Partner: Ilja Glebov Partner: Maria Sergejeva kolmekordsed Eesti Treener: Mariusz Siudek Treener: Mariusz Siudek meistrid (2007, 2008 ja 2009). Irina Stork ja Taavi Rand Irina Stork Sünniaeg: 17.07.1992 Pikkus: 174 cm Sünniaeg: 07.04.1993 Partner: Irina Stork Pikkus: 169 cm Treener: Lea Rand Partner: Taavi Rand Taavi Rand Treener: Lea Rand 4 2 pronksmedalit aastatest
pensioniealisi ( 65 ja vanemad) oli 11 476. Võrreldes 2008. aastaga on Lääne-Virumaal elavate eestlaste arv vähenenud 57 406- lt 57 077-ni ja venelaste arv 6 999-lt 6 823-ni. Rahvastikutihedus on 18,4 inimest km² kohta. 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS Kokku sündis 2011 aastal Lääne-Virumaal 647 last. Vanuserühmadena: alla 20 aastased 46 last, 20-24 eluaastat 178 last, 25-29 eluaastat 174 last, 30-34 eluaastat 148 last, 35-39 eluaastat 78 last, 40 ja venemad 23 last. Kõige enam sünnitasid keskharidusega naised, 267 last ja kõige vähem põhiharidusega naised 179 last. Sündide arv aastate lõikes oli: 2007 aastal 717 last, 2008 aastal 699 last, 2009 aastal 688 last, 2010 aastal 693 last ja 2011 aastal 647 last. Kõige rohkem lapsi Lääne-Virumaal sündis 2007 aastal. Ema keskmine vanus aastate lõikes: 2007 aastal- alla 20 aastased 91 last, 20-24 aastased 173
RUBENS JA REMBRANDT PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Xvii sajandi algul kerkis Flandrias esile maalija, kes oma kunstiga pidi õigustama romanistide viljatuid katsetusi. Peter Paul Rubens (1577-1640)oli mitte ainult flaami koolkonna suurim kunstnik, vaid ta kehastas oma loomingus peaaegu kogu selle aja Flaami kunsti. Peale selle mõjutas ta kogu kunsti XVII sajandi Lääne- Euroopas. Rubens oli Baroki tähtsaim maalikunstnik. Peter Paul Rubensi elu oli pikk, sündmusrikas, rahutu ja tegevusrohke. Legendiks sai Rubens juba oma eluaajal. Ta elas lossitaolises luksuslikus majas ning ei tundnud millestki puudust. Oma eluajal oli ta kaks korda abielus. Kunstniku kohta oli ta väga haritud mees. Nimelt oli ta palju lugenud ning reisides oma silmaringi laiendanud, ta suutis ennast väljendada seitsmes keeles. Reisidelt tõi ta kaasa maale, millega ta oma kodu kaumistas ning kogu laiendas. Juba noore kunstni...
Kirjanduseteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Kuristik rukkis" J.D.Salinger 1. 1) ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." (lk. 9) 2) ,,Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt."(lk. 13) 3) ,,Maailmas ei leidu säärast öölokaali, kus inimene võiks pikemat aega istuda, kui ta ei saa osta keelekastet, mis purju paneb. Või kui tal pole kaasas tütarlast, kes on ta pea lõplikult segi ajanud." (lk. 74) 4) ,,See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nend...
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
KURISTIK RUKKIS J.D. Salinger TSITAADID ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." (lk. 9) ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." (lk. 13) ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." (lk. 14) ,,Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." (lk. 23) ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." (lk. 45) ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kur...
Teema: Rootsi Riigi üldiseloomustus Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Looduslikud tingimused Loomastik Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud
x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 4 2,333333 x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 3 5 2,5 x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 3 2,25 x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 6 2,5 Kokku 10 10 20 10 60 60 10 20 10 10 28 50 1 77 31 62 187 48 10 167 7 189 25 26 144 81,08333 2 17 71 122 96 69 101 11 54 185 70 174 -5 80,41667 3 164 49 110 181 56 159 141 143 0 12 140 58 101,0833 4 33 116 76 31 152 113 186 179 -6 117 85 73 96,25 5 28 106 138 22 187 121 28 160 181 148 150 46 109,5833 Kokku 319 373 508 517 512 504 533 543 549 372 575 316 Sigrid-Kristiina Simson111216 YAGB12 24.09.2011 S i g r i d x x x x a b Kesk S 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 3 5 2,5
ja side ning 6,6% hariduse valdkonnas. Tootvas sektoris oli kõige suurem osakaal elektroonika- ja elektritööstusel (17,9%) ning kirjastamisel ja trükitööstusel Aasta Elanikke (14,0%). Turismi ja sellega seotud 1801 547 756 tegevusaladega tegeles 6,2% töötajatest. Pariisi immigrantide getodes on töötus 1851 1 053 262 20–40%. 1881 2 269 023 Pariisi linnastus elab 11 174 743(1999) 1921 2 906 472 1946 2 725 374 1990 2 125 246 2005 2 142 800 Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised – endine piiskopi- ja kuningaloss, Sainte-Chapelle (Püha kabel) ja Notre-Dame (Jumalaema kirik) – pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks
Kodutöö 10. klass 1. Kirjeldage keskaegset ülikooli (õp lk 180-187), kasutage kirjeldamisel järgmiseid märksõnasid Kõige esimesed sellised õppeasutused tekkisid Itaalias. Salernos oli X saj arstide kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi ülikool tekkis XII saj ning sellest sai tähtsam Euroopa teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. U sellel ajal pandi alus ka Oxfordi ülikoolile Inglismaal, mis sai kuulsaks matemaatika ja loodusteadusega. Cambridge'i ülikool asutati natukene hiljem, XIII saj algul. Hispaania ülikoolide seas sai tuntuimaks arstiteaduse keskus Salamanca. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõudu nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ül...
255 (1,677) 252 376 312 P-Ameerika Aasia/Okeaania (391) (722) 207 333 205 96 174 Ülejäänud maailm 287 (285) Lääne- Euroopa Põhja- Ameerika Ida-Aasia Põhja riigid Põhja riigid kauplevad omavahel kauplevad oma hemisfääris Kariibia Vahemeremaad Kagu-Aasia Ladina-Ameerika Must Aafrika Austraalia
Soome teevadki," rääkis Aavik juulis. Skanska mullune konsolideeritud müügitulu Eestis oli 62,4 miljonit eurot, mis aasta varasemaga võrreldes tähendas 1,2%st langust. Ehituse müügitulust üle poole teenis Skanska eelmisel aastal ELi rahastatavatest projektidest. Eelmisel aastal teenis Skanska Eestis miljon eurot konsolideeritud kasumit. Tunamullu jäädi 13,4 miljoniga kahjumisse, selgub majandusaasta aruandest. Skanska lõpetas eelmisel aastal Eestis töösuhte 174 inimesega ning sõlmis 19 uut töölepingut. Aasta lõpus seisuga töötas ettevõttes 155 inimest. Ettevõtte juhatuse liikmeile makstakse lahkumiskompensatsiooni juhatuse liikme lepingu lõppemisel kuue kuu palga ulatuses. Juhtumi lahendamine 1. Skanska lahkub Eesti turult, sest Eesti ehitusturg on väike ja suurte kõikumistega, konkurents väga tihe ning 2014. aasta väljavaated siinsel turul näivad olevat nõrgad. 2. Osalejad: kogu ehitussektor ja Skanska 3
7% (meessoost 187664 / naisoost 235331) (2014a ülevaade) Keskmine vanus: Kokku: 25,6 aastat Suremus: meessoost: 24,1 aastat 5,67 surmasid / 1000 elanikkonnast (2014) naissoost: 27,1 aastat (2014) Riik võrreldes maailmaga: 173. koht Iive: Rändesaldo: 0,27% (2014) Rändesaldo on negatiivne, 1000 elaniku Riik võrreldes maailmaga: 174. koht kohta 8,44 lahkuvad riigist (2014) Riik võrreldes maailmaga: 208. koht Sündimus: Sündimus on 16,79 1000 elaniku kohta Linnastumine: Riik võrreldes maailmaga: 115. koht linnarahvastikku: 64,8% kogu elanikkonnast (2011) linnastumise määr: 1.35% aastas muutus
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 Maa-asustuse kasv ja laienemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 Sisse- ja väljaränne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 Eluiga .......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 178 Linnarahvastiku suurus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 179 Saksa ja mittesaksa elanikkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . .
XXXX Gümnaasium Karl Ristikivi Referaat Koostaja: XXX 12. klass Juhendaja: õpetaja XXX XXX 2008 1. Karl Ristikivi elulugu Karl Ristikivi (16.10.1912 19.07.1977) sündis Läänemaal Varbla kihelkonnas 16. Oktoobril 1912 aastal vallaslapsena. Ta lapsepõlv ja noorusaeg möödus kodukohas. Peale Varbla 6- klassilise kooli lõpetamist avanes Ristikivil võimalus õppima minna Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Peale kaubanduskooli lõpetamist ei pääse Ristikivi tööle kuna on majanduskriis, ning töökohti napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Esimese tunn...
U= 30,00 0,06 i02= 182,00 0,36 i, A i/i0 ln(i/i0) Jrk nr Aeg (s) R1 R2 R1 R2 R1 1 5 200 156 1,0989011 0,85714286 0,0943106795 2 10 174 137 0,95604396 0,75274725 0,0449513879 3 15 150 122 0,82417582 0,67032967 0,193371393 4 20 130 109 0,71428571 0,5989011 0,3364722366 5 25 114 98 0,62637363 0,53846154 0,4678082387 6 30 100 88 0,54945055 0,48351648 0,5988365011
hea inimene. " Lk. 160 · " Iga asja kohta leiavad inimesed, et see ei ole oluline. " Lk. 163 · " Kui sind vähemalt kuulatakse, siis pole asi veel kõige halvem. " Lk. 163 · " Inimest ei saagi päriselt tantsima õpetada, see peab tulema iseenesest. " Lk. 165 · " Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneldes millestki, mis teda eriti ei huvita. " Lk. 174 · " Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju. " Lk. 176 · " See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra, küpsuse märk aga on see, kui tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada. " Lk. 177 · " Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse sa saad oma vaimsetest võimetest. " Lk. 178 · " Igatahes ma kujutlen, kuidas väikesed lapsed mängivad suurel rukkipõllul mingit mängu.
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatut sotsiaalabi (toit,riided ja ajutine peavari) saavad kõik Eestis viibivad inimesed. Sotsiaalabi jaguneb sotsiaalteenusteks ja sotsiaaltoetusteks. Sotsiaalteenus on toimetulekut soodustav mitterahaline toetus (nt supiköök,naiste varjupaik,kodutute varjupaik ,jne). Sotsiaaltoetus on aga rahaline,nt peretoetused,lapse sünnitoetus,vanemahüvitis, lapsetoetus. Vaesusrisk on oht langeda allapoole vaesuspiiri. Eestis on vaesuspiir 174 eurot inimese kohta, 87 eurot lapse kohta. Vaesus jaguneb: 1)Absoluutne inimese tulu jääb allapoole riiklikku vaesuspiiri; 2)Suhteline inimese elatustase on allpool ühiskonna keskmist. Riik maksab vaestele toimetulekutoetust. Seda saab inimene vallalt või linnalt. Toetus on mõeldud nt kommunaalteenuste tasumiseks. 2011. Aastal eraldas riik toetusteks 23,8 miljonit eurot (3 aastat varem 2007.aastal 7,7 miljonit). GLOBALISEERUMINE Üleilmastumine
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
Praktiline töö nr. 3: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Laidmetsa poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklid, mis on ilmunud ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: neli 1. Tasuta kõrgharidus kõigile on utoopia / Mart Laidmets Postimees (2006) 5. dets., lk. 19 Võimalik oleks variant, et tudeng maksaks osa õppekuludest ise ja ülejäänu eest hoolitseks vajalikus ulatuses riik 2. Võimalus võimekatele / Mart Laidmets Postimees (2011) 14. sept., lk. 13 Kõrgharidusreformist, mille eesmärgiks ei ole ainult tasuta õppekohtade kasv, vaid ka kõrgharidussüsteemi kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmine 3. Reform võib panna ülikoolid rohkem riigist rippuma / Alo R...
Üldiselt Saksamaast Riigi pindalast on 51% haritavat maad ning põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, kartulit, suhkrupeeti. Karjakasvatusele on spetsialiseerunud rohkem Lõuna- Saksamaa. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavalt piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Põllumajanduse kasutuses olevad maad on ligi 174 885,9 km2. Saksamaa pindalast 357 021 km²-st on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Seal on parasvöötme kliima ja põhjaosas merekliima Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe ja pilvine. Keskmine temperatuur on talvel 0° ja juulis 16°. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on
Konfutsianism (hiina keeles ; pinyin'is: Rúxué "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid, mis olid tema arvates ren'i kristalliseerun...
Kuressaare Gümnaasium EL GRECO Referaat XIf klass Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2007 1 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Elulugu .............................................................................................................................4 2. Looming.............................................................................................................................5 2.1 Isikupära......................................................................................................................5 2.2 El Greco mõju kunstile................................................................................................5 2.3 Teosed..................................................................
Karjalane 12 16. Kasahh 1 17. Komi 2 18. Korealane 6 19. Kreeklane 2 20. Leedulane 41 21. Lätlane 30 3 22. Mari 23. Moldovlane 7 24. Mordvalane 9 25. Mustlane 1 26. Permikomi 1 27. Poolakas 41 28. Rootslane 2 29. Sakslane 28 30. Soomlane 174 31. Tadzikk 1 32. Tatarlane 37 33. Türklane 1 34. Türkmeen 2 35. Tsuvass 8 36. Udmurt 4 37. Ukrainlane 402 38. Ungarlane 2 39. Usbekk 2 40. Vadjalane 1 41. Valgevenelane 489 42. Valloon 1 43. Vepslane 1 44. Andmed puuduvad 1133 Kokku: 12934 Volikogu liikmed Ilmar Aun
Teejuht ANTONIO kahtlustas kohe DJ-d, andis ka mitu korda sellest märku TEINE PEATÜKK Lk 171 RM (pärit Prantsusmaalt)kohtub Carmeniga-juustes jasmiiniõies, riides lihtsalt, isegi natuke kehvalt, üleni mustas, noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu, mustlanna, Andaluusiast?, sile nahk oli vasekarva, viltused, aga kaunid silmad, täidlased, aga ilusa kujuga huuled, valged hambad, juuksed olid karedad pikad, aga ronkmustad ja läikivad Lk 174 don Jose tuleb C-i koju, kus on ka RM, DJ (tegelt Carmen)varastas RM kella ära Mitu kuud möödus RM sai teada , et DJ on vanglas, on mitu inimest tapnud ja varastas(tegelt Carmen) RM kella ära, kutsuti DJ-d vanglasse vaatama. DJ palus Rm-lt kaks teenet-missat pidada ja et viiks ühele naisele medaljoni ja ütleks et DJ on surnud KOLMAS PEATÜKK Algab DJ lugu Räägitakse natuke DJ elu algusest. Kakles ja seega määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. Räägitakse
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. [RT I 2007, 33, 210 - jõust. 21.07.2007] § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaa...
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
missugustes võimalustes on biotsiidide kasutamine lubatud, oleks võimalik paremini eemaldada kahjulikke toimeid keskkonnale. Kahjuks, kuna tegemist on suures osas kemikaalidega, mida kasutatakse inimkonna hüvanguks, et toota rohkem või puhastada näiteks reovett, ei ole näha alternatiive, et vähendada keskkonna saastamise riski. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Biotsiid http://en.wikipedia.org/wiki/Biocide http://en.wikipedia.org/wiki/Pesticide RT I 2009, 29, 174 https://www.riigiteataja.ee/akt/13230155 http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/biotsiid.html http://et.wikipedia.org/wiki/Antibiootikumid http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/biotsiid.html http://www.publichealth.va.gov/exposures/agentorange/ http://en.wikipedia.org/wiki/Agent_Orange http://www.endecocide.eu
2007 10 11 SV 40 AHV 232 158 2007 10 11 SV 40 AHV 234 181 2007 10 11 SV 36 AHV 235 222,5 2007 10 11 SV 36 AHV 237 201 2007 10 11 SV 36 AHV 240 206,8 2007 10 11 SV 36 AHV 240 200 2007 10 9 SV 22 AHV 173 57,7 0 2007 10 9 SV 30 AHV 171 64 0 2007 10 9 SV 30 AHV 174 74,8 0 2007 10 9 SV 30 AHV 177 70,3 0 2007 10 9 SV 30 AHV 177 69,7 0 2007 10 9 SV 30 AHV 177 82,2 0 2007 10 9 SV 30 AHV 178 73,3 1 2007 10 9 SV 30 AHV 178 74,6 1 2007 10 9 SV 30 AHV 179 70,2 0 2007 10 9 SV 25 AHV 180 70 0 2007 10 9 SV 30 AHV 181 69,6 0
on tähtsaimateks aga Quebeci, Toronto ja Montreali ülikoolid. Kanada pakub välisüliõpilastele palju ja mitmekesiseid õppimisvõimalusi ning kakskeelse maana võimalust omandada kõrgharidus kas inglise või prantsuse keeles. Kanadalaste jaoks on kõrgetasemeline haridus väga tähtis. Kanada kulutab haridusele aastas ühe inimese kohta rohkem kui ükski teine riik maailmas. Viimased seitse aastat on Kanada olnud ÜRO andmetel elamiseks parim riik maailmas. Igal aastal viiakse ÜRO poolt 174 riigis läbi ulatuslikud uuringud, kus vaatluse all on üle 200 erineva näitaja: 174 riigist on aastaid olnud esikohal Kanada. Kanada puhul võib esile tuua näiteks hariduse kättesaadavuse, kõrge eluea ja kõige kõrgema rahvusliku koguprodukti (19,170 USD per capita). Samuti on Kanada kõrghariduse hind tunduvalt madalam kui paljudes teistes riikides. 1999. aasta andmetel oli näiteks ühe õppeaasta õppemaks ja elamiskulu Kanadas keskmiselt
mida on segatud vere, loomarasva, uriini, kalaliimi, munavalge või taimemahlaga. Paljudel värvidel on nii palju erinevaid toone, et maalid mõjuvad väga elutruult. Maalimisel on oskuslikult ära kasutatud kalju reljeefi, tehnilistest oskustest annab tunnistust ka see, et 7 loomade proportsioonid on õiged. Loomad on kujutatud ilma maastiku ja maapinnata. Kõiki loomafiguure on paarisarv. Kokku on umbes 174 looma kujutist ja vaid mõned inimfiguurid. 2.5. Muinsuskaitse ja muuseum 1910 moodustas Santillana del Mari linnanõukogu Altamira koopa konserveerimis- ja kaitsenõukogu ning määras ametisse koopa giidi. 1924 tundis Altamira koopa vastu huvi kuningas Alfonso XIII ja koobas kuulutati rahvuslikuks mälestiseks. 1925 loodi Altamira koopa haldamise ja uurimise komisjon. Rajati kohalikus stiilis hoone koopast leitud esemete
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja avaldumisviise, sellepärast jagan ainetöö kahte suuremasse teemapunkti: tööstre...
välja osana The Jackson 5 frantsiisist. Albumitelt ilmusid menukad singlid, näiteks "Got to Be There", "Ben" ja oma versioon Bobby Day laulust "Rockin' Robin". Aastal 1973 hakkas bändi plaatide läbimüük vähenema. Mitu laulu jõudis siiski edetabelites 40 parema hulka, sealhulgas diskosingel "Dancing Machine" esiviisikusse ja "I Am Love" esikahekümne hulka. Jackson 5 salvestas Motowni plaadifirma all 450 laulu, nendest 174 avaldati. Kokku tehti kümme stuudioalbumit, esineti korduvalt televisioonis ja tehti mitu kontsertturneed Ameerikas. Kuna Motown ei võimaldanud Jacksonitele soovitud loomingulist iseseisvust, lahkus bänd 1975. aastal Motowni alt. Üleminek Epicu alla ja "Off the Wall" (19751981) Surm ja m mälestusteenistus Jackson suri 25. juunil 2009 oma kodus Los Angeleses. Teda proovisid elustada nii ihuarst Conrad
79 korvpall Naine 18 12 154 54 22.77 ratsutamine Mees 16 10 182 75 22.64 jõusaal Mees 17 11 182 75 22.64 jooksmine Naine 17 11 163 60 22.58 teen ise kodus trenni Mees 17 10 190 80 22.16 jõusaal Naine 17 10 170 64 22.15 kooli keh.kasv. tunnis Naine 18 11 170 64 22.15 ei tee trenni Mees 17 10 174 67 22.13 ei tee trenni Mees 17 11 185 75 21.91 teen ise kodus trenni Naine 18 12 171 64 21.89 jooksmine Naine 18 11 167 61 21.87 kooli keh.kasv. tunnis Naine 18 12 166 60 21.77 ei tee trenni Naine 16 10 172 64 21.63 ei tee trenni Mees 19 12 180 70 21.60 tantsimine Mees 18 12 181 70 21.37 sulgpall
Kärt Kuivjõgi 12a Vaimse iseolemise mõttekus Tõesti pime on see maailm, vaid väheste pilk on selge. Vaid vähesed tõusevad taevasse nagu püünisest vabanenud linnud. (174 Dhamapada) Inimene on kaasasündinud uudishimulikkusega, sooviga teada saada, miks on midagi just nii. Tahetakse teada elamise, sünni ja surma põhjus...
-- . 446. -- ISBN 978-5-222-14095-6 Zimna M. Vysockis ( , ). -- : , 2008. -- . 240. -- ISBN 978-9955-16-231-5 . . . . -- .: «», 2002, 2005, 2008. -- . 304. -- ISBN 978-5-8159-0800-0 . . . -- .: , 2005. -- . 304. -- ISBN 5-9697-0014-2 . A. . . -- .: , 2005. -- . 151. -- ISBN 5-88972-005-8 . A. . (2-, ). -- .: , 2008. -- ISBN 5-88972-005-8 Irena Wysocka Mój brat Wysocki. U ródel. ( ). -- : Collegium Columbinum, 2007. -- . 174. -- ISBN 978-83-89973-50-4 . . . -- -: , 1983. . . : . -- : , 1992. -- . 302. -- ISBN 5-87364-004-1 , . . . : :5-11 . -- .: , 2005. -- . 126. -- ISBN 5-93196-319-7 . , . -- .: , 2005. -- . 288. -- ISBN 5-17-023892-4 . . . -- .: , 2005. -- . 416. -- ISBN 5-235-02922-4 . . -- .: , 2005. -- . 182. -- ISBN 5-235-02855-4 . .... -- : , 2005. -- . 144. -- ISBN 5-8661-035-0 . , !. -- .: , 2006. -- . 304
Aineõpetaja nimi: Maria Savina Õppeaine: matemaatika Veerand: I Klass: 9 klass Õpitulemused: 1) Tuletada meelde 8.-klassis õpitud; 2) õppida tundma ruutfunktsioone ja joonestama nende graafikuid; 3) õppida lahendama ruutvõrrandit ning nende abil tekstülesandeid; 4) õppida selgeks tegurdamise erinevad võtted. Õppesisu: Õpitulemuse Jrk kontrollimise Kuupäev Ulatuslikum teema Olulisemad alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppekirjandus ja muu õppematerjal nr ...
Kool Nimi klass Referaat Benito Mussolini Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................. ....................................................................................3 Benito Mussolini.................................................... ...........................................................................4 Pildid...................................................................... ...........................................................................7 Kokkuvõte.............................................................. ...........................................................................8 Kasutatus kirjandus............................................... ...........................................................................9 Sissejuhatus Benito Amilcare Andrea Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943. Aastal 1915 pooldas...
Conditions of the productive animals in farms. The inescapable fact is that the conditions in big farms, especially in factory farms, are unacceptably bad. Recent proof of that was the Põima farm case in Estonia were 260 cows are starving. Animals are wet because of their own excrements, some spots on their body are furless, their bones poke out from their skin and they can hardly stand up. What is more, they do not have food or litter, so they lie on cold cemented floor that is covered with dung. This problem is not actual only in Estonia.Also the reality of Finnish factory farming was recently revealed. Producers arguments as there are severe problems related to intensive farming abroad and animals in Finland are treated properly, were more than doubt filling. That is why there was conducted an inquiry to investigate the real conditions in Finnish farms. During the investigation 21 Finnish broiler farms, 6...
Kriis TKK poliitilised tegevussuunad: 1. Ohtliku teguri asendamine vähem ohtlikuga 2. Üldise vältimise poliitika 3. Ühiskaitse meetmete kasutamine. Individuaalsed kaitsevahendid. 4. Asjakohaste juhiste andmine töötajatele. ILO Rahvusvaheline tööorganisatsioon, korraldab tööalaseid- ja sotsiaaluuringuid, avaldab perioodikat, ülevaateid, statistikakogumikke ning metoodilisi juhendeid tööstandardite rakendamise kohta. asutati 1919a, kuulub 174 riiki , ILO-l on 183 konventsiooni ja 180 soovitust. Eesti Vabariik oli ILO liige alates 1921. aastast ja on täieõiguslik liige taas 13. jaanuarist 1992. Eesti on ratifitseerinud 32 ILO konventsiooni. TERVISEAMET - Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis alustas oma tegevust 1. jaanuaril 2010. a ja ühendas Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse(KTK) ülesandeid. Missioon
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 144 144 80 144 0 1 false 5 0 L 144 112 80 112 0 1 false 5 0 L 144 176 80 176 0 0 false 5 0 L 144 208 80 208 0 1 false 5 0 L 144 240 80 240 0 0 false 5 0 L 144 272 80 272 0 0 false 5 0 L 144 304 80 304 0 0 false 5 0 L 144 336 80 336 0 0 false 5 0 x 47 111 59 114 0 10 a0 x 50 174 62 177 0 10 a1 x 51 143 63 146 0 10 b0 x 49 210 61 213 0 10 b1 x 51 242 63 245 0 10 a2 x 49 308 61 311 0 10 a3 x 48 276 60 279 0 10 b2 x 50 337 62 340 0 10 b3 154 432 416 480 416 0 2 0 154 432 496 480 496 0 2 5 154 432 576 480 576 0 2 0 154 432 656 480 656 0 2 0 w 432 400 384 400 0 w 192 112 192 400 0 w 192 400 384 400 0 w 192 112 144 112 0 w 192 112 416 112 0 w 432 432 224 432 0 w 224 144 224 432 0 w 224 144 416 144 0 w 224 144 144 144 0 I 480 416 528 416 0 0.5 I 480 496 528 496 0 0.5
1 Suuremad linnad 1 Bangkok 6355 144 mil. 2 Samut Prakan 378 741 mil. 3 Nothanburi 291 555 mil. 4 Udor Thani 222 425 mil. 5 Nakhon Ratchasima 204 641 mil. 6 Hat Yai 187 920 mil. 7 Chon Buri 183 317 mil. 8 Chiang Mai 174 438 mil. 9 Phra Pradaeng 171 544 mil. 10 Lampang 148 199 mil. (http://www.citypopulation.de/Thailand.html) Kaart: Suuremad linnad Kõige suurem asustatus on Bangkokis kuna sealne turismindus on kõrgelt arenenud. Olulist rolli mängib ka see, et Bangkok on ühtlasi ka Tai pealinnaks. Linna suureks plussiks on mere äärne asukoht. Peale selle on linn jõudsasti arenenud võrreldes Põhja-Taiga. Palju
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma (65 häält), ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus.Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. 2011. aastal oli presidendi valimistel Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks
VAR# 112: (________) "inst_38>o" GRP# 71: BEG = 169, LEN = 4 ----- 169 0: (I___) ( 2 1) V = 50 "inst_38>from0" 170 1: (____) ( 2 0) V = 54 "inst_38>from1" 171 2: (____) ( 0 3) V = 50 "inst_38>from2" 172 3: (I___) ( 0 0) V = 54 "inst_38>from3" VAR# 113: (________) "inst_39>o" GRP# 72: BEG = 173, LEN = 4 ----- 173 0: (I___) ( 2 1) V = 42 "inst_39>from0" 174 1: (____) ( 2 0) V = 46 "inst_39>from1" 175 2: (____) ( 0 3) V = 42 "inst_39>from2" 176 3: (I___) ( 0 0) V = 46 "inst_39>from3" VAR# 114: (________) "inst_40>o" GRP# 73: BEG = 177, LEN = 4 ----- 177 0: (I___) ( 2 1) V = 75 "inst_40>from0" 178 1: (____) ( 2 0) V = 74 "inst_40>from1" 179 2: (____) ( 0 3) V = 75 "inst_40>from2"
N 170 56 55 39 0-1 4 võileib jah ei N 170 64 56 39 2-3 4 puder jah ei N 170 78 57 38 2-3 4 puder jah jah N 171 70 54 40 0-1 4 võileib jah jah 172 55 54 38 >3 5 puder jah ei N 172 75 55 39 2-3 4 võileib nii ja naa jah N 174 64 56 39 2-3 5 muu jah ei N 175 80 52 41 0-1 4 muu ei jah N 176 60 55 39 0-1 4 muu ei ei M 176 61 54 43 0-1 3 muu jah jah M 178 59 58 42 2-3 4 ei söö tavaliselt jah hommikul ei
Kahe muutuja loogikafunktsioonid,Karnaugh,McCluskey Mitu erinevat 1muutuja loogikafunktsiooni on olemas? 4 erinevat. Tabel lk 174 Milline on ainus oluline 1muutuja loogikafunktsioon? Inversioon Kuidas võib nimetada 0 muutuja loogikafunktsiooni? Konstant 1 või konstant 0 Mitu erinevat 2muutuja loogikafunktsiooni on olemas? 16, tabel lk 175-176 Millised 2muutuja funktsioonid sõltuvad mõlemast oma muutujast? F1,f2,f4,f6,f7,f8,f9,f11,f13,f14 Milline erinevus on implikatsioonil ja pöördimplikatsioonil? Implikatsioonil on x1-x2 seos, pöördimplikatsioonil vastupidi, x2-x1 Mis on Pierce´i nool?
probleemid ning nende põhjendused ja selgitused. Nagu öeldud sai, siis tegu on teemaga, mille kajastamist peetakse Leedu ajaloo käsitluses oluliseks ning see ei puudu kooliõpikutestki. Raamatu alguses ja käigus esitatud küsimused leiavad oma vastused. Mõned neist pole ehk nii kindlad, ent vähemalt pakub autor välja ideesid, mille abil huvilised ise saaksid tõe vormistada. Teose sisus ei 8 Ibid, lk 174 9 Ibid, lk 416 10 Ibid, lk 417 11 Ibid, lk 332 tule pettuda ning võiks öelda, et huvi Leedu juutide ja nende hävitamise kohta saab rahuldatud. Kasutatud kirjandus: Eidintas, A. 2003. ,,Jews, Lithuanians and the Holocaust". Vilnius. Versus Aureus.
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
