Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Hävituspataljonide tegevus oli Eesti riigi ja rahva vastane. Eestlased ise, kes võitlesid Punaarmees, nii ei arvanud. Nemad pidasid kodumaaks Eestit ja see oli NSVL-i poolt okupeeritud. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Saksa okupatsiooni ajal astusid tuhanded Eesti mehed politsei või Saksa armee teenistusse
riigid liideti NSVL koosseisu. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine II ms alguses tegutsesid Saksamaa ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahel lahkhelid. 1940.aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vatsu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ja NSVL. 1941. aasta suveks oli Ajaloo kontrolltöö Villu Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistudis sakslastele ootamatut hoopi andma. NSVL sõjaplaan oli otsekui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku valmistuda selle tõrjumiseks. Seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootmatult. 22
Saksamaa reisiauriku "Cap Arcona". Hukkus 5594 inimest. c) 3. jaanuaril samal aastal torpedeeris NSVL-i allveelaev S-13 Läänemere lõunaosas Saksamaa reisiauriku "Wilhelm Gustloff". Uppus 5438 inimest. d) 10. veebruaril torpedeeris sama allveelaev Saksamaa reisiauriku "General von Steuben". Aluse pardal oli 4267 inimest, kellest uppus 3608. 3) Suurimad laevahukud Eesti lähivetes a) 3. detsembril 1941 uppus Loode-Eesti ranniku lähedal turbiinaurik "Jossif Stalin", mille pardal oli 5640 inimest. Neist hukkus 1900. b) 28.-29. augustini 1941 uputasid pommitajad ja allveelaevad kokku kümme laeva. Nende pardal uppus kokku 9300 inimest. Ohvriterikkaim õnnetus oli aurikuga "Atis Kronvalds", mille pardal uppus vähemalt 1600 inimest. c) 22. septembril 1857 uppus purjeliinilaev "Lefort", viies merepõhja 828 inimest. d) 24. augustil 1941
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. a. üldmobilisatsiooni käigus Punaarmeesse sattumine sõltus suuresti meeste sünniaastast (1905-1922) ja asukohast, kuna suur osa Eestist oli selleks ajaks langenud Saksa
märts 1940 Ida-Soomes toimunud Talvesõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid tulutult. 1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse. Taas kord võttis Eesti nõudmised vastu, Eesti okupeeriti Punaarmee poolt. 14. juunil 1941 viidi läbi juuniküüditamine Siberisse. See puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, kultuuri- ja majanduseliiti. Nõukogude okupatsiooni ajal algas metsavendlus aktiivne vastupanuliikumine. Seda toetas enamus Eesti rahvast. Saksamaa alustas rünnakut Nõukogude Liidule 22. juunil 1941. Pärast Riia vabastamist liikus Saksa armee kiiresti edasi ning ületas Eesti piiri 7. juulil. Metsavendadest moodustati 1941
Virginia Woolf (1882 – 1941, sündinud Stephen) Tema isa oli kirjanik ja kriitik Leslie Stephen. Väike Virginia hakkas juba lapsena jutte kirjutama, koostas vennaga kodus omatehtud ajalehte. Järjest surid Virginia ema (1895), poolõde, isa (1904) ja vend Toby (1906). Selle mõjul kujunes Virginial närvihaigus. 1912 abielu kirjanik Leonard Woolfiga (1880 – 1969). Aastal 1917 rajasid nad koos kirjastuse Hogarth Press. Woolfide ümber koondus kirjandus- ja kunstiinimeste seltskond, „Bloomsbury grupp“. Teosed: 1922 romaan „Jacobi tuba“ 1925 esimene modernistlik romaan „Proua Dalloway“. See on erinevate inimeste mõtete läbipõimunud võrgustik ühelainsal päeval. Paralleelselt esinevad rikas daam proua Dalloway, kes tegeleb õhtuse peo ettevalmistamisega ja 1. maailmasõja veteran, noor ja haritud abielumees Septimus, kes aga kannatab hallutsinatsioonide käes ja sooritab lõpuks enesetapu. Täiesti erinevate inimeste maailmad on siiski kuidagi seoses....
· kehtestati ülirange tsensuur · algas kultuuriväärtuste hävitamine purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus 10. Repressioonid 1940.-1941.a. Repressioonid kulmineerusid 14.06.1941 küüditamiseks kõigis kolmes Balti riigis. 1940. a juunipöörde käigus ametisse kinnitatud valitsus lubas rahvale kirjalikult ja suuliselt igasuguseid hüvesid. Kuivõrd neist lubadustest 1940. ja 1941. aastal kinni peeti? LUBADUS TÄIDETI/MITTE Lubati kindlustada rahva EI TÄIDETUD õigusi · keelati isetegevusseltsid · kehtestati range tsensuur · viidi läbi massiküüditamine · inimesi mõisteti süüdi vene seaduste järgi ilma kohtu süüdimõistva otsuseta
Punaarmeesse sattusid eestlased väga erinevatel põhjustel. Pärast sakslaste sissetungi hakkasid kommunistid Eestis looma nn hävituspataljone, kes pidid hävitama kõik väärtusliku. Hävituspataljonidesse kuulus arvatavasti 3000–5000 Eesti meest, kellest osa olid ideelised kommunistid. Sakslaste vastu lahingusse saadeti endisest Eesti Vabariigi sõjaväest loodud Punaarmee XXII territoriaalne laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 7000 eestlast. 1941. a lõpus hakati Punaarmees moodustama Eesti rahvusväeosi, kuhu koondati 27 000 meest. VIII Eesti laskurkorpus osales lahingutes 1942/43. aasta vahetusel ja kaotas ligi poole oma koosseisust. Kogu korpus toodi rindele tagasi alles 1944. aasta septembris. Hävituspataljonide tegevus oli Eesti riigi ja rahva vastane. Eestlased ise, kes võitlesid Punaarmees, nii ei arvanud. Nemad pidasid kodumaaks Eestit ja see oli NSVL-i poolt okupeeritud. (http://www.efant
plaan kukkus läbi (meredessant, Inglismaa linnade pommitamine, lahingud Põhja- Aafrikas). 1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. Hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsiooni režiim. Nende vallutanud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis
23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling. Rahvareetja – kollaboratsionist. Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla. Itaalia astub sõtta. Saksamaa – Itaalia – Jaapan: kolmikpakt
üksused täielikult puruks, vallutades suure osa Liibüast. 1940 lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani Saksamaa vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. NSV Liit valmistus samuti sõjaks, 1941 aasta suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistusid sakslastele ootamatut hoopi andma. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Kuid Hitler lõi kõhklema ning saatis vahepeal osa väegrupist Kiievit vallutama. Peale seda mingi Moskvat vallutama, aga selle aja peale jõudis Punaarmee sakslaste pealetungi Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna vallutada, kuid suutsid piiramisrõngasse võtta. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi ning Saksa üksused löödi tagasi
plaan kukkus läbi (meredessant, Inglismaa linnade pommitamine, lahingud Põhja- Aafrikas). 1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. Hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsiooni režiim. Nende vallutanud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis
• Üks tuntuimaid modernistliku romaani esindajaid • Kuulus Bloomsbury grupeeringusse • Juhtfiguur Londoni kirjandus seltskonnas Elukäik • Sündis Londonis • Ta oli söör Leslie Stepheni ja Julia Duckworthi tütar • Tal oli 6 (pool)õde ja (pool)venda • Pärast ema surma 1895 ja poolõde Stella surma 1897 kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all • Abiellus Leonard Woolfiga 1912 • Lõpetas elu enesetapuga 1941. aastal Looming • Professionaalset kirjanduslikku tegevust alustas 1900. aastal • Romaanide eripäraks on järjepidevalt kulgeva süžee puudumine • Oma esimese romaani „Merereis“ avaldas venna abiga 1915. aastal • Kõige isiklikum romaan „Proua Dalloway“(1925) • Tuntuimaks osutus autobiograafiline rooman „Tuletorni juurde“(1927) • Viimane rooman „Vaatuste vahel“(1941) valmis otse enne kirjaniku vabasurma minekut Teosed • „Merereis" (1915)
1. Iseloomusta I Nõukogude okupatsiooni Eestis (muudatused majanduses, poliitikas, kultuuris) 1940 17 juuni 1941 juuli Majanduses: riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine, eraomanduse kaotamine, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit, Venemaaga seotud rasketööstus. Poliitikas: Võim kommunistidele, Eesti ametnikud vabastati, võeti vastu uus nõukogude põhiseadus, Riigikogu muutus Ülemnõukoguks, Valitsuse uueks nimeks Rahvakomissaride nõukogu, vallad muutusid täitevkommiteedeks, maakonnad muutusid rajoonideks, muutus kohtuvõim, ainult EKP.
aastal saadeti Hiinasse Nõukogude Liidu saatkonda tööle (on väidetud, et seoses oma luuretööga oli ta sidemeis ka tippagendi Richard Sorgega. 1927. a. vangistati, kuid peagi vabanes. Aastatel 19341938 tegutses Kominterni ridades Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Rootsis ja Taanis. Võimalik, et oli Skandinaaviamaades üks Nõukogude luure juhte. Taanist koordineeris Karl Säre ka Eestis tegutsevate kommunistide tegevust. K. Säret 1941. aastal pärast kinnipidamist Saksa okupatsiooni ajal poliitilise politsei ametnikuna üle kuulanud Evald Miksoni andmetel olevat Säre tegutsenud nõukogude luureorganite jaoks: Shanghais 19251927 , Eestis aastatel 19281929, Siberi ekspressrongis 19291934, Kopenhaagenis 1934 1936, Inglismaal, USA-s ja Kanadas 19361937, Stockholmis 19361938 ja seejärel Eestis. 1936. a. mõrvas (koos Johannes Meeriti ja August Vakepeaga) Taanis
toimus represseerivaid sündmusi. II maailmasõda algas Eesti rahva jaoks Nõukogude okupatsiooniga 1940. Aastal, enne seda toodi Eesti pinnale Punaarmee osi ja meie naaber Nõukogude Venemaa hakkas täide viima MRP punkte, s.t Eestit okupeerima. Eesti mehi hakati sundmobiliseerima Punaarmeesse, paljud pered kaotasid tükiks ajaks mõned ka igaveseks oma meesliikmed: pojad, isad, vennad kõik nad olid sunnitud sõdma ideoloogia eest, mida nad vihkasid. 1941. aastal tegi Stalin teoks suurküüditamise Siberisse. Üpris suur osa eestlastest viidi tundmatule maale sunnitööd tegema, palju neist ei naasnud kodumaale. Selliste vahenditega julm okupatsioon oli Eesti 1941. aasta suve lõpuks kirjutanud end ajalukku. Mis toimus rahva peas, kes jäid Eestisse, teavad vaid ajaloo raamatud ja vanemad inimesed, kes suutsid üle elada selle tagakiusava ja represseeriva aja. Nõukogude okupatsiooni lõpus 1941
Eestlased Saksa armees Metsavendade poolt moodustatud üksused, Piirikaitserügemendid. Eestlased Soome armees Erna luuregrupp, Jalaväerügement Tunne II maailmasõja sündmusi! · Algas 1. september 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 28.sept sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude liit sõprus ja piirilepingu (MRP), 1939 1940 toimus NSVL-i ja Soome vahel Talvesõda, 1940 a. Hõlvas Saksamaa Taani, Norra, Belgia, Hollandi, Luksemburgi. 21. juuni 1941 alustas Saksamaa sõda Nõukogude liidu vastu. 7.dets 1941 ründas Jaapan USA Pearl Harboris. 1942 kirjutasid 26 riiki (kaasaarvatud USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Nõukogude liit) Ühinenud rahvaste deklaratsioonile. 1942 a. Toimus Stalingradi lahing, milles said Saksa väed lüüa. 1943 a. Suvel toimus Kurski lahing, millega suutis Nõukoguse liit tagasi võita Saksamaa poolt okupeeritud NSVL-i alasid. Samal suvel maabusid USA ja
'' Teises maailmasõjas oli eestlastel mitmeid valikuid. Eestlased võisid astuda Nõukogude armeesse,Saksa või Soome armeesse. Võimalusteks oli veel põgeneda läände, hakata metsavennaks või teha võimudega koostööd. Punaarmees sõdisid eestlasted pealmiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenjatest.
Laagrites kasutati neid orjatööl Kuulsaim laagritest on Auschwitz Vangide peal tehti ka meditsiinilisi katseid Kõige kuulsam eksperimenteerija oli Dr Josef Mengele Holokaust Eestis Enne 1940. aastat oli Eestis 4500 juuti 1940 likvideeris NL kõik juudi seltsid Eestis 1941 juuni küüditati umbes 10% juutidest 1941 juuli kuni 10. september omaalgatuslik juudivastane tegevus, repressioonid ja hukkamised Juudi noorukid osutasid vastupanu Tartu tänavatel 11.september 1941 saksa okupatsioonivõimude poolt plaanipärane juudi rahvusest elanike hävitamine Keelati juutidel vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis Järgnevatel aastatel toodi Eestisse juute ja hukati nad Kokku kannatas umbes 35 000 inimest, sh 10 000 juuti "Nägin oma maja aknast, kuidas kõik inimesed lasti maha. Inimesed aeti bussidest maha, oli mehi, naisi, lapsi, ka väga väikseid lapsi, kõik nad
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta
Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas? Saksamaa eesmärk oli saada kontroll Taani väinade ja sadamate üle, sõjaline kontroll Põhja- ja Balti mere üle. 1940. aprill – Taani alistus võitluseta, Norras kestsid lahingud 10. juunini Mida andis talle Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine? Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks NSV Liidule, selleks tugevdas ta sidemeid Jaapani ja Itaaliaga. 1941. aasta suveks oli nende käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonirežiim. Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat? Briti ei soovinud sõda, kuna Briti maavägi oli üsna nigelas seisus. Küll aga olid nad arendanud mere- ja lennuväge. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal (Õhulahing Britannia pärast). Samal
3) NSV Liidu suureks paisutatud Punaarmee vajas tegevust. Ideoloogilised eeldused: 1) Saksamaa soovis ruumi aaria rassile. 2) Hitler soovis kommunismi eksportida. 5. Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSV Liidu sõjategevus 1939.-1940. Kuidas käitusid mõlemad riigid vallutatud aladel? 1939. 1941.aastatel olid Saksamaa ja NSV Liit vallutanud järgmised alad : 1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Luxenburg, Põhja Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid.
Hiljem liitusid sellega ka mõned teised riigid. 5. Saksamaa vallutused 1939-1941 1. sept 1939 Saksamaa sissetung Poolasse 1940 kevadel vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Ka 2/3 Prantsusmaast sattus Hitleri võimu alla. Vaatamata Hitleri paljudele kavatsustele vallutada Suurbritanniat, tal see ei õnnestunud. 1940 hilissügisel tungisid saksa väed Kreekasse ja Jugoslaaviasse 1941 juunis tungisid saksa väed koos liitlastega NL aladele. Saksamaal õnnestus hõivata suurem osa NSVL Euroopa osast. 6. NSVL vallutused 1939-1941 17. sept 1939 sissetung Poolasse 1939 novembris Talvesõda. Soome pidi loovutama Karjala ja Viiburi. 1940. aastal okupeeriti Baltimaad ja Rumeenialt võeti Bessaraabia ning Bukoviina. 7. Pearl Harbor Kuna maailma tähelepanu oli põratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapan seda
EESTI KUNST 1940-1955 Liisa Taal RVG 2011 AJALUGU 1940 NSVL ülemnõukogu vormistab Eesti annekteerimise 1941 I massiküüditamine 1941 Sakslased vallutavad Tallinna 1944 Nõukogude väed vallutavad Tallinna 1949 II massiküüditamine 1953 Stalin sureb 1955 I Tallinna televisioonisaade KUNSTI MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon Sotsialistlik realism Sõda Arreteerimised, küüditamised ja mobilisatsioon Pagulus ja Eesti lõhenemine Impressionism ja modernistlik realism TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi.
Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Aprillis 1940 ründas Hitler Jugoslaaviat ja purustas selle. Aprilli lõpuks oli ka Kreeka vallutatud. Sõjategevus teistel rinnetel 1940 sõjategevus ka Aafrikasse. Itaalia alustas sept 1940 Liibüast rünnakut Egiptuse vastu. Briti väed lõid Itaalia üksused puruks, vallutades suure osa Liibüast. Inglased ründasid teisigi Aafrika kolooniaid ning vallutasid need. Hitler saatis Aafrikasse eraldi Aafrika korpuse. Selle eesotsas Rommel. 1941 Rommeli juhtimisel suruti Briti väed tagasi. Briti peamine tugipunkt Aafrikas-Egiptus-sattus ohtlikku olukorda. 1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil üritades läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Lõpuks suutsid liitlasväed siiski peale jääda. Saksa allveelaevad hakkasid kandma suuri kaotusi. Allveesõda jätkus hooga sõja lõpuni, kuid ei suutnud liitlasi enam oluliselt ohustada. 1942-43 omandas järjest suuremat tähtsust ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu.
Moskva tahtis Soome suhtes vabu käsi, Berliin aga toonitas, et Soomes peab säilima status quo. Sakslastele ei meeldinud ka Põhja-Bukoviina liitmine NSVL-i poolt. 18. dets.1940. allkirjastas Hitler Barbarossa. Saksamaa asus tihendama sidemeid ka liitlastega. 27. sept. 1940 kirjutas ta koos Itaalia ja Jaapaniga alla kolmikpaktile. Selles kohustuti üksteist igati abistama. Samal sügisel liitusid kolmikpaktiga Ungari, Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka Jugoslaavias, Jug oli küll liitunud kolmikpaktiga, kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis sõpruslepingu hoopis Moskvaga, see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist kokkupõrget. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks
) . . ) . . ) . . 1 ( - ). : . 1920--1930- .? . 1) , , 2) , 3) 4) 5) 6) 1 ( - ). : 125. 3 () 2. (1 . .), . 4--7 : (C4), (C5), (C6), (C7). , . 4. ( ) . : 4. 1920--1930- . ? : 4. 19411945 . 22 1941 9 1945 . 3 : 1) (22 1941 1942 .) , ; 2) ( 1942-- 1943 .) , , , , ; 3) ( 1944 1945 .) , , , . , , (9 2 1945 .). . . 22 1941 . . . . «» , «» (« »), 12 . : 1) 23 1941 . . . ( . . ) . 2) (29 1941 .). « , !»; 3) : , , , , ; 4) 30 (), , ; 5) 1530 , 12
moodustades 40 ruutkilomeetrise ala, kuhu loodi erinevad laagrid. Esimesed vangid kes, Auschwitz I saabusid, olid 30 saksa kriminaali. Nad saabusid Auschwitzi 1940 aasta mais. Nende ülesanne oli näitada tulevastele vangidele, et nad on vabatahtlikud ja tulid siia tööle. Esimene esselon 728 poolaka ja 20 juudiga saabusid 14 juunil 1940 aastal. Laagri populatsioon kasvas kiiresti, kuna laagrisse toodi poola poliitikuid ja põrand aluse tegevuse liikmeid. 1941 aasta maiks oli Auschwitz I vangide arv tõusnud 10 900 vangini. Kõik vangid olid ära märgistatud ja kandsid vastavaid märgistatud riideid. Kõige julmemalt koheldi juute ja nõukogude sõjavange. Iga päev pidid vangid töötama relva tööstustes. Tööolud olid rasked, samuti anti vangidele vähe süüa ja pesemisvõimalused peaaegu, et puudusid. Sellest tingituna tõusis surmade arv jõudsalt. Vange koheldi julmalt. Kes reeglite vastu eksis, paigutati 11 osakonda. 11 osakonnas asus
lubas sõda kõike välja pannes jätkata. - 16 juuli 1940. Andis Hitler käsu SB Luftwaffe jõududega põlvili suruda. - Sakslased olid oma edus kindlad, kuna inglastel oli puudus väljaõppinud piloodidest. - Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus inglastel siiski peale jääda. - See oli Hitleri esimene suur tagasilöök II maalmasõjas. 3. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja mida saavutas Saksa armee 1941. lõpuks? - Eesmärgiks olid toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. - 1941. aasta sügiseks oli Saksa armee vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast - Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast – Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. Miks ja millal ründas Jaapan USAd? Kuidas see mõjutas sõja käiku?
lahkuks okupeeritud aladelt ja nad saaksid taastada oma iseseisvuse. 3. NSV Liidu tegevus agressorriigina Teise maailmasõja algul. Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. NSV Liit surus Eestile, Lätile ja Leedule baaside lepingut peale. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 4. Suur murrang Teises maailmasõjas Saksamaa õnn hakkas pöörduma 1943.aastal. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega. Kurski lahing lõppes samuti Saksa vägede lüüa saamisega. 5. Teine rinne 6.juunil 1944 avati Normandias teine rinne Saksamaa vastu. Vägede juhiks kindral Eisenhower
ainus "süü" oli see, et nad olid sündinud juutidena. Arvan,et Hitleri maailmavaade oli väärastunud, sest kuidas saab olla ühiskonnale koormaks ainuüksi selle pärast,et oled teatud rahvusest.Ainus asi ,mis selles koledas tapatöös helget oli, olidki leiutatud gaasikambrid. Nendes ei pidanud hukatusse määratud vähemalt piinlema. Teine kohutav massimõrvar Hitleri kõrval oli Stalin ning tema suurim inimsusevastane kuritegu küüditamine. Konkreetsemalt 1941 aasta juuniküüditamisest. 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju.Paar tundi pärast
metsavendadega. Metsavendade hävitamiseks kasutati rangeid meetmeid, mille käigus suri ka palju tsiviilisikuid ja kariloomi. Hävituspataljonid koosnesid peamiselt inimestest, kes tegid tööd okupatsioonivõimudega. Hävituspataljonid purustati Saksa vägede poolt. Punaarmee poolel võitles ka 22. territoriaane laskekorpus, mis oli loodud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes ainult eestlastest, mis ajapikku vähenes. Punaarmee viis selle laskekorpuse 1941. aastal Venemaale, kus eestlastest hukkus ja sai vigastada umbes 2000 ning ligi 4000 andis end sakslastele vangi. Peale seda viidi laskekorpus rindelt tagalasse. 20. juulil 1941 kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon. Selleks ajaks oli juba pool Eestist sakslaste käes ning seetõttu mobiliseeriti ainult Põhja-Eestist. Mobiliseeriti vastavalt vanusele ja elukohale. See olenes väha inimese omast tahtest, kuid oli neid kes sellele vastu hakkasid ja metsavendadega liitusid
sündmused: II maailmasõda, baaside ajastu (Vene vägede sissetoomine), ENSV loomine, küüditamine (1941, 1949, umbes 30000 inimest), Saksa (1941 -1944) ja Nõukogude (1940 1941; 1944 - 1991) okupatsioonid, pommitamised, pagulusse suundumine (1943/1944 ligi 70000 inimest, lahkus 2/3 haritlastest), kirjandus: pagulus kirjandus (piiri taga kirjutatud, enamik teoseid anti välja välismaal ja sealsetes kirjastustes, ilmus rohkem teoseid), tagala kirjandus (sõdivate riikide rahulikus piirkonnas kirjutatud, NSVL tagalas loodi kunstiansambleid ning anti välja raamatuid), Eesti kirjandus (Eestis kirjutatud, kaasaminek ideoloogiaga ja korraga, kirjutama pidi seda, mida kord tahtis, kes ei teinud visati Liidust välja (Friedebert Tuglas), trükiti nende teoseid, kes olid Eesti Kirjanike Liidu liige, paljud ei jätkanud kirjutamist, kirjandus muudeti riikliku propaganda vahendiks, suured tiraazid, raamatud ning ka tõlkekirjandus odavad, riiklik kontroll...
juunil 1940 ning viimane nimetati Eesti NSV-ks sama aasta 21. juulil. Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta massiküüditamisega. Tänu sellele võitlesid Eesti mehed Punaarmees peamiselt sunniviisiliselt. 20. juulil 1940 korraldati üldmobilisatsioon ning umbes 32 000 meest viidi Venemaale. Samal ajal oli tunginud Eesti aladele ka Saksamaa ning ei läinud kaua aega kuni Eestis korraldati Saksa okupatsioon. Paljud eestlased tervitasid 1941. aastal Sõdureid kui vabastajaid, sest arvati, et taastatakse Eesti omariiklus. Nii ei läinud. Saksamaa kehtestas Eestis natsliku okupatsiooni. Nii nagu NSVL korraldas ka Saksamaa Eestis vangilaagreid. Eestlased jagunesid kaheks - vabatahtlikeks ja mobiliseerituteks. Vabatahtlike värbamine algas 1941. aastal ida- ja politseipataljonidesse. Neid kasutati esialgu julgestuseks tagalas ning võitluseks partisanidega. Hiljem aga lahingutes Punaarmeega. Kuna vabatahtlikke
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955.....................................................................................16 5 AASTAD 1956 KUNI 1958.............................................
vastupanu (3 tk). 1. Hitleri meredessant Suurbritanniasse: kukkus läbi; 2. Saksamaa pommitas Suurbritannia linnu: britid pidasid vastu; 3. Lahingud Põhja-Aafrikas, et vallutada Briti asumaid. 12. Tead, kelle vahel ja millal sõlmiti Kolmikpakt. 1940. aasta sügis: Berliinis sõlmiti Kolmikpakt -> Saksamaa, Itaalia, Jaapan 13. Tead, millal ja kuidas algas Saksamaa rünnak Nõukogude Liidule. Tead, millal ja kus toimus Stalingradi lahing ja mis oli selle tagajärg. 22. juuni 1941: Saksamaa tungib kallale NSV Liidule, hõivab NSV Liidu euroopa osa k.a. Baltimaad Stalingradi lahing 21.august 1942 - veebruar 1943 Stalingradist põhja pool, Tagajärg: Paljud said surma ja paljud sattusid vangi Sakslased suruti tagasi. 14. Oskad kirjeldada tähtsamaid lahinguid Jaapani ja USA vahel ning tead, millal need toimusid. 7. detsember 1941: Jaapan ründab USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harbouris - Jaapan kuulutab USA-le sõja;
a) Koolides õpetati marksismi-leninismi & Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni b) Teatrites, kinodes, kontserditel esitati nõukogude autorite loomingut c) Peamised "kunstiliigid" olid riigijuhtide paraadportreed ja propagandaplakatid d) Ülirange tsensuur e) Kultuuriväärtuste hävitamine 4. Repressioonid a) Järjest tugevnevad repressioonid b) Endine poliitiline ja majanduslik eliit kadus teadmatusse c) Arreteerimine laienes d) Massiküüditamine (14.06.1941) *22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda. (Suvesõda) ---> Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon * 7. juuli 1941-24. november 1944 * 7. juuli 1941 - esimesed sakslased tungivad Häädemeestelt sisse. Toimuvad lahingud Pärnu; Põltsamaa; Emajõe joonel Tartu pärast. * Samal ajal viib Nõukogude võim Eestis läbi sundmobilisatsiooni, kuid on ka vabatahtlikke. * HÄVITUSPATALJON moodustati nii vabatahtlikest, sundvärvatutest kui ka
1939.a lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu(Talvesõda). Soomlastel õnnestus küll säilitada iseseisvus,kuid pärast kolmekuulist sõda pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse. 1940. a-l okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.Need alad liideti samuti NSVL-ga. 1940 kevadel vallutas Saksa armee ära Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi.Seejärel võtsid sakslased ette Prantsusmaa ning Itaalia astus Saksamaa poolel sõtta. 1941.a suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki,kus kehtestati range okupatsioonireziim. 5.NSVL- SAKSA SÕDA 1941-1945 Mõlemad tegid ettevalmistusi üksteise ründamiseks, kuid Saksamaa koos liitlastega jõudis ette, tungides 1941.aasta 22.juunil Nõukogude Liidu aladele.Algas sõda, mida Venemaal nim. Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suure osa NSV Liidu Euroopa osast ning jõudsid ka peaöeinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suutnud. 1941
Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõrvati tsiviilisikuid, põletati taluhooneid, tapeti kariloomi). Hävituspataljonid purustati kokkupõrgetes Saksa vägedega. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes ka 22.territoriaalsesse laskurkorpusse kuulunud eestlased. Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest. 20
Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõrvati tsiviilisikuid, põletati taluhooneid, tapeti kariloomi). Hävituspataljonid purustati kokkupõrgetes Saksa vägedega. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes ka 22.territoriaalsesse laskurkorpusse kuulunud eestlased. Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest. 20
1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda. Punaarmeel oli 178 diviisi, Saksa vägedel oli 153 diviisi + 29 liitlaste diviisi. Algus läks plaanipäraselt Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba
· 1. septembril 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat · Teraspakt 1939 Saksamaa ja Itaalia vaheline sõjalisliit · Kolmikpakt 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline sõjalisliit. Eesmärk USA sõjast eemal hoidmine ja teineteise aitamine. · Aprillis tungis Saksamaa Norrasse ja Taani. · Hitleri taktika oli välksõda(Blitzkrieg) · Juulis 1940 ründas Saksamaa Suurbritanniat, suurte kaotuste tõttu aga taanduti. · Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. · Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Peale seda asusid Jaapaniga sõtta ka ülejäänud Kolmikpakt riigid. Detsember 1941 · USA annab suuri laene riikidele, kelle tegevus on nendele kasulik(nt Suurbritannia ja NSVL) · 1942
Aadu Hint Põlvnemine ja kujunemine Sünninimi Adolf Edmund Hint. Sündis 10.jaanuaril 1910 Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. http://psautographs.ecrater.com/p/5382000/esto an-novelist-aadu-hint-autographed www.syg.edu.ee/oppematerjalid/loodusopetus/inge.../ Vilsandi.ppt Perekond Aadu Hindi ema Marie Hint oli pärit Muhumaalt, isa Aleksander Kuusnõmmelt. Peale Aadu kasvas peres veel kolm last. http://www.saartehaal.ee/2014/09/22/100-aastat-johannes-hindi-sunnist/ Haridustee 1916. aastal alustas Aadu Hint oma kooliteed Loona külakoolis. 1917.aastal jätkas oma haridusteed Lümanda Algkoolis, kus paistis silma näitlemisoskuse ja fantaasiarikkusega. ...
liitlasteks. Nad mlemad koos rndasid Poolat. Hitler lasi vlja ttada Barbarossa plaani 1940. Saksa sjaplaan Nukogude Liidule kallale tungimiseks.Seda hoiti salajases.Sakslastel polnud kavas tervet Nukogude Liidu teritooriumit vallutada vaid kuskile Volga je ja Uurali mestike piirkonda juda. Prast oli plaanis lennuve lke anda. Clausewitz - " Venemaad on lootusetu vallutada kuna ta on liiga suur". Groza plaan - Nukogude Liidu sjaplaan Saksamaa rndamiseks. 22.juuni 1941 Saksamaa tungis Nukogude Liidule kallale. Sja algus oli Saksamaale vga edukas.Nukogude ved langesid massiliselt vangi.Ilmutasid viletsat sjalist vimekust. Taganesid kiiresti Ida poole.(lk 137-138) Vaata kaarti lk 137. Sakslased kasutasid vlksja ehk Blitzkriegi taktikat.Tankiksuste lbimurdes rindest. mberpiiramisoperatsioonides.Vangi langes umbes 3,5 miljonit venelast.Sakslased judsid septembri kuuks juba Leningradi alla.Leningrad piirati mber.Algas blokaad.Oktoobri kuuks juti juba Moskva alla
tähendas Balti riikidele sõja lõppu. Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor' i mereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat Midway merelahing, milles ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste laevastiku üle. 7. Kelle vahel toimus sõjategevus Põhja-Aafrikas? Mis lahing tõi pöörde sõjategevusse Põhja Aafrikas? Põhja-Aafrikas toimus sõjategevus Saksamaa,Itaalia ja Inglismaa vahel. Pöörde Põhja-Aafrikas tõi El-
Ajaloo töö (1939- 1945) 1. Molotovi Ribbentropi pakt- (23. August 1939). Iseloomustus: Nõukogude Liit ja Saksamaa mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Molotovi ja Ribbentropi vahel. See pakt on tuntud ka nime all Hitleri- Stalini pakt. Pakti kohaselt kuulusid Nõukogude Liidule Soome, Eesti, Läti, Bessabaaria ja Ida- Poola. Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. Tagajärjed Eestile: Eesti jäi Nõukogude liidu valdustesse. 2. Baaside leping ehk vastastikuse abistamise leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.- (sept 1939) iseloomustus: see pakt andis loa Nõukogude Liidul tuua Eestisse sõjalaevastiku baasid. See pakt võeti vastu kuna Valitsus ja Riigikogu komisjon leidis, et Eestis puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoestus. Selle lepingu sõlmimisega ei tohtinud kumbki osapool sõlmida lepinguid, mis võiksid teist osapoolt kahjustada. Taga...
Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus. Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad. Kultuuriväärtuste hävitamine ( ausambad, raamatute põletamine). Marksism- leninism. Nõukogude propaganda. Repressioonid Siseasjade rahvakomissariaat. Eesti poliitikute, riigiametnike, ohvitseride vangistamine, küüditamine, hukkamine. 14.06.1941- küüditamine ~ 10 000 inimest, mehed vangi, naised- lapsed asumisele. Suvesõda- 1941 aasta. 22. juuni 1941 Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale. 7.07 ületasid Eesti piiri. L- Eesti vallutati kiirelt. Stabiliseerus Pärnu- Vändra- Türi- Põltsamaa- Tartu joonel. Aug. keskel vallutati Narva, aug. lõpul Tallinn. Metsavennad- metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Hävituspataljonidesse moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning sinna kuulusid enamasti vabatahtlikud. Mõrvati ~ 2000 tsiviilisikut.
Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi imereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat maailmas Midway merelahing, milles ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 laevastiku üle.
II maailmasõda Lühikoronoloogia : 7. märts 1936 - Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni 29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis
selgemalt kui inertsevõitu Pätsi reziimi juhtpoliitikud ja ajanud ka aktiivsemat välis- ja kaitsepoliitikat. Kas ja mida see muutnud oleks, ei ole võimalik öelda. Niisiis pärast 1940. aasta juunipööret desarmeeriti Eesti armeeüksused ja senine kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist. Eesti sõjavägi korraldati ümber Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, paljud vanemohvitserid represseeriti. Tsiviilelanikkonna vastu rakendati terrorit, mis tipnes küüditamisega 14-16. juunil 1941, mil Siberisse deporteeriti ca 10 tuhat isikut. Kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolsevike terrorile. Pigem oleks olnud üsna kummaline, kui eesti mees ei oleks nüüd võidelnud. Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks, kuid aktiivseid metsavendi oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
