Saksamaa teel II Maailmasõtta (1)

Saksamaa teel teise maailmasõtta
Pärast I Maalimasõja lõppu oli Saksamaa sunnitud Compiegne `i vaherahulepinguga tunnistama oma lüüasaamist ning täitma Versailles `i kohustusi. Ta oli kohustatud tagastama võitjariikide vangid, loovutama hulgaliselt enda sõjatehnikat ning koheselt ära tooma oma väed Läänerindelt. Kolooniate pärast läks Saksamaa sõtta, kuna ta tahtis olla Euroopas võimukas, kuigi tal oli juba väga heal järjel majanduslik seisund. Saksamaa kaotas kõik, mille nimel ta võitles. Au kaotanud riik ei andnud alla, ta kogus endas viha, kuna arvas , et ta kaotas ebaausalt. Kas tõesti Saksamaa oma suurest vihast valmistus teisse maailmasõtta?
Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem liitlasi.Usa hakkas 1924.a abistama Saksamaad rahaga niinimetatud Dawesi plaaniga, samal ajal vähendades tal pisud kohustusi. Saksamaal hakkas salaja ettevalmistused tegema Teise maailmasõja suunas, mis oli kahjuks vältimatu, sest tol ajal sõda oli kui uhkuse värk ja Saksamaa tahtis oma kolooniaid ja Ruhri tööstuspiirkonda tagasi võita.
Saksamaa rikkus Versailles’i rahulepingu tingimusi okupeerides Austria. See oli vihje, et Saksamaa ei karda tagajärgi ja on kõigeks valmis. Kuna nad kaotasid esimese maailmasõja enda arvates ebaõiglaselt, olid nad löödud ülekohtust ning valmis taastama oma au. Ka tootmispoliitika suunati ümber: hakati tootma põhiliselt relvi ja laskemoona, toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler ( tuli võimul 1933 ) hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSVL -ga. Liitlaste otsimine on teiseks kindlaks sammuks sõja suunas.
1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Saksamaa leidis endal endale huvi kaaslase Jaapani, kes ka lahkus Rahvustelidust välja, kuna talle ei meeldinud sealset tingimused. Saksamaal seati sisse üldine sõjaväekohustus, kuigi Versallesi lepngus oli kirjas, et Saksamaa ei tohtinud omada rohkem kui 100000 sõjaväelast. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. See tõttu kasutas Saksamaa juhust, mis oli ka kaval riigi poolt, kes kavatses sõtta astuda.
Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler võita Hispaania kodusõda, mis algas 1936 ja lõppes 1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja peaprooviks, kus osales ka Venemaa sõjavägi. See oli Saksamaa võimalus proovida ka oma relvastust, sellel hetkel oli Saksamaal tööstuses esimesel kohal raske- ja sõjatööstus. 23.augustil 1939 tegid Hitler ja Stalin MRP pakti ( mitte kallale tungi part ) koos lisa protokolliga, kus Võimukad mehed jagasid Euroopa pooleks. Inimesed teadsid, et MRP paktiga kaasnes ka mingi vemp ja neil oli amdus sees, et sõda ole kaugel ja hirmsamad ajad ootavad neid ees.
Teine maailmasõda oli suhteliselt ette planeeritud. Seda võib pidada suurriikide võimaluseks vallutada endale vajalikke maid. Sõjaks valmistusid enamik riike. Põhiliselt väljendus see suurtes sõjalistes kulutustes ning liitlaste otsimises. Teine maailmasõda sai alguse 1. septembril 1939. aastal Saksamaa pealetungiga Poolale ning lopes 2. septembril 1945. Hukkus umbes 60 miljonit süütut inimest.
Tegija: Alesja Timofejeva