Lamborghini Kevin Liimask Silver Kolde Ajaloost Algselt tegeles firma traktorite tootmisega. Autotootmist alustas Ferruccio Lamborghini 1963. aastal. Esimeseks autoks Lamborghini 350GT. Miura 1966. aastal. Peale pankroti ostis firma ära Chrysler Corporation 1987 aastal. 1998. aastal müüdi edasi Audile, mis kuulub Wolkswagen Groupi Alates 2000 aastast hakkas Lamborghini tootma arvestatavat kasumit, tipphetkedeks jäid aastad 2007, 2008. Tootlikkus Lamborghini toodab aastas 3000 autot. Lamborghini tulust moodustavad lõviosa kaks autot: Gallardo V10 mootor Murcielago V12 mootor Motosport Lamborghini on osalenud: F1 võidusõidusarjas (1989-1993) FIA GT Championship American Le Mans Series Tuntuim Lamborghini toodetud võidusõiduauto on BMW M1 Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.leenwallpapers.com/images/gallery/Lamborghini.jpg&imgrefurl=http://www.leenwall...
Hõbe kantakse lõngale õhukese nanoosakeste kihina ning sellest lõngast valmistatakse hiljem riie. Teadmata on see, kuivõrd hästi hõbeda nanoosakesed riides püsivad ja kas sellel on mingi mõju inimese tervisele. Samuti ei osata öelda, missugust mõju see keskkonnale tekitab. 5. Toidus - Hõbedat kasutatakse toiduvärvina. Euroopa Liidus on hõbeda kasutamine toitudes kiidetud heaks ning talle on omistatud E-aine kood E 174.[12] Hõbedat kasutatakse peamiselt saiakeste, kookide, tortide ja muude magustoitude kaunistusena. Huvitavad faktid Et puhast hõbedat kätte saada, rakendati nn Mehhiko protsessi. Selle käigus hõbedamaak jahvatati ja seejärel segati soola, vasemaagi ja elavhõbedaga. Seda segu segasid loomad, kes olid seotud suure lihviposti külge ja käisid ringiratast ümber segukasti. Aegamööda muutus hõbe maagist puhtaks peeneks metalliks, see omakorda
in livestock and director of the experimental farm of the Estonian Livestock Breeding and Veterinary Institute, and in 1963 he was appointed as Director of theTartu Model Sovkhoz, a position he held until 1969. From 1969 to 1977, Arnold Rüütel was Rector of the Estonian Academy of Agriculture. In 2001 he was elected as president. While his reign. Estonia joined the European Union. Rüütel lost his position as president in 2006, when Ilves won the election with 174 votes, while Rüütel got 162. Toomas Hendrik Ilves (1953-) is the fourth president of Estonia. He was born in Sweden and moved to the United States when he was 5. In 1981 he moved to Canada. In 1996-1998 he was Estonian Minister of Foreign Affairs. Ilves became a president candidate in 2006 and won the elections. In 2011 he was re-elected.
` PÕHIMÕTE: Autori(te) nimi/nimed, initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(vihik), artikli leheküljed. Valisin kvalitatiivse artikli ülevaate tegemiseks teadusartikli: Chambers, S.; Canvin, K.; Baldwin, D.; Sinclair, J.(2017) Identity in recovery from problematic alcohol use: A qualitative study of online mutual aid. Drug and Alcohol Dependence, 174, 2017, 17-22. Loetud allikast https://ac-els-cdn-com.ezproxy.utlib.ut.ee/S0376871617300819/1-s2.0- S0376871617300819-main.pdf?_tid=d8eafa84-c617-11e7-bf35- 00000aab0f02&acdnat=1510319318_27d2a1485213b455bc7b9363651875ce Artikli eesmärgiks on uurida, mil määral aitab liitumine ühe kindla ja kõigile avatud veebipõhise alkoholisõltlastele mõeldud suhtluskeskkonnaga, kaasa alkoholismist vabanemisele. Selle käigus keskendudes veebilehega liitunud inimeste erinevatele minapiltide
Lk 157 Lk 165 Eugene, kes vajub ära, liigse alkoholi tagajärjel magab Victorine'i õlal. Lk 165 Lk 169 Salapolitsei juht loodab, et Collin (Vautrin) vahistamisel vastu hakkab, et nad saaksid Lk 169 ta tappa. Lk 170 Preili Michonneau (töötab koos salapolitseiga, nuhk) kallab vedeliku Vautrini Lk 170 hõbepeekrisse. Lk 171 Pr de Nucingen saadab Eugene'ile kirja. Tuleb teade, et Victorine'i vend on Lk 171 kahevõitlusel surma saanud. Lk 173 Vautrin/Collin kukub kokku. Lk 173 Lk 174 Vautrinil on fataalsed tähed, ta on kindlalt Collin. Lk 174 Lk 179 Collin annab alla rahumeelselt. Lk 179 Lk 183 Pansionärid ähvardavad kõik lahkuda kui Michonneau seal edasi elab. Lk 183 Lk 185 Victorine'i isa võtab Victorine'i ja pr Couture'I enda juurde elama. Lk 185 Lk 190 Isa Goriot `laenab' Eugene'ile raha, et ta ei tunneks nagu ta elaks pr de Nucigen'i Lk 190 armust. Lk 194 Pr Vauquer'i pansion on peaaegu tühi. Lk 194
73 49 111 01001001 89 59 131 01011001 105 69 151 01101001 121 79 171 01111001 74 4A 112 01001010 90 5A 132 01011010 106 6A 152 01101010 122 7A 172 01111010 75 4B 113 01001011 91 5B 133 01011011 107 6B 153 01101011 123 7B 173 01111011 76 4C 114 01001100 92 5C 134 01011100 108 6C 154 01101100 124 7C 174 01111100 77 4D 115 01001101 93 5D 135 01011101 109 6D 155 01101101 125 7D 175 01111101 78 4E 116 01001110 94 5E 136 01011110 110 6E 156 01101110 126 7E 176 01111110 79 4F 117 01001111 95 5F 137 01011111 111 6F 157 01101111 127 7F 177 01111111 Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin
Barokk-kunst Eestis · Jõudis Eestisse hilja, põhjuseks on pikk sõdade periood · Rahvaarv oli mitu korda vähenenud · Eesti barokk-kunsti võib jaotada kaheks: 1. Tagasihoidlikum Põhjamaade realistlikum barokk (17.sajandi teine pool) 2. Tõeline Itaalia-moodi barokk (18.sajandi algus) Vene aja algus · Peeter I ja mitmed teised vene valitsejad kutsuvad mitmeid ehitusmeistreid ja maalikunstnikke peamiselt Itaaliast ROOTSI AEG · Rootsi aeg on seotud suurte kindlustustöödega, valmistatakse sõjaks Venemaaga, ehitatud välja suured linnakindlustused Narvas , Tallinnas, Tartus (täiesti hävinud) Bastionid · Kindlustused bastionid o 5-nurkse põhiplaaniga, tohutu suured mullast ja kivist o Narvas on säilinud Narva jõe ääres 4-5 bastionit o Tallinnas 3 bastionit (nüüd nimetatakse Harju mäeks, Linda mäeks jne) · Eriti uhkelt ehitati rootsi ajal välja Narva linn (põhjuse...
Speculation about Shakespeare Authorship Main article: Shakespeare authorship question Around 150 years after Shakespeare's death, doubts began to be expressed about the authorship of the works attributed to him.[172] Proposed alternative candidates include Francis Bacon, Christopher Marlowe, and Edward de Vere, 17th Earl of Oxford.[173] Several "group theories" have also been proposed.[174] Only a small minority of academics believe there is reason to question the traditional attribution,[175] but interest in the subject, particularly the Oxfordian theory of Shakespeare authorship, continues into the 21st century. [176] Religion Main article: Shakespeare's religion Some scholars claim that members of Shakespeare's family were Catholics, at a time when Catholic practice was against the law.[177] Shakespeare's mother, Mary Arden, certainly came from a pious Catholic family. The strongest evidence might be a Catholic statement of faith si...
8 335 8,5 367 9 397 9,5 428 10 455 Tabel Nõrga ja tugeva happe segu tiitrimine tugeva alusega Lisatud Mõõdetud mõõtelahuse elektrijuhtivus ml , S/m 0 434 0,5 414 1 397 1,5 376 2 330 2,5 286 3 248 3,5 206 4 174 4,5 152 5 148 5,5 153 6 161 6,5 171 7 180 7,5 190 8 201 8,5 211 9 222 9,5 226 10 229 10,5 241 11 259 11,5 285 12 316 12,5 336 13 366 13,5 398 14 421 14,5 451
Kuressaare Gümnaasium Kulgemine mööda rada Luulekava Betti Alveri ja Heiti Talviku põhjal Koostaja: Eliis Mets Klass: 11B Juhendaja: Eve Tuisk Kuressaare 2015 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. (Jõesaar, Muru 1982: 169) Miks algas päev, on argipäev su nimeks. (Alver 1989: 9) Jälle kord su hellus äratus mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! (Jõesaar, Muru 1982: 169) Ma ohkan, peeker jälle peos. (Alver 1989: 197) Ah, ma teadsin juba noorelt: raheroosk mu rapsab toorelt. (Jõesaar, Muru 1982: 168) Maa...
Harju Ravila 84 24 205 242 698 3879 1654 Harju Riisipere 84 26 142 305 888 3292 2147 Harju Saida 84 23 151 203 691 3238 2083 Harju Saku 84 28 202 277 1569 4414 2363 Harju Sommerlingi 84 28 174 243 1645 3326 242 Harju TNLV 84 30 255 237 1722 4085 178 Harju Vaida 84 27 229 278 1224 3701 1116 Harju Vasalemma 84 19 134 198 1109 4003 2074 Harju Aasmae 85 17 130 300 814 4014 1198
01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Bilanss (kroonides) AKTIVA (varad) Lisa nr 31.12. 2005 31.12.2004 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 1 171 810 154 827 Nõuded ja ettemaksed 2 Ostjate tasumata summad 45 769 65 174 Muud lühiajalised nõuded 198 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4 0 752 Ettemaksed teenuste eest 41 676 18 421 Kokku 87 643 84 347 Varud 5
Mittepärilik muutlikkus Enel Tubin Mittepärilik muutlikkus Modifikatsiooniline muutlikkus: keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine Omandatakse elu jooksul Ei pärandu sugulisel teel järglastele Ei põhjusta muutuseid kromosoomides Modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumine Reaktsiooninorm – tunnuse mittepäriliku muutlikkuse piir - Kitsas reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub väike muutus): kõrvade suurus,juuksevärvus, silmade värv, silmaava suurus, karvade läbimõõt - Lai reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub suur muutus): kehakaal, nahavärvus - Muutumatu reaktsiooninorm (keskkond ei mõjuta muutust): silmapõhju muster, sõrmejälg, veregrupp Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud isendi genotüübi poolt Reaktsiooninorm tuleneb geenifondist Geenifond – liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nen...
Kursus A Õpilase nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Testi tulemus 13 16 20 18 11 0 16 14 16 Kursus B Õpilase nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Testi tulemus 19 17 9 15 17 20 18 6 18 Piirid Sagedus Piirid 4 2 4 8 2 8 12 6 12 16 10 16 20 11 20 Jääk 0 Jääk 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23...
Eesti rahvas Euroopas aastal 2050 Hetkel on aasta 2014, kuid kõigest 36 aasta pärast elame 2050-s. 36 aastat tundub mulle igavikuna, kuid tegelikult jõuab see aeg kätte kiiresti. Eesti rahvaarv, loomulik iive, rahvastikutihedus, rahva vanuseline koosseis ja paljud muud tegurid on selleks ajaks paljuski muutunud. Aastaks 2050 prognoositakse Eesti rahvaarvuks 1 213 261 inimest1. Aastal 2013 oli see 1 320 174 inimest2. Kui võrrelda neid kahte aastat, siis me näeme üle 100 000 inimese võrra suurust langust. Tekib küsimus, kuhu need inimesed kõik kaovad? Arvan, et selline prognoos osutub üpris tõeseks. Rahvaarvu vähenemisel on kindlasti üheks suureks teguriks väljaränne, mida põhjustavad Eestis mõnevõrra halvemad töö- ning elamistingimused kui välismaal. Noored pered võivad samuti välismaal näha paremaid võimalusi laste paremaks kasvatamiseks ja harimiseks
W intervall Kaalu kadu Kartongi materjalis kuivale ainele F Jrk. Nr. Aeg , s , s sisenev väljuv näit G, g W, g mass m, g W, g W', % kg/(m2.s) 1 0 0 91 83 895 0 88,74 51,75 174,96 0 2 300 300 91,5 85 894 1 87,74 50,75 172,99 0,000231 3 600 300 92,5 86 891 3 84,74 47,75 167,07 0,000694 4 900 300 92 86,5 887 4 80,74 43,75 159,19 0,000926
Kahjurid Osa mardikaid kahjustab taimi otseselt, teised aga kaudselt, siirutades näiteks taimehaigusi. Üks tuntumaid näiteid on suur maltsaürask. Nii tema valmikud kui vastsed närivad elavate puude koore alla käikusid ning kannavad edasi jalaka seenhaiguse spoore. See haigus on hävitanud viimase poole sajandi jooksul suure osa Euroopa jalakatest. Kasutatud kirjandus Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 353 Looduse entsüklopeedia lk 172-173 Eesti Entsüklopeedia 6 lk 174 Kristjan Otti
Eesti ühineb Euroopa Liiduga 2004 27. märtsil sai Eesti NATO liikmeks 1. mail sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks XVII Tantsupidu "Las jääda ükski mets..." XXIV Laulupidu "Alati mets... teel" 2.07.2004 5.07.2004 2005 Jaanuaritorm 19. juunil avati Eduard Tubina monument 2006 Eesti Vabariigi neljandaks presidendiks valiti 174 poolthäälega Toomas Hendrik Ilves 2007 9. jaanuaril taasriigistati Eesti Raudtee 18. jaanuaril võttis Riigikogu vastu rahvusringhäälingu seaduse, mis nägi ette Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamise Eesti Rahvusringhäälinguks Laulupeomuuseum Tartus Esilinastus mängufilm "Jan Uuspõld läheb Tartusse" Jan Uuspõld läheb Tartusse Mängufilm "Klass" Klass 26.-29. aprill: tänavarahutused seoses Pronkssõduri teisaldamisega
e e eluiga eluiga M eluiga N 22,73 29,8 28,7 Liibanon 31 aastat 1.77 % % aastat aastat · Liibanonis on rahvaaru kasv aeglane, riik on selle näitajaga maailmas 174. kohal. Sünnib vähe lapsi, maailmas on Liibanonil selle näitajaga 134. koht. Migrante on samuti vähe. · Aastal 2009 oli Liibanonis 3 600 HIV/AIDSi haiget. Surnud sellesse on 500 inimest. Maailmas on Libanon selle arvuga 124 kohal. Võrreldes Nigeeriaga, saab aru, et see ei ole nii suureks probleemiks Liibanonile, kui Nigeerias, sest seal on 3 300 000 inimest HIV/AIDSi haiget. A. 0-14 aastat: 23% (mehed 487,930/naised 464,678)
Sisukord Kantri Disko Rock'n'roll Punk rock Folk rock Grunge Funk Hiphop Soul Kasutatud allikad Heavy rock Progressiivne rock Jazz rock Fusion Kantri USA lõunaosariikide muusikastiil Kujunes välja 20. sajandi alguses Lihtne, maalähedane, meloodiline Esituslaad vaba ja rahvalik, lauldakse nasaalse tämbriga USA-s kutsutakse country and western Traditsioonilised saatepillid: bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, klaver jt http://www.youtube.com/watch?v=oN86d0CdgHQ Rock'n'roll Sündis 1950. aastate keskel Ameerika Ühendriikides Tunnused: rütmi rõhutamine elektriliseslt võimendatud heli Bändi kuuluvad: soolo-, rütmi-, basskitarr, trummid Teemad: armastus, seksuaalsus, lõbutsemine http:...
aastast. Viimase hinnangu (veebruar 2005) järgi oli Pariisis elanikke 2004. aastal 2 142 800. SuurPariisi territooriumil on elanike arvu andmeid alates aastast 59 eKr (25 000). Rooma aja lõpul, aastal 510 oli Pariisi elanikkond kasvanud 80 tuhandeni. Edaspidi langes see aastaks 1000 viikingite sissetungide tõttu madalaima tasemeni (20 tuhat). Edaspidi on elanike arv kasvanud mõnest vahepealsest mõõnast hoolimata ja on 1999. aasta ametlike andmete järgi 11 174 743. Arhitektuur ja vaatamisväärsused Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised endine piiskopi ja kuningaloss, SainteChapelle (Püha kabel) ja NotreDame (Jumalaema kirik) pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine
mikroobide kasvu. Piim... Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Vitamiinidest sisaldab piim vitamiine A, D ja E ning karotinoide. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumi omastamist soodustab vitamiin D. Piim sisaldab keskmiselt 88% vett. Lehmapiima tootmine Eestis ja mujal, 2010. aastal. Riik Tootmine, t Riik Tootmine, t Saksamaa 11 750 000 Eesti 174 895 Prantsusmaa 10 899 600 Poola 4 590 000 Itaalia 3 234 000 Suurbritannia 2 725 740 100 grammis piimas(2,5%) on... Click icon to add picture Kõige tuntum valgehallitusjuust on Camembert juust. Camembert juust Camembert (kamambäär) on kooretaoline juustusort Ta on saanud nime PõhjaPrantsusmaal Normandias Orne'i departemangus asuva Camembert'i küla järgi, kust see juust pärit on.
Kogu 1998. aastal tarbitud hõbedakogusest kulus fototööstusele 30,98%. Tänu digitaalfotograafia tohutule arengule kahanes see näitaja oluliselt. Aastal 2001 moodustas fototööstuse osa 23,47%, 2007. aastal 13% ja 2012. aastal kõigest 5,5% kogu tarbitavast hõbedakogusest. Fototööstus kasutab peamiselt hõbehaliide ja hõbenitraati, et toota fotofilmi. Hõbedat kasutatakse toiduvärvina. Euroopa Liidus on hõbeda kasutamine toitudes kiidetud heaks ning talle on omistatud E-aine kood E 174.[12] Hõbedat kasutatakse peamiselt saiakeste, kookide, tortide ja muude magustoitude kaunistusena. Saamine htal kujul hõbedat leidub looduses väga vähe, enamjaolt on ta kombineeritud väävli, arseeni, antimoni või klooriga nevates maakides. Seega tuleb puhta hõbeda saamiseks maaki töödelda. Tänapäeval saadakse puhast hõbedat amjaolt sulatamise teel, levinud on Parkesi protsess, mis on pürometallurgiline meetod hõbeda eemaldamiseks maagist
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Anna Renzina RK170 RUUMIPÕLENG, SISETULEKAHJU FAASID Referaat Juhendaja: Stella Polikarpus Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. RUUMIPÕLENG- JA SISETULEKAHJU FAASID..........................................4 1.1 Ruumipõlengu olemus...................................................................................4 1.2 Sisetulekahju faasid........................................................................................4 ..................................................................................................................................6 2. ELULISE JUHTUMI ANALÜÜS.......................................................
Testi läbi teinud 150 lapse lugemisajad on toodud veerus J Tabelis on esitatud lugemisajad 30 sekundi pikkuste intervallide ehk klasside kaupa. Lisatud on diagramm. ÜLESANNE 1. Täida analoogne sagedustabel teistsuguste vahemike kohta (vahemiku laius 40s) 2. Konstrueeri ka vastav diagramm Tek sti lugem is e aeg minimaalne aeg 65 maksimaalne aeg 174 80 70 Klass Klassi ülemine piir Sagedus 0-80 80 4 60 Sage dus 81-110 110 53 50 111-140 140 71 40 141-170 170 22 30
seda teeb mõni teine tööandja Töötuskindlustus ja - tegemist on töösuhtega töölepingu alusel ning töövõtja ja tööandja tasuvad töötuskindlustusmakseid ei - tegemist on muud tüüpi suhtega (näit. juhatuse liige, nõukogu liige) ning töötuskindlustusmakseid ei tasuta Tööandja töötus- Sotsiaal- kindlustus maks Palgakulu 177 4 180 17 025 186 4 388 17 870 174 4 095 16 677 182 4 298 17 503 0 4 061 16 367 0 4 263 17 180 0 3 980 16 040 - 0 4 177 16 835 tav netopalk, mustad väljad arvutab kalkulaator dlustusmakseid stusmakseid ei tasuta
Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit. Soomes imporditakse puitkütuseid riiki aastas umbes 174 000 kuupmeetrit ja eksporditakse võrreldse impordiga üsnagi vähe. Eksporditakse aastas umbes 9000 kuupmeetrit puitkütuseid. Tööstuslikku ümarpuitu imporditakse riiki vägagi suures koguses, seda aastas umbes 14 000 000 kuupmeetrit. Eksporditakse teistesse riikidesse ümarpuitu aga aastas kuskil 700 000 kuupmeetrit. Saematerjali teistest riikidest nii palju sisse ei ostetagi, aastas umbes 500 000 kuupmeetrit, kuid teistesse riikidesse ekporditakse
Nigeeria Abuja 118. Bahama Nassau 167. Niger 119. Kuuba La Habana 168. Roheneemesaared Cabo Verde 120. Jamaica Kingston 169. Rwanda 121. Haiti Port-au-Prince 170. Sambia Lusaka Aafrika riigid: 171. Seisellid 122. Egiptus, Kairo 172. Senegal Dakar 123. Liibüa, Tripoli 173. Sierra Leone 124. Alzeeria, Alziir 174. Somaalia Muqdisho 125. Maroko, Rabat 175. Sudaan Hartum 126. Sudaan, Hartum 176. Svaasimaa 127. Tansaania, Dodoma 177. São Tomé ja Príncipe 128. Kenya, Nairobi 178. Tansaania Dodoma 129. Kongo DV, Kinshasa 179. Togo 130. Lõuna-Aafrika Vabariik, Pretoria 180. Tuneesia Tunis 131. Alzeeria Alziir 181. Tsaad N'Djamena 132. Angola Luanda 182. Uganda 133
Segu ( tugev ja nõrk hape 15 ml) Lisatud mõõtelahuse Mõõdetud elektrijuhtivus ml S/m Algne lahus 422 µS + 0,5 ml 388 µS + 1 ml 351 µS + 1,5 ml 312 µS + 2 ml 274 µS + 2,5 ml 243 µS + 3 ml 209 µS + 3,5 ml 177 µS + 4 ml 157 µS + 4,5 ml 150 µS + 5 ml 153 µS + 5,5 ml 159 µS + 6 ml 167 µS + 6,5 ml 174 µS + 7 ml 183 µS + 7,5 ml 192 µS + 8 ml 201 µS + 8,5 ml 211 µS + 9 ml 219 µS + 9,5 ml 228 µS + 10 ml 242 µS + 10,5 ml 263 µS + 11 ml 291 µS + 11,5 ml 316 µS + 12 ml 342 µS + 12,5 ml 363 µS + 13 ml 391 µS + 13,5 ml 416 µS + 14 ml 439 µS
1. Statistiline kogum – uuritav kogum, mille kohta tahetakse järeldusi teha 2. Arvtunnus – arvuline tunnus – tunnus, mille väärtuseks on arvud, nt inimese pikkus, palga suurus. Jaguneb pidevateks ja diskreetseteks. 3. Mittearvuline (nominaal) tunnus – tunnus, mille väärtuseks ei ole arvud, nt rahvus, silmade värv 4. Pidev tunnus – tunnus, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kehakaal, temperatuur. 5. Diskreetne tunnus – tunnus, mis võib saada vaid üksikuid eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi. Nt seemnete arv viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8. Variatsioonirida – rea liikmed kirjuta...
i =1 XY = 18. 186 73 34596 5329 13578 N 19. 189 68 35721 4624 12852 20. 187 80 34969 6400 14960 21. 169 70 28561 4900 11830 22. 173 68 29929 4624 11764 Pikkuste ja kaalude vaheline ko 23. 181 62 32761 3844 11222 24. 174 102 30276 10404 17748 25. 185 80 34225 6400 14800 26. 189 92 35721 8464 17388 27. 182 62 33124 3844 11284 pikkuste ja 28. 186 88 34596 7744 16368 140 29. 178 63 31684 3969 11214 30. 181 85 32761 7225 15385 120 31
22 Hz ((_3 )/) = _4=1/ 48.35 Hz ((_4 )/) = _5=1/ ((_4 )/) 34.19 Hz = 2 n=2 _1=2/ ((_2 )/) 167.5 Hz = 3 n=3 _1=3/ ((_2 )/) 251.2 Hz = Lainete levimiskiiruste arvutamine =(/())=(4/ (^2 ))=2/(/()) _1=2/((_1 )/())= /^ 174.1 2 _2=2/((_2 )/())= /^ 150.7 2 _3=2/((_3 )/())= /^ 106.6 2 _4=2/((_4 )/())= /^ 87.03 2
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
Liibüa 1. Liibüa rahvaarvu iseloomustus Liibüas elab 6 244 174 inimest. Rahvaarvult lähimad riigid on El Salvador (6 125 512), Eritrea (6 380 803) ja Papua Uus Guinea (6 552 730). Liibüa on keskmise rahvaarvuga riik, kuna 240 riigist koosnevas pingereas on ta 108 kohal. 2.Liibüa rahvaarvu muutumine aastatel 1950-2025 8000000 7374566 7000000 6942544
Gustav Suits Põlva Ühisgümnaasium 9.B Hanna-Katre Plato, Teele Ilves, Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletuse...
Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid Veera Jegorova 123470 KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas):Saudi Araabia 10,37, Venemaa 10,26, Ameerika Ühendriigid 8,69, Iraan 4,09, Mehhiko 3,83 Nafta tootmine ja kasutamine Naftat toodetakse eranditult puuraukude kaudu Naftat kasutatakse...
Rank Country or Area Population Rank Country or Area Population 1 China 1,338,612,968 1 India 1,656,553,632 2 India 1,156,897,766 2 China 1,424,161,948 3 United States 307,212,123 3 United States 439,010,253 4 Indonesia 240,271,522 4 Indonesia 313,020,847 5 Brazil 198,739,269 5 Ethiopia 278,283,137 6 Pakistan 174,578,558 6 Pakistan 276,428,758 7 Bangladesh 156,050,883 7 Nigeria 264,262,405 8 Nigeria 149,229,090 8 Brazil 260,692,493 9 Russia 140,041,247 9 Bangladesh 233,587,279 10 Japan 127,078,679 10 Congo (Kinshasa) 189,310,849 2009 2010 1. Hiina 1,323,591,583 1. Hiina 1,330,141,295 2. India 1,156,897,766 2. India 1,173,108,018 3
Andrei Hvostov “Mõtteline Eesti” Andrei Hvostov esseeistik kogu püüab läheneda Eesti ajaloole uuest vaatenurgast ning purustada C. R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje n...
tekstiil kõik teised materjalid kaetud nahk Tapeedi märgistus Itaalia 38 40 42 44 46 48 50 52 54 Euroopa 32 34 36 38 40 42 44 46 48 USA XXS XS S M M L XL XXL XXL Inglise 6 8 10 12 14 16 18 20 22 Mõõdud: Pikkus 155 160 164 167 170 174 178 182 188 Rinnaümbermõõt 5864 6472 7285 8592 9299 99105 105111 111118 1181 Vööümbermõõt 5462 5967 6369 6773 7181 7989 8795 93101 9910 Puusaümbermõõt 7890 8395 8698 89101 92108 100116 109121 114126 1191 Rõivaste suurus märgistused Meesterõivad
W1 + W2 + W3 + ... + Wn = 100%
Tunnused
Arvuline:
Pidev tunnus: nimetatakse tunnust, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast.
Diskreetne tunnus: nimetatakse tunnust, mis võib saada vaid teatud üksikuid väärtusi tavaliselt
täisarvulisi.
02) Ühe klassi õpilaste pikkuse variatsioonirida on järgmine: 156, 158, 159, 160, 160, 162, 163,
163, 163, 165, 165, 165, 166, 166, 167, 167, 167, 167, 168, 168, 168, 169, 170, 171, 171, 172, 173,
173, 173, 174, 174, 176, 184. N=33.
Kui kogumi tunnus on pidev või diskreetse tunnuse liikmeid on väga palju ei esitata sagedustabelis
tunnuse üksikuid väärtusi, vaid tunnuse väärtuste vahemikud ehk klassid.
Kui kogumi maht N pole väga suur, on subjekt klasside arv N = 33 ~ 5,7 ~ 6
max-min 185-155
= =5cm
klasside arv 6
Klassid f
155
2/3-lise häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma, ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus. Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. Ajakirjanik Argo Ideon avaldas Wikileaksi kaudu avalikkuse ette jõudnud USA välisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes Postimees artikli "Ilves USA saadikule: Eesti
Enne presidendiks saamist oli Ilves aastatel 1993-1996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Mehhikos ja Kanadas. Aastatel 1996-1998 ning 1999-2000 oli ta Eesti välisminister. Enne presidendiks saamist oli Ilves aastatel 2004-2006 ka Euroopa Parlamendi liige. Toomas Hendrik Ilves on valitud presidendiks juba teist korda järjest. Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. President Ilves andis ametivande Riigikogu ees 9. oktoobril 2006. See kõlas nii: ''Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, Toomas Hendrik Ilves,
w 944 448 760 448 0 w 760 448 760 440 0 w 752 400 752 368 0 w 944 368 944 352 0 w 944 352 760 352 0 w 760 352 760 320 0 w 752 368 744 368 0 w 744 368 744 320 0 w 752 280 752 272 0 w 752 272 744 272 0 w 744 272 744 240 0 w 944 272 944 256 0 w 944 256 760 256 0 w 760 256 760 240 0 w 752 200 752 176 0 w 944 176 944 160 0 w 944 160 760 160 0 w 760 160 760 136 0 w 752 176 744 176 0 w 744 176 744 136 0 x 984 463 1008 466 0 24 x0 x 982 366 1006 369 0 24 x1 x 980 273 1004 276 0 24 x2 x 979 171 1003 174 0 24 x3 150 1200 176 1200 48 1 3 0 w 944 176 1192 176 0 w 944 256 1200 256 0 w 1200 256 1200 176 0 w 1208 176 1208 352 0 w 1208 352 944 352 0 w 1200 48 552 48 0 w 552 48 552 184 0 152 768 176 808 176 1 2 5 w 808 176 872 176 0 w 768 184 768 176 0 w 768 176 752 176 0 w 768 168 568 168 0 w 568 168 568 184 0 w 568 184 552 184 0 152 768 272 800 272 1 2 5 w 800 272 872 272 0 w 768 280 768 272 0 w 768 272 752 272 0 w 768 264 552 264 0 w 552 264 552 184 0 152 768 368 792 368 1 2 5 w 792 368 872 368 0
Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 3: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Laidmetsa poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklid, mis on ilmunud ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 5 artiklit. Artiklid räägivad kõrgkoolis õppimisest ja haridusreformist. Kasutan „Liitotsingut“. Autor: „Mart Laidmets“. Märksõna/personaalia: „Kõrgharidus“. Pealkiri / väljaanne: „Postimees“. Väljaande tüüp: „Ajaleht“. Artikli tüüp: „Artikkel“. Kasutatud teemabaas: „Andmebaas ise“. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 2 artiklit. Näide! Autor: Valgemäe, Mardi Pealkiri: Eesti barokk? Väljaanne: Vikerkaar (2002)ak. 16, nr. 11/12, nov. /dets., lk. 174-176 ...
Kannes Rasmus 2,40 170 2,76 15 3,00 5 190 Reps Ivo 3,20 180 3,68 0 4,00 0 180 Kivi Ülo - - - - - - 170 Keskmine 2,59 163 2,98 6 3,24 6 174 Summa 23,35 1463 26,85 50 29,19 55,00 1738 Max 3,20 180 3,68 15 4,00 10,00 190 Min 1,95 140 2,24 0 2,44 - 160 t)
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VENDMAT_HINNEHOMMIK Eesti N 170 63 57 39 1 5 võileib Eesti N 161 57 59 37,5 2 4 võileib Eesti M 183 80 48 43 2 3 puder Eesti N 183 81 58 42 2 5 võileib Eesti M 174 74 56 43 0 4 võileib Eesti N 171 70 57 39 3 4 puder Eesti N 161 59 55 37 1 5 võileib Eesti N 172 80 56 41 2 4 võileib Eesti N 183,5 68 55,5 40 3 4 ei söö tavaliselt hommikul Eesti N 171 57 56 39 0 4 võileib
Pikaajalised kohustused Laenukohustused 0 63 751 9 Kokku pikaajalised kohustused 0 63 751 Kokku kohustused 515 966 736 614 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 500 2 500 11 Kohustuslik reservkapital 77 174 77 174 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1 260 027 2 066 497 Aruandeaasta kasum (kahjum) -379 183 -806 470 Kokku omakapital 960 518 1 339 701 Kokku kohustused ja omakapital 1 476 484 2 076 315 4
32 I 195 ### 87 0.49 II 190 ### 95 0.72 II 190 ### 110 1.06 II 190 ### 125 1.46 II 190 ### 142 1.9 II 190 ### 161 2.16 II 190 ### 166 2.42 II 190 ### 160 2.27 II 190 ### 150 2.16 II 190 ### 161 2.31 II 190 ### 171 2.97 II 190 ### 184 3.58 II 190 ### 192 3.63 II 190 ### 197 3.68 II 190 ### 174 2.97 II 190 ### 145 2.34 < 200 ### 141 1.96 < 200 ### 125 1.67 < 200 ### 115 1.52 < 200 ### 114 1.13 < 200 ### 138 1.78 < 200 ### 150 2.16 < 200 ### 122 2.62 < 200 ### 122 2.62 < 200 ### 149 3.88 ### 142 3.53 ### 120 2.53 ### 118 2.46 ### 112 2.23 ### 138 3.38 ### 143 3.63 ### 146 3.43 ### 165 4.48 ### 144 3.48 ### 132 3.02 ### 160 4.33 ### 146 3.63
Harjutus 6.3 Konstrueeri sektordiagramm, kus oleks näidatud ka protsendid. Insert --> Pie Layout --> Data Labels --> More Data Label Options --> Label Contains --> Percentag Aastas kokku Tululiik leibkonnaliikme kohta, kr Sissetulek palgatööst 115 278 Tulu ettevõtlusest 2 174 Omanditulu 4512 Siirded 4 878 Muud tulud 45875 Mitterahalised tulud 35645 Netosissetulek kokku 208 362 Harjutus 6.4 Joonista joondiagramm, mis näitab rahvaarvu, eestlaste ja muude rahvuste muutumist. Rahvaarv Eestis Eestlased Muud Eestlaste
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE........................................... 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus................................................................................... 4 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid........................................................................5 1.3 Lapse jalgade areng....................................................................................................6 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine ............................................................7 1.5 Õiged jalatsid............................................................................................................. 8 1.6 Harjutusi pöiale.......................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
