP - mittekallaletungi leping Nats-Sm ja Nõukogude Liidu vahel – 23.aug 1939 Austria anšluss – Saksamaa okupeerib Austria 1938 Münchenis sobing – 29.sept 1938 – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile. Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus (Pearl Harbar) 7.dets 1941 Kolmikpakt –Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt 1940
3) Müncheni kokkulepe (sobing) Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Tsehhoslovakkia vaheline kokkulepe, mis andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine
II MAAILMASÕDA Soome ja Nõukogude Liit 08.12.1941 22. Juuni 1941 USA kuulutas Jaapanile sõja 01.09.1939-02.09.1945 Saksamaa tungib Nõukogude Jõudude vahekord peale Pearl Nõukogude Liidu ja Saksamaa Liidule kallale. Harbour'it sõda (22.06.1941-08.05.1945) Liitlasvägede kasuks, sest USA
Anu Käärik KIRJASTUSTEGEVUS ja RAAMATULEVI EESTIS AASTAIL 1940- 1944 Referaat Juhendaja: M. Muru Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Raamat kui kommunikatsioonivahend..............................................3 2. I nõukogude period aastatel 1940 1941...........................................4 3. Raamatuala korraldus Eestis nõukogude võimu esimesel aastal................4 4. Kirjastustegevuse reorganiseerimine................................................5 5. Trükinduse ümberkujundamine................................................... ..6 6. Kokkuvõte 1940, 1941 aastatel toimunust......................................... 7 7. Eesti Raamat II Maailmasõja ajal aastatel 1941- 1944...........................7 8
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
Sisukord Sissejuhatus Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884. aastal Tallinnas ja suri 29. märtsil 1949. aastal. Ta oli tuntud Eesti teatritegelane ja näitleja. Lavategevust alustas ta 1898. aastal Estonia teatris. Enne Esimest maailmasõda siirdus ta mõneks ajaks ka Ve- nemaale lahkhelide tõttu, ning töötas nii Nizni teatris Novgorodis kui ka Nikitski teatris Moskvas. 1941. aastal mobiliseeriti ta reservohvitserina Punaarmeesse. Teisel maailmasõjal tegutses rindetruppides, sõites mööda Nõukogude Liitu, esi- nedes evakueeritutele ja Eesti laskekorpuse sõjameestele. Tema saavutusi on ka ametlikult hinnatud. 2 Paul Pinna lapsepõlv Paul Pinna sündis Tallinnas linnaametniku perekonnas. Tema kodumaja Raekoja plats 4 on säilinud siiamaani
NSV Ülemnõukogu(parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus). Viimastel aga puudus võim ja nemad täitsid Moskva korraldusi. Riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainus lubanud poliitiline erakond. Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, majanduseliit ja kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid. Hakati arreteerima inimesi kõigist ühiskonnakihtidest ja see tipnes 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed saadeti aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Suleti ajakirju, ajalehti ja seltse. Hävitati mälestusmärke, sambaid, raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed naaberriikidega. Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted(riigistati)
sõda, Maginot` ja Siegfried`i liinid 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale. Septembri lõpuks Poola purustatud - maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule; ühine võiduparaad Varssavis Katõn Soome Talvesõda 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Moskva rahulepinguga: ● Soome kaotas Karjala alad koos Viiburi linnaga ● Soome pidi loovutama mereväebaasi Hanko poolsaarel Saksamaa Nõukogude Liidu vastane sõjakäik ● 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu – Barbarossa plaan. Rahvakomissaride Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. ● Saksa armee hõivas 1941.a. sügiseks suure osa NSVLiidu Euroopa osast, sealhulgas Baltimaad, vt atlas kaart 142, lk 82 ● Rünnak rauges 1941.a. sügiseks – ei suudetud vallutada L eningradi, algas blokaad ● Detsembri alguseks olid saksa väed jõudnud Moskva alla, P unaarmee suutis
Saksamaa järjest Norra, Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning ründas Prantsusmaad. · 5. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti, Läti ja Leedu · 1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu. · Saksamaa püüdlused: Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi. 22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu 10.detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris. Lepingud · 1940.a sügisel sõlmiti Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. · 1941.a augustis kirjutasid USA ( Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Churchill ) alla Atlandi hartale, milles olid kirjas sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: 1.Sõjas ei otsita omakasu. 2. Aidatakse sõjas okupeeritud riikidel uuesti vabaks saada. 3.1942
mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1.september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja algus 3.september 1939 Saksamaale kuulutavad sõja Inglismaa ja Prantsusmaa 17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmimise juuli 1942 kuni veebruar 1943 Stalingradi lahing novembri lõpp 1943 Teherani konverents 6.juuni 1944 algab operatsioon ,,Overlord" veebruar 1945 Jalta konverents 8
Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV mõjusfääri, suus sundis viimane Eestit, Lätit ja Leedut sõlmima mittekallaletungi pakti. Sellega toodi Balti riikide territooriumidele NSV Liidu sõjavägi. Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSB Liit alustas 1939. aastal Talvesõda. NSV Liidu vastase välksõja läbiviimiseks koostati Saksamaal Barbarossa plaan, mille järgi piirati ümber Leningradi linn ja jõuti Moskva linna lähistele. 1941. a. suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid SuurBritannia, Nõukogude Liit ja USA. Sõjasündmused Euroopas lõppesid 8.mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2. Leia järgnevast loetelust 6 riiki, mis olid juuniks 1941. Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõja puhkemist. Austria, Tsehhoslovakkia 4. Ajaloolised isikud: USA president 1933-1945: Roosevelt
· Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS lõppes Jaapani kapituleerimisega. Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid. 1941. a suvel algas Sm kallaletung NSVLle 1941.a detsembris Jaapani rünnak USAle Lahingud Stalingradi (17.07.1942 02.02.1943) Midway merelahing (7. juuni 1942) Moskva lahing (1941-1942) EESTI: NSVL´i okupatsioon:
sai Eesti, Soome, Läti, Leedu, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ja Bessaraabia, saksamaa sai ülejäänud. II MS algas 1. sept. 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale, samuti alustas tegevust punaarmee. Talvesõda toimus 1939 nov. 1940. a. märtsini Soome ja N-Liidu vahel, sest N-Liit tahtis Soomesse tungida. 1940. a. vallutas Saksamaa Taani, Norra, Hollandi, Belgia ning Põhja-Prantsusmaa. Saksamaa N- Liidu vastast plaani kutsuti `Barbarossa plaaniks', see nägi saksa vägede sissetungi 1941. a. kevadel, moskva pidi pooleteise kuuga alistuma. Venelased osutasid aga tugevat vastupanu ning Sakslased ei olnud arvestanud Venemaa külma talvega. Saksamaa ja N-Liidu sõda algas 22. juunil 1941, Moskva lahing toimus1941. aasta hilissügisel. 1941. a. Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hata, milles otsustati, et ei muudeta territooriume, USA ja Suurbritannia ei taotle uusi alasid ning rahvaste õigus enesemääramisele. 1942. a.
1944. 1940-1941 toimusid küüditamised, et rahvast hirmutada ja mässu vältida ning rahval vabadust ei olnud. Elu oli raske, tööd tuli teha palju ja õiglast tasu selle eest ei saadud. Terror eestlaste pihta oli suur. Koolides oli Eestis väga karm kord. Kogu õppeplaan tehti ümber. Õppekavast kadus usuõpetus ja asemele lisandus vene keel ja konstitutsioon. Seinadele ilmusid uued plakatid ja lapsed pidid peast teadma elementaarseid sõjarelvasid. 1941. aasta kevadel toimus Eesti suurkujude ja kultuuritegelaste tapmine. Seda nimetatakse Punaseks Terroriks. Alati leiti sellele õudusele põhjus ja seletus. Tapmine toimus massiliselt nii Tartus kui Tallinnas- isegi Patarei vanglas. Eesti kirjandus seevastu ei lõppenud. Kirjanikud jagunesid kaheks: pagulaskirjanikud ja kirjanikud, kes pidasid oma kodumaad tähtsamaks kui vabadust. Väga paljud kirjanikud põgenesid näiteks Rootsi
, . 25 1917 , , , , , . , , , . , 25 2 1917 . 1918 . 1919 , , , . . 8. 1973 1920 , . , . , . ; , , . 1922 . . , 1924 , 1933 , 1935 . . . - . . , , 1939 . , ( 160 . .). 1941--1942 , . 1941 ; , . 20 1941 . , , 7 , 200 . 1941 «» ; . 24 1945 . 1952--1957 , « » . 1960- -- 1970- . , . 1957 1985 VI XII . 1980 XXII . 9. , " " 19--22 1991 , . 1993 - , , . 3--4 1993 «» (« »). . 1995 -- , . , . 1990--- 2000- . . . 2000- . -- , , , -- «-»
· 01.09 1939 alustab sõda Poola vastu · 1940 kevadel suurpealetung Taanile, Norrale, kes alistuvad mõne tunniga · 10.05.1940 pealetung Belgiale, hollandile, Luxemburgile, Prantsusmaale · 24.06.1940 Pr kapituleerubpidi maksma hüvitist Sks-le, sõjaväe piiriks 100 000 meest, kaotab territooriumeid ka It-le · Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures.esimeste tundidega sõidavad tankid segi lennuväljad, kus asub NSVL hea sõjavärustus · Vägede rünnakud jagunevad 3 suunda:Baltikumi, Valgevene, Ukraina alade juurest · Edukas rünnak Ukrainale ja edasi lõunapoolsematele aladele · 1940 sügisel Kolmikpakt Jaapani ja Itaaliaga, millega lubati üksteist toetada
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punaarmee ridades. Punaarmeesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. 1941.-l aastal loodud hävituspataljonide eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsiooni võimudega koostööd teinud inimestest, üksust täiendati tihti sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Kokkupõrgetes Saksa regulaarvägedega hävituspataljonid purustati. 22. territoriaalses laskekorpuses osalesid 1941. aasta lahingutes samuti eestlased. 20. juulil 1941 toimunud üldmobilisatsiooni käigus mobiliseeriti mehi Põhja-Eestist
blokid II MS eel I Berliini Rooma telg ehk teljeriikide ehk Saksamaa liitlaste ehk kolmikpakt. Siia kuulusid Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Jaapan. II Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, USA III NSVL 1939-1941 (jaan.) oli teljeriikide poole peal. · MRP (1939) · 1941 liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940 Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga. Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Bulgaaria sõdis Inglismaa, Prantsusmaa ja USAga, ei sõdinud NSVLiga. II MS algas 1. sep 1939 Saksamaa ründas Lääne-Poolat, 17
maailmasõja alguses alustas Winston Churchilliga läbirääkimisi, et leida mooduseid brittide aitamiseks. · Sept. 1940 allkirjastas Valikulise Treeningu ja Teenistuse seaduse, mis tähendas, et kõik mehed vanuses 21-35 pidid registreerima ennast nimekirja, kust valitsus loosiga värbas inimesi. Ka viis ta läbi Hävitajad baaside vastu lepingu Suurbritanniaga, millega USA andis brittidele 50 hävituslaeva maaõiguse eest Briti aladel. · Märts 1941 allkirjastas Lend-Leasi seaduse, millega USA sai anda sõjalist varustust Suurbritanniale, Hiinale, NSV Liidule jt riikidele, lõpetades USA neutraliteedi. Kokku osutati abi aastatel 1941-1945 50 miljardi dollari ulatuses, mida abistatud riigid ei pidanud pärast sõda tagasi maksma. · August 1941 allkirjastas Churchilliga Atlandi Hartaga, millega pandi paika esimesed sõja lõpu tingimused.
pankuritelt, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud alade tööstused. 3) NSV Liidu suureks paisutatud Punaarmee vajas tegevust. Ideoloogilised eeldused: 1) Saksamaa soovis ruumi aaria rassile. 2) Hitler soovis kommunismi eksportida. 7. Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSV Liidu sõjategevus 1939.-1940. Kuidas käitusid mõlemad riigid vallutatud aladel? 1939. 1941.aastatel olid Saksamaa ja NSV Liit vallutanud järgmised alad : 1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Luxenburg, Põhja Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid.
* korraldati ümber kultuurielu Suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati (mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.) * viidi läbi repressioone (=karistamisi, hukkamisi, tagakiusamisi) Kannatasid nii nõukogude korra vastased kui lihtsalt süütud inimesed. Arreteerimised algasid juba 17. juunil 1940. Tuhandeid inimesi vangistati ja hukati nn. esimesel nõukogude aastal (1940-41). 14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tulid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) 1. sept. 1939 algas Teine maailmasõda. 22
Alistati ka Jugoslaavia. 1941. aastaks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki. Natsida vallutatud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Juute tapeti Saksamaal, Poolas, NSV Liidu aladel ja ka mujal. Juutide saatust teise maailmasõja ajal nimetatakse holokaustiks. Saksamaa alustab pealetungi NSV Liidule MRP alusel lubasid Saksamaa ja NSV Liit 10 aasta jooksu teineteist mitte rünnata. Mõlemad teadsid, et see pole tõsi. Hitleri Saksamaa jõudis ette ja alustas 1941. aasta 22.juunil pealetungi NSV Liidu aladele. Algas sõda, mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa väed jõudsid Moskva ja Leningradi lähistele, kuid neid vallutada ei suudetud. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing millega sunniti Sakslased taganema. NSV Liidu sõdurid Jaapan ründab USA-d Tähelepanu oli pööratud sõjale Euroopas. Seda kasutas ära Jaapani valitsus. Kehtestati ülemvõimd Ida-Aasias. USA oli Jaapani plaanide vastu 7
Teise rinde avamine. Operatsioon Overlord. Kaspar Lind Eellugu • Teise maailmasõja algus – 1. september 1939 • Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõpruseleping – 28. september 1939 • Prantsusmaa kapituleerub – 21. juuni 1940 • Saksamaa tungib Nõukogude Liitu – 22. juuni 1941 • USA astub Teise maailmasõtta – 7. detsember 1941 Hitlerivastase koalitsiooni kujunemine • Lend-lease seaduse vastu võtmine – 11. märts 1941 • Suur Isamaasõda • Atlandi harta – 14. august 1941 • Teherani konverents – November kuni detsember 1943 Stalin, Roosevelt ja Churchill Teherani konverentsil Valmistused Dpäevaks • Pikk kavandamisprotsess • Maabumispäeva ja -koha valik • Sõdurite varustamine Tähtsamad väejuhid Bernard L. Montgomery Dwight D. Eisenhower Gerd von Rundstedt Osalised Liitlased 1. USA 2. Suurbritannia 3. Kanada 4. Vaba Prantsusmaa 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
