Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp Eestvedamise teooriad ja tehnikad Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loog...
Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp Eestvedamise teooriad ja tehnikad Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loog...
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta ...
Lähetuskulud 347 0,75% 321 0,72% 373 0,84% Koolituskulud 157 0,34% 163 0,37% 150 0,34% Kindlustuskulud 112 0,24% 81 0,18% 74 0,17% Logistikakulud 896 1,93% 654 1,48% 757 1,71% Mitmesugused muud tegevuskulud 2 426 5,22% 2 181 4,92% 2 174 4,90% Tööjõukulud 39 247 100,00% 34 764 100,00% 34 145 100,00% Palgakulu 29 476 75,10% 25 956 74,66% 25 515 74,73% Sotsiaalmaks 9 771 24,90% 8 808 25,34% 8 630 25,27% Põhivara kulum ja väärtuse langus -26 748 100,00% -10 432 100,00% -9 976 100,00% Materiaalse põhivara
port arvuti loomine algus tyhi lõpp kestus 223.254.252.242 Loendus 92 din3.eau.ee Loendus 39 PE153.eau.ee Loendus 31 193.40.25.57 Loendus 27 PE154.eau.ee Loendus 27 alpha.eau.ee Loendus 18 fw.eau.ee Loendus 17 din2.eau.ee Loendus 15 ad3.eau.ee Loendus 14 194.182.96.100 Loendus 12 ad51.eau.ee Loendus 10 223.254.254.110 Loendus 6 PM131.eau.ee Loendus ...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VENDMAT_HINNEHOMMIK Eesti N 170 63 57 39 1 5 võileib Eesti N 161 57 59 37,5 2 4 võileib Eesti M 183 80 48 43 2 3 puder Eesti N 183 81 58 42 2 5 võileib Eesti M 174 74 56 43 0 4 võileib Eesti N 171 70 57 39 3 4 puder Eesti N 161 59 55 37 1 5 võileib Eesti N 172 80 56 41 2 4 võileib Eesti N 183,5 68 55,5 40 3 4 ei söö tavaliselt homm Eesti N 171 57 56 39 0 4 võileib
Pikkus täisarv, Synniaasta täisarv, SynniLinn täisarv. CREATE TABLE LAPS ( Laps_ID INT AUTO_INCREMENT , Eesnimi VARCHAR(40) NOT NULL, Pikkus INT, Synniaasta INT, Synnilinn INT, PRIMARY KEY (Laps_ID)); 4.(3p) Lisa tabelisse järgnevalt toodud andmed Nimi, Pikkus, Synniaasta, SynniLinn Juku, 155, 1997, 1 Kati, 158, 1997, 2 Mati, 164, 1995, 2 Siiri, 153, 1996, 1 Madis, 174, 1995, 1 Siim, 163, 1997, 2 INSERT INTO LAPS (Eesnimi, Pikkus, Sünniaasta, Sünnilinn) VALUES('Juku','155','1997','1'),('Kati','158','1997','2'),('Mati','164','1995','2'),('Siiri','153','1996' ,'1'),('Madis','174','1995','1'),('Siim','163','1997','2'); 5.(3p) Järjesta lapsed pikkuse järgi kahanevalt (väljasta nimi ja pikkus). SELECT Eesnimi, Pikkus FROM LAPS ORDER BY Pikkus DESC; 6.(2p) Väljasta laste nimed ja pikkused (meetrites)
distants. Testi võib ka sooritada kui sa võistled, ainult selle vahega, et sul ei ole võimalik pulsomeetrit sisse lülitada peale 10 minutist võistlemist. Lülita pulsomeeter sisse viis sekundit enne starti ja välja kohe peale finiseerimist. Lisa viis protsenti oma keskmisele pulsile. Me kutsume seda 5% lahenduseks. Väike näide: pulsokas näitas, et võistluse keskmine oli 166 bpm. 166*0,05 = 8,3. 166 + 8,3 =174,3 või 174 bpm. MBA juhend LT leidmiseks. MBA liikmed on leidnud, et 5% lahendus on kõige efektiivsem lahendus oma LT arvutamiseks. Sa võid kontrollida oma LT iga võistluse järgi. Me oleme leidnud, et võistlustulemused on täpsemad kui 30 minuti katse. Salvesta pidevalt oma testitulemused. Võrdle oma pulsoka LT oma märkmetega kui sa sõidad ühtlase intensiivsusega. Sa peaksid hingama raskelt ja su jalad peaksid tunduma aeglaste ja rasketena kui sa oled saavutanud oma hinnangulise LT
tagajärgedest. (3) Eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu. 5 (4) Kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. 17. Keda võib määrata eestkostjaks? § 174. Eestkostjale esitatavad nõuded (1) Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik. (2) Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötajat, kus laps viibib. (3) Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja
see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Antud juhul on avaldus tehtud lapse huvides. Kohus ei pea temalt menetluskulude väljamõistmist asjakohaseks. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning määratud esindaja kulud riigi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..................................................
160 -0,822699 160 0,822699 161 -0,155535 161 0,155535 162 -0,254156 162 0,254156 163 0,512126 163 0,512126 164 -0,701586 164 0,701586 165 1,976262 165 1,976262 166 0,318514 166 0,318514 167 -0,606697 167 0,606697 168 0,340518 168 0,340518 169 0,029098 169 0,029098 170 1,044089 170 1,044089 171 -1,893551 171 1,893551 172 -0,327115 172 0,327115 173 -0,526943 173 0,526943 174 -0,193207 174 0,193207 175 -0,696823 175 0,696823 176 -0,1463 176 0,1463 177 -0,805024 177 0,805024 178 0,035965 178 0,035965 179 0,848134 179 0,848134 180 -0,490717 180 0,490717 181 -1,579328 181 1,579328 182 -0,019367 182 0,019367 183 0,286703 183 0,286703 184 -1,014496 184 1,014496 185 -0,310166 185 0,310166 186 0,325124 186 0,325124 187 -1,076402 187 1,076402 188 0,109237 188 0,109237
Eesti M 191 70 59 46 2 3 Eesti M 160 65 56 42 1 5 Eesti M 173 67 55 42 1 4 Eesti N 172 65 53 37 0 4 Eesti N 167 61 57 38 2 3 Eesti M 185 100 60 46 1 3 Eesti M 182 100 47 1 3 Eesti N 174 75 57 40 2 5 Eesti N 176 70 46 39 1 4 Eesti N 172 55 53 38 3 3 Eesti M 176 66 55 43 2 4 Eesti M 188 95 59 44 2 4 Eesti M 188 80 48 48 1 3 Eesti N 173 59 58 40 0 4 HOMMIK PUDER LEMMIK HAIGE SPORT SUUSK AUTO OLU ei söö tavaliselt hommikul ei ei ei ei ei ei 0
Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit. Soomes imporditakse puitkütuseid riiki aastas umbes 174 000 kuupmeetrit ja eksporditakse võrreldse impordiga üsnagi vähe. Eksporditakse aastas umbes 9000 kuupmeetrit puitkütuseid. Tööstuslikku ümarpuitu imporditakse riiki vägagi suures koguses, seda aastas umbes 14 000 000 kuupmeetrit. Eksporditakse teistesse riikidesse ümarpuitu aga aastas kuskil 700 000 kuupmeetrit. Saematerjali teistest riikidest nii palju sisse ei ostetagi, aastas umbes 500 000 kuupmeetrit, kuid teistesse riikidesse ekporditakse
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kerttu Kutsar RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD Referaat Teadustööde aluste õppeaines Juhendaja: lektor Marko Kass Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis................................................3 1.1. Ratsaspordi olemus...................................................................................... 3 1.2. Populaarsemad ratsaspordialad...................................................................4 1.2.1. Takistussõit............................................................................................. 4 1....
alla 1632- avatakse Tartu ülikool 1645- Brömsebro rahuga läheb Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla 1661- Kärde rahu, sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti ala igaveseks Rootsile. 1680-Rootsi riigipäev võtab vastu otsuse ulatusliku reduktsiooni kohta Baltikumis 1684- Tartu lähedal alustab B.G. Forseliuse juhtimisel tegevust rahvakooliõpetajate seminar 1700- Põhjasõja algus 1704-Vene väed alustasid korrafa tartu ja narva piiramist. 174 vallutati tartu. 1710- Tallinna kapituleerumisega on venelased kehtestanud ülemvõimu kogu Eestis 1721- Uusikaupunki rahuga loovutab Rootsi Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitvad laialdase omavalitsuse, nn Balti erikorra
„Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ Olja Kivistik Läänemere provintsis. Seadustik ei jõustunud territoriaalselt Soomes*10 ja Poolas.*11 Teistsugustel tingi- mustel ja teatud piirangutega kehtis see ka Siberis, Kesk-Aasias ja Kaukaasias.*12 Seadustiku artikli 174 alu- sel ei kohaldatud uue seaduse sätteid nendes asjades, mis tuli lahendada kirikuseaduste või Vene sõjaväe- seaduste järgi.*13 Kriminaalseadustiku ametlik pealkiri oli „Kriminaal- ja paranduslike karistuste seadustik“ („Уложение о наказаниях уголовных и исправительных“). Eestikeelses kirjanduses on seda nimetatud vanaks nuhtlusseadustikuks või lihtsalt nuhtlusseadustikuks*14 (NS). NS tegi lõpu seni valitsenud õiguslikule par-
tulumaksustamist Tulumaks -2 525 -2 127 -1 852 -1 986 Aruandeaasta kasum (kahjum) 34 418 4 658 11 375 8 243 Lisa 3 ICT Support OÜ finantstulud ja -kulud 2009-2012 (eurodes) 2012 2011 2010 2009 Intressitulud 29 11 0 174 Intressikulud 0 0 -196 -518 Kasum (kahjum) 0 0 -7 -19 valuutakursi muutustest Kokku finantstulud ja 29 11 -203 -363 -kulud Lisa 4 ICT Support OÜ rahavoogude aruanded 2009-2012 (eurodes) 2012 2011 2010 2009 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
1 000 0 2 400 10 000 639 0,27 0 1 266 266 883 0 268 728 7 992 674 510 825 1,90 0 121 727 220 811 23 358 246 559 4 783 311 305 709 1,24 0 0 38 860 0 41 155 827 590 52 893 1,29 0 18 407 0 3 200 8 280 48 174 3 079 0,37 0 2 131 0 300 5 160 3 000 192 0,04 31 1 138 1 800 0 4 200 21 600 1 380 0,33 0 2 035 0 532 2 727 5 000 320 0,12 1 962 1 437 237 012 0 239 000 5 284 240 337 724 1,41 6 153 16 468
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuht...
21. Eestkoste alaealise üle Eestkoste seadmise eeldused (PKS § 171) alaealise lapse vanematel puudub esindusõigus lapse päritolu ei ole võimalik tuvastada Eestkostja füüsiline isik juriidiline isik Eestkostja nõusoleku vajalikkus (PKS § 174 lg 4) Kohalik omavalitsus eestkostjana (PKS § 176) Eestkostja õigused ja kohustused (PKS § 179) isikuhooldusõigus (PKS § 182) Varahooldusõigus (PKS § 183) Esindusõiguse välistamine (PKS § 180) Ülalpidamiskohustuse puudumine (PKS § 182 lg 2)
Sisukokkuvõte "Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos, aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga teda häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud la...
Alkoholiseadus riik püüab reguleerida alkoholi tarbimist Aktsiisid, mis lähevad riigieelarvesse Alkoholi kättesaadavuse piiramine müügiajad, -kohad, degusteerimise keelamine müüa ei tohi: koolides, noortelaagrites, tervishoiuasutustes, kaitseväeasutustes, kioskites, tänava ja turukaubanduse korras rahvaüritustel Reklaami keelustamine tihti reklaamitakse melu, mitte alkoholi ennast Kange alkoholi müügikohtade arv 2010 Eestis 174 (tundide arv nädalas 84), Soomes 6 (64), Rootsis 4 (45) Joomisest ei saada niisama lahti. Kui mentaliteeti ei suudeta murda, siis kallid hinnad ka ei aita. Alkoholile tuleb leida alternatiiv. (Norras alkoh reklaam keelatud) Probleem pole lahendatav üleöö, ega ühe vahendiga. Kurjategijatest ei saada jagu ainult kurjategijatega tegeledes vaid tuleb pakkuda rahvale alternatiivi. Ära joo minge ratsutama!
Antotsüaanid E 163 Kaltsiumkarbonaat (77 220) E 170 Titaandioksiid (77 891) E 171 Raudoksiidid ja -hüdroksiidid (77491,77492,77499) E 172 Alumiinium4; E 173 Hõbe E 174 Kuld E 175 Litoolrubiin BK4 E 180 Sorbiinhape E 200 Kaaliumsorbaat E 202 Kaltsiumsorbaat E 203 Bensoehape E 210 Naatriumbensoaat E 211
kordsetena. Kontroll. 21 ÷ 3 = 7; 156 ÷ 3 = 52 8 5. Jaguvuse tunnused Neid on vaja tunda selleks, kui tahetakse kindlaks teha, kas üks arv jagub teisega või mitte. Antud naturaalarvuga jaguvad kõik selle arvu kordsed, ükski teine arv ei jagu selle arvuga. 5.2. Jaguvus 2, 5 ja 10-ga · Arv 2 jagub 2-ga, kui ta lõpeb paarisnumbriga. Näide. 2-ga jaguvad arvud 14, 68, 174, 966, 1042, 9600 jt. Naturaalarve, mis jaguvad 2-ga, nimetatakse paarisarvudeks (nt. 22, 456, 2778). Kõik ülejäänud naturaalarvud on paaritud arvud (nt. 29, 67, 185, 1969) · Arv jagub 5-ga, kui ta lõpeb 0 või 5-ga. Näide. 5-ga jaguvad arvud 85, 170, 605, 1900, 7005 jt. · Arv jagub 10-ga, kui ta lõpeb 0-ga. Näide. 10-ga jaguvad arvud 90, 760, 4000, 6030 jt. 5.3. Jaguvus 3 ja 9-ga NB! Ainult arvu kordne jagub selle arvuga. Näiteks arvud 12, 24, 45, 48, 69 ja 99
pöördeosad naiste tütar- naiste tütar- naiste tütar- naiste tütar- laste laste laste laste 1. Rõiva 4 5 67 34 3 4 4 5 6 7 35 46 alläärel 2. Varruka 3 4 45 3 4 4 5 - - - - alläärel Allikas: Kivilo Õmblemine, 1984, lk 174 Joonised Töös esinevad illustratsioonid esitatakse joonistena. Siia kuuluvad kõik graafikud, skeemid või diagrammid. Joonised nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses. Igal joonisel peab olema joonise sisu avav allkiri (kaldkirjas). Joonise allkirja tekst algab vasakust servast. Joonise number kirjutatakse joonise allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga.
EKSAMIKS 1. ORGANISATSIOONI DOKUMENDIHALDUSE KORRALDAMINE Põhimõisted Dokument – on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on saadud või loodud asutuse või isku käigus. Tõestusväärtus – võime kajastada funktsioonide täitmist või tehingute läbiviimist, dokument on autentne või usaldusväärne. Teabeväärtus – dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, isikute jms kohta. Dokumendiga seotud isikud – autor (organisatsioon), adressaat/saaja, koostaja(annab sisu), vormistaja, allkirjastaja, dokumendisüsteemi haldur. Metaandmed – dok. kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendi süsteemis. Andmed dok registreerimise ja haldamise ajaloo kohta. Dokumendi liik – tuleneb dokumendi sisu ehitamise viisist ja vormielementide kasutmisest (nt kiri, protokoll, avaldus) Dokumendi elukäik – kõik tegevused dokumendiga alates tema loomisest või saamisest kuni hävitamiseni või säilitamisele eraldamisele Etapid: 1. planeerimine 2. loomine või saamine ...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlus...
Eidapere kool Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :..........................
välismaailmale avatumaks muutumas. Loodetakse, et vaba turumajandus leevendab mingil määral üht riigi suurimat mureküsimust vaesust. 1.1. Üldandmed India pindala on 3 287 240 km2. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Seal elab 1 210 miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta. Indias on 2 suurt keelkonda: Indo-Aarja (74%) ja draviidi (24%). India konstitutsioon tunnistab 23 ametlikku keelt. Keskvalitsus kasutab ametikeeltena inglise ja hindi keeli. India elanikkonnast 80.5% on hindud, 13,4% muslimeid, 2,3% kristlasi, 1,84 % sikhe, 0,76% budiste, 0.4% dzainiste. India rahaühik on India ruupia (INR). 1 india ruupia (INR) = 0,011792 euro (EUR) .
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Majanduspoliitika õppetool ÄRIPLAANI VAJADUS JA SELLE KOOSTAMINE Teine uurimistöö Tartu 1999 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Äriplaani vajalikkus.....................................................................................................4 1.1. Äriplaan tegevusjuhisena ettevõtjale ja finantseerijale..........................................4 1.1.1. Äriplaani tähtsus finantseerija otsimisel.......................................................4 1.1.2. Tegevusjuhis ettevõtjale...............................................................................4 1.2. Äriidee teostus äriplaanina.................................
Mittemoraalsed voorused: julgus, o Pahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. optimism, ratsionaalsus, tarkus, Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja enesevalitsemine, kannatlikkus, 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases töökus, musikaalsus, puhtus jne. kirjanduses pärast 1970.-ndaid. 26 27 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
Kool................ Referaat Uus Meremaa Nimi.............. Klass.................. 2008 Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington (inglise k); Te Whanganui-a-Tara / Poneke (maoori) Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, tugevate regionaalsete kontrastidega Geograafiline asend Uus-Meremaa asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Vaikse ookeani lõunaosas, Cooki väinaga eraldatud Põhja-ja Lõunasaarel, samuti Chathanni ja Stewardi saartel...
15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tolli...
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa nai...
1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, ...
147 85 59 19 86 sügavus (m) Vee pindala 82100 57800 59600 25700 18960 244160 (km2) Vee ruumala 12100 4920 3540 484 1640 22684 (km3) Kõrgus merepinnast 182,9 176 176 174 75 (m) Vooluhulk 2140 1350 5180 5720 6850 (m3/s) Tabel 1 Järvede füüsiline iseloomustus (7) Joonis 3 Pildil on kujutatud tüüpilised veepinna kõrgused ja suhtelised järvede sügavused (8) Järvelt järvele sügavuste terav vähenemine (peale Michigani ja Huroni järvede, mis on hüdroloogiliselt üks järv) tingib progressiivselt kasvavat vooluhulka. Michigani järvelt aga
162.Decorative tree- dekoratiivne puu 163.Demiurge- looja 164.Denote- märkima, tähendama, näitama 165.Densely populated tihedalt asustatud 166.Densely- tihedasti, kompaktselt 167.Descending kahanev 168.Descriptive - kirjeldav 169.Desert areas kõrbede alad 170.design- disain 171.Designed for human amenity kujundatud lähtuvalt inimeste mugavuseks 172.Desired plant soovitav taim 173.Different design- erinev disain 174.Dips- lohud 175.Discordant - vastuloluline 176.Dissemination of data andmete levitamine 177.Distinctive- eristatav 178.Distinguished silmapaistev 179.Disturb häirima 180.Dormant seisev 181.Drain kuivenduskraav 182.Drainage drenaaz 183.Dramatic piece of sculpture- skulptuuri dramaatiline osa 184.Drought-resistant- põua kindel 185.Durable- vastupidav 186.Dwelling- elamu E 187
17 Sõnamoodustus. Eesti keele sõnade ülesehitus ja moodustamine Nendest reeglitest on siiski mõningaid erandeid. On olemas tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine, vaid esinevad ainult koos tei- se tüve või tuletusliitega. Selline sõna on näiteks ürg- (ürgvana, ürgne) ja haja- (hajameelne, hajali). On isegi selliseid tüvesid, Sõnade hulk keeles on väga suur. Näiteks suuremahulises sõna- mis esinevad ühes ainsas sõnas: ...
25 53 57 63 70 73 78 83 90 97 101 108 121 35 86 60 96 103 112 120 126 135 150 Jö 104 110 117 125 135 148 154 164 184 70 133 140 150 160 174 187 193 211 237 95 181 170 183 195 211 227 241 257 289 26 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED
jah ei N 169 65 58,5 38 2-3 4 võileib jah ei N 170 55 58 38 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 170 64 56 39 2-3 4 puder jah ei N 170 78 57 38 2-3 4 puder jah jah 172 55 54 38 >3 5 puder jah ei N 172 75 55 39 2-3 4 võileib nii ja naa jah N 174 64 56 39 2-3 5 muu jah ei N 175 80 52 41 0-1 4 muu ei jah M 176 61 54 43 0-1 3 muu jah jah N 179 72 57,5 41 2-3 3 müsli või helbed nii ja naa jah M 187 98 57 43 0-1 3 muu jah ei M 190 85 58 46 2-3 3 võileib ei jah N 160 56 53 38 0-1 5 puder jah ei
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reost...
nsf/noframes/0F737FDC90FEE5C4C125715E 07.04.2009 0025A292 19 7. Lisad Lisad 1. Laenu tagasimakse graafik Nr. Kuupäev Laenusumma Intress Põhiosa makse Kokku makse Laenujääk 1 07.05.2009 440 000,00 kr 2 933,00 kr 2 405,00 kr 5 338,00 kr 437 594,92 kr 2 07.06.2009 437 595,00 kr 2 917,00 kr 2 421,00 kr 5 338,00 kr 435 173,80 kr 3 07.07.2009 435 174,00 kr 2 901,00 kr 2 437,00 kr 5 338,00 kr 432 736,55 kr 4 07.08.2009 432 737,00 kr 2 885,00 kr 2 454,00 kr 5 338,00 kr 430 283,05 kr 5 07.09.2009 430 283,00 kr 2 869,00 kr 2 470,00 kr 5 338,00 kr 427 813,18 kr 6 07.10.2009 427 813,00 kr 2 852,00 kr 2 486,00 kr 5 338,00 kr 425 326,86 kr 7 07.11.2009 425 327,00 kr 2 836,00 kr 2 503,00 kr 5 338,00 kr 422 823,96 kr 8 07.12
Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Eesti Vabadusristi kavaler. Kyllikki Pohjala, Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Eesti Vabadusristi kavaler. Valborg Hjort, Taani vabatahtlik, halastajaõde Eesti vabadussõjas. Mitu ohvitseri me kaotasime Vabadussõjas? 24. veebruaril 1926 avati Tallinnas Ohvitseride Keskkasiino seinal pidulikult mälestustahvlid, mis pretendeerisid kõigi langenud ja surnud ohvitseride nimistule. Neil tahvlitel oli kokku 174 nime. 1988.aasta novembris leiti väike osa neist tahvlitest üles. Samas on öeldud, et koos muudel põhjustel surnutega tõuseb ohvitseride kaotus 233 meheni. Seegi arv pole aga täielik. Auastme järgi on: 102 lipniku 37 alamleitnanti 55 leitnanti 22 alamkaptenit 10 kaptenit 1 kolonelleitnant Kokku 227 ohvitseri. Neile lisandub 13 arsti, kes ei omanud tookord küll auastet, vaid ametikohta, ent kuulusid ohvitserkorpusesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
