Arnold Schönberg (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS
ARNOLD ZAGURSKI
ARNOLD SCHÖNBERG
Referaat
Juhendaja : Kai-Tõe Ellermaa
Pärnu 2015
Arnold (Franz Walter ) Schönberg (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles ) oli juudi soost austria helilooja , elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides.
Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna.
Schönbergi esimesed heliteosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia .
Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel .
Arnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webern ja Alban Berg . Tema nimega on seotud Uus-Viini koolkond, kuhu ta kuulub koos mõne oma õpilasega.
Schönberg tundis elavat huvi ka teiste loomevaldkondade vastu. Schönbergi maale võib pidada väljapaistvateks sümbolismi ja ekspressionismi näideteks. Paljudele oma vokaalteostele kirjutas Schönberg ise teksti. Schönberg tegutses ka leiutajana, kelle loomingut on patenteeritud.
Arnold Schönberg. 1948
13. septembril 1874 sündis Arnold Schönberg saapavabrikant Samuel ja Pauline Schönbergi (sündinud Nachod) pojana .
22. jaanuaril 1891 jättis kooli pooleli ja läks õpipoisiks Viini panka Werner & Co. Selle ajani kirjutatud muusika on mõjutatud viiuliduettidest, ooperipopurriidest ning vabas õhus toimunud sõjaväeorkestri kontsertidest.
Suvel 1893 kirjutas Viini lähedal Kierlingis esimese täielikult säilinud teose ”In hellen Träumen hab ich Dich oft geschaut” häälele ja klaverile; teksti autor oli Alfred Gold, keda Schönberg õppis tundma oma sõbra ja mentori David Josef Bachi kaudu.
Aprillist septembrini 1901 kirjutab Schönberg kaheksa laulu antoloogiast ”Deutscher Chansons” ja pakub neid Ernst von Wolzogenile esitamiseks Berliini kirjanduslikus kabarees ”Überbrettl”. Wolzogen ostab laulud ”Öörändur” (”Nachtwandler”) ja ”Igale oma” (” Jedem das Seine ”). Viini teatrile ”Armsale Augustinile” (”Zum lieben Augustin”) kirjutab Schönberg laulu ”Sest ajast kui ma nii palju naisi nägin ” (”Seit ich so viele Weiber sah”), tekst Emanuel Schikanederi raamatust ” Spiegel von Arkadien”.
27. jaanuaril 1941 sünnib poeg Lawrence. Arnold, Gertrud ja Nuria saavad USA kodakondsuse.
Salzburgis sureb vend Heinrich.
7. augustil 1941 on dateeritud kaks fragmenti orelisonaadist (Sonate für Orgel ).
Augustist oktoobrini 1941 kirjutab Variatsioonid ühele retsitatiivile orelile (Variationen über ein Rezitativ für Orgel) op. 40.
Augustis 1946 sai südameataki, kuid jäi ellu ja peale seda muutus tervis kõvasti halvemaks. Aastal 1949 ei olnud Schönberg enam võimeline halva tervise tõttu oma 75. sünnipäeva tähistamiseks Euroopasse sõitma. 1950. aasta algusest muutus tervis veel palju halvemaks ja 13. juulil 1951 suri Schönberg Los Angeleses.
Kasutatud materjalid:
https://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_Sch%C3%B6nberg
https://en.wikipedia.org/wiki/Arnold_Schoenberg
http://wwww.ema.edu.ee/oppematerjalid/modernism_ja_muusikateater/Schoenberg_Varased_aforismid.pdf