Teine maailmasõda - slaidid (0)

TEINE MAAILMASÕDA
EELDUSED TEISEKS
MAAILMASÕJAKS
Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et
sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa;
mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel
rindel
NSVL'i laienemist läände kaitses samuti
sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia
sekkumisega.
Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid.
MÜNCHENI KOKKULEPE
1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega
asustatud alade Saksamaale loovutamist.
Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja
kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia
minekut Saksamaa võimu alla.
29. sept. 1938. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa,
Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe ­
Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja
ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile.
SUURSAKSAMAA LOOMINE
Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema
ideid toetas Mussolini.
1938.aastal okupeeris Hitler Austria ­Austriast
sai Saksamaa osa.
Suurbritannia ei sekkunud, lootes Saksamaa
inndu vähendada.
Prantsusmaa ei julgenud üksi sõda alustada.
MOLITOVIRIBBENTROPI PAKT
Sõlmiti 23.august 1939. aastal Nõukogude Liidu
ja Saksamaa vahel.
Alla kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister
Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister
Joachim von Ribbentrop.
Riigid kohustasid säilitama erapooletust juhul,
kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga
sõtta astuks.
Lisati ka salajane protokoll.
SALAJANE PROTOKOLL
Piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa
huvipiirkonnad Idaja Kagu Euroopas.
NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti,
Poola idaosa ning Bessaraabia.
Saksamaa huvipiirkonda jäid Poola lääneosa ja
Leedu.
TEISE MAAILMASÕJA ALGUS
Saksamaa sissetung
Poolasse
1.septemberil1939. aastal.
3. september kuulutasid
Prantsusmaa ja
Suurbritannia Saksamaale
sõja.
17. septembril sisenes
Poolasse ja Stalini
Punaarmee.
Septembri lõpus tuli
poolakatel alla anda.
NSV LIIDU LAIENEMINE
10. nov 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu,
nimetatakse ka Talvesõjaks.
Soomel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi
vastavalt rahule loobuma Karjala maakitsusest.
1940. okupeeris Punaarmee Eesti, Läti ja Leedu.
Võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja
Bukoviina.
KOLMIKPAKT
Hitler hakkas valmistuma kallaletungiks
NSVL'e, seetõttu soojendati suhteid Itaalia ja
Jaapaniga.
Sügisel 1940 sõlmiti kolme riigi vahel nn
Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada.
SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'E
MRP järgset mittekallaletungilepingu punkti ei
kavatsenud kumbki pool täita.
22. juuni 1941 tungis Saksamaa ootamatult
kallale NSV Liidule, ennetades nende rünnakut
2 nädalaga.
NSV Liidus hakati seda sõda nimetama Suureks
Isamaasõjaks.
1941. aasta lõpul toimus murdelahing, kus
Punaarmee sundis sakslased pealinna alt
taganema.
JAAPAN RÜNDAB USA'D
7. dets 1941 ründas Jaapan ootamatult Hawaii
saarestikus olevat Pearl Harbor'i mereväebaasi.
Jaapan oli USA'le sõda kuulutatud, sellega
ühinesid Saksamaa ja Itaalia.
Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste
tähtsamad tugipunktid.
1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli
aga jaapanlastele hävituslik.
HITLERI VASTANE KOALITSIOON
1941. august kirjutasid USA ja Suurbritannia
alla Atlandi hartale, selles sõnastati sõja
eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus.
1942 kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki
Washingtonis alla deklaratsioonile, millega
kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide
vastu.
Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati
nimetama Ühinenud Rahvasteks.
TEHERANI KONVERENTS
1943. lõpus toimus Iraani pealinnas Teheranis
konverents, kus kohtusid Churchill, Stalin ja
Roosevelt, otsustati pealetungi alustamine
sakslaste vastu Normandias, NSVL kohustus
peale Saksamaa purustamist kuulutama sõja
Jaapanile.
SÕJATEGEVUS 1944. AASTAL
1944. alustas NSVL pealetungi piki Nõukogude
Saksamaa rindejoont, murti Leningradi blokaad .
1944. maabusid sõjajõud Normandias.
Normandia dessandi raames õnnestus anda löök
Saksamaale ning liita Prantsusmaa taas ühtseks
riigiks.
JALTA KONVERENTS
1945. aasta veebruar Toimus Jaltas konverents,
kust võtsid taas osa Stalin, Churchill ja
Roosevelt, kooskõlastati Saksamaa purustamine
ning sõjajärgne maailmakorraldus.
Määrati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
asutamiskonverentsi aeg ja koht.
24. oktoobril 1945 jõustus San Franciscos ÜRO
harta.
SAKSAMAA PURUSTAMINE
1945. aastal alustati Saksamaa lõplikku
purustamist.
Saksamaa oli kaotanud tugevad liitlased.
78. mail 1945. kirjutati alla Saksamaa
tingimusteta kapituleerumise aktile.
Alistumise järel jagati Saksamaa Suurbritannia,
Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel
okupatsioonitsoonideks.
Potsdami konverentsil 1945. juulis arutasid neli
riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi.
JAAPANI PURUSTAMINE
Peale Saksamaa alistumist koondus sõjakese
KaugItta.
USA otsustas kasutada tuumapommi kahele
Jaapani linnale Hiroshimale ning Nagasakile,
suri 260 000 inimest.
Sellega oli Jaapani vastupanu murtud.
II MAAILMASÕJA TULEMUSED
Üldist rahulepingut ei sõlmitud, 19451946
arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitja
ning vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947
allkirjastati need.
Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone
ning loovutama maid.
Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. aastal.
Saavutati küll võit natsismi üle, kuid
kommunistliku diktatuuri mõju kasvas.
NÜRNBERGI KOHUS
Peale sõda korraldati vastavalt Potsdami
konverentsi otsusele kohtumõistmine
sõjasüüdlaste üle.
24 natslikku sõjaroimarit astusid
Rahvusvahelise Sõjatribunali ette ­ süüdistati
vallutussõdades, sõjaroimades,
inimsusevastastes kuritegudes.
12 mõisteti surma ning teistele määrati pikad
karistused.