TALLINNA INGLISE KOLLEDŽ Füüsika Tuumaenergia tulevik referaat Autor: Heti-Maria Vilu Klass: 9. A Õpetaja: Elli Valla Tallinn 2015 Sisukord Tuumaenergia ajalugu ja olemus.................................................................................lk 3 Tuumaenergia tänapäeval: head ja halvad küljed........................................................lk 4 Tuumaenergia tulevik..............................................................................................lk 5, 6 Kasutatud allikad.........................................................................................................lk 7 2 Tuumaenergia ajalugu Et tuumaenergia tulevikku arutada, peab enne aru saama, mis see täpsemalt endast kujutab ja kuidas see tekkis. Tuumafüüsika kui tea...
6 76 78 53 77 4081 32,675336 7 78 80 39 79 3081 302,533 8 80 82 26 81 2106 595,34793 9 82 84 13 83 1079 598,50359 10 84 86 5 85 425 385,89739 11 86 88 2 87 174 232,64044 12 88 90 1 89 89 163,46096 Summa = n = 270 20578 4425,5407 x = 20578 / 270 76, 2 s 2 = 4425,54 /(270 - 1) 16, 45 s = 16, 45 4, 06
162 1 MA 344 6,5 29,7 28,8 24,9 17,6 5,6 165 1 KU 345 20,1 30 30,5 26,2 13,6 5,1 170 2 KU 356,5 18,6 10,9 11,1 14,1 7,9 6,5 171 1 MA 328 2,3 23,7 24,8 25,4 18,8 10,5 172 1 KS 115 22,7 25,3 25,8 25 14,1 11,7 174 1 MA 94 17,2 25,6 25,6 24,8 16,9 15,1 175 1 KU 71 8,9 17,9 17,5 20,8 10,1 8,5 176 1 KS 174 19,5 15,8 15,9 18 12,3 10,2 177 1 KS 340 22,8 19,2 19,4 21 14 12 178 1 KS 280 24 17,1 17,4 19,4 9,5 9,1 179 1 MA 140 12 16,9 17,1 20,1 12,9 11,8 180 1 KS 71 18 17,9 17,5 19,1 11,9 10,3 181 1 MA 359,5 3,5 17,4 17,6 0 0 0 182 1 MA 21 6,5 19,6 19,5 0 0 0 184 1 KS 9,5 7,2 17,8 18,1 0 0 0
Aktsia-/ osakapital 164 000 164 000 - 60 000 60 000 - Rahavood kokku 981 329 1 176 606 -195 277 87 144 16 889 -104 033 PC Eesti müügitulu 2016. aastal seisuga oli Eestis 5 697 609. Järgnevalt tuli Taani 306 045, Rootsi 217 611 ja Soome 174 522. BO Eesti teenib enamus tulu Eestist, milleks on 1 560 904. Järgnevalt tuleb Ühendkuningriigid 182 793, Taani 51 103 ja Soome 25 777. 6 MAJANDUSAASTA OLULISEMAD NÄITAJAD- BILANSS, KASUMIARUANNE JA RAHAVOOD Tabel 6. Bilanss võrdlus. PC BO
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda ___...
Referaat Kümnevõistlus Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B klass Kümnevõistluse alad Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: Esimene päev Teine päev 100 m jooks 110 m tõkkejooks Kaugushüpe Kettaheide Kuulitõuge Teivashüpe Kõrgushüpe Odavise 400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Võistlusalade kirjeldused 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. ...
4 neljapäev 5 reede 6 laupäev 7 pühapäev mi leida nädalapäeva numbri gi tabelist Päevad Ideaalne inimene andmed 0,6381702904 isikukood 48511260017 pikkus 174 cm mass 63 kg sugu naine sünnikuupäev 26.11.1985 vanus päevades 17.1.27 vanus aastates 27 ideaalne mass 62,775 kg rasvasus 22 % kehamassiindeks 20 tihedus 1053 ruumala 59 m3 pindala 0,0017535736 dm2 hinnang norm 0,63817029
3 350 189 54 - - - Läks üle ääre 4 350 180,25 51,5 - - Läks üle ääre 5 350 178,5 51 176 174 175 Normaal- konsistents Tabel 1.2 Normaalkonsistentsi leidmine Tumedamaks värvitud rida märgib normaalkonsistentsi. 4.3 Tardumisaegade määramine Katse algus: 0 min 0 sek Tardumise algus: 21 min 30 sek Tardumise lõpp: 24 min 40 sek Graafik 1.1 Kipsi tardumine 4.4 Tugevusnäitajate määramine 4.4.1 Paindetugevuse määramine
13.Kui katsetes vaadeldakse samaaegselt kahe tunnuspaari pärandumist, siis nimetatakse seda dihübriidseks ristamiseks. 14.Kahe X- kromosoomi koosesinemine määrab ära naisindiviidi ning X ja Y kromosoom meesindiviidi 15.Kui heterosügootses olekus kumbki alleel ei domineeri, siis nimetatakse seda nähtust intermediaalsuseks. 16.Daltonism on nägemise puue, mis tuleneb X kromosoomis paiknevast retsessiivsest alleelist. Küsimused lk 174 1. Mida nimetatakse geneetiliseks muutlikkuseks ja millest see tuleneb? Geneetiliseks muutlikkuseks nimetatakse pärilikku muutlikkust, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks (kombinatiivne muutlikkus) või muutustest raku geneetilises materjalis (mutatsiooniline muutlikkus). 2. Tooge fenotüübilise muutlikkuse näiteid. Isenditel on vaid neile omased tunnusemuutused (värvus, kasv, väärarengud). 3
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Avinurme Gümnaasium Referaat Mitmevõistlus Eestis Mariann Kask 11.klass 2010 Eesti mitmevõistluse traditsioonidest Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab ala komplekssest (jooks, hüpped, heited) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams, Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere. Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp, Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse arengust annab Erlend Teemägi koostatud raamat "Eesti mitmevõistlus läbi aegade". Mitmevõistluse juures eraldi tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 1971. aastast on olemas Eesti Televisiooni eestvedamisel alguse saanud noorte...
KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS Niipea, kui oleme teinud valiku või võtnud seisukoha, tunneme nii iseenda kui ka teiste poolt survet käituda järjekindlalt, lähtudes sellest otsusest. Selle surve tõttu reageerime viisil, mis õigustab meie eelnevat otsust. Me lihtsalt veename ennast, et tegime õige valiku ning kahtlemata oleme tänu sellele oma otsusega rohkem rahul. (Cialdini 2005:64). Mõned mänguasjatootjad on leidnud nipi, kuidas peale jõule kliente enda poodi tagasi meelitada, sellega mängitakse lapsevanemate järjekindluse ja kohusetunde peale. Enne jõule alustatakse teatud eriliste mänguasjade reklaamimist. Selleks on piisavalt aega, et lapses huvi äratada ja mudilased vanematelt neid nuruma hakkavad. Vanemad lubavad need hankida. Aga kui poodi minna selle kindla sooviga, see asi osta, siis seda ei ole müügil. Kas see on siis ,,Läbi müüdud", otsas või laost poodi ei ole saadetud. Ja selles see nipp seisnebki- maaletoojad või tootjad ei v...
jah Eesti M 185 100 60 46 1 3 võileib jah Eesti M 182 100 47 1 3 puder jah Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 ei söö tavaliselt jahhommikul Eesti N 173 55 57 39 0 4 muu ei Eesti N 174 75 57 40 2 5 puder jah Eesti N 162 55 57 39 2 4 puder jah Eesti N 176 70 46 39 1 4 helbed või müsli jah Eesti N 168 58 55 38 1 4 võileib jah Eesti N 171 58 55 39 2 4 muu nii ja naa
Toidulisandid (15% käibelt) 3986 3986 KOKKU 132347 Mai Juuni Juuli August September Oktoober November 4426 4205 3541 3984 4426 4648 4741 2951 2803 2656 2656 2951 3098 3160 644 515 451 451 644 676 690 162 154 146 146 162 170 174 251 239 226 226 251 264 269 8435 7917 7020 7463 8435 8857 9034 Mai Juuni Juuli August September Oktoober November 5301 4771 4241 4771 5248 5510 5620 3534 3180 2827 3180 3498 3673 3747 1108 775 775 886 975 1121 1177
mikrorajoonides ringi. Talv 1 lk 172 (Augustus Kask) Läks linna äärde jalutama. “Augustus Kask kõndis põlluvaheteel ja nautis inimeste puudumist.” lk 173 keskel Tagasiteel leidis ta põõsast kollase ja siniste ruutudega jope. See oli see Ameerika jope, mille Theo kaaslane oli rotti pannud. “Hetke kõhelnud, jättis Augustus Kask jopi selga ja võttis oma vana jopi käsivarrele. Käisingi liiga vanamoodi riides, mõtles ta, tänu juhusele sain nüüd lõpuks ka endale mõelda.” lk 174 üleval 2 lk 174 (Maurer) Mõtleb galaktikast ja keskpunktist. Nägi Theod ja üht naist. Mõtles, et äkki naisel ongi siukse mölakaga mingi lugu. “Maurer ei armastanud õnnetusi. Ta vältis kõike, mis võis teda kurvaks teha. Ta kartis Kurbust. Ta eelistas näha head. Ta pöördus ära ja läks koju. Juba eemalt kuulis ta kiirabiauto sireeni, seda kaasaaegset viimsepäevapasunat, mis peab kõigile kuulutama, et kellegi viimane tund on käes
hind (€) hind (€) hind (€) Parkla ja juurdepääsu dreenikihi rajamine, 200mm liiva koos 1721 tihendamisega 140 m3 0,3 0,41 6,3 3,9 1486 Parkla ja juurdepääsu aluskihi rajamine, 250mm 1722 killustikalus koos tihendamisega 174 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 3585 Kõnniteede dreenikihi rajamine, 200mm liiva koos 1723 tihendamisega 61 m3 0,3 0,41 6,3 3,9 648 Kõnniteede aluskihi rajamine, 200mm killustik koos 1724 tihendamisega 61 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 1257
teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid. Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, teravate regionaalsete kontrastidega
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. s...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
................9 Lisa 2. Korteriomandite tehingud Pärnu linna, Kesklinna linnaosa perioodil 2016-2018........10 Lisa 3. Korteriomandite tehingud Pärnu linna, Rääma linnaosa perioodil 2016-2018..............11 1.1. Võrdlus piirkonniti Pärnu linn on suuruselt kolmas linn Eestis. Rohkem on Pärnu tuntud, kui kuurord linnana kus käijakse palju just suvitamas. Pärnu linna rahvaarv on viimase kolme aasta jooksul kahanenud ning aastal 2018 andmetel on rahvaarv 39 174 elanikku. Pärnu korterite ostu-müügituru analüüsiks on valitud Kesklinna, Rääma ja Ülejõe linnaosad. Tegemist on kõige suuremate kortermajade piirkonnaga Pärnus ning tehingute arv nendes linnaosades on valitud perioodil piisav, et analüüsida hindade muutumist. Joonis 1. Pärnu linna korterite ostu-müügitehingute arv ja keskmine ruutmeetri hind 2016-2018 aastal. Pärnu korterite ostu-müügitehingud
puudub. On teada ettevõtte püsikulud kokku 541 474 eurot, lipumastide piirkasum 1,50 eurot/ jm, uue toote piirkasum 6,06 (vt Tabel 8) ja toodete planeeritud struktuur (lipumastid 65% ja tänavavalgustuspostid 35%) Võttes arvesse toodete erinevaid osakaale arvutatakse keskmine piirkasum. 1,50 * 0,65 + 6,06 * 0,35 = 3,096 Kaubaühiku kaalutud keskmine piirkasum on 3,096. Kasutades antud töö teoreetilise osa valem 3, arvutatakse tasuvuspunkt ühikutes, mis on 174 895 jm 541 474 Tasuvuspunkt ( ü hikutes )= =174 895 jm 3,096 Lähtudes organisatsiooni võimalikust müügistruktuurist (65% lipumaste ja 35% tänavavalgustusposte) selgub, et lipumastide kasumilävi on 113 682 jm 174 895 * 0,35 = 113 682 ja tänavavalgustusposte kasumilävi on 61 213 jm. 174 895 * 0,65 = 61 213 Teades tänavavalgustusposti müügihinda, mis on 20,15 eurot/jm arvutatakse
4) Millise eelmises küsimuses mainitud kunstniku looming tundub Sulle kõige huvitavam? Miks? Claes Oldenburg. Idee on huvitav ja humoorikas. 5) Kuidas suhtusid pop-kunsti modernistliku kunsti pooldajad ja kuidas tavaline publik? Modernistliku kunsti pooldajad suhtusid tõrjuvalt või irooniliselt. Tavaline publik rõõmustas. Op-kunst. § 25 lk 173-174 1) Kes on op-kunsti kuulsaim esindaja? Victor Vasarely 2) Kirjelda op-kunsti olemust, kasutades õpiku teksti ja reproduktsioone lk 174 (vt ka sõnaseletusi õpiku lõpus)! Op-kunsti eesmärgiks on tajumiskogemuste rikastamine ootamatuid aistinguid tekitavate teostega. Loomine on plaanipärane ja süsteemne ning lähedane inseneriloomingule. Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. Postmodernism Tööleht õpiku Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile § 20 ja 28 juurde Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. § 20
See hakkab meie riigile probleeme tekitama rahvusvahelises mastaabis ning mõjub halvasti meie mainele. Oluline on ka Eesti ühinemine valdkonda reguleerivate Euroopa Ühenduse konventsioonidega ja direktiividega, mis garanteerib Eesti kodanike loome tulemuste ja neist tulenevate õiguste kaitsmise. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Autoriõiguse seadus. Riigi Teataja 1992, 49, 615. 12.12.1992. Kukrus, A. Tööstusomandi õiguskaitse. Tallinn, 1995, lk 174. Nõukogu direktiiv 91/250/EMÜ 14. maist 1991( EÜT L 122 17.5.91) Patendiseadus. Riigi Teataja I 1994, 25, 406. 23.05.1994. 8 9
4. Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) 5. Oulu lään (Oulun lääni) 6. Lapimaa lään (Lapin lääni) 7. Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) 7 5 SUURIMAD OMAVALITSUSED Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 6 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -)
PORT ARVUTI KUUPÄEV ALGUS LÕPP pe204 PE153 din3 pe222 din2 PE154 ph pe205 PM131 pe210 80-235-21-221 223.254.254.160 223.254.254.46 80-235-21-141 80-235-21-174 80-235-21-243 80-235-21-96p adsl18732 faag KN208 pe197 pe211 pe213 pe214 ::ffff:223.254.2 80-235-21-110 80-235-21-142 80-235-21-152 80-235-21-164 80-235-21-17p 80-235-21-189 80-235-21-1p. 80-235-21-225 80-235-21-228 80-235-21-22p 80-235-21-238 80-235-21-242 80-235-21-33p 80-235-21-76p 80-235-75-62 ad3 aia5 PE155 pe193 pe198 pe208 pe209 pe212 pe215 pe216 pe217 tehnika Kogu KOKKU 93 92 88 26 25 16 14 ...
Isikukood 49505030257 m mi d Mass (kg) 65 (3l 450 t ) 0,225 40,5 naine 100 22 naine m r m kind Pikkus (cm) 174 id (3l 450 t ) 0,250 45,0 mees m mi d 100 15 mees m k 18 - kõhn, 18 k 25 - norm, 25 k 30 - ülekaal, k 30 -
Iseseisev töö praktikumiks ettevalmistumine, Arutelu järgmisel sessil / Aine arvestuse komponent Vastustele selgitused / viited juurde (ka viide allikale, mida kasutate) 1.Kas riigipühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse ka osalise tööajaga töötajal? JAH ___ EI ___. Miks? JAH. Pühade-eelse tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus, mis ei sõltu töötaja töölepingujärgsest töökoormusest, kuid sõltub töötaja tööajakorraldusest: kas ta peaks pühale vahetult eelneval tööpäeval tööl olema või mitte. Näiteks tavapäraselt 4-tunnise tööpäevaga töötamisel tuleb vahetult pühale eelnevat vahetust ikka lühendada 3 tunni võrra. Kui aga tavaliselt on tööpäev ainult 2-tunnine, siis töötaja sel päeval tööle ei tule ning tema kuu tööajanorm väheneb 2 tunni võrra (http://tooelu.ee/et/uudised/174/rahvuspuhale- eelneva-toopaeva-luhendamine). 2. Kas tööpäeva võib lühendada tööpäeva algusest (st. tööandja paneb pooled töötajad riigipüha eelsel...
to Be There" ja "Ben", mis anti välja osana The Jackson 5 frantsiisist. Albumitelt ilmusid menukad singlid, näiteks "Got to Be There", "Ben" ja oma versioon Bobby Day laulust "Rockin' Robin". Aastal 1973 hakkas bändi plaatide läbimüük vähenema. Mitu laulu jõudis siiski edetabelites 40 parema hulka, sealhulgas diskosingel "Dancing Machine" esiviisikusse ja "I Am Love" esikahekümne hulka. Jackson 5 salvestas Motowni plaadifirma all 450 laulu, nendest 174 avaldati. Kokku tehti kümme stuudioalbumit, esineti korduvalt televisioonis ja tehti mitu kontsertturneed Ameerikas. Kuna Motown ei võimaldanud Jacksonitele soovitud loomingulist iseseisvust, lahkus bänd 1975. aastal Motowni alt. Michael Jacksoni elu peale Motowni. Üleminek Epicu alla ja "Off the Wall" (1975–1981) "Thriller" ja "Motown 25" (1982–1983) Pepsi Cola reklaamvõtted ja heategevussingel "We Are the World" (1984– 1985)
aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne makond. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni) Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) Oulu lään (Oulun lääni) Lapimaa lään (Lapin lääni) Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed
kinnistiarter, keskne neerupealisarter*, neeruarter, munandiarter(munasarjaarter), alumine kinnistiarter, ühisniudearter.) · Joonis lk 164 + tv joonis 6 124. Kõhuõõne veenid. Joonisel: alumine õõnesveen, maksaveenid, maksa veenikapillaarid, värativeen, vasak maoveen, parem maoveen*, põrnaveen, vasak neeruveen*, alumine kinnistiveen, ülemine kinnistiveen, ühisniudeveen, sisemine niudeveen, välimine niudeveen. · Joonis lk 174 + tv joonis 10 125. Aju arteriaalse verevarustuse põhimõte (arterioosrõngas) Joonisel: eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, keskne suurajuarter, tagumine ühendusarter, tagumine suurajuarter, põhimikuarter, lüliarterid, sisemine unearter. (eesmine ühendusarter---eesmised ajuarterid---sisemised unearterid---keskmised ajuarterid---tagumine ühendusarter---tagumised ajuarterid---ajupõhimiku arter---lüliarterid) · Joonis lk 159 + tv joonis 11 126
2. Взаимодействие с водой Оксид фосфора (III) – 4Р + 3О2 = Р4О6. легко возгоняется, температура фосфористый ангидрид, при взаимодействии с холодной водой плавления 24 °С, температура образует фосфористую кислоту: Р4О6 + 6H2O = 4H3PO3. кипения 174 °С. Хорошо 3. 3. Свойства кислотного оксида растворимый в органических Типичный кислотный оксид: растворителях. Очень ядовит. 4CaO + P4O6 + 2H2O = 4CaHPO3, 4Ca(OH)2 + P4O6 = 4CaHPO3 + 2H2O. 4. 4
Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga. Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus. Tansaania majandus kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile. Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni Tansaania kuulu...
0,15=1,22 0,175 0,81 2,03 323 323 4,4 ülemine koguja a Magistraal 0,40 15 180 15,7 0,40 148 5,2 0,15 0,10 0,52 0,67 99 437 3 Freesmasinast 0,25 17 135 17,5 0,25 184 9,5 0,5+3.0,15=0,95 0,143 1,36 2,31 425 2,7 b Magistraal 0,65 17 220 17,0 0,65 174 3,5 - 0,078 0,27 0,27 47 484 4 Otsamissaest 0,23 15 135 16,8 0,24 169 9,9 1+3.0,15=1,45 0,143 1,42 2,87 485 0,2 c Magistraal 0,89 17 250 18,1 0,89 196 2,4 - 0,066 0,16 0,16 31 515
Eesti M 173 67 55 42 1 4 Eesti N 172 65 53 37 0 4 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 167 61 57 38 2 3 Eesti M 185 100 60 46 1 3 Eesti M 182 100 44 47 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 174 75 57 40 2 5 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 176 70 46 39 1 4 Eesti N 168 58 55 38 1 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti N 172 55 53 38 3 3 Eesti M 176 66 55 43 2 4 Eesti M 188 95 59 44 2 4 Eesti M 188 80 48 48 1 3 Eesti M 180 74 56 42 1 3
Eesti N 172 65 53 37 0 4 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 167 61 57 38 2 3 Eesti M 185 100 60 46 1 3 Eesti M 182 100 47 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 174 75 57 40 2 5 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 176 70 46 39 1 4 Eesti N 168 58 55 38 1 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti N 172 55 53 38 3 3 Eesti M 176 66 55 43 2 4 Eesti M 188 95 59 44 2 4 Eesti M 188 80 48 48 1 3 Eesti M 180 74 56 42 1 3
Eesti M 173 67 55 42 1 4 Eesti N 172 65 53 37 0 4 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 167 61 57 38 2 3 Eesti M 185 100 60 46 1 3 Eesti M 182 100 44 47 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 174 75 57 40 2 5 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 176 70 46 39 1 4 Eesti N 168 58 55 38 1 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti N 172 55 53 38 3 3 Eesti M 176 66 55 43 2 4 Eesti M 188 95 59 44 2 4 Eesti M 188 80 48 48 1 3 Eesti M 180 74 56 42 1 3
12.201 31.12.200 0 9 Varad Käibevara Raha 50 528 33 978 Nõuded ja ettemaksed 251 583 336 851 Varud 6 369 300 7 992 392 Kokku käibevara 6 671 411 8 363 221 Põhivara Materiaalne põhivara 174 845 288 749 Kokku põhivara 174 845 288 749 Kokku varad 6 846 256 8 651 970 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 3 417 064 5 483 717 Võlad ja ettemaksed 609 397 722 322 Kokku lühiajalised kohustused 4 026 461 6 206 039
7 9.7 164 2009 66 1 MA 136 14.3 8.7 164 2009 65 1 MA 138 13.5 15.9 164 2009 59 1 MA 148 8.6 12.8 164 2009 63 1 MA 153 12.4 12.7 164 2009 64 1 MA 153.5 13.6 21.7 164 2009 102 1 MA 154 1.3 13.9 164 2009 61 1 MA 165 8.3 20.5 164 2009 68 1 MA 165 13.2 14.5 164 2009 69 1 MA 168 14.2 18.6 164 2009 74 1 MA 169 11 18.4 164 2009 70 1 MA 174 14.6 12.1 164 2009 73 1 MA 178 12 16.2 164 2009 72 1 MA 179.5 13 18.1 164 2009 76 1 MA 182 8.9 10.3 164 2009 81 1 MA 184 7.8 10.3 164 2009 83 1 MA 187 6.3 9.9 164 2009 78 1 MA 190 14.5 18.9 164 2009 82 1 MA 191 7.1 11.1 164 2009 101 1 MA 191 2.4 13.8 164 2009 84 1 MA 192.5 5.7 21.1 164 2009 79 1 MA 193 10.7 18.5
Seal hulgas oli kuni 3 aastaseid lapsi 1 638, mida näitab järgnev tabel: Tabel 2 6 VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED NING KUNI 18-AASTASED NOORED 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Kokku Aasta jooksul arvele võetud lapsed ..kuni 3-aastased lapsed Poisid ja tüdrukud 153 174 206 216 192 192 247 258 1 638 Tabelist 1 ja 2 on näha, et iga järgneva aastaga on vanemliku hoolitsuseta laste arv kasvanud. Kui 2000. aastal oli hoolitsuseta lapsi 1227, siis aastaks 2006 oli see tõusnud 1680ni. Väike langus on toimunud 2007 aastal, millal oli 1529 hoolitsuseta last. Tabelis 3 on ära märgitud kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate laste statistika maakondade kaupa, mille andmed on samuti päris Eesti Statistika Andmebaasist. Tabel 3
· Karoteenid: stabilisaator · 1) karoteenide segud (75 130), · Titaandioksiid (77 891) E 171 · 2) beeta-karoteen (40 800) E 160a · Raudoksiidid ja -hüdroksiidid · (77491,77492,77499) E 172 Annaato, biksiin, norbiksiin (75 120) 4 E 160b · Alumiinium4; E 173 · Paprikaekstrakt, kapsantiin, kapsorubiin · Hõbe E 174 E 160c · Kuld E 175 · Lükopeen E 160d · Litoolrubiin BK4 E 180 Elderberry leedripuu marjad Lingonberry pohl Cranberry jõhvikas Cloudberry rabamurakas Crowberry (black crowberry Empetrum nigrum) kukemari Bilberry - mustikas Toiduvärvid · Leedripuu marjade ekstrakt toiduvärv · Sambucus spp (erinevad leedripuu liigid)
ml , S/m 0 434 0,5 414 1 397 1,5 376 2 330 2,5 286 3 248 3,5 206 4 174 4,5 152 5 148 5,5 153 6 161 6,5 171 7 180 7,5 190 8 201 8,5 211 9 222
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Metsahäiringud Referaat õppeaines Metsakasvatuse erikursus Juhendaja Hardi Tullus Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1Metsahäiring.......................................................................................4 2Abiootilised metsahäiringud...............................................................5 2.1Tuli............................................................................................................................5 2.2Tuul...........................................................................................................................6 3Biootilised metsahäiringud.................................................................8 3.1Ulukikahjustused...............
täita. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pole tasunud lepingus kokkulepitud ostu-müügihinda. Samuti pole poolte vahel vaidlust selles, et lepingu p-s 2.2 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja saabumisel oli alustatud AS Satwo likvideerimismenetlusega ning AS Satwo aktsiate väärtus oli langenud. 12. Tsiviilkoodeksi § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Tsiviilkoodeksi § 174 sätestab, et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine pole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Ringkonnakohus leidis, et kostjal oli õigus oma kohustuste täitmisest TsK § 248 alusel keelduda, sest hageja rikkus lepingut ning ei säilitanud ostu-müügilepingu eset (aktsiad). Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu. Aktsiad olid kostja lepingulise kohustuse
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Mikrokiud-klaasilapp 40x40 4,44 2 18 0,49 Kokku kulu kuus – 23,75 EUR 3.1.3. Kombineeritud põrandahooldusmasin ja selle varuosad: Nimetus Tüki hind Kogus Käibeaeg Kulu kuus Käibem.-ga tk kuudes EUR Tennant T1 1999,2 1 60 33,32 T1 kuivatuskummid (komplekt) 174 1 12 14,5 T1 silinderhari Poly 148,8 1 12 12,4 Kokku 60,22 EUR Remondifond 20% 12,04 EUR Kokku kulu kuus 72,26 EUR 3.1.4. Puhastusainete kulu 6 Puhastusaine pH 1l Doseering Töölahuse Puh.aine Kulu märkused
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM GEORGE ORWELLI "LOOMADE FARM" KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL ESSEE ANNIKA VALDMETS Prima sotsiaal November 2003 SISSEJUHATUS XX sajandi ühe kuulsaima inglise kirjaniku George Orwelli teost "Loomade farm" loetakse kui totalitaarse ühiskonnamudeli kirjeldust. Orwell kirjeldab "Loomade farmis" sotsialistliku korra läbikukkumist ja diktatuuriliseks muutumist. Ilmselgelt on märgata, et kirjanik on kasutanud oma farmi loomisel Nõukogude Liidus samal ajal toimunud protsesse. Eelkõige on Orwell Nõukogude Liidu liidritest raamatus kujutanud Stalinit ja ka kogu sündmustik on võetud Stalini-aegses Nõukogude Liidus toimunust. Nõukogude diktaatorit Jossif Stalinit kujutatakse raamatus siga Napoleoni tegelaskujuna. Algselt oli sigadel kavas komm...
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
naise kui ka mehe jaoks. Valemites kasutada nimesid! ning antud valemite alusel: ideaalne mass - kg, rasvasus - %, kehamassiindeks tihedus - kg/m3, ruumala - dm3, pindala - m2 kehamassiindeksi järgi anda ka hinnang massi kohta (vt. valemid) NB! Testida ja kontrollida tulemusi erinevate sisenditega. Samad valemid peavad võimaldama leida vajalikud suurused nii naise kui ka mehe jaoks. Valemites kasutada nimesid! Isikukood 4951025**** Pikkus 174 Mass 60 Sugu naine Sünnikuupäev 10/25/1995 Vanus päevades 7049 Vanus aastates 19.30 Ideaalne mass 61.04 Rasvasus 20.26 Kehamassiindeks 19.82 Tihedus 1057.45 Ruumala 56.74 Pindala 1.70 Hinnang Norm B2: Antud on isiku järgmised andmed: isikukood, pikkus - cm, mass - kg Leida järgmised isiku omadused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
