Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas A. Hitler oli Saksamaa ainus võimalus? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas A. Hitler oli Saksamaa ainus võimalus?
Pärast esimest maailmasõda oli kõige kohutavam olukord just Saksamaal- ta pidi ära andma mitmeid maaalasid, sõja tegevus oli piiratud, majanduskriis oli kõige kohutavam- hüperinflatsioon. Oma nõrga riigiga piirasid ka nad teisi riike, kes olid tunduvalt paremas seisus. Seega otsisid sakslased igasugust väljapääsu nende ebaõiglasest saatusest.
Adolf Hitler üritas aastal 1923 Münchenis võimu haarata, kuid natside mässulisus suruti kiirelt maha. Ta pisteti koos oma kaaslastega kongi, kus ta kirjutas oma raamatu „ Mein Kampf “, seal rääkis ta, kuidas suudaks Saksamaa oma olukorda päästa ning rääkis nende ilusast tulevikust . Hitler avaldas oma raamatus palju asju, kuidas peaks Saksamaad muutma , näiteks: tuli kehtestada uus kord riigis, kus kõik teisiti mõtlejad tuli kõrvaldada, tuli ka tühistada kõik ahistavad lepingud . Kuid sellega nad algul edu ei saavutanud. Kuid juba varsti avanes uus võimalus, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis, aga natsid ei olnud ainsad kes kasutasid ära Saksamaa kokkuvarisemist vaid ka kommunistid , kelle meelest oli kohutav demokraatlik riigikord . Kommunistid tahtsid Saksamaal võimu haarata agressiivselt, Kommunistid olid sakslaste jaoks kui punane katk ja neid oli ainult võimalik ära hoida pruuni katkuga, ehk pruuni mundrit kandvate Hitleri löögirühmaga. Sellega saavutasid natsid kiirelt populaarsuse. Aastal 1930 suurendasid nad oma saadikute hulka ja juba aastal 1932 sai neist valimistel suurim saadikurühm. Hitlerit oleks suutnud peatada vaid sotsiaaldemokraatide ja kommunistide tagasihoidlik koostöö. Kuid Stalin , kui kommunistide pealik nägi ohtu pigem sotsiaaldemokraatides kui Hitleris. Alles 1933. aastal sai Hitler end nimetada kantsleriks. Algselt hoidis Hitler madalat profiili ning tegutses vastavalt põhiseadusele, kuid seda mitte kauaks , sest peagi suutis tta kogu võimu enda kätte koondada. Ta süütas Riigipäevahoone, ning pidas seda kui ettekäänet, et rünnata kommuniste, nii ta asus piirama vabadusi. Hirmutamisega saavutas ta lõpuks valimistel absoluutse enamuse. Aastal 1933 loobus parlament oma võimust ja Hitleri käes olid erakorralised volitused . Kehtestati üheparteisüsteem ja nii sai Hitlerist diktaator ehk füürer.
Hitleri võimule tulek tähendas vabaduste kadumist ning pidevat meelsusjärelvalvet. Majandus oli riigi kontrolli all ja seda juhiti 4- aasta plaanide kaudu. Riigil oli üks väga kindel soov, saada rassiline puhtus , milleks kehtestati hunniks seadusi, millega sai inimesi kontrollida. Aastal 1935. algas suurejooneliselt juutide tagakiusamine, juutidel keelati ära poliitilised, majanduslikud ja kodanikuõigused. Paljud juudid põgenesid Saksamaalt. Riigis toimuvat kontrollisid relvastatud rühmitused. Teisitimõtlejad pandi kooduslaagritesse. Pöörati väga palju tähelepanu sõjalisele tegevusele. Sellega aga kadus tööpuudus nind rahva elutase tõusis. Kuid seegi oli ainult ajutine. Seega vajas Saksamaa kiirelt mingit sõda. Aastal 1938 okupeeris Saksamaa Austria, kuid ega Austria ei osutanud erilist vastupanu ka, nii sai kergelt Austriast Saksamaa osa. Saksamaad asus toeatama Itaalia ja Suurbritannia ja ega Prantusmaa ei julgenud üksi sõtta astuda. Liitumised ei tundunud vägivaldsetena, sest Austrais oli palju saksa-meelseid. Kuid ühinemine ja pooldamine ei aidanud kuidagi kaasa sellele, et päästa oma riik, nii siis otsustasid Suurbritannia ja Prantsusmaa toetada Poolat igas olukorras kui Saksamaa peaks ründama. Varsti hakkas Saksamaa olukord halvenema, kui Saksamaad enam ei toetanud ükski riik.
Eelnevast tekstist tulevnevast võin öelda, et Hitler oli nii hea kui ka halb valik. Kindlasti ei olnud ta ainus võimalus, kuid kui on valida kas agressiivne kommunist või algselt heana näiv natsist, siis riik otsustas selle kasuks kes oskas end paremast küljest näidata. Ehk oleks Saksamaa olukord olnud parem kui oleksid juhtinud riiki sotsiaaldemokraadid või kommunistid, kuid seda me ei saa kunagi teada.
Kas A-Hitler oli Saksamaa ainus võimalus #1 Kas A-Hitler oli Saksamaa ainus võimalus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisuKillu Õppematerjali autor
See on ajaloo essee, mis käsitleb teemat kas siis A. Hitler oli ainus võimalus või ei. Sain selle eest hinde \"4\".

Sarnased õppematerjalid

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel
7
doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

· Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia ­ Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur

Ajalugu
Ajalugu §11-14
11
doc

Ajalugu §11-14

Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Versaille rahu Kirjutati alla 28.06.1919 Versailles'i peeglisaalis. Põhipunktid:

Ajalugu
Diktatuurid lääne-Euroopas
2
doc

Diktatuurid lääne-Euroopas

Autoritaarne riik: · Majandus võeti riigi kontrolli alla · Võim on koondatud ühele v väiksele rühmale · Riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu- · Erakondade tegevus on piiratud v puudub need hoidsid ära streigid · Rahval puudub võimalus oma juhtie otsuseid mõjutda · Mussolinile tagas edu intensiivne riiklik propaganda,mis rõhus riigi vägevusele · Konservatiivsed väärtused,vägivalda ei propageerita Faism Itaallias: · Albaania,Portugal,Poola,Leedu

Ajalugu
Diktatuuri teke 20-sajandil
2
odt

Diktatuuri teke 20. sajandil

ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte lisandub kontroll ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes inimeste pidev hirmu all hoidmine, inimõiguste rikkumine ja selle saavutamiseks küüditamine või surmalaagritesse saatmine. Millised on diktatuurile iseloomulikud jooned? 1. Juhikultus ­ üks partei, üks ideoloogia 2. Piirati õigusi ja vabadusi 3. Juhid ­ Hitler, Stalin ja Mussolini 4. Sala- ja julgeolekuteenistused ( GPUàNKVD , Saksamaal Gestapo) 5. Sõjaks valmistumine 6. Vaenlastega hirmutamine; küüditamine;hukkamine 7. Propaganda 8. Riik ­ helge tuleviku tagaja Millised riigid on autoritaarsed, millised totalitaarsed? Autoritaalsed riigid: Hispaania, Portugal, Balti riigid, Poola Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi jne. Totaritaalsed riigid: Saksamaa, NSV Liit Fasistlik Itaalia Milliseid probleeme tõi Itaaliale I Maailmasõda?

Ajalugu
Kahe maailmasõja vahel
5
doc

Kahe maailmasõja vahel

sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus Segadused riigis tulid kasuks enamlastele, kes andsid rahvamassile suuri lubadusi (rahu, leiba, maad jm) Enamlaste tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult. Sakslased lasid Lenini pagulusest lahti ning Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa kiiret väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Kerenski, kes oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator. Oktoobripööre Ajutise valitsus oli sügiseks langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühma riigipööre oleks osutunud edukaks. Lenini

Ajalugu
Natsi Saksamaa
2
doc

Natsi Saksamaa

Pruun katk punase katku vastu. Saksamaad hirmutas kommunism (e. Punane katk), nagu ka teisi maid, aga 1919. loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler

Ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel
7
pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahvasteliidu põhikiri. See

Ajalugu
Diktatuuride tekkepõhjused
2
odt

Diktatuuride tekkepõhjused

Tunnusjooned:1) uute kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2)pettumine Versailles süsteemis 3)pettumine demokraatlikus riigikorralduses, igatsus kõva käega valitsuse järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur, lisaks võimu koondamisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse üle, massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkonna tõttu võib totalitaarset diktatuuri nimetada ka hirmuvalitsemiseks: pidevalt rikutakse inimõigusi

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun