Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1941" - 501 õppematerjali

thumbnail
21
doc

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liikmeskond 4 kiiresti kasvama. 1951. a. kuulus parteisse 18 500 liiget, kelle seas oli eestlasi alla poole. Parteiliikmeid iseloomustas madal haridustase. Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed ning üha tihenev parteiorganisatsioonide võrk. EK(b)P-d juhtis sisuliselt 1941 . a. alates Nikolai Karotamm, kellest kohaliku keskkomitee esimene sekretär sai siiski ametlikult alles 1944. a. sügisel. 1901. a. Pärnus sündinud Karotamm oli 1925. a. lahkunud Hollandisse ja seal kommunistlikkus parteisse astunud. 1926. aastal sõitis ta Leningradi kongressile ja jäigi elama NSV Liitu. 1940. a. juunis suunati ta Eestisse esialgu ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks, septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär....

Ajalugu
223 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Suusatamine

Maastikust, suusarajast ja lumeoludest tulenevalt kasutatakse vahelduv ja paaristõukelist sõiduviisi(klassikalist) või uisustiili(vabastiili). Võistlusspordina harrastatakse laskesuusatamist, murdmaasuusatamist, mäesuusatamist(kiirlaskumine, slalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, mäe kahe ja kolmevõistlus), sööstlaskumist ja vigursuusatamist ning orienteerumissuusatamist(võistlusmaa läbitakse kaardi ja kompassi abil ning kontrollpunktide asukohad tuleb märkida kaardile). Võisteldakse ka kahevõistluses(koosneb suusahüppeist ja 15km murdmaasuusatamisest), suusahüppeis ning hobuse või mootorratta slepis sõites(skijoring). Esimesed suusatamisvõistlused peeti 1767 Kristiaanias(Oslos). OMde kavas on suusatamine aastast 1924(murdmasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus), 1936 lisandus mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamin...

Kehaline kasvatus
72 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ärkamisaeg Eestis 1860.- 70ndad

-70ndad) VÄLISED EELDUSED SISERIIKLIKUD EELDUSED 1. Napoleoni sõjad ning rahvuslusideed 1. Eestlastest haritlaskond 2. Slalofiilide liikumine 2. Pärisorjuse kaotamine 3. TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine. 9. Eestikeelse kirjasõna levimine....

Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Grammatika

Randvere). Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd "Eesti luule viletsused" (1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest. Välismaal tõlkis ta peamiselt soome (Aino Kallas) ja vene (Ivan Turgenev) kirjandust. ELMAR MUUK-1920-26 õppis Tartu ülikoolis,olles J.V.Veski õpilane.Arreteeriti Nõukogude okupatsiooni alguses ja ta suri Tseljabinski vangilaagris 1941 .a nov.Tähtsaim töö "Väike õigekeelsus-sõnaraamat",anti välja 10 trükki.Sõnaraamatu populaarsus oli tingitud autori oskusest leida keeleliste vaadete erisuses kuldne kesktee.Sõnaraamat oli hästi koostatud ja mugav kasutada.Kirjutas ka mitu kooliõpikut.Käänd-ja pöördkondade süsteem on tema loodud....

Eesti keel
217 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Millised olid II maailmasõja põhjused?

Samas toimusid ägedad lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Brittide vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia vallutamise kavast, kuid samas hakati Berliinis välja töötama sõjaplaane Nõukogude liidu vastu. 1941 . aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim. 1941. aasta 22. juunil tungis Saksamaa Nõukogude Liidu aladele. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast. Saksa väed jõudsid pealinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suudetud. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941...

Ajalugu
204 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

Jaapani agressioon Hiina vastu: · Jaapani kallaletung oli alanud tegelikult juba 1931.a., kui kasutades sisesegadusi Hiinas hõivasid Jaapani väed Mandzuuria (Kirde-Hiina) ja kuulutasid seal välja Mandzukuo nukuriigi (keegi peale jaapanlaste seda ei tunnustanud; vormiliselt oli iseseisev, tegelikult Jaapani kontrolli all). · 1937.a. takkinud piirikonflikti ärakasutades alustasid jaapanlased otsest sõda Hiina vastu (1937-1945; alates 1941 .aastast ka osa II maailmasõjast). · Jaapani agressiivne tegevus tõmbas enesele ka USA tähelepanu, sundides viimast pöörama vähem tähelepanu sündmustele Euroopas. 13. Austria liitmine Saksamaaga e. Anschluss 1938: (Vt. ka õpik lk.165): · Austria oli ise taotlenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari lagunemisel 1918.a., aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles`i rahuleppega. · Uuesti tõstatus Austria küsimus A...

Ajalugu
299 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda - lahingud, konverentsid

VI. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: 1. Blokid II maailmasõjas: · Saksamaa ja tema liitlased: Alates 1939.a. augustist (MRP-st) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSVL-le 22.juunil 1941 .a. võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (näiteks Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939.a.septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa- Nõukogude sõjale. 1930.ndate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn. Teraspakti sõlmimiseni 1939.a. mais; sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama...

Ajalugu
204 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti teise maailmasõja ajal

Käivitusid ka ulatuslikud repressioonid ehk surve avaldamised, mahasurumised ja karistamised. Kõigepealt vangistati või koguni hukati endised sõjaväe- või politsejuhid ning ka poliitilised liidrid, seejärel hakati arreteerima inimsesi kõigist seisustest. Kogu rahvas oli hirmul. Repressioonide kulminatsiooniks said massiküüditamised, mis algasid 1941 . aasta 14. juunil. Küüditamiste käigus viidi Eestist vägivaldselt minema üle 10 000 inimese. Minemaviidutele ei esitatud ühtegi süüdistust ning puudusid ka kohtuotsused. Inimesi valiti täiesti suvaliselt, kedagi ei huvitanud vanus ega sugu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed aga vangilaagritesse, kus kahjuks enamik neist ka raskete elutingimuste tagajärjel hukkus. Rangele kontrollile allutati ka ühiskondlik- ja kultuurielu. Suleti ajalehti-ajakirju,...

Ajalugu
224 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Jazz muusika

Paljud muusikud mobiliseeriti ja ainult vähestel-näiteks Glenn Milleril ­ õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu käia. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades New Yorgis Harlemis (neist tähtsaim oli restoran nimega M inton's Playhouse), kuhu 1941 aastal kogunes hulk muusikuid. Uus stiil ristiti hiljem bebopiks. Dizzy Gillispie seletab bebopi päritolust, et see olla sündinud spontaanselt, kui keegi üritas meloodiahüpet (armastatuimat intrvalli ­ vähendatud kvinti) järele laulda. O n veel versioon, et algul olnud nim eks "rebop", hiljem "bop", m is arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. M inton's Playhouse'is...

Muusika
171 allalaadimist
thumbnail
1
doc

2. maailmasõdA

Kui nad oleks nüüd Baaside lepingust keeldunud, oleks see tähendanud Vene vägede pealetungi. Lepingu tagajärjel rajati Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid ning sisse toodi 25 tuhat punaarmeelast. Juba vähem kui aasta pärast algas Vene okupatsioon. Kõik läks venelaste kontrolli alla: sidevahendid, ühendusteed, sillad, raudteed ja inimestelt korjati relvad ära ning hiljem küüditati palju eestlasi Siberisse. Aastal 1941 tungis Saksamaa kallale Venemaale. Et sinna jõuda, tuli minna läbi Eesti. Eestlased nägid seal väikest lootuskiirt, et äkki aitavad sakslased omariiklust taastada ning aitasid sakslasi võitluses Venemaaga. Kahjuks tuli meil jälle pettuda, sest üks okupant asendus vaid teisega. Eestlastel polnud valikut ka juutide hävitamisel. Paljud meist pidid ka ise juute tapma, sest nii oli Hitleri tahe ja eestlaste arvamust ei küsitud....

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
10
doc

P.Pinna, M.Martna,O.Strandman, J.Pitka

Tema positsiooni diplomaadina raskendas autoritaarse riigikorra kehtestamine Eestis--ühelt poolt pidi Strandman saadikuna olema lojaalne valitsusele, teisalt ei suutnud ta eraisikuna leppida demokraatlike vabaduste kitsendamisega. II maailmasõja puhkemisega lõppes Otto Strandmani poliitikukarjäär. Pariisist naasnud, elas ta hilissügisest 1939 oma Kadrina kodus. Nõukogude okupatsioonivõimude repressioonid jõudsid aga sinnagi ja veebruaris 1941 sai Otto Strandman kutse ilmuda NKVD-sse. Mõistes taolise korralduse tähtsust, langetas ta oma viimase kaaluka otsuse, eelistades vangistamisele või küüditamisele vabasurma kodumaal. Otto Strandman suri 5. veebruaril 1941 Kadrinas. Karjäär · 1903­1905 advokaat Narvas ja Tallinnas · 1904­1905 Tallinna linnavolikogu liige · 1909­1917 vandeadvokaat Tallinnas · 1917 Tallinna ringkonnakohtu prokurör · 1917 Tallinna linnavolikogu liige...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kaarel Eenpalu

Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal. Kaarel Eenpalu on maetud Äksi surnuaeda. Isiklikku Kaarel Eenpalu töölaud ägas paberikoorma all. Puhkuse ajal pidi ta ennast Haapsalus tohterdama. Kaarel Eenpalu abikaasa oli Linda-Maria Eenpalu. Neil olid tütred Helmi-Aino (1917), Virve (1919), Tiiu-Hilja (1921) ja Mai-Linda (1923). Abikaasa ning Virve ja Mai saadeti 1941 . aastal 15 aastaks asumisele Tomski oblasti Tsainski rajooni Makarjevka külla. Tiiu ja Helmi (Teder) põgenesid 1944 Saksamaale. Virve vabanes 1. märtsil 1956, abikaasa 21. mail 1956. Anne Eenpalu on Kaarel Eenpalu tütretütar. Kirjandus · Artur Taska. Kaarel Eenpalu / Artur Taska, Lund 1991 · Tiiu Põld. Märgitud mees, Tallinn 2003 · Jaan Kross. Sobimatute seikade võlu: Mälestus või novell. ­ Looming nr 1, 2004.....

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Henrik Visnapuu

1918. aastal kohtus ta luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus. 1920-ndate lõpust 1930-ndate keskpaigani elas Visnapuu Luunjas, kus pidas oma vanemate talu. 1930-ndate keskpaigas kolis koos naisega taas Tallinna ja alustas tööd valitsusametnikuna informatsiooni ja propaganda* talituses. 1940. aastast algab luuletaja elu kurvem etapp ­ 1940-1942. okupeeriti Eesti Vabariik, 1941 . aastal küüditati kasutütar 4-aastase lapsega, 1942. aastal suri tuberkuloosi Visnapuu naine Ing ja nende õnnelik abielu lõppes. 1944. aasta sügisel viivitas Visnapuu viimase hetkeni, ent lahkus siiski Tallinnast ja Eestist 22. septembril 1944. aastal ning emigreerus** Saksamaale. Viis aastat viibis Visnapuu Saksamaal mitmetes põgenikelaagrites, kus püüdis käima lükata eesti kirjanduselu. 9.oktoobril 1949. aastal emigreerus Visnapuu USA-sse,...

Kirjandus
121 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Salvador Dali

Salvador Dali oli hispaania kunstnik. Ta oli üks vähestest maailmakuulsatest kunstnikest, keda ümbritses kuulsus juba tema eluajal. Valisin oma referaadi teemaks just selle inimese, sest mulle meeldib väga kunst ning ma ei teadnud Salvador Dalist midagi peale selle, et ta on kunstnik. Referaadi käigus tahaksin teada saada millist kunstistiili ta valdas, mis maa kunstnik Dali oli ning milline inimene ta üleüldse oli. ELULUGU Salvador Felippe Hasnito Dali sündis 11. mail 1904. aastal Hispaanias Figuerese väikelinnas Girona provintsis. Tema isa oli keskklassi advokaat. Dali vanem vend, kelle nimi oli samuti Salvador, suri kolm aastat varem 7-aastasena meningiiti ning nii pidi Salvador Dali sündides täitma oma jumaldatud vennast järele jäänud tühja kohta. D...

Kunstiajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
2
doc

August Gailit "Ekke Moor"

Nii väidavad mõnedki kirjandusteoreetikud ning pole põhjust selles kahelda. Gailiti romaanil on väga sobiv alapealkiri ,,Teekond lahtiste allikate juurde" , sest sümboolne allikate otsimise mõte kõlab juhtmotiivina läbi kogu raamatu. Tervikuna jõudis ,,Ekke Moor" lugekate kätte 1941 . aasta lõpul. See rahu ajal kavandatud optimistliku põhiheliga romaan sai raamatuks sõjamürina keskel, kus seda teost loeti kui kaotatud lapsepõlve mälestust ja kaja. Gailiti romaanis leidub kõikvõimalike liialdusi igal leheküljel, see kuulub lahutamatult gailitliku kirjutamislaadi juurde. Lisaks sellele- romaani tegelased pole loodud realistliku kujutamismeetodi järgi ning neil on väga eriskummalised nimed : ema Neenu, Ekke Moor,...

Kirjandus
427 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Eesti ajalugu

aastal natsiSaksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Molotov Ribbentropi Pakti tagajärjel okupeerisid Nõukogude väed Eesti juunis 1940. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Eesti esimene president Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. Eesti lähiajalugu Saksa okupatsioon 22. juunil 1941 Nõukogude Liitu rünnanud Saksa armeegrupi "Nord" üksused ületasid EestiLäti piiri juba 7. juulil. Juuniküüditamine oli löönud rahva julgeolekutundesse sügava haava ning sakslastesse suhtuti kui vabastajatesse. Vahepealset ajapuhvrit venelaste lahkumise ja sakslaste tuleku vahel kasutati mitmel pool omariikluse taastamiseks. Asutustele paigaldati uuesti rahvuslipud ja üritati vabaneda kõigest, mis seotud venelaste tegevusega riigis. Enne lõplikku...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti zooloogid

detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...

Keskkond
22 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Metsavendlus

Seepärast kuulati välisraadiot ja püüti saadud informatsiooni nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult levitada. Kui saadi teade sõja puhkemise kohta Saksamaa ja Venemaa vahel, hoogustus vastupanuliikumisrühmade tegevus, valmistuti ette relvavõitluseks, sest sõjas nähti võimalust taastada Eesti iseseisvus, kuna kaks suurriiki olid omavahelise sõjaga seotud. Nii kujunes 22. juuni 1941 , mil Saksa armee alustas sõjategevust Venemaa vastu, päevaks, mil eestlastes sündis uus lootus taastada oma riik. Eestis lahvatas sissisõja leek. Sõja puhkedes muutus metsavendade tegevus väga aktiivseks, toodi välja peidus olnud relvad, mida aga paraku oli napilt. Rünnakutega väiksematele Nõukogude üksustele ja vaatluspostidele püüti viletsat arsenali küll täiendada, kuid siiski jäi olukord relvastuse alal ebavõrdseks...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Raimond Valgre

Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941 .aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist...

Eesti keel
48 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Albert Kivikas

Kool Nimi ALBERT KIVIKA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Nimi 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I ALBERT KIVIKA ELU 4 4.1. Lapsepõlv ja noorus 4 4.2. Vabadussõda 4 4.3. Ülikooliaastad 5 4.4. Ajakirjanduslik tegevus 5 4.5. Paguluses 6 II ALBERT KIVIKA LOOMING 7 5.1. Esimesed katsetused 7 5.2. Futuristlikud teosed 7 5.3. Vabadussõja temaatika 8 5.4. Uusrealistlik looming 9 5.5. Pagulaskirjandus 10 5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele...

Eesti keel
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun