Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"1941" - 501 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Eesti 1941 - 1944

Eesti 1941 -1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin....

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

NSV ja Saksamaa okupatsioon

Fakti NSV okupatsiooni kohta 1940-1941 ja 1944-1991 1940-1941 · Okupeeris Eesti Saksamaaga sõlmitud salalepingu alusel · 1940 14.-15. juulil võltsid parlamendivalimised · Poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed ümberkorraldused: haldusaparaadi ümberkorraldamine, majanduse riigistamine, propagandistlik maareform ja massiterror · 14. juunil 1941 Arreteerimised ja 10 000 inimese küüditamine 1944-1991 · Septembris 1944 Punaarmee okupeeris Eesti mandriosa · Läände pages Eestist 72 000 inimest · Algas uuesti massiterror, arreteeriti 75 000 inimest · Taastati 1941. a kehtinud poliitiline ja majanduslik reziim : 1945 kaotati erasektor tööstuses 1947 kaotati erasektor kaubanduses 1944-1946 teostati uuesti petlik maareform...

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Eriti raskeks tegi selle olukorra see, et Eesti oli okupeeritud NSV-Liidu poolt. Kuna Eesti oli liidetud NSV-Liiduga, olid eestlased sunnitud sõdima Punaarmees. Osad eestlased said põgeneda metsa. 1941 . aastal moodustati hävituspataljon, mille ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. 1942. aasta sügiseks moodustati 8. eesti laskurkorpus, sinna kuulus umbes 27 000 meest, peaaegu kõik olid nendest eestlased . Teiseks sõdisid eestlased vabatahtlikult Saksa armees, järk-järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad, nemad soovisid kõigi kannatuste eest venelastele kätte maksta. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis kuulutati 1944. aastal 31...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arutlus teemal Eesti valikud II maailmasõjas

juunil 1940 aastal Eesti okupeeriti. Mõni päev hiljem pani Moskva ametisse endale Moskva meelse valitsuse. Koheselt likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Riigiametnikud asendati kommunistidega. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Esmalt hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrged sõjaväe-ja politseijuhid ning majanduseliit. Ilma mitte mingi süüdistuseta ja kohtuotsuseta viidi Eestist välja 10000 inimest 1941 .aasta 14 juuni massiküüditamisega. Naised, lapsed ja vanurid viidi asumisele Siberisse, mehed viidi vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. II-maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena saksa, vene ja soome relvajõudude koosseisus. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes 22.territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Laskurkorpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Teine Maailmasõda - aastaarvud, nimed, lepingud ja mõisted

Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv ­ NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid. Nürnbergi protsess ­ Mõisteti kohut Saksamaa sõjakurjategude üle. Nimed Adolf Hitler, Jossif Stalin, Francisco Franco, Hispaanias vastuhaku juht, hilisem diktaator Neville Chamberlain, - Briti peaminister Joachim von Ribbentrop, Vjatseslav Molotov, Erwin Rommel, Karl Selter, Andrei Zdanov, Johannes Vares Barbarus, - 21. juunil nimetati ta uue Nõukogude meelse valitsuse eesotsa....

Ajalugu
193 allalaadimist
thumbnail
6
doc

II maailmasõja sõjasündmused, Barbarossa

aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord ­ üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte ­ Valgevene kuni Moskva; 3) Süd ­ Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda. Punaarmeel oli 178 diviisi, Saksa vägedel oli 153 diviisi + 29 liitlaste diviisi. Algus läks plaanipäraselt ­ Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba...

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metsavennad

Metsavennad Eesti, Läti ja Leedu olid 1940. aastail Punaarmee poolt okupeeritud. Sellest ajast varjas end metsades endisi riigitegelasi või sõjaväelasi, kes oleks muidu vangistatud. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941 . Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alustati sõjategevust, läks Eestis rohkesti relvadega mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolsevistliku võimu alt. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesõja käigus vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Suuremad võitlused toimusid Timmkanali ümbruses ja Tartus, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu. Alates 3...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Juuniküüditamise lühikokkuvõte

Juuniküüditamine Juuniküüditamine oli 1941 . aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus küüditati Siberisse mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. 1941. aasta küüditamine hõlmas Eesti, Valgevene, Ukraina, Moldova, Leedu ja Läti alasid. 13. juunil Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov esitas 17. juunil Beriale, Molotovile ja Stalinile aruande No2288/M. Selle kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, nendest 3173 arreteeriti ja 5978 saadeti asumisele.1 Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat andis instruktsioonid ja...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
3
odt

II maailmasõda Eestis

21. juuni toimus juunipööre, ametisse saab Vares-Barbaruse valitsus, kuid seal ei ole ühtegi kommunisti. Korraldatakse valimised, 21. juulil asendub Eesti vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga, tagandatakse president ja küüditatakse. 6. augusti tullakse vastu Eesti NSV palvele liituda NSV Liiduga. Johannes Vares, Johannes Lauristin olid sel ajal tähtsaimad poliitikategelased, Lauristin oli valitsuse juht. 1940 ­ 1941 . Võimukorraldus tehti täielikult ümber, muudeti selliseks, nagu oli NSVL-is. Teiseks algasid repressioonid nende suhtes, kes olid teist meelt või seotud kodanliku valitsusega. Muutusi tehti majanduses, toimus kolm olulist reformi. Maareform, natsionaliseerimine (riigistamine) ja rahareform. Need on olulised, eriti natsionaliseerimine ja maareform on selle tõttu, et need mõjutasid tavainimese elu väga tugevalt. Selle tõttu ei saanud NSVL kuigi suurt toetust. Punane...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Põhjalik kokkuvõte 2. maailmasõjast

augustil 1939)] 17.sept  Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried.  28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt.  30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln)  Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole.  1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940  Saksamaa ründab Taanit ja Norrat.  Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling.  Rahvareetja – kollaboratsionist.  Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla.  Itaalia astub sõtta.  Saksamaa – Itaalia – Jaapan: kolmikpakt...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Artur Alliksaar

aprillil 1923 ning suri 12.augustil 1966 Tartus.(suri vähki) • Ta pärisnimi oli Artur Alnek. • Oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust(1941-1942) • 1943.a. Mobilisseriti ta Saksa sõjaväkke, sel ajal ta avaldas ka enda esimesed luuletused:“Postimehes“,“Koidulauliku mälestuseks“ ja mõned tekstid rindlehes. • Tema looming on kõlarikkas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega • Artur Alliksaart vangistati 1949, teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises. Alul ta istus Narva laagris, kuid hiljem oli ta saadetud Siberisse. Pärast vangistust elas ta Vologoda oblastis aasta ning tuli salaja tagasi Tartu, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. •...

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu

 12 660 3. Milline dokument oli 2. M.s puhkemise ajendiks?  Baaside leping 4. Millistes eesti piirkondades asusid Punaarmeel suurimad väekoondised 1939-1949.?  Läänemaal ja Paldiski ümbruses, Saared, Narvas 5. Nimeta venemaa piirkondi, kuhu küüditati 1941 . a inimesi!  Kirovi oblast (1830 inimest); Tomski oblast (3397 inimest); Komi ANSV (3 inimest) 6. Kuidas nim sakslaste kolme suurt väegruppi, mille abil loodeti vallutada NL?  Nord, Süd, Mitte 7. Milline neist väegruppidest suundus baltikumi poole?  Nord 8. Millistes eesti piirkondades tegutsesid metsavennad aktiivsemalt?  Kirde- ja ida Eestis, L-E ka 9...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile: II Maailmasõda

Eesti alternatiivid 1939. aastal M.Ilmjärve põhjal (õ.lk.135) – Sõjaline vastupanu. neutraliteedi tõeline jälgimine, Balti riikide ühine esinemine Nõudkogude Liidu nõudmiste vastu. 13.Sõjategevus Saksamaa ja NSVL vahel (millal algas, kuidas, Barbarossa plaan, kuhu Saksamaa vallutustega jõudis 1942. aastaks) – 1941 tungis Saksamaa kallale NSVL’e. Saksa sõjaplaan NSV vastu „Barbarossa“, NSVL sõjaplaan Saksa vastu „Groza“. 14.Jaapan astub sõtta (millal, kelle vastu) – 7. Dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile. USA astub sõtta. (Jaapan on Saksa liitlane) 15.Stalingradi lahing kui sõja pöördepunkt – 1942-43. Sakslaste kapituleerumine. Tagasilöök ka Aafrikas El-Alameini lahingus. Ning 1943 Kurski pealetungis. 16...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

Johannseni klassi. Töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli III, V ja VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. Teosed: 1881"Eesti keisri laul" meeskoorile ja bassile (tekst Jaan Bergmann)1882"Kroonimise laul", kantaat mees- ja segakoorile (tekst Jaan Bergmann) 1892"Päikesele", kantaat meeskoorile (tekst Mihkel Veske) Miina Härma ­ (9. II 1964 Kõrveküla, Raadi v. ­ 16. XI 1941 Tartu), helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis...

Muusika
181 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajalugu – Eesti Teise maailmasõja ajal

juuli 1940. ­ Valimistulemused tehakse teatavaks, Vabaduse väljaku miitingul nõutakse Eesti ühendamist NSV Liiduga. 21. - 23. juuli 1940. ­ Riigivolikogu istungijärk; Eesti nimetatakse ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks; K. Päts vabastatakse presidendi kohalt. 6. august 1940 ­ Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. 25. august 1940 ­ Eesti NSV konstitutsiooni vastuvõtmine. November 1940. ­ Rahareform (1 kroon = 1,25 rubla). 14. juuni 1941 . ­ Massiline küüditamine Siberisse. 22. juuni 1941. ­ Nõukogude-Saksa sõja puhkemine. Suvi 1941. ­ 22. Territoriaalse Laskurkorpuse võitlused Wermachti vastu. 7. juuli 1941. ­ Sakslased ületavad Iklas Eesti piiri. 28. august 1941. ­ Saksa väed vallutavad Tallinna. 21. oktoober 1941. ­ Täielik Saksa okupatsioon. 1942. ­ Kuulutatakse välja vabatahtlike värbamine Eesti Leegioni. Detsember 1942. - jaanuar 1943. ­ 8. Eesti Laskurkorpus sõdib Veljike Luki all. Suvi 1943...

Ajalugu
275 allalaadimist
thumbnail
1
doc

II maailmasõja algus

II MS algas 1. sept. 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale, samuti alustas tegevust punaarmee. Talvesõda toimus 1939 nov. ­ 1940. a. märtsini Soome ja N-Liidu vahel, sest N-Liit tahtis Soomesse tungida. 1940. a. vallutas Saksamaa Taani, Norra, Hollandi, Belgia ning Põhja-Prantsusmaa. Saksamaa N- Liidu vastast plaani kutsuti `Barbarossa plaaniks', see nägi saksa vägede sissetungi 1941 . a. kevadel, moskva pidi pooleteise kuuga alistuma. Venelased osutasid aga tugevat vastupanu ning Sakslased ei olnud arvestanud Venemaa külma talvega. Saksamaa ja N-Liidu sõda algas 22. juunil 1941, Moskva lahing toimus1941. aasta hilissügisel. 1941. a. Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hata, milles otsustati, et ei muudeta territooriume, USA ja Suurbritannia ei taotle uusi alasid ning rahvaste õigus enesemääramisele. 1942. a....

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sotsialistlik maailmasüsteem

augustil 1991 toimub augustiputs (vana- ja uuemeelsete vahel, riigipöördekatse). 20. augustil 1991 taastatakse Eesti Vabariik. 8. detsembril 1991 moodustatakse kaheteistkümne liikmesriigiga SRÜ. 25. detsembril 1991 saadetakse NSVL laiali ja Gorbatsov astub tagasi. ENSV loodi 21. juulil 1940. 6. augustil 1940 sai ENSV üheks viieteistkümnest liiduvabariigist NSVL koosseisus. Eestis oli kõrgeim valitseja EKP Keskkomitee esimene sekretär (Karl Säre 1940 ­ 1941 , Nikolai Karotamm 1944 ­ 1950, Johannes Käbin 1950 ­ 1978, Karl Vaino (venestaja) 1978 ­ 1988). Kõrgeim võim kuulus ENSV Ülemnõukogule (presiidium ja selle esimees). Kõrgeim valitsusorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu. Eestit tabasid ka territoriaalsed muudatused. Jaanuaris 1945 võeti ära Narva tagune ala ja Petserimaa. Samuti loodi uus haldusjaotus. 1950 loodi valdade asemel rajoonid ja külanõukogud. 1952 ­ 1953 loodi kolm oblastit (Tallinn, Tartu ja Pärnu)....

Ajalugu
220 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu ­ Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. ­ 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa r...

Muusika
163 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hitleri abilised

"Asetäitjat" Hessi iseloomustas kaks nägu. Partei moraaliapostlina korruptsiooni ja ametiposti kuritarvitamise vastu võideldes võis ta ühtlasi teha kihutustööd okupeeritud Poolas ihunuhtluse kasutuselevõtmiseks. Vapra ja otsustamisalti Esimese maailmasõja ohvitseri ning teda hellitusnimega "mu Hessike" kutsunud Hitleri suhted põhinesid esimese äärmisel truualamlikkusel. Oma poliitilises tegevuses eiratud asetäitja näitas 1941 .aastal üles üllatavat otsustusvõimet ning uljust, lennates keset sõda vaenlase laagrisse. Hess oli kuulunud kunagi NSDAP liidrite hulka, ent kujundas juba algusest peale saatuslikuks kujunenud partei fanaatilist ning usaldust äratavat nägu. Tiitel "füürer" oli Hessi vaimusünnitus. Tema enda sageli valesti mõistetud ametinimetus "füüreri asetäitja", mis ei sisaldanud mingit võimufunktsiooni, oli käibel vaid NSDAP ridades...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Kirjandus 1905 - 1934

30. aastatel hakkab töölisteema taganema. Luulesse tuleb loodusteema, eksistansiprobleemid, fatalism. 1934 ,,Südasuvi", 1935 ,,Päikese ootel", 1936 ,,Sadamad ja saared", 1937 ,,Ringkäik" (loodusluule ,,Jänes", retrospektiivne ,,Kodu"). On kirjutanud poeeme 1938 ,,Tuhas ja tules", 1939 ,,Valgus ja varjud", 1940 ,,Maakera pöördub itta", 1945 kirjutas sonette, näidendid : 1933 ,,Jumalate mäss", 1937 ,,Esimene pääsuke", 1941 ,,Pühajärv", 1941 ,,Ristikoerad" 9) Betti Alver elu ja looming Betti Alver 1906-1989. Elisabeth Lepik. Sündis 23. novembril Jõgeval. Isa raudteetööline. Tahtis saada näitlejaks. 1924 lõpetas Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi. Õppis TÜ-s 1924- 1927 filoloogiat. Esimene raamat ilmus ,,Tuule armuke" 1927, kuigi käsikiri oli juba varem valmis. Sai 2 koha loodusromaani võistlusel. 1935 värsspoeem ,,Viletsuse...

Kirjandus
276 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun