Rahvakomissaride Nõukogul tegelik võim puudus ning nende ülesandeks oli hoopis Moskva korralduste täitmine. Käivitusid ka ulatuslikud repressioonid ehk surve avaldamised, mahasurumised ja karistamised. Kõigepealt vangistati või koguni hukati endised sõjaväe- või politsejuhid ning ka poliitilised liidrid, seejärel hakati arreteerima inimsesi kõigist seisustest. Kogu rahvas oli hirmul. Repressioonide kulminatsiooniks said massiküüditamised, mis algasid 1941. aasta 14. juunil. Küüditamiste käigus viidi Eestist vägivaldselt minema üle 10 000 inimese. Minemaviidutele ei esitatud ühtegi süüdistust ning puudusid ka kohtuotsused. Inimesi valiti täiesti suvaliselt, kedagi ei huvitanud vanus ega sugu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed aga vangilaagritesse, kus kahjuks enamik neist ka raskete elutingimuste tagajärjel hukkus. Rangele kontrollile allutati ka ühiskondlik- ja kultuurielu. Suleti ajalehti-ajakirju,
Mobilisatsioon ja värbamine. Eestlaste sunniviisiline (Punaarmee puhul) või näiliselt vabatahtlik (Eesti Leegioni ja Waffen- SS-i puhu) mobiliseerimine või värbimine Euroopat ümber jagavate sakslaste ja venelaste omavahelisse jõukatsumisse Teise maailmasõja laienedes toimus 1941. 1944. aastal mitmes etapis ning erinevate stsenaariumite järgi. Eesti meeste mobiliseerimine sõjatandrile toimus perioodide kaupa, nagu seda kvalifitseeris kindralmajor Johannes Soodla oma kirjas 23. juunist 1945 Flesnburgis (Saksamaa). Täiendades Soodla kirjas leiduvat periodiseerimist muude asjakohaste tõsiasjade ja seisukohavõttudega ning Julius Made isiklike läbielamistega, saab kokku panna ülevaatliku pildi eestalste alatust integreerimisest kahe suurriigi omavahelisse
nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist . koguti poolehoidu Mannerheimi liin Karjala maakitsikusele ehitatud võimas kaitseliin 1939 süüdistas NSVL Soomet, et tole suurtükivägi olevat tulistanud NSVL vägesid Öeldi lahti mittekallaletungilepingust, ning alustati Soome vastu sõda NSVL heideti Rahvasteliidust välja 1940 12 märtsil sõlmiti Moskavas rahu 1941 jun, kui Saksamaa ründas NSVL i, jäi Soome erapooletuks NSVL lennukid pommitasid Soome linnu. 25 jun 1941 kuulutas Soome NSVL-e sõda - Jätkusõda Vallutati tagasi Karjala 19 sept 194 sõlmiti vaherahu. Hiljem allkirjastati rahuleping 2 MS käik 1942-1945 1942 sügisel asusid Briti väed vastupealetungile Egiptuses. USA tuli appi. Järgmise aasta kevadeö sundisid nad Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafikas lõplikult alistuma 1942 lõpul, 1943 algul sattus Punaarmee piiramisrõngasse u 300 000 saksa sõdurit - Stalingradi lahing
prantsusmaa Sakamaale ja Lõuna kuulutati Vichy valitsus, mille juht oli Henri Petain, kes tegi Sakslastega koostööd. 10. mai 1940 Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks Merelõvi 16. Juuni 1940 Saksa operatsiooni nimi, et vallutata Suurbritannia Barbarossa plaan Saksamaa plaan alustata oma rünnakut NSVL vastu Kolmikpakt 27. September 1940, kirjutasid alla Jaapan, Itaalia ja Saksamaa, mis kohustas üksteisi aitama 22. juuni 1941 Saksamaa käivitab plaani Barbarossa ning ründab NSVL kolmest küljest: Nord (Leningrad), Mitte (Moskva), Süd (Kaukaasia) Lend-Lease sedus märts 1941, võtis USA Kongress vastu seaduse, mis lubas presidendilosutama ainelist abi (kas laenamise või rentimise teel) riikide vastu Atlandi harta 14. August 1941 Churchilli ja F.D. Roosevelt avaldasid kaheksapunktilise deklaratsiooni Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted.
· 1939 november NSV Liit alustab sõda Soome vastu (Talvesõda) · 1940 juuni NSV Liit okupeerib Baltimaad · 21. juuli 1940 kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik · 6. august 1940 liideti Eesti NSV ametlikult Nõukogude Liiduga · 1940 sügis Berliinis sõlmitakse Kolmikpakt (Saksamaa, Itaalia, Jaapan) · 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale NSV Liidule · 1941 juuli-august Hitleri vastase koalitsiooni teke (Atlandi harta) · 7.12.1941 Jaapan ründas USA mereväelasi Havai saarestikus (Pearl Harbor) 5. MRP (ptk 11,11a) · NSV Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping · 23. august 1939 · Moskvas · Kehtis kuni 1949 · Lisa pakti juures määrati Ida-Euroopa jagamine · Molotov NSV Liidu välisminister · Ribentrop Saksamaa välisminister 6
võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. 1940a hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ja itaallased jäid hätta. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid mõlemad riigid alistatud. 4Saksamaal tungib kallale NSV liidule.Hitler ja Stalin lubasid üksteist Molotovi-Ribbentropi pakti järgi 10 aastat puutuda aga nad mõlemad valmistusid üksteise ründamiseks.Saksamaa koos liitlastega jõudsid ette, tungides 1941.a. 22 juuni NL aladele. Algas sõda mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast(ka Baltimaad) . Saksa väed jõudsid ka pealinna Moskva ning Leningradi lähistele , kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 a. lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega punaramee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii
Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid. Nürnbergi protsess Mõisteti kohut Saksamaa sõjakurjategude üle. Nimed Adolf Hitler, Jossif Stalin, Francisco Franco, Hispaanias vastuhaku juht, hilisem diktaator Neville Chamberlain, - Briti peaminister Joachim von Ribbentrop, Vjatseslav Molotov, Erwin Rommel, Karl Selter, Andrei Zdanov, Johannes Vares Barbarus, - 21. juunil nimetati ta uue Nõukogude meelse valitsuse eesotsa.
võimu all ja seda ideoloogiat teenima.Nõukogude liidu okupatsiooni ajal 1940-1941 vangistati ligi 7000 inimest, kes viidi Venemaale vangilaagritesse või hukati. Ega eestlastel suuri võimalusi polnudki. Eestlasi mobiliseeriti punaarmeesse, kuigi see oli keelatud okupeeritud riigist endi sõjaväkke inimesi sundmobiliseerida, kuid ida-naabrit see ei huvitanud. Üle 5000 eesti sõjaväelase saadeti 1941. aasta juulis, Punaarmee 22. Eesti Territoriaalkorpuse ridades rindele, kus neist enamik langes Saksa vägede kätte või läks Saksa poolele üle ja pääses aasta lõpuks koju. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. Territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis kogu korpuse juulis 1941 Venemaale.
riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Mobiliseerimine oli ebaseaduslik, ehkki rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Pärast mõistmist leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku odeoloogia eest sõdima. Erandiks olid 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid. Hävituspataljonide ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikustega. Üldjuhul koosnesid hävituspataljonid okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes ka 22.territoriaalse laskukorpuse ridadesse kuulunud eestlased . Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest,
nov. Saksamaa ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Kolmikpakt loodi aastal 1940 – Saksamaa sõlmis Jaapani ja Itaaliaga pakti, kus siis üksteist lubati igati toetada. Saksa okupeeritud riigid: 1939-1941 1) Poola „koridor“ 28.09.1939 2) Taani 1940 3) Norra 1940 4) Hollandi 1940 5) Luksemburg 1940 6) Prantsusmaa 1940 (Jagati kaheks osaks. Põhja osa läheb saksamaale ja lõuna osa saab Vichy vabariigiks) 7) Jugoslaavia 1941 8) Kreeka 1941 Sakslased kasutasid välksõda ehk Blitzkriegi. NSV Liidu okupeeritud riigid: 1) Poola 1939 2) Soome 13% 1939 3) Eesti 1940 4) Läti 1940 4) Leedu 1940 5) Bessaraabia 1940 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa – Saksamaa poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule, ennetades
*Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939 5)Millised otsused langetati Teherani konverentsil? *otsustati teise rinde avamine Normandias. *NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. *Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. *Tunnustati NSVL-i piire 1941. a seisuga. 6)Millise sündmusega algas II maailmasõda? Saksamaa tungis Poolasse. 7)Millist sündmust on peetud ajaloo kõige ohvriterohkemaks piiramiseks? Leningradi blokaadi, sügis 1941 jaanuar 1944. 8)Millised kolm sõjalist kokkupõrget märkisid Saksamaa languse algust? *Stalingradi lahing *Leningradi blokaadi läbimurdmine *Allajäämine Põhja Aafrikas 9)Milline sündmus muutis Euroopa sõja maailmasõjaks? Millal see toimus?
Soomlased keeldusid. 1939 süüdistas NL Soomet, et too oli saatnud suurtüki NL aladele. NL ütles lahti mittekallaletungi lepingust ja alustas sõda. Rahvasteliit kuulutas NL sõjaalgatajaks ja heitis ta organisatsioonist välja. Vene väed kandsid suuri kaotusi. Sb ja Prantsusmaa kavatsesid Soomele appi minna ning NL pidi rahulduma vähemaga. 1940 12.märt sõlmiti Moskvas rahu. Jätkusõda(1941-1944). Kui Saksamaa ründas 1941 NL, jäi Soome erapooletuks. Sellest hoolimata alustas NL pommitamist. 24.juuni 1941 kuulutas Soome NL sõja. Soome vallutas tagasi Karjala maakitsikuse ja hõivas NL kuulunud Karjala alad. 1944 punaarmee pealetung ja Soome pidi taganema. 19.sept 1944 sõlmiti vaherahu. *1940- Punaarmee okupeeris Baltimaad, võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. SAKSAMAA *1940- vallutas Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi. Pealetung Prantsusmaale *Saksamaa poolel astus sõtta Itaalia
Vennemaa - baltiriigid, soome, lääne- poola) 2 MS algas 1. sept 1939:kui Saksamaa tungis sisse Poolasse. Talvesõda: MRP realiseerimine Soome suhtes.1939. nov. soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid jäädi ilma Karjala maakitsusest. Saksamaa vallutused 1940 euroopas:Norra, Taani, Luksenburg, Belgia, Holland, pool Prantsusmaast, Kreeka, Jugoslaavia. Kolmikpakt:Saksamaa, Jaapan, Itaalia. 1940 sügisel Berliinis, kohustas liitlasi üksteist sõjaliselt aitama. NSV vs Saksamaa:22 juuli 1941 Venemaal nim. suureks isamaasõjaks. Saksa väed jõudsid Moskva alla, kust sundisid venelased taganema. Hõivati ka suurem osa Venemaa vallutustest (nt. baltiriigid). Barbossa plaan: 1940. Saksamaal välja töötatud välksõjaplaani koondnimi. Plaani mõte seisnes kolme joone saavutamises - vallutada ära Moskva, Leningrad ja Venemaa tööstussüda - sõebassein.Venelased said sellest teada ja plaan kukkus läbi. Jaapan ründab USA-d:7. dets
koostööd Sxm-ga. · 1940-1941 plaani "Seelöwe" ("Merelõvi") realiseerimine, mis nägi ette õhu- ja meresõja Inglismaa vastu ja pidi ideaalis lõppema dessandiga Inglismaale. Inglise ajaloos kannb see võitlus nime "Lahing Britannia pärast". Dessandi Inglismaale lükkas Hitler aga edasi, sest tal tekkis plaan esmalt rünnata NL-i, et "hankida sakslastele eluruumi Ida-Euroopas". · 22.juunil 1941 tungis Sxm kallale NL-ile (välksõja plaan "Barbarossa") NSVL-i tegevus: · 17.septembril 1939 kuulutas NSVL sõja Poolale. Poolal tuli sõdida korraga kahel rindel. Poola alistatakse ühiselt 27.septembril. Punaarmee poolt hukatakse Poola ohvitserkond. · 28.septembril sõlmitakse piiri- ja sõprusleping Sxm-ga. Salajase lisaprotokolli järgi sai Sxm Poola ja NSVL Leedu. · Oktoobris 1939 sõjaväebaaside loomine Baltimaades. Balti riikidele esitati ultimaatumid
Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist kuni 6,2 miljonini. Enne Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Eestis ainult 4500 juuti. 1940. aasta juunipöörde järel likvideeris Nõukogude võim Eestis juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid Eestis, ühingud ja korporatsioonid. Massilise küüditamise ajal 1941. aasta juunis saadeti vangilaagritesse ja pagendusse umbes kümme protsenti Eesti juudi elanikkonnast. Küüditatute osakaal Eesti juutidest oli seega väga suur, suhtarvult kümme korda rohkem kui eestlasi. Juutide olukord muutus pärast Suvesõja algust. Ligi 3000 juudi rahvusest Eesti kodanikku põgenes sakslaste eest Nõukogude Liitu. Pärast Eesti ala vallutamist Saksa vägede poolt jäi siin 921 juuti, neist 468 meest ja 453 naist. 1941. aasta juuli kuni 10
Itaalia endale kohustuse üksteist igati Jaapan toetada. Atlandi Harta 1941 Inglismaa Leping, millega lubati sõja Prantsusmaa käigus sõltumatuse kaotanud NSVL riikide iseseisvus taastada.
· 5.Berliini lahingusse 16. aprill kuni 2. mai 1945 tõi Punaarmee 3,5 miljonit meest, 52 000 kahurit, 7750 tanki ja 11 000 lennukit. · 6. Teise maailmasõja toimumisaeg on 3.09.1939 - 2.09.1945 · 7.Rohkem kui 40% Saksamaa lennukeid hävis. · 8.Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksmaaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Asutria. · 9.Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 20.novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. · 10. 7.detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harboris olevat mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda. · 11. 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses. · 12. 1943. lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. · 13. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill
EESTI 1940-1991 Poolesaja aasta jooksul elas Eesti üle kolm okupatsiooni: Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. NSVL okupeeris Eesti juunis 1940 Saksamaaga sõlmitud salalepingu alusel ning annekteeris augustis 1940 liiduvabariigi näol. Järgnesid poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ümberkorraldused, verine terror. Teises Maailmasõjas oli Eesti suvest-sügisest 1941 sügiseni 1944 okupeeritud Saksa vägede poolt, riiklik kuuluvus ei muutunud, s.t iseseisvust ei taastatud. Teine Nõukogude okupatsioon lülitas Eesti poliitiliselt ja majanduslikult NSVL üleliidulisse süsteemi (põllumajanduse kollektiviseerimine, tööstuse integratsioon, muulaste immigratsioon). Suuri inimkaotusi toonud massirepressioonid leevendusid pärast Stalini surma (1953). Sellega ning majandusliku olukorra paranemisega
august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. - Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. - NSV Liidu soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses. 2.2. Saksamaa ja tema liitlased: Alates 1939 augustist (MRP) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSV Liidule 22.juunil 1941 võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (nt Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939 septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa-Nõukogude sõjale. 1930.aastate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn Teraspakti sõlmimiseni 1939 mais. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama
vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. * Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. *Tulemused: 1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid aga siiski tundsid Soomlased end võitjatena. *alguse ja lõpuaeg 1939.aasta novembrist 1940.a 12.märtsini. Jätkusõda: *aeg 25.juuni 1941 *algussündmus Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. *mida soome saavutas Vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. *tulemused Sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. 1940 aasta kevadel vallutas Saksamaa järjest Norra, Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning ründas Prantsusmaad. 5. juunil 1940 okupeeris Nõuk. Liit eesti, Läti ja Leedu. 6.Juunil 1940 sõlmisid Prantsusmaa ja Saksamaa vaherahu millega suur osa Prantsusmaast sh
just nimelt kodurindel reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda
VI. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: 1. Blokid II maailmasõjas: · Saksamaa ja tema liitlased: Alates 1939.a. augustist (MRP-st) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSVL-le 22.juunil 1941.a. võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (näiteks Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939.a.septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa- Nõukogude sõjale. 1930.ndate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn. Teraspakti sõlmimiseni 1939.a. mais; sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama
1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik...
Kuivõrd li stlstl vlikuid Tiss Milmsõjs? Tiss milmsõjs stlsd sõdisid pmislt Sms, Sksml j Nõukgud Liidu rms (Punrms). Punrmss mbilisriti stlsi pmislt sunniviisilislt, sst inimsi, ks thtsid sõdim kmmunismi st li väg väh. Sllpärst, t stis tgutssid mtsvnnd, lid põhnnud hävitusptljnid. Hävitusptljnidss ksti nmsti Nõukgud võimu ttjid ning ljlsid isikuid vbthtlikkus lusl. sti trritrilkrpuss slsid 1941. st lhinguts smuti stlsd. 20. juulil 1941 timus üldmbilistsin. Umbr 32000 mbilisritud stlst viidi Vnml tööptljnidss (hitusväsdss, kuhu kndti ndist Blti riikid kdnikk). Sl srnns lukrd sunnitöölgritg ning ig nljs stln suri 1941/42 st tlvl ülkurntus või higust tgjärjl. Pl Mskv tsust luu uud sti rhvusväsd mdustti 1942. st sügisks 27000-mhlin, pmislt stlstst ksnv 8. sti Tllinn lskurkrpus Tis Milmsõj lgpridil Sks rmss mindi vbthtlikult, lkõig svist mkst kätt Nõukgud kuptsini jl kgtu st, kuid järk-järgult läks Sks
II maailmasõda. 1) aastaarv ja kuupäev 23. august 1939 MolotovRibbentropi pakt 1. september 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale; algab II ms. 17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse
Ajalugu TEINE MAAILMASÕDA 2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940
- Johannes Vares-Barbarus.14.-15.juuni Balti valimised. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik.6.august liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Lammutati siinne riigiaparaat,võtmepositsioonid kommu- nistidel, riigistati omandid,pangad, ettevõtted,purustati mälestussambaid,põletati raamatuid, suleti ajalehti,-kirju. 1940.a kadus üle 1000 inimese, küüditati ka laidoner. 1941-arreteerimine levis veelgi.1941.a 14.juuni-massi- küüditamine.22.juuni 1941.a Vene-Saksa sõda. 7.juuli- sakslased eestisse.28.august Punaarmee jättis Tallinna. Juuli alguses metsavennad ründasid punaarmeed. 10.juulil oli Tartus rahvaülestõus. SAKSA OKUPATSIOON: 5.dets 1941 allutati Eesti Berliini ministeeriumile, mida juhtis Alfred Rosenberg. Saksa võimud määrasid toiduainete müüginormid. 1943.a hakati maasid tagastama. Elatustase langes. Eesti Rahva Ühisabi eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatajaid.1.juuliks 1942. sai eesti
Nõukogude liit ründas Soomet. Lõppes Moskva rahulepinguga. 1939-1940. 2) Baaside ajastu NL sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides, kust senisel elanikkonnal tuli lahkuda. Nad üritasid hoiduda kokkupõrgetest vene sõjaväelastega. 3) Okupatsioon võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega. 4) Atlandi harta - 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil Franklin D. Roosevelti ja peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juuniküüditamine - Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. a. Selle käigus
Seejärel alustasid Saksa lennukid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi, kuid ka seekord pidasid britid vastu. Samas toimusid ägedad lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Brittide vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia vallutamise kavast, kuid samas hakati Berliinis välja töötama sõjaplaane Nõukogude liidu vastu. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim. 1941. aasta 22. juunil tungis Saksamaa Nõukogude Liidu aladele. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast. Saksa väed jõudsid pealinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suudetud. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941
Jaapan 2120000 580000 2700000 USA 416000 1700 418500 Suurbritannia 382700 67100 449800 NSVL 10700000 11400000 1000000 23100000 Eesti Teises maailmasõjas MRP lisaprotokolliga läks Eesti NSVLi mõju alla Baasideleping 17. juunil 1940. a okupeeris Punaarmee Eesti 14. juunil 1941. a toimus massiküüditamine 1941. a suvel jõudsid Saksa eelväed Eestisse Metsavendlus Suur põgenemine Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra Tähtsamad sündmused (1) Saksamaa kallaletung Poolale 1. sept. 1939. a Talvesõda 30. nov. 1939 13. märts 1940. a Saksamaa kallaletung NL-ile 22. juuni 1941. a Pearl Harbori ründamine 7. dets. 1941. a Midway lahing 4.- 6. juuni 1942. a El-Alameini lahing 23. okt. 5. nov. 1942. a Tähtsamad sündmused (2)
Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu Euroopa ja hiljem ka maailma. Kogu Nõukogude Liidu majandus töötas alates 30-ndate aastate keskpaigast sõjatööstuse võimsuse suurendamise heaks. Kui 1923. aastal oli Punaarmees 550 000 meest, siis 19. augustil 1939 oli neid 2 miljonit ja 21. juunil 1939 6 miljonit. 1941. aastal oli Nõukogude Liit ainus riik, kes tootis rasketanke. 1940. aasta juunist 1941. aasta juunini formeeris Nõukogude Liit 61 uut tankidiviisi, igaühes 375 tanki. Võrdluseks astus Saksamaa 1939. aasta septembris sõtta vaid 6 tankidiviisiga. 1939. aasta septembrist 1941. aasta juunini formeeris Nõukogude Liit 295 uut laskurdiviisi. 1940. aastast 1941. aasta juunini moodustati Nõukogude Liidus 79 uut lennuväediviisi, 30 uut motoriseeritud diviisi ja 756 suurtükipolku. Infoallikad
AJALUGU 13.jaanuar Saksamaa laienemine 1941 suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 EUROOPA RIIKI, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim Nendel aladel teostati juutide hävitamise kava, mille tulemusena tapeti miljoneid jute kogu EU's. Tapatalguid nim. Holokaustiks. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'e Saksamaa JAAPAN RÜNDAB USA'd Maailma tähelepanu on Euroopal Jaapan kasutab seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias USA oli nende plaanide vastu 7.dets 1941 ründab Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus olevad Pearl Harbour'I mereväebaasi. 8.dets 1941 kuulutab USA Jaapanile sõja. Seejärel kuulutavad USA'le sõja ka Jaapani liitlased: (Itaalia ja Saksamaa) (Hitler ja Mussolini) 1942 sõjategevus käib : Ida-rindel HITLERI VASTANE KOALITSIOON 1942 kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklarat., millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nim
Totalitaarses ühiskonnas oli info tähtsaimaks relvaks. Seepärast kuulati välisraadiot ja püüti saadud informatsiooni nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult levitada. Kui saadi teade sõja puhkemise kohta Saksamaa ja Venemaa vahel, hoogustus vastupanuliikumisrühmade tegevus, valmistuti ette relvavõitluseks, sest sõjas nähti võimalust taastada Eesti iseseisvus, kuna kaks suurriiki olid omavahelise sõjaga seotud. Nii kujunes 22. juuni 1941, mil Saksa armee alustas sõjategevust Venemaa vastu, päevaks, mil eestlastes sündis uus lootus taastada oma riik. Eestis lahvatas sissisõja leek. Sõja puhkedes muutus metsavendade tegevus väga aktiivseks, toodi välja peidus olnud relvad, mida aga paraku oli napilt. Rünnakutega väiksematele Nõukogude üksustele ja vaatluspostidele püüti viletsat arsenali küll täiendada, kuid siiski jäi olukord relvastuse alal ebavõrdseks
Tagajärjed: Surma sai palju tsiviilelanikke Hävisid mitmed kultuuriehitised Inimesed surid nälga Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. Kommunistliku bloki e. Teise Maailma teke Euroopa ning kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus Iseloomusta sõjategevust kaardi abil; 2. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu; koalitsioon ja selle kujunemine: · 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa
hävitaja. 27. september 1940 28. oktoober 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid Berliinis alla Itaalia tungib kallale Kreekale. Kolmikpaktile. 18. detsember 1940 1941 Hitler allkirjastas "Barbarossa plaani". 6. aprill 1941 Saksamaa tungis kallale Jugoslaaviale ja Kreekale. 18. aprill 1941 29. aprill 1941 Jugoslaavia lõplikult okkupeeritud. Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud. 22
,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välksõja plaanid. Kiiresti liiguti üle maa, nii et vaenlastel polnud võimalik taganeda. Arutle: Eesti Teises maailmasõjas. (Milliste okupatsioonide all Eesti oli, millised olid valikud iseseisvuse taastamiseks) Eesti pidi II MS ajal olema kokku kolme okupatsiooni all. Kaks korda Nõukogude okupatsiooni (1940-1941 ja 1944-1992) ja Saksa okupatsiooni (1941-1944)
Johannes Lauristin Brett Sügis JG 2015 Johannes Lauristin Johannes Lauristin sündis 29 oktoober, aastal 1899 Tallinnas. Lauristin oli eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP keskkomitee sekretär. Suri 28 august, 1941. Johannes Lauristin oli Nõukogude Eesti poliitiku Olga Lauristini abikaasa ning Eesti poliitiku ja teadlase Marju Lauristini isa. Poliitiline tegevust Johannes Lauristin oli Eesti illegaalse kommunistliku liikumise aktivist aastatel 1922–1923, EKNÜ illegaalse häälekandja – ajalehe Noor tööline toimetaja, aastal 1922/1923–1933, EKP KK liige aastail 1922– 1924, Eestimaa Töölisühingute Üldliidu kesknõukogu liige. 1923. aastal valiti riigikogusse.
4) Algas koloniaalsüsteemi lagunemine: 1945 - 1990 tekkis juurde 98 uut riiki. 5) Hitleri vastasest koalitsioonist loodi ÜRO 1945. aastal (51 asutajariiki ja praegu on 194 riiki). 24. oktoober on rahvusvaheline ÜRO päev, kuna 1945 jõustus sel päeval ÜRO põhikiri. 6) Muutus maailma, sealhulgas Euroopa poliitiline kaart. Eesti 1) omariikluse häving 51 aastaks (1940 - 1991): 1. nõukogude okupatsioon 1940 (17. 06) - 1941. Saksa okupatsioon 1941 - 1944. 2. nõukogude okupatsioon 1944 - 1991 (20. 08) 2) materjaalsed kaotused ja purustused 3) rahvastiku vähenemine ligi 1/4 võrra ehk 280 000 inimese võrra (~1,1 miljonit oli muidu aga vähenes 860 000 peale). Suurimad inimkaotused: ~80 000 läändepõgenenut 1944, üle 10 000 küüditatu 14. 06. 1941 (2. massiküüditamine 25. 03. 1949, üle 20 000, valdavalt maaelanikkond, et hirmutada kolhoosidesse astumist).
Rahvasteliidust välja. · Moskva rahuleping Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel sõlmiti 12. märtsi õhtul. 13. märtsil 1940 kell 11.00 lõppes sõjategevus kõigil rinnetel. Rahulepinguga kaotas Soome üle 10% oma aladest. Kaotati osa Sallast, enamik Soome Karjalast koos Viiburi linnaga, Sortavala, Petsamost Kalastaja poolsaar, 4 Soome lahe saart ja kogu Laadoga järve läänekallas. Jätkusõda: · Sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Algussündmus: Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. · Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes (nikli kaevandamise õigus, Ahvenamaa demilitariseerimise õigus, NL vägede transit Soome, sekkumine Soome siseasjadesse) · Lahingud toimusid nii merel, maal kui õhus => Soome võit Punaarmee üle =>NSVL loobus tingimusteta alistumise nõudest. 19. septembril sõlmiti Moskvas Soome ja NSVL vahel vaherahu.
16. Millal loodi ÜRO? 1. 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 2. 03.09.1939, Britid/Prantsusmaa 3. 17.09,1939 4. Norra, Taani, Luksenburg, Holland, Belgia 5. Baltimaad, Bessaraabia 6. 1940, Prantsusmaa. Saksamaa-Itaalia, Suurbritannia-Prantsusmaa 7. 22.juuni.1940 8. Meredessant, pommitusrünnak lennukitel, Põhja-Aafrika 9. 1940 sügis.Itaalia, Saksamaa, Jaapan 10. Kreeka&Jugoslaavia 11. Juutide hirmus saatus II Maailmasõja ajal 12. 22 juuni 1941 13. 7.dets.1941, Pearl Harbort 14. 1942 Midway 15. Atlandi harta, 1941 august. USA(Roosevelt), Suurbritannia(Churchill), NSVL(Stalin) 16. 1942 esimesed pävad Talvesõda 1. Millal kuulutati välja Soome iseseisvus? 2. Millal sai soomest Rahvasteliidu liige? 3. Millal alustas NSVL Soome vastu sõda?Millal see lõppes? 4. Soomlaste väejuht? 5. Miks ei julgenud Stalin kou Soomet vallutada? 6. Millal toimus jätkusõda? 1. 6.dets 1917 2. 1920
Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Neid ei tapetud mitte ainult Saksamaal, kuid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitmel viisil - haarangud, massilised vahistamised, rüüsterünnakud muutusid igapäevasteks nähtusteks. Algul hukati juute kohapeal, hiljem saadeti nad surmalaagritesse. 1941. aasta suvel asusid juhid välja töötama kava “juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks”. Sellise pealtnäha süütu sõnastuse taha peideti kohutav eesmärk: hävitada kõik juudid Euroopas. 20. jaanuaril 1942 toimus Berliini eeslinnas Wannsees kõrgel riiklikul tasemel konverents, mille eesmärgiks oli vastu võtta “juudiküsimuse lõpliku lahenduse programm”. Ettepanek oli lihtne ja selge – senised vanaaegsed, primitiivsed hukkamismeetodid ei sobi
NSVL Saksamaale oma alad Poolas ja sai vastu Leedu. NSVL tungis Soome 30.11, algas Talvesõda, mis kestis kuni 1940. aasta märtsini. Sõjategevus üldjoontes 1939-1941 (NL laienemine, Saksamaa vallutused, Kolmikpakt, kallaletung NSV Liidule, Jaapan ründas USA-d) Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan koos Ungari, Rumeenia, Bulgaaria jt (kokku 11 riiki) Liitlased: Inglismaa, NSVL, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 16 riiki) Jaapan ründas USAd: 1941. aastal ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Pearl Harbor. Peale seda kuulutas Jaapan sõja USAle ja Suurbritanniale. Koos Jaapaniga kuulutasid USAle sõja ka varem sõjalise liidu loonud Saksamaa ja Itaalia. USA ei tahtnud enne otseselt sõjas osaleda, kuid pärast Pearl Harbori rünnakuid ta seda siiski tegi. 22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu 1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas
· Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. NSV Liidu ja Saksamaa sõprusleping · 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping · Lepinguga Poola riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. · 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu ja muutis sellega lepingu kehtetuks. Talvesõda · Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. · Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel ,Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 13% kogu Soome territooriumist. NSVL vallutused
aastal. Uue maailmasõja algusele andsid mõju ebaõiglane Versailles´i leping, Sakslastel oli vaja elamisruumi ja seda oli saada naaberriikidelt. Üks suurimaid sõdu oli Talvesõda (1939) NSV Liidu ja Soome vahel. NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941. aastal algas sõda ka Jaapani ja USA vahel. 1943. aasta lõpus said kokku Stalin, Roosevelt ja Churchill, kes arutasid Saksamaa purustamist. Lõpuks jõuti ühisele kokkuleppele ja alustati koalitsioonisõda. 8. mai 1945. aastal Saksamaa kapituleerus. 2 Eesti Teise Maailmasõja ajal 1936. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise
· inglaste vasturünnakuga itaallased purustati ning vallutati sealseid Itaalia asumaid · Hitler saatis Mussolinile appi Aafrika korpuse Erwin Rommeli juhtimisel ("Kõrberebane"), kes surusid Briti väed tagasi Egiptusesse b) Sakslaste allveesõda Atlandi ookeanil, et läbi lõigata Inglismaa varustusteid c) 1942.-43.a. omandas suurt tähtsust ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu, kus hukkus palju tsiviilelanikke Sõjasündmused 1941 1944 1. Saksamaa kallaletung NSV Liidule a) Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine: · võitlus ülemvõimust Euroopas · ideoloogilised vastuolud (natsism ja kommunism) · mõlemad riigid töötasid välja oma sõjaplaanid vastase kiireks alistamiseks · Stalin alahindas Hitlerit, mistõttu sakslaste rünnak tuli NSV Liidule ootamatusena b) Barbarossa plaan - sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2,5 kuuks 3 suunal: · a/g Nord pealetung Leningradile
Juhendaja: Piret Parve 9b klass Lool, 2007 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................lk 3 2) Eesti II maailmasõja ajal ..........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte...................................................................................................lk.9 5) Kasutatud kirjandus ..................................
kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Olukord muutus, kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas. Keelati saksofon, tango, fokstrott... Põlu alla sattusid ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud. Viimane töökoht viis Valgre taas Pärnusse. Näib,
Holokaust Holokaust (kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Holokaust kujutas endast ligikaudu kuue miljoni juudi tapmist natside ja nende kollaborantide poolt. Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks. Juudid ei olnud Hitleri reziimi ainsad ohvrid, kuid nad olid ainus grupp, keda natsid püüdsid täielikult hävitada. Kuigi üldiselt võib holokausti alguseks lugeda 1933. a, siis Eestisse jõudis holokaust 1941. a. 1941
a. 9. aprill Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat 1940. a. 10. mai Saksamaa ründab Belgiat ja Hollandit 1940. a. 10. juuni (2) Itaalia astub sõtta Inglismaa ja Prantsusmaaga 1940. a. 22. juuni Compiegne'i vaherahu 1940. a. 16. juuli Hitler annab käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda 1940. a. 7. detsember Briti väed alustavad pealetungi Aafrikas itaallastele ja lõid nad puruks 1941. a. 6. aprill Saksamaa tungib Jugoslaaviasse 1941. a. 20. mai Kreeta lahing, Sakslaste õhuinvasioon kreetale. 2. Mida tähendab/mis seal toimus: Katõn Selle küla läheduses tapeti ligi 20 000 Poola ohvitseri ``kummaline sõda`` - Prantsuse-Briti vs Saksa väed, reaalset sõjategevust polnud. Välksõda Saksa sõjaplaan NSVLi vastu, pidi tungitama 20 päevaga 600km kaugusele.
Soojenesid ka sidemed Itaalia ja Jaapaniga, kellest said Saksamaa liitlased. 1940. aasta sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel kolmikpakt, mille kohaselt lubasid suurriigid üksteist sõjas toetada. 1940. aasta sügisel tungis Itaalia Kreekasse, et seda vallutada. See plaan läks aga nurja, kuna kreeklased osutasid tugevat vastupanu. Itaalia kutsus appi saksa väed, kes vallutasid lisaks Kreekale ka Jugoslaavia. 1941. aasta suveks olid Itaalia ja Saksamaa kokku vallutanud 12 Euroopa riiki. Vallutatud riikides kehtestati range okupatsioon ja hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel suri miljoneid juute. Holokaust. Suur Isamaasõda Kuigi mittekallaletungilepinguga lubasid mõlemad suurriigid teineteisele mitte kallale tungida, ei kavatsenud kumbki pool sellest lepingust tegelikult kinni pidada. 1941. aasta 22. juunil ründas Hitler NSV Liitu. Algas sõda, mis Venemaal kannab nime Suur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
