- aprill 1919 >Asutav Kogu (maaseadus, põhiseadus) - 1920 >Riigikogu · raskused - majanduses: 1920A alguses majanduskriis - 1920.a. demokraatlik põhiseadus - 1.dets. 1924.a. kommunistide riigipöördekatse · Parlament - 1917-1919 Maapäev - 1919-1920 Asutav Kogu - 1920-1923 I Riigikogu - 1923-1926 II Riigikogu rahvahääldus algkoolide seaduse muutmiseks, rahvas vastu st umbusaldus Riigikogule - 1926-1929 III Riigikogu - 1929-1932 IV Riigikogu rahvahääletus põhiseaduse kohta okt. 1933, Riigikogu jäi - 1932-1937 V Riigikogu 3. Demokraatlik periood · sisepoliitikas - palju parteisid, sagedased valitsuskriisid - kokku: 16 riigivanema valitsusaega · majandused - orienteeruti Lääne turule - 1923-1933 ülemaailmne majanduskriis (Eestile raskeimad 1932-1933) · välispoliitikas - teistelt riikidelt tunnustuse hankimine (J. Vilms (hukati 1918), J. Tõnisson) - 1921.a. Rahvasteliidu liikmeks (Eesti toetas igati Balti liidu ideed) · kultuurielu, teadus
Põhjablokki ei kujunenud küllaltki püsivad ja head suhted kujunesid Eestil ka Poolaga. Sellist orientatsiooni poodasid rohkem sõjaväelased, sest Poola oli sõjaliselt tugevam kui kolm Balti riiki kokku. 1930. a. külastas Poola president ka Eestit. Poola-Eesti lähenemine pingestas Eesti suhteid Leeduga. 6 Üheks tähtsaks faktoriks 1930. aastate alguse Euroopas sai Saksamaa kiire esiletõus. 1933. aastal tuli Saksamaal võimule Hitler, kes deklareeris, et oma välispoliitilise sihina näeb ta ekspansiooni ida suunas. Samal ajal tahtis Nõukogude Liit läänenaabritega suhteid parandada. 1933. aastal kirjutas Eesti koos teiste riikidega alla Konventsioonile agressiooni määratlemiseks. Eesti Vabariigi välispoliitikale avaldas tugevat mõju Inglismaa ja Saksamaa vahel 1935. aastal sõlmitud mereväe leping
töötajaid vallandati. Kriisi põhjused 1. Majanduskriis oli ületootmiskriis 2. Majanduskriisi põhjustasid halvad laenud 3. Ühe põhjusenaveel, vale ja jäik riikide majandamine Sotsiaalne kriis ilmnes Tööpuuduses (Samas töötuabirahad USA-s veel puudusid) Kriisi tagajärjed 1. Paberraha kadus ajutiselt käibelt, mis vahetati kulla vastu. 2. Töötuse suurenemine 1933 oli USA-s 15 ja Saksamaal 6. milj. Töötut. (üle 50%) 3. Inimestel kadus usk paremasse tulevikku ja hakati pooldama ärmuslikke parteisid (kommunistid, Tasistid, Natsid, kuklux-Klan) 4. Paljudes riikides tulid võimule totalitaarsed ja autoritaarsed jõud (sh. Eestis ja Lätis) 5. USA-s sai presidendiks F.D. Roosenvelt, kes algatas ,,New Deal"-i poliitika (tähendas sotsialistlikke reforme) 6. Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler (30.01.1933.)
1. Leedu, Läti ja Poola 2. Sellega kuulutati välja Eestimaa iseseisvus 3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirj...
1926 Autoritaarse korra kehtestamine Leedus 1926 Ilmub A. H. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" I köide 1926 1928 Hiina ühendamine 1. jaanuar 1928 Hakkas kehtima Eesti kroon. Seotud Rootsi krooniga. Rahareform rahandusministri Leo Sepa eestvedamisel 1927 Stalini võimu kindlustumine NSV Liidus 1928 Briandi Kellogi pakti sõlmimine. Sõda poliitika vahendina keelustati. 1929 1933 Suur ülemaailmne majanduskriis 1930 Kodanikuallumatuse kampaania algus Indias 1931 Jaapani sissetung Hiinasse. Mandzuko reziimi rajamine. 1931 Westminsteri statuut 1931 Jaapan okupeerib Mandzuuria 1932 Natsionaalsotsialistliku partei edu Saksamaa parlamendivalimistel 1933 Hitler saab Saksamaal võimule suvi 1933 J
Peale 1921, kui asus Magdeburgi linnaarhiteekti kohale, muutus ta kujunduslaad ratsionalismi suunas.1927 Taut osales Weissenhofi näidisasula projektis. Taut ei jaganud Gropiuse, Mies van der Rohe ja Le Corbusier´vaimustust puhas- valgete pindade vastu. Tauti maja nr. 19 oli värvitud primaarvärvidega Peale 1924 oli seotud mitmete elamugruppide kavandamisega. Need olid juba modernistlikus vaimus. Natsipartei võimule tulekul 1933 siirdus Taut Venemaale, Shweitsi, Jaapanisse ja 1936 Türgisse, kuhu jäi surmani. Grupp G · 20-ndatel aastatel oli Berliinis mitmeid avangardseid kunstirühmitisi ("Novembergruppe", "Zehner Ring", "Arbeitsrat für Kunst", grupp "G". · ajakirja "G" (gestaltung kujundus, disain) ümber koondus maalijate, kineastide ja arhitektide grupp. · Gruppi kuulusid arhitektid Ludvig Mies van der Rohe, Valter Gropius, Adolf Meyer,
natsionaalsotsialistid) “VANAD” “NOORED” Inglismaa Kesk- ja Ida- Prantsusmaa Euroopa riigid Skandinaavia 1920.aastail AUTORITAARSED TOTALITAARSED Kesk- ja Ida-Euroopa Venemaa 1917 riigid 1930.aastail Itaalia 1922 Hispaania, Türgi Saksamaa 1933 DEMOKRAATIA TUNNUSED: 1. Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused). 2. Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud. 3. Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel. 4. Kodanikuvabadused. 5. Mitmeparteisüsteem Nn. “vanadele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete jõudude mõju kasv. 2. Suhteline poliitiline stabiilsus. 3. Elujärje paranemine. 4
Keskklassi kuuluvat kodanlasest omanikku üritas Mussolini veenda selles, et just tema ja ta kaasvõitlejad on ainus kaitse punaste eest. Oktoobris 1922 sai Mussolinist Itaalia peaminister. 6. 1929.a. suur majanduskriis Kuldsete 20-ndate lõpuks loetakse 24. Oktoobrit 1929 ehk päeva, mida ameeriklased nimetavad Mustaks Neljapäevaks. Sel päeval algas New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis ehk nn suur depressioon, mis kestis 1933. Aastani. 7. Roosevelti "Uus kurss" Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks. 8. Hitleri võimuletulek Saksamaal 30. jaanuaril 1933 määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Peale tema pääses valitsusse vaid kaks natsionaalsotsialisti: portfellita minister Hermann Göring ja siseminister Wilhelm Flick. Ülejäänud ministriametid said teiste parempoolsete erakondade
vangilaagreis. 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Vabadussõja algul oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja I V Riigikogusse. Jaanuarist 1921 novembrini 1922 (Konstantin Pätsi esimene valitsus), augustist 1923 märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. 1920 21 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus- Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas. 1927 osales ta Fenno-Ugria sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.1931. aastal oli ta Põllutöökoja asutajate hulgas.21. oktoobril 1933 valiti ta üleminekuvalitsuse riigivanemaks ja 24. jaanuaril, seoses uue
Diktatuuri tee vahel- Nt: Itaalia ja saksamaa. 3.Rahul ei olnud- Saksamaa- ta polnud rahul versaille lepingu tingimustega, luges neid ebaõiglaseks. Sakslastega asutanud alad tuli loovutada naaberriikidele. * Ungari- pidi loovutama enamiku oma senistest territooriumitest. * Venemaa- ta tahtis maailma uuesti ümber jagada. * Itaalia ja Jaapan- nad jäeti ilma territootiumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. 4.Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. 5.1923 valitses Saksamaal poliitiline kriis. Ameerika ühendriikide rahandusminister Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete
seetõttu neid nimetada fasistideks. Fasismi tunnusjoonteks on äärmuslikult natsionalistlik; populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega , riikluse ; poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine, riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine, poliitiliste sümbolite laialdane tarvitamine ning otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine . Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933 aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. Edasi aga valitses Saksamaal Natsionaalsotsialistlik Saksa Partei, mis tuli Saksamaal võimule 1933. aastal, kui Adolf Hitler sai Saksamaa ainuvalitsejaks.
ehk siis juute ja kommuniste. Ainult nendes nähti neid kes suutsid kommuniste pidurdada. Nad said endale palju toetajaid ja ka mina oleks neid toetanud. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Ja see oli tegelikult õige otsus, sest sellega nad saavutasid selle, et nende partei saab jälle avalikult tegutseda ja nad hakkasid koheselt poolehoidu koguma. 1923. aasta parlamendivalimistel said Hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933. aasta jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks Adolf Hitleri. Hitler alustas 1924. aasta kevadel raamatu kirjutamist. Seal olid kirjas tema õpetuse põhimõtted ja selle raamatu nimi oli Mein Kampf (,,Minu võitlus"). See oli isegi väga hea, et ta selle kirjutas. Ma aravan, et nii mõnigi inimene sai tänu sellele raamatule mingi õpetuse või juhise enda eluteele. 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti
linnakvartalites, kommunistidega tänavakaklusi ja hirmutasid neid, keda nad peetsid oma vaenlasteks. Pärast Hitleri aastat vanglas olekut andis ta välja raamatu nimega ,,Minu võitlus" ja teenis sellega paljude inimeste poolehoidu. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle komandiku saadikukohtadest ning 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Esialgu tegutsesid natsid põhisseaduste piirides, kuid pärast parlamendi hoone põlengut aastal 1933 sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad v.a natsipartei saadeti laiali. Keelatud olid ka ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse ning nii võttis Hitler endale ka riigipea rolli. Tegelikkuses muutus ta diktaatoriks.
1919 võttis Asutav Kogu Weimari linnas vastu uue demokraatliku põhiseaduse: - Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. - Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag). - Parlament valiti proportsionaalsetel alustel ning Riigipäeva enamus pidi moodustama valitsuse. Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani ning seetõttu nimetatakse demokraatia ajajärku 1919-1933 ka Weimari vabariigiks. 1920.aastate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. Äärmusparteid üritasid ära kasutada majanduslangust, riigi välispoliitilist isolatsiooni ning Ruhri kriisi. Segases situatsioonis üritasid äärmuslased mitmeid võimuhaaramise katseid:
7. Protektsionism oma maa kaitsmine tollisüsteemi kaudu · Kriisi leevendas Dawesi plaan, millega määratleti Sks iga aastased reparatsioonimaksed + anti laenu Sks maj elavdamiseks · 1924 1929: maj tõusu periood, mil rah vah kaubandus elavnes; arenesid uued tööstusharud (autotööstus, keemiatööstus, elektrotehnika); kasvu tagasid sise- ja välispol stabiilsus (suurenesid nii tarbimine kui tootmine) · 1929 1933: Suur majanduskriis; sai alguse USAst, kus tekkis ületootmine põllumaj. Vähenenud sissetulekuga farmerid ei suutnud osta tööstusharude toodangut; suurem masinate kasutamine suurendas töötust. Sellega kaasnes börsi kokku kukkumine, mis mõjutas paljusid inimesi (laenati aktsiate ostmiseks; eriti mõjutas keskklassi) · Ameeriklased hakkasid oma kapitali Eur ära tooma, mille tõttu levis kriis ka Eur riikidesse
Austria-Ungari lõunaslaavi aladest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik (hiljem kandis nime Jugoslaavia kuningriik). 4. Miks kutsuti I MS järgset Saksamaad tihti ka Weimari vabariigiks? Sest Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Lagunes seoses Hitleri võimuletulekuga 1933. 5. Millised uued riigid tekkisid maailma poliitilisele kaardile IMS ajal ja järgselt? Millistest riikidest need eraldusid? Pead oskama neid kontuurkaardile kanda. (lk 14 raamatust). Austria-Ungari lakkas olemast ja jagunes Austria vabariigiks, Ungari kuningriigiks ja Tsehhoslovakkia vabariigiks. Austria-Ungari lõunaslaavi aladest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik (hiljem kandis nime Jugoslaavia kuningriik). Venemaa impeeriumist eraldusid Soome,
· 12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et vapsid tahavad haarata riigis võimu ja seetõttu tuleb nad vahistada ja riigis kuulutati välja kaitseseisukord, parlament saadeti laiali. 2) "pooleldi demokraatlikul teel" - st. et: · koos partei populaarsuse kasvuga saavutati parlamendis suur osa kohtadest. · seejärel saadi enda partei kätte valitsusjuhi koht (Itaalias 1922.a.; Saksamaal 1933.a.). · siis eemaldati parlamendist kõige suuremad vastased (näiteks Saksamaal 1933.a. kommunistid). · sellega saavutati parlamendis absoluutne ülekaal ning oli võimalik muuta seadusandlust enesele sobilikus suunas. · nüüd kehtestati ühe partei diktatuur - parlamenti enam kokku ei kutsutud või ainult selleks, et kinnitada diktaatori otsuseid või kuulata tema kõnesid. 2
tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Ka ideoloogiad, mille alusel mõningaid diktatuuririike üritati üles ehitada, olid oma olemuselt sageli agressiivsed (näiteks rahvuse koondamine ühte riiki, rassipuhtuse ideed ja eluruumi laiendamine, soov levitada maailmarevolutsiooni ja “kõigi maade proletaarlased ühinege” jm). 1) Versaille`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt: 1933 alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) diktatuuri ning sai ise Saksamaa ainujuhiks (füüreriks). Natside võimuletulekuga Saksamaal võeti suund Saksamaa endise võimsuse taastamisele, seda aga segasid Versailles`i rahulepingu sätted ning mitmed teised rahvusvahelised lepingud. Kasutades ära
Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus
Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus
ühepartei süsteem. Duce- Itaalia rahva juht. Välispoliitika eesmärk: muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. Ülisatati Vana-Roomat. Vallutati; Abessiinia, Albaania. Tast sai Saksamaa liitlane 1930. SAKSAMAA Punane katk- kommunism. 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei ja vastane Saksa Töölispartei, mis 1920 nim. Natsionaalsotsialitlikuks Saksa Töölispartei, erakonna esimees Htler.. Pruunsärklased- relvatatud rünnakrühmad. 1923 hitler korraldas Münchenis mässukatse ja läheb vangi. 1933 sai Hitler riigikantsleriks. Kolmas riik- natsliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 a ühendatud Saksa Keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. 1933 ühepateisüsteem milles oli süüdi kommunistid. Hitler muutus füreriks ehk juhiks. SS- sõjaväestatud organistatsioon. Getapo- salapolitsei. Kehtestai plaanimajandus, riik võttis laenu, ehitas kiirteid ja tehaseid ja kõik see andis tööd.
See oli vihje, et Saksamaa ei karda tagajärgi ja on kõigeks valmis. Kuna nad kaotasid esimese maailmasõja enda arvates ebaõiglaselt, olid nad löödud ülekohtust ning valmis taastama oma au. Ka tootmispoliitika suunati ümber: hakati tootma põhiliselt relvi ja laskemoona, toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler ( tuli võimul 1933 ) hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSVL-ga. Liitlaste otsimine on teiseks kindlaks sammuks sõja suunas. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Saksamaa leidis endal endale huvi kaaslase Jaapani, kes ka lahkus Rahvustelidust välja, kuna talle ei meeldinud sealset tingimused. Saksamaal
ja lepiti kokku kaubanuds- ning majandussuhete arendamises. Dawesi plaan – 1922-1924. See loodi USA poliitku C. Dawesi poolt ning see pidi aitama Saksamaal tulla välja majanduskriisist ja maksta reparatsioone. See ka toimis! Weimari Vabariik – 1919-1933. See on Saksamaa esimene demokraatlikVabariik. Riigi elu lõpetas Hitleri võimule tulek. 4) Hitler tuli võimule Saksamaale väga raskel ajal – olles keset suur ja rasket majanduskriisi. Riigikantleriks sai ta 1933. jaanuaris. Tema valmis kampaania oli kergelt öeldes ideaalne. Seal oli kõike, mida kriisis olev rahvas kuulda tahtis või vajas. Hitler nõudis Versaille' lepingu tühistamist, et see läbi saada sakslastele kõigiga samad õigused ja rahvaarmee loomist – palgaarmee eemaldamist. Nõudis riigilt, et kantaks hoolt peamiselt ikka oma rahva ja nende heaolu ning tööhõive osas. Enne Hitleri võimule tulekut oli Saksa sisepoliitika üpris rahutu. Oli tekkinud eriseisusi:
kaasosalistega. Seal kirjutas raamatu ,,Mein Kampf" ( Minu võitlus ) , milles Aarja rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks, ning selle säilimine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks. See propaganda natsidele esialgu edu ei toonud. · Uus võimalus avanes siis kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. 1923.a valimistel sai neist aga Riigipäeva suurim saadikurühm. · 1933 aasta algul õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada. · 1933.a märtsis võttis vastu seaduse millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused. Hitlerist sai Saksamaa diktaator füürer. Hitleri Saksamaa · Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine. ( Juudid, mustad ) Algas aktiivne juutide tagakiusamine, piirati oluliselt nende poliitilisi,majanduslikke ja kodanikuõigusi. ( Paljud põgenesid
Ei olda rahul rahulepingu tingimustega Vajatakse kõva käega juhti · Hitleri nimetamine kantsleriks, tee diktaatoriks. Saksa Töölispartei (NSDAP) koosolekul sõnavõtuga silma jäänud Hitler kooteeriti partei juhatusse, peagi sai temast partei juht 1923. a üritas Hitler Baieris võimu haarata, kukkus läbi, pandi vangi, kus kirjutas ,,Mein Kampf" Riigipäeva hoone põlemapanek 1933, süüdistatakse kommuniste Peatatakse kõikide teiste erakondade tegevus Sureb Weimari vabariigi president Hindenburg, Hitler uusi valimisi ei korralda ning võtab võimu enda kätte Hitlerist saab Führer · Hitleri-Saksamaa majandus, siseolukord, rassiteooria, sõjavägi. Majandus: võeti riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu,
Ta suri 1941. aastal Tallinnas. 19051917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht.19151917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees. 19171919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht. 19171918 Eesti välisdelegatsiooni juht. 1919 1932 Eesti Rahvaerakonna juht. 19191920 Asutava Kogu liige. 18. novembrist 1919 28. juulini 1920 peaminister. 30. juulist 1920 26. oktoobrini 1920 peaminister. 9. detsembrist 1927 4.detsembrini 1928 riigivanem. 19311932 välisminister. 18. maist 1933 21. oktoobrini 1933 riigivanem. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister.
Rahvarinne- vasakjõudude ühendus-hoidis ära diktatuuri, reformid-puhkus, lühem töönädal Saksamaa demokraatlik (Weimari Vabariik 1919-1933) probleemid- terav sisepoliitiline võitlus, majandusraskused, kommunistide mõju, hüperinflatsioon, USA abi laenudena 1923 kommunistide ja natside mäss Hitler-1889 Autria, 1945 Berliin, 1932 saksa kodakondsus, 1933 kantsler pruunsärklased rünnakrühmad e. SA Reich-tuhandeaasta riik, vaenlased juudid rassiline puhtus- aaria rass, 1938 kristallöö, rassism-mustlaste, homode julgeolek Gestapo, hitlerjugend-noorteorganisatsioon NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Itaalia- probleemid-välisvõlg, suur tööpuudus, kommunistide suur mõju 1919-võitlusliit endistest sõduritest 1921-Rahvuslik Fasistlik Partei mustsärklased- relvastatud salgad, lõid korda
Ajaloo konspekt
1922 – Rapallos´e leping – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, Versailles
´süsteemi vastase koostöölepingu, kus
GAZ ajalugu Esimesed GAZ-A ja GAZ-AA sõidukid toodeti Ford Motor Company poolt etteantud jooniste baasil. Kuid need autod erinesid pisut Ameerika prototüüpidest tänu tugevdatud sidurikorpusele ja roolimehanismile. Kombineerides Fordi kogemusi ja GAZi tähelepanekuid ning otsuseid töötasid GAZi disainerid välja mitmeid 1,5-tonnise veoautomudeli versioone. 1933. aastal töötati välja GAZ-03-30 kontorbuss. Kolmeteljeline GAZ-AAA veoauto läks tootmisse 1934. aasta lõpuks. Hiljem projekteeriti veel GAZ-410 isekallutaja. 1937. aastal läks tootmisse GAZ-55 kiirabiauto. Samal ajal loodi ka GAZ-42 gaasigeneraatoriga veoauto. GAZ-A mudelit kasutati GAZ-4 kastiauto (pick-up) baasina ning sel oli täismetallist kabiin ja 500 kilogrammise kandevõimega metallist kaubaplatvorm. GAZ- 4 kastiautod (pick-upid) hakkasid liinilt veerema 1933. aastal. 5
, - , . , , , , , . , , . , , , , , . . . . - , , -, . - , 27,5 . , - - , - . , , . , , . -. 1147 . 1156 850 3 . 16-18 5 . 14,5 7 . . , . 1238 - . 1264 . 1339 . -- , - « », 1330 , -- « ».[1] 1933 . , ( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 . . 1501--03 , . XX , , 1905 . ,
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Elulugu...............................................................................................3- 4 Looming................................................................................................ 5 Näitused................................................................................................ 6 Muu..................................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus..................................................................................9 1 Sissejuhatus Ekspressionism on kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, sellek...
Mussolini) · 1922 sai Mussolini peaministriks (majanduskasv fasistide võimuperioodil madalaim) NATSIONAALSOTSIALISTLIK VÕIM SAKSAMAAL · Maailmasõja tulemustega rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistliku Saksamaa Töölisparteisse (juht Adolf Hitler) · Hitleri arvates tuli riigis likvideerida demokraatia, kommunism ja juudid · Aaria rass kuulutati puhtaimaks ja kõrgeimaks rassiks · Ülemaailmne majanduskriis tõstis natside populaarsust · 1933 sai Hitler kantsleriks (valitsusjuhiks) · 1933 võttis Riigipäev (parlament) vastu seaduse 1. Parlament loobus võimust 2. Hitler sai erakorralised volitused 3. Kehtestati ühe partei ..... 4. Hitlerist sai diktaator ehk füürel Kommunistlik diktatuur Venemaal OLUKORD VENEMAAL PÄRAST KODUSÕDA. NÕUKOGUDE LIIDU LOOMINE · 1918 kevadest kehtis Venemaal üheparteisüsteem, kõik teised parteisüsteemid olid keelatud
17.10.2011 Modernism 20. Sajandi arhitektuur Modernis mööblikujunduses Funktsionalism II maailmasõja järgne arhitektuur ja mööbel Arhitektuur 20. sajandil Vabrik Fagus (1911) Modernism (ca 1910--1940) Soov maailma muuta luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 1 17.10.2011 · Modernistlik unistus oli tõrgeteta toimiv masinate abil juhitav maailm · Kasutati uudseid materjale (raudbetoon, teras, klaasblokkidest seinad) · Horisontaalsed aknapinnad Robie House (Frank Lloyd Wright, 1910). Murrang elamuarhitektuurid ...
29. president. Ta oli sellel ametikohal 19211923. Tema ametiajal tunnustasid Ameerika Ühendriigid Eesti iseseisvust. John Calvin Coolidge (4. juuli 1872 5. jaanuar 1933) oli Ameerika Ühendriikide 30. president. Ta oli ametis aastail 19231929. Herbert Clark Hoover (10. august 1874 20. oktoober 1964) oli Ameerika Ühendriikide 31. president. Ta oli ametis 19291933. Franklin Delano Roosevelt (30. jaanuar 1882 12. aprill 1945) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Tema saavutusteks võib lugeda järgmisi asju: * Tõi Ameerika majanduskriisist välja * Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel * Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist * Pani aluse USA uuele välispoliitikale * On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest) USA presidendiks Välispoliitika: Kuigi USA ei kuulunud Rahvasteliitu, polnud Roosevelt välispoliitikas passiivne. Ta oli vastu Jaapani Ida-Aasia vallutustele
sissetulekute suurendamine, tõstis makse, suurendas riigivõlga 6. Tähtsaimad reormid: uute töökohtade loomise toetamine riigi poolt, kehtestati seadusega miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, hoolitsemine abivajajate eest (töötutele abiraha, vanuritele pension, vasetele peredele toetused), põllumajanduse reguleerimine (tootmispiirangud), riigi kontroll panganduse üle. 7. 1933 hakati kriisist üle saama, 1936 võitis Roosevelt presidendivalimised ülivõimsalt 8. isolatsionismipoliitika Inglismaa 1. Väljus küll sõjast võitjana, kuid kaotas juhtiva koha maailmas (USA-le), osa maailmamajanduses kahanes (söe-ja tekstiilitööstus; söe asemel nafta, moe muutumine) 2. Probleemiks aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega 3. Tööpuudus püsis kõrgel, majanduskriisi ajal tõusis haripunkti 4. 1923
Kahjuks pidi ta leppima hõbemedaliga, seast peale nii pikka maadlust finaaliks jaksu ei jätkunud. Martin Klein suri 11. veebruaril 1947. aastal. Kapten Anton Irve mälestusmärk Viljandi Pauluse kiriku juures Viljandi Pauluse kiriku juures nn Kirikumäel asub mälestuskivi Eesti Vabadussõjas langenud sõjamehele kapten Anton Irvele. A.Irv langes 27. aprillil 1919 Lätimaal, olles tollal Eesti Soomusrongide Divisjoni ülem. Temale kui Viljandimaalt pärit mehele püstitati 6. augustil 1933 Kirikumäele mälestussammas, mis Nõukogude okupatsioonivõimude poolt hävitati. Viljandi muinsuskaitsjate poolt paigaldati 29. aprillil 1989. aastal samale kohale mälestuskivi. Viljandi saksa sõdurite kalmistu, Riia maantee kalmistu taga Kalmistu on rajatud Teise maailmasõja ajal. Siia maeti esimesed lahinguis langenud saksa sõdurid juba 1941. aasta suvel. 1944.a. sügisel hävitasid Nõukogude okupatsioonivõimud kõik hauatähised. Saksa
Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika 1901. aastal. õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis kus peagi suri. ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees
1920.aastal olid Saksamaal hiiglaslikud reparatsioonid, pärast Pariis rahukonverentsi, kuid rahulepingus polnud kirjas reparatsioonide suurust. Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta. Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem pooldajaid. Parlamendis enamuse saavutamiseks ja diktatuuri kehtestamiseks likvideeris 1933. aastal NSDAP, eesotsas Hitleriga, võimult kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Weimari vabariigi aeg oli lõppenud, algasid ettevalmistused Teiseks maailmasõjaks. Saksamaa käis Pariisis, sooviga muuta Euroopa kaarti. Kuna Pariisis keelduti kaarti muutmast hakkas Saksamaa koguma erinevatest riikidest allkirju. Ka teised riigid ei olnud Pariisis antud vastusega nõus, ning läksid Pariisi, öeldes sellega et on valmis sõjaks. Panid ühesõnaga sõjaseemne mulda.
Zizzle 14 Kommunistlik diktatuur Venemaal Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka/varjatud vägivalla abil, Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur aga relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. 1918.a kevadest kehtis ühepartei süsteem,kõik peale kommunistliku parteide olid keelatud. Kommunistide võimuala laienedes kuulutati välja ka Ukraina- ja Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. · 1922.a ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Venemaa impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. · 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, suruti suurte kaotustega maha. Uus majanduspoliitika Uus majanduspoliitika (NEP) - Toiduainete riigile andmine ase...
Tallinna Kivimäe Põhikool Referaat Eduard Wiiralt Karl Stamm 2010 Eduard Wiiralt sündis 20.märtsil 1898 a. Peterburi kubermangus Robidetsi mõisas, mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas koeru vallas Järvamaal. Maajalmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases, Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hi...
oli ainult võimalik ära hoida pruuni katkuga, ehk pruuni mundrit kandvate Hitleri löögirühmaga. Sellega saavutasid natsid kiirelt populaarsuse. Aastal 1930 suurendasid nad oma saadikute hulka ja juba aastal 1932 sai neist valimistel suurim saadikurühm. Hitlerit oleks suutnud peatada vaid sotsiaaldemokraatide ja kommunistide tagasihoidlik koostöö. Kuid Stalin, kui kommunistide pealik nägi ohtu pigem sotsiaaldemokraatides kui Hitleris. Alles 1933. aastal sai Hitler end nimetada kantsleriks. Algselt hoidis Hitler madalat profiili ning tegutses vastavalt põhiseadusele, kuid seda mitte kauaks, sest peagi suutis tta kogu võimu enda kätte koondada. Ta süütas Riigipäevahoone, ning pidas seda kui ettekäänet, et rünnata kommuniste, nii ta asus piirama vabadusi. Hirmutamisega saavutas ta lõpuks valimistel absoluutse enamuse. Aastal 1933 loobus parlament oma võimust ja Hitleri käes olid erakorralised volitused
Majanduskriis lemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon Ü Ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis. Ühest vastust, miks suur depressioon puhkes, pole l...
Gert Helbemäe (1913-1974) · Sünni järgne nimi Gert- Joachim Einborn (kuni 1935. aastani) · Õppis Prantsuse Lütseumis (kuni 1933.aastani) · Töötas ajalehes Vaba Maa, Roheline Post ja Uudisleht · Kokku kirjutas umbes 30 kuuldemängu · 1941. aastal abiellus Are Vanaveskiga · 1947. aastal põgenes Inglismaale ja sai ajaleht Eesti Hääl toimetajaks · Kokku kirjutas 13 teost "Ohvrilaev" "Vana Toomas" "Öö nõiapoes" "Õekesed" "Sellest mustast mungast"
puudub. Valida ja kandideerida sai alates 20. eluaastast. I Põhiseadus oli oma aja kõige demokraatlikum ja parlamentaarne demokraatlia oli viidud täiuseni, sest puudus riigipea. Hiljem tuli see kahjuks, sest valitsused vahetusid sageli ja puudus tasakaalustav jõud. Umbusalduse korral ei olnud olulist jõudu, kes oleks aidanud parteidel kokku leppida – riigivanem seda teha ei saanud. Aastatel 1919 – 1933 oli eesti vabariigis ametis 21 valitsust. Keskmiselt oli ühe valitsuse eluiga 9 kuud. Põhjus oli selles, et Riigikogus oli esindatud väga palju erinevaid parteisid ning seal oli keeruline jõuda kompromissile. Keelatud oli kommunistlik partei. See tähendas aga, et kommunistlik partei tegeles põranda all. Kommunistliku partei liikmeid jälitati – näiteks saadi kätte ja lasti maha Viktor Kingissepp. Maaseadus võeti vastu 1919, aga elluviimine toimus 1920. aastate esimesel poolel
kasutades vallutasid mässajad Tallinnas mõned strateegiliselt tähtsad objektid, seejärel suruti nad kiiresti maha. Eesti sõjavägi jäi vandele truuks, töölised võimuhaarajatega ei ühinenud. Putsi läbikukkumise järel vähenes kommunistide mõju Eestis järsult. 1929.-1933. a. Ülemaailmne majanduskriis süvendas sotsiaalsete gruppide ja poliitiliste ühenduste vastaseisu ning destabiliseeris parlamendi ülimuslikkusele tuginevat poliitilist süsteemi. 1932 oli kolm valitsusevahetust, 1933 kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile äärmuslike paremradikaalne ja antiparlamentaarne kriisiliikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(A.Sirk, A.Larka, T.Rõuk, P.Telg jt.), mis sõjaveteranide organisatsioonist kujunes massiliseks rahvaliikumiseks ja erakonnaks. EVKL tugines majanduskriisi tõttu vaesunud rahvakihtidele ja Vabadussõja rahuldusolematutele veteranidele. Vabadussõjalased saavutasid suure populaarsuse tänu rafineeritud demagoogiale ja osavale propagandale, mis paljastas
· 12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et vapsid tahavad haarata riigis võimu ja seetõttu tuleb nad vahistada ja riigis kuulutati välja kaitseseisukord, parlament saadeti laiali. 1. "pooleldi demokraatlikul teel" - st. et: · koos partei populaarsuse kasvuga saavutati parlamendis suur osa kohtadest. · seejärel saadi enda partei kätte valitsusjuhi koht (Itaalias 1922.a.; Saksamaal 1933.a.). · siis eemaldati parlamendist kõige suuremad vastased (näiteks Saksamaal 1933.a. kommunistid). · sellega saavutati parlamendis absoluutne ülekaal ning oli võimalik muuta seadusandlust enesele sobilikus suunas. · nüüd kehtestati ühe partei diktatuur - parlamenti enam kokku ei kutsutud või ainult selleks, et kinnitada diktaatori otsuseid või kuulata tema kõnesid. IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas
"põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof. Hukkamisele kuuluvad kõik, kaasa arvatud rinnalapsed.
belgia väed sisenesid Ruhri tööstuspiirkonda) Dawesi plaan (1924a)- Selle alusel sai saksamaa 200 miljonit dollarit laenu, et nad saavad makseid tasuda. 3. Majanduse tsükliline areng 1 Tsükkel-12-15a.-langus, depression,elavnemine, tõus(sellel on 4 osa) 4. J.m.KeynesI (majandusteeoria)- Majandus ei suuda end ise rguleerida ja kriisi vältida, siin peab sekkuma majandusellu. 5. Franklin Delano Roosevelt 1933.1945 Uus kurss ehk new deal-Püüab parandada põllumeeste, vaeste ja vanurite olukorda(pensioni kindlustusseadus) Kehtestati kontroll panganduse üle, tegutseda võisid ainult need pangad, kellele oli riik andnud selles loa. Delaveeriti dollar ja suurendati makes, et saadaks rahaga aidata kaasa majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele. 6. Pööre demokraatialt autoritalismile ja totalismile-Demokraatia on kõieg
• Sold 5 million copies, made him rich • Topics included: Jews were evil, Germans were superior race, Fuhrer principal, dislike of Communism and Democracy and need to conquer Russia Legal Rise to Power • Used popularity from failed revolution and book to seize power legally • Spoke to mass audiences about making Germany a great nation again • Nazi Party: – 1930 = 18% of vote – 1932 = 30% of vote – Hitler becomes Chancellor in 1933 Appeal of Hitler • Germany was in the midst of an economic depression with hyper-inflation • Hitler was a WW I hero who talked about bringing glory back to the “Fatherland” • He promised the rich industrialists that he would end any communist threat in Germany • Constantly blamed Jews for Germany’s problems, not the German people. • Hitler was an excellent public speaker. Strong Arm Tactics • The “Brownshirts” or SA (Stormtroopers)
Dawesi plaan USA annab SKS'le laenu ning SKS maksab Antanti riikidele reparatsioonimakseid ning selle eest maksab Antant oma I maailmasõja laenu USA'le tagasi. Ruhri piirkonna hõivamine PR poolt 1924-29 majanduslik tõus, eluolu paranemine SUUR MAJANDUSKRIIS 1) Hitleri Saksamaa: Majanduskriis Ülekohus ei alustanud sõda Riigpäevas 583 saadikut, 1930 107 saadikut, 1932 230 saadikut, 1933 247 saadikut. Sakslased ei valinud Hitlerit. Koalitsiooni ei loodud erimeelsuste tõttu ning 30.01.1933 sai Hitler SKS kantsleriks, peale president Hidenburgi surma sai ta hoopis SKS rahva Juhiks ehk FÜHRERIKS. Uut presidenti ei valita ning kommuniste süüdistatakse Riigipäeva hoone süütamises. Tasalülitamise etapid: 1. Teiste parteide keelustamine ja parlament varjusurma. 2. Natslik propaganda, isikukultus ja opositsiooni tagakiusamine. Himmler
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
