50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaidi21
Õppematerjali autor
.................................................................. 22 Lisa 2. Tehingute üldine summa........................................................................23 Lisa 3. Keskmine m2 hind..................................................................................24 Lisa 4. Kinnisvaraportraal www.kv.ee ning Maaameti kinnisvarastatistika erinevus m2 põhiselt......................................................................................... 25 Lisa 5. Jõhvi korterite ost-müük standardhälve.................................................26 Lisa 6. Rahvastiku arv Narvas, Jõhvi vallas ning linnas perioodil 01.01.2012 – 05.06.2015........................................................................................................ 27 Lisa 7. Kinnisvaraportaali www.kv.ee väljavõte müügis olevate korterite kohta 28 1 SISSEJUHATUS
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimine ja turundus Turunduse õppetool Marleen Reemann KORTERITE ÜÜRITURU ANALÜÜS TARTUS Kodutöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................2 1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015.........3 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti..............9 3. Tartu korterite üürituru arengu prognoos..............13 Kokkuvõte...............................................................14 Viidatud allikad.......................................................15 LISA 1.....................................................................17 LISA 2.....................................................................17 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Kinnisvara rahandus I kodutöö Ühepere elamute turu analüüs ja prognoos Tartus ja Pärnus Kristina Kusmirtsuk 082496 Tallinn 2012 5 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Tehinguhindade analüüs 2008-2010 aastal......................................................................... 4 1.1
Käesolevas peatükis on uuritud Põlva maakonna makromajanduslike tegureid ja kinnisvaraturu näitajaid, mis on omavahel ära seotud. Uurimisel võeti arvesse üks majandusaasta ehk aastad 2004 - 2021 ning võimaluse korral jagati aastad ära ka kvartaliteks. Andmed on välja toodud nii kirjelduse kui ka tabelite või skeemide kujul. Lisaks andmetele on antud ka töö autorite poolt omad hinnangud, põhjendused ning arutlused kogutud andmete põhjal. 1.1. Piirkonna elanikkond ja selle side pakkumistega Esimene uuritud makromajanduslik tegur antud uuringus on piirkonna elanikkonna arv. Uuringu algus aastast 2004 oli Põlva maakonna elanike arv 30950, millest on praeguseks saanud 24733. Uuritud majandusaasta jooksul on elanike arv tunduvalt kahanenud ning mingit märkimisväärset tõusu polegi olnud (vt joonis 1 lk 5). Antud andmetest saab järeldada, et elanikkonna arv Põlvamaal on langustrendis, mis tähendab, et inimesed lahkuvad maakonnast ning juurde
suvilatele. 2019. aastal toimus elamute tehinguid kokku 56 ja suvilate omasid 4 ning 2020. aastal tõusis elamute tehingute arv 62 peale ja suvilate oma langes 3le (vt joonis 1 lk 5). Antud andmetest saab järeldada, et suvilate ostu-müügitehingute arv on 4 stabiilsem, kui elamute oma. Üldjoontes tehti elamute tehinguid üle 40, kuid aastatel 2008, 2009, 2011 ja 2016 oli tehingute arv alla selle. 2012. aastal toimus aga järsk tehingute arvu tõus, - 23lt 64ni - mis oli ka uuritud majandustsükli tipptulemus. Suvilate ostu-müügitehingute keskmine arv oli 3. Kõige suurem muutus suvilate tehingutes toimus aastal 2014, mil tehinguid tehti kokku 6. Kõige vähem tehti suvilate tehinguid aastal 2008 - neid oli 0. Töö autorite hinnang statistilisele tulemusele on, et turg on üsna püsiv ning näitaja on pigem väike. Eriti just suvilate suhtes, kus number ei läinud isegi
Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine
Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil … Kinnisvara planeerimise ja maakorralduse eriala magistriastme 1. kursus 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on käsitleda Viljandi linna korteritega tehtud ostu-müügitehinguid majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind
projketides, 5 ○ Kaalub erinevad variandid, tihti valib alltöövõtja kogemuse ja hinna järgi, ○ Tegeleb tehniliste küsimuste, dokumentatsiooni, lubade taotlustega iseseisvalt, ○ Küsimused esitab ainult kui on ebakvaliteetne toote/töö, ○ Peatöövõtja teavad kes mille eest vastutab, peatöövõtja tavaliselt ise vastutab selle eest, mis toimub tema objektil, ○ Klient soovib kätte saada täpselt see sama, mis oli lepingus / lähteülesannes, ● Investor: ○ Eraisik või juriidiline isik, ○ Tavaliselt tähtis kiirus ja hind, ○ Soovib madalama hinna eest tõsta oma pindala väärtus, ○ Kvaliteet on tähtis, aga mitte esimesel kohal, tavaliselt. ○ Näiteks, korteri uuendamine või maja juurdeehitis – teeb selleks,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid