Pikkus (cm) Minimaalne Nimi pikkus 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Ats 174 174 175 176 178 180 174 Kalle 169 171 173 173 174 174 169 Mati 179 180 181 181 182 182 179 Ants 160 160 170 170 174 174 160 Keskmine 170,5 171,25 174,75 175 177 177,5 170,5 Atsi pikkuse muutumine aastatel 1997 kuni 1999 1 Kalle pikkuse muutumine aastatel 1998 kuni 2002 3
12A tüdrukute pikkus ja kinganumbrid A 16738 B 167 40 Pikkus: 167,167,168,168,169,169,169,170,170 C 16839 170,170,170,170,172,173,173,174,174,178 D 168 39 E 16936 Kinga number:36,38,38,38,39,39,39,39,39, F 169 38 39,39,39,39,40,40,40,40,40,41 G 169 39 H 170 39 I 170 39 J 170 39 K 170 40 L 170 40 M 170 40 N 172 39 O 173 39 P 173 39 Q 174 38 R 174 40 S 178 41 Pikkus X 167 168 169 170 172 173 174 178 F 2 2 3 6 1 2 2 1 x 167 168 169 170 172 173 174 178 10,53 10,53 15,79 31,57 10,53 10,53 w % % % % 5,26% % % 5,26% Xmax= 178 Xmin = 167 F 36 38 39 40 41 X 1 3 9 5 1 F 36 38 39 40 41 W 5,26% 15,79% 47,37% 26,31% 5,26% Xmax =41 Xmin= 36
Nimikoostas Ethel Töölehe SuguKoit Pikkus Jala nr Katrin n 173 38 Anu n 171 37 Mario m 184.5 43 Regina n 174 39 Lauri m 184 43 Egle n 156 37 Alo m 171 41 Veigo m 173.5 43 Külli n 174 39 Inga n 174 35.5 Älys n 165 36 Virgo m 178 43 Marek m 175 40 Gerli n 156 37 Gerly n 167 36 Marek m 176 43 Elo n 163 36.5 Rivo m 178 42 Jaan m 185 45 Martin m 180 43
Arvutan istu(lõtku) tolerantsi: To = TD + Td = 74 +74 = 148 µm To istu(lõtku)tolerants Arvutan piirlõtkud: Smax = Dmax dmin = ES ei = 74 (-174) = 248 µm Smax max piirlõtk Smin = Dmin dmax = EI es = 0 (-100) = 100 µm Smin min piirlõtk Arvutan istu (lõtku) tolerantsi keskväärtuse: S max + S min 248 + 100 Sm = = = 174 µm Sm istu(lõtku) tolerantsi keskväärtus 2 2 3.Vastus Tegemist on lõtkuga, mille keskmine väärtus on 174µm. Tõestus: S max > 0 S min > 0 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
Osaka = 210 000 (0,15 * 1 000 000) = 60 000 Yokohama = 720 000 (0,15 * 4 000 000) = 120 000 3. Yokohama ( sest puhaskasum ja jääkkasum on suuremad) Ülesanne 6. Nova Company tootmise üldkulud erinevate tegevusmahtude juures on alljärgnevad: Masintunnid (h) Tootmise üldkulud, Aprill 70 000 198 000 Mai 60 000 174 000 Juuni 80 000 222 000 Juuli 90 000 246 000 Toote üldkulud koosnevad lisamaterjalide kulust, tootmisjuhtide palgakulust ja hoolduskulust. Nende kulude suurused on tegevusmahu 60 000 masintunni juures alljärgnevad: Lisamaterjalid(muutuvkulu) 48 000 Palgad(püsivkulu) 21 000 Hoolduskulu(segakulu) 105 000
Harju Ravila 84 24 205 242 698 3879 1654 Harju Riisipere 84 26 142 305 888 3292 2147 Harju Saida 84 23 151 203 691 3238 2083 Harju Saku 84 28 202 277 1569 4414 2363 Harju Sommerlingi 84 28 174 243 1645 3326 242 Harju TNLV 84 30 255 237 1722 4085 178 Harju Vaida 84 27 229 278 1224 3701 1116 Harju Vasalemma 84 19 134 198 1109 4003 2074 Harju Aasmae 85 17 130 300 814 4014 1198
funktsioon target cell: 1,75 Ülesanne 4. kordajad siia x1 x2 tingimused 4x1+x2>=18 4 1 18 48 5x1+6x2<=174 5 6 174 174 (-7x1)+2x2<=6 -7 2 6 6 (-2x1+7x2>=6) -2 7 6 156 0<=x1<=18 otsitavad 6 24 x2>=0 sihifn 138 Sihifunktsioon F=3x1+5x2 (selle fn määramispiirkond on süsteem)
+0:00:01 110:45:07 E 180:05:06 180:05:07 +1,248 +0,027 6170,060 10860,900 E +0:00:01 110:50:14 430,010 -152,961 +401,885 -151,713 +401,912 7 174:28:48 174:28:49 +1,243 +0,027 6018,347 11262,812 7 +0:00:01 105:19:03 428,535 -113,205 +413,312 -111,962 +413,339 8 179:33:18 179:33:19 +0,613 +0,013 5906,385 11676,152 8
ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed. HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH4 (keemist. metaan C6H14(keemist. heksaan -161) 69) C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron...
Vastus : Saadakse 4% lahus kui segatakse 250g vees 10g soola. Mitu grammi kaaliumsulfaati tekib 5grammi kaaliumhüdroksiidi reageerimisel väävelhappega ? m=5g m=? 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O 0,089g/mol X 2mol 1mol M(KOH) = 39+16+1 =56 g/mol M(K2SO4) = 2*39+32+16*4 =174 g/mol m = n*M n = m/M n=(KOH)= 5g / 56 g/moli = 0,089 g/mol M(K2SO4) = 0,045 * 174 = 7,83g Vastus : Kaaliumsulfaati tekib 7,83g Mitme Protsendiline lahus saadakse , kui segatakse 600g 10% ja 150g 20% lahust ? Andmed Lahendus P%1 = 10% m(lahus)1=600g P&2 = 20% m(lahus)2= 150g m(aine)3 = m(aine)1 + m(aine)2 = 60+30 = 90(g) m(lahus)3 = m(lahus)1 + m(lahus)2 = 600g + 150g=750g ------------------------------ P%3 = ? Vastus : Saadakse 12% lahus kokku segamisel. Süsivesikud liigitatakse :
abil ning eksperimentaalgrupil paluti teemad selgeks teha CBIM abil. Eksperimentaalgrupi materjalides kasutati vestlusmeetodit, situatsioonõppe meetodit, võistlusmomendi meetodit ning motivatsiooni tõstmise meetodit (iga eelneva ülesande hea sooritus andis boonust järgmise ülesande sooritusel). Teadmiste kontrolliks kasutatav test oli mõlemal grupil identne. Gruppidesse jagunemine toimus SM testi alusel. Tulemused varieerusid 61 – 174 punkti vahel, M = 127,67, SD = 17,66. Selle põhjal jagati õpilased kahte gruppi: kõrgema sisemise motivatsiooniga õpilased (grupp H) (tulemused vahemikus 128 – 174) ning madalama sisemise motivatsiooniga õpilased (grupp L) (tulemused vahemikus 61 – 127). T-testiga tehti kindlaks, et kahe grupi sisemise motivatsiooni erinevus on statistiliselt oluline (t = 21,23, p = 0,0001). Juhuslikkuse alusel jaotati saadud grupid omakorda veel kaheks, ühed, kes õppisid CBIM abil
=1,875 Ha=65-1,875=63,125=63,12m. Ha=63,12m Hb=75,0m 2. Joone AB kalle määramine. Kaldenurk: Kalle protsentides: Kalle promillides: 3. Joone AB pikiprofiili koostamine. Lõik CM M A-1 0,65 130 1-2 1,05 210 2-3 0,87 174 3-4 0,95 190 4-B 0,78 156 =4,3 860
mitte mingid kindlad reeglid nagu mõnel teisel žanril on. Näiteks komöödia üheks eesmärgiks on pakkuda rahvale kerget süžeed, mis ajaks naerma. Draamad keskenduvad tõsisematele teemadele realistliku vaatenurga alt. Vestern võib aga olla nii komöödia või draama – see on universaalne žanr, mille algidee loomiseks piisab võtta mõni iseloomulik nähtus Metsikust 1 Roland Bergan. Film (sarjast silmaringi teatmik). Tallinn: Varrak, 2008, lk. 174. 2 Ibid., lk. 174. 3 http://en.wikipedia.org/wiki/Western_(genre)#cite_note-2 4 Film (sarjast silmaringi teatmik), lk. 174. 1 Läänest (hobused, kauboid, indiaanlased, tolmused linnad jne)5 ja sellega mängida soovile vastavalt nagu seda tegi näiteks Mel Brooks oma filmis „Leegitsevad sadulad“ (1974), mis on vesterni paroodia. Lähenedes vesternile temaatilisest vaatevinklist, arvestamata tausta, siis ei ole selles
aastal : (159 422 –(174 974 -16 803))/ 16 803 = 0,07 2011. aastal : (147 802 – (167 580 -14 494 ))/ 14 494 = -0,36 2. Organisatsioonide tööjõukulu osa kogukuludes (%) ja selle muutus viimase kolme aasta jooksul 2013 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 189 835 tuhat eurot, millest 20 664 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 10,88 % Tööjõukulud suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 23% 2012 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 174 974 tuhat eurot, millest 16 803 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 9,60 % Tööjõukulud suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 18% 2011 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 167 580 tuhat, millest 14 494 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 8,65 % 3. Mil moel on majandus- ja tegevuskeskkonnas toimuv autorite hinnangul mõjutanud organisatsioonide tööjõu tootlikkuse muutust?
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilis...
Jeremy Davis · Täisnimi : Jeremy Clayton Davis · Hüüdnimi : Schzimmy deenie. Lace. Worm. Pemmie · Vanus : 22 · Sünnipäev : Veebruar 8, 1985 · Tähtkuju : Jäär · Pikkus : 179 cm. · Silmad : Pähkelpruunid · Kodulinn : Franklin, TN · Sünnikoht : North Little Rock, AR Josh Farro · Täisnimi : Joshua Neil Farro · Hüüdnimi : Josh · Vanus : 20 · Sünnipäev : September 29, 1987 · Tähtkuju : Kaalud · Pikkus : 174 cm. · Silmad : Pruunid · Kodulinn : Franklin, TN · Sünnikoht : Voorhees, NJ Zac Farro · Täisnimi : Zachary Wayne Farro · Hüüdnimi : Zatchell Wayne, Z, Zly, Z · Vanus : 18 · Sünnipäev : Juuni 4, 1990 · Tähtkuju : Kaksikud · Pikkus : 176 cm. · Silmad : Pruunid · Kodulinn : Franklin,Tennessee · Sünnikoht : NJ PARAMORE on siiani ka MTV-s pop-punk bändidest esikolmikus.
160398 170 89 172 73 standardhälbe järgi 5.0150771 st.hälve / aritm. keskmine (väljenda %) standardhälbe järgi 7.4382381 189 84 172 73 188 81 172 73 187 87 172 73 192 73 173 73 184 84 173 73 188 76 174 74 197 77 175 75 190 80 175 75 184 81 175 75 198 84 175 75 177 86 175 75 186 76 176 75 175 86 176 76 177 84 176 76 172 79 177 76 192 76 177 76
t R , tolueen=6,515 min ·61,5= 400,67 mm => N 1=5,54 · ( 2,5 mm )=¿ 142 300 Wb05 ¿ 0,30 cm= 3 mm 2 532,59 mm t R , etüülbenseen=8,660 min ·61,5= 532,59 mm => N 2=5,54 · ( 3 mm ) =¿ 174 604 Leian teoreetilise taldriku kõrguse H (kui pikas kolonni osas toimub üks tasakaaluprotsess): H=L/ N L= 30 m 30 m H 1= =¿ 0,21 ·10-3 m 142300 30 m H 2= =¿ 0,17 ·10-3 m 174 604 Leian lahustuvuskoefitsiendi R valemiga: t R 2-t R 1 532,59 mm-400,67 mm R= R= =¿ 17,95 ( wb 1+ w b2 ) /2 ( 7,5 mm+7,2 mm ) /2
http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.html '+++ http://209.85.129.132/search?q=cache:Szj0gYiRsCIJ:www.estemb.es/est/ariinfo/aid-174+ %22hispaania+rahvaarv+seisuga+2009%22&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://www.meeri.org/Tekstid/Hispaania.doc http://209.85.129.132/search?q=cache:FNEbANtGLX4J:www.asiarooms.com/travel- guide/spain/spain-overview/spain-economy-and- politics.html+spain+branch+of+economy&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html#Econ Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 91,4 elanikku ruutkilomeetri kohta (2008. a.) Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmi...
mees Ambur 178 96 45 mees Lõvi 175 67 43 mees Neitsi 187 85 44 naine Neitsi 166 49 39 mees Jäär 197 75 46 naine Sõnn 166 69 39 mees Lõvi 174 68 42 mees Neitsi 186 78 45 mees Kaljukits 193 103 46 mees Ambur 173 68 43 mees Sõnn 189 105 46 mees Jäär 180 73 43 mees Kaljukits 194 91 45
(). !!! , . , . , , . , , , - , , . , : ; ; . . 2. ( ). : , . , , . -: « , , , , ». : « () ». » 6 1. . . - () ( ). , : , - . , , . : . 2. , . , - , . (), . , , -, . ( ) 1282 . 174 , - , . XVI XVIII . , . ( 200 ) , . 1596 . «, ». - ( , ). «...» 1061 , . , . , , 1627 . « - » (. 7000 ), . 1704 . « , , . » -. . . . . . . 1731 . «- . ». «» . 1765 . « , , , » . 1773 . « , , ...» . 1773 1819 . 20000 , , . 7 1
Klenbuterool Keemiline nimi: klenbuterool vesinikkloriid Keemiline valem: C 12 H18 Cl 2 N2 O Molekulmass: 277,19 Struktuur valem: Välimus: värvitu mikrokristallne pulber (Merck Index) Valge pisut kollakas aine (sponsor) Sulamistemperatuur: 174-175,5 ° C (Merck Index) 170-176°C (sponsor) Lahustuvus: Väga hästi lahustuv vees, metanoolis ja etanoolis, kergesti lahustub kloroformis, lahustumatu benseenis. Kasutamine: Klenbuterooli kasutatakse loomadel näiteks hingamiselundite haiguste ja sünnituskomplikatsioonide puhul. Soovitav ravi kogus on 0,8 mg/kg kohta kaks korda päevas. Maksimaalne ravi kestvus on 10 päeva. Manustada võib suukaudu või süstimise teel. Klenbuterool satub toitu siis, kui loomadel antakse klenbuterooli, mille tagajärel toimub toidu saastumine. Näiteks 2006 aasta septembris sai üle 330 inimese Hiinas mürgistuse süües sealiha...
Viidi läbi ka sellised DNA hübridisatsioonikatsed, kus T4 kromosoomid kõigepealt denatureeriti, seejärel aga hübridiseeriti omavahel. Erinevatest DNA molekulidest pärinevate üksikahelate hübridiseerumise tulemusena tekkisid kaksikahelalised DNA rõngasmolekulid üksikahelaliste otstega. Kuna erinevad DNA molekulid sisaldasid erinevaid otsmisi kordusi, polnud omavahel juhuslikult hübridiseerunud DNA ahelate otsad komplementaarsed. Bakteriofaagi 174 genoom. Faagi 174 genoomiks on üksikahelaline DNA rõngasmolekul, mis koosneb 5386-st nukleotiidist. Kui arvestada keskmise valgu pikkuseks 400 aminohapet, ei saaks 174 genoom kodeerida enam kui 4 5 valku. Tegelikult kodeerib 174 genoom 11 erinevat valku. Seda võimaldab geenide kattuvus erinevad valgud on kodeeritud sama DNA järjestuse poolt erinevates lugemisraamides. Valke kodeerivad lugemisraamid algavad
Õhtu makaronid hakklihaga 538 1 klaas morssi 50 ~ 100g krõpsu 569 1157 Kokku terve päev 2027 kcal Kolmapäev 12.september Hommik kohupiimakreem (400g) 468 Oode Müslibatoon 174 Lõuna hamburger (Bic Mac) 492 friikartulid 340 0,5 l Sprite 172 1004 Oode Virsik 59 Õhtu 3 viilu saia 168 võid noa otsaga *3 40 * 3 = 120
Kirsikka Kurg Keeruline protsess – pärineb kõigist kolmest idulehest Vastsündinu neerudes u 1 milj nefronit (sama palju kui täiskasvanul) Funktsioonivõime palju väiksem! Vastsündinu peab urineerima esimese 24 h jooksul Keerulise arengu tõttu anomaaliad küllalt sagedased Lapse kõhuõõnes palpeeritav tuumor pooltel juhtudel seotud neerudega Neerufunktsiooni madal tase ohtlik, kui: Laps haige või enneaegne Raske RDS, sepsise, asfüksia korral Teatud ravimite manustamisel NEERUAGENEES e. TEKKIMATUS Kahepoolne (75% poisslaps, sureb 1.- 2. päeval hingamis- puudulikkusesse) Ühepoolne (vastaspoolse neeru kompensatoorne hüpertroofia) LISANEER Väikeses vaagnas; kaasnevad kivid, hüdronefroos, ureetri ektoopia jne. KAHESTUMINE Ühe- või kahepoolne Neerude ja ureetri kahestumine ...
Põhivara Finantsinvesteeringud 208 000 221 133 233 477 Materiaalne põhivara kokku 45 310 051 43 926 725 42 298 448 Maa 4 556 385 4 556 385 4 556 385 Ehitised 36 855 243 35 837 949 35 187 398 Masinad ja seadmed 1 435 094 2 202 518 1 345 489 Transpordivahendid 335 757 174 264 Arvutid ja arvutisüsteemid 53 516 21 798 Muud masinad ja seadmed 1 813 245 1 149 427 Muu materiaalne põhivara 1 322 062 426 463 198 262 Lõpetamata projektid ja ettemaksed 1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665
Geograafia referaat ROOTSI Koostas: Kristel. ÜLDANDMED · Pealinn Stockholm · Pindala 449 964 km² · Rahvaarv 9 174 100 · Riigikeel rootsi keel · Riigikorraks konstitutsiooniline monarhia · Riigipea on kuningas Caril XVI Gustaf · Rahaühik rootsi kroon (SEK) · 1995 aastal liitus Euroopa Liiduga ASEND · Paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. · Idast piirneb Soomega, läänest Norraga · Lõunast ja idast piirab Rootsit Läänemeri · Rannajoone pikkus on 3218 km · Silla abil on ühenduses Taaniga LOODUSOLUD · Kogu pindalast on 410 934 km² maismaad
läbirääkimisvõimalused väiksemad) Sotsiaalne kodakondsus-õigus sotsiaalsele turvalisusele peab automaatselt kuuluma igale kodanikule.Tänapäeval on enamikes riikides siiski suurendatud inimeste oma panust.Näiteks kohustuslik kogumispension, töötule on kohustuslik ümberõpe ja kohustus vastu võtta pakutav töökoht toetuse saamise tingimuseks. Absolutne vaesus · Eestis oli see piir viimastel andmetel tõmmatud 174 euro juurde üksi elava inimese kohta. Lapsele minevateks kuludeks arvestatakse pool täiskasvanu omadest ehk piiriks on 87 eurot lapse kohta kuus. Selle eest peaks suutma kõik lapse põhivajadused normaalselt katta. · Eestis elab täielikus vaesuses ligi 9%inimestest. · 2011 aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu netosissetulek oli väiksem kui 299 eurot. · 2011 aastal elas suhtelises vaesuses 17,5% elanikest.
pidevad tunnused diskreetsed tunnused mittearvulised tunnused (kvalitatiivsed ) nominaalsed tunnused järjestustunnused binaarsed tunnused 3 Andmete töötlemine Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige väärtusega Andmeid võib kodeerida 4 Ühe klassi õpilaste pikkused (cm). 161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 165, 16, 174, 162, 166. 5 Hinnang Vastajate arv Kodeerimine Väga hea 13 Hea 25 Halb 14 Väga halb 2 Ei oma arvamust 15 6 Andmete kogumine ja korrastamine on vajalik eeltöö töötlemisele, mis koosneb järgmistest etappidest: 1) probleemi püstitamine ja üldkogumi määramine
Suuremad linnad 1 Bangkok 6355 144 mil. 2 Samut Prakan 378 741 mil. 3 Nothanburi 291 555 mil. 4 Udor Thani 222 425 mil. 5 Nakhon Ratchasima 204 641 mil. 6 Hat Yai 187 920 mil. 7 Chon Buri 183 317 mil. 8 Chiang Mai 174 438 mil. 9 Phra Pradaeng 171 544 mil. 10 Lampang 148 199 mil.
1 184 400 181 704 178 742 Frunze rajoon 17 402 700 398 994 393 216 Kalinini rajoon 4 467 200 464 570 462 043 Keskrajoon 18 231 100 225 821 224 289 Kirovi rajoon 5 336 100 332 413 328 610 Kolpino rajoon 6 174 800 176 213 178 326 Krasnogvardeiski rajoon 7 330 200 327 484 324 908 Krasnoje Selo 8 304 300 302 890 301 739 Kroonlinna rajoon 9 43 100 42 992 42 815 Kasutatud kirjandus · www.wikipeedia.com · www.google.com · http://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi#Kultuur Tänan kuulamast.
Kuressaare Gümnaasium KATASTROOF Luulekava Kuressaare 2009 On sügisõhtu. Nagu noad torgivad õhku (2:169). Rahutus (2:37). Varjuliste puie all, suurte, pakse puie all (3:60) maja väike nigu pott, seepoolt pimme, väläst ahk (1:86). Sammelkatus, keskelt lomm, vaotab varsti hoone koost (3:61). Siis haaras teda öö (2:195), mustad pilvedehärjad (2:174), (oh kuramus!) (3:60) ja sünnib katastroof (2:44), jättes maha vaid rusud (2:182). Lännu kõik, mis hoiet seni hoole nink auga (1:44). Armu ei heida ta (2:46). Et maa päält kaop lust ja naar (1:49) jääb siiski eluraas (2:44). Ei ole emä süamele rõõmu saamist ei tule poig, ei temä tule (1:43). Rahutus. Ra-hu-tus (2:37). Rõõmus paar kaep mütsu veere alt nigu pääsukese kaarte alt (1:26). Kas tuuperast ma ole kurb (3:58)? Kurgussa miks kõrveteleb (2:143)? Süda veel taob ja tuksleb pea, õhku,...
Punkt Selgitus PK Kaare pikkus Kesknurk Koordinaadid kõveral a A 0+00 0+25 0+50 0+75 1+00 1+25 1+50 1+75 2+00 2+25 KA 2+44,36 2+50 5.64 3` 14`` 5.64 2+75 30.64 17` 33`` 30.15 2+00 55.64 31` 52`` 52.79 =237 KK 3+01 57.2 32 `46`` 54.12 =171,51 KK 3+01 57.2 33 `46`` 54.12 3+25 33.72 19` 19`` 33.08 3+50 8.72 4` 59`` 8.69 ...
Arengulõhede tasandamise probleem Üha enam ja enam on hakatud maailmas teadvustama endale arengulõhede probleemi. Peamiselt puudutab see arengumaid, kus mahajäämus võrreldes arenenud on riikidega on meeletult suur ja omavahel neid riike võrrelda ei annagi. Siinkohal võiks tuua ka näite: kui Eestis loetakse absoluutse vaesuse piiriks 174 eurost kuusissetulekut inimese kohta, siis arengumaades on see 30 eurot – põhivajaduste jaoks nagu toit, peavari, haridus ja tervishoid - ehk umbes üks euro päevas. Kõige suuremaks probleemiks ja arengulõhe näitajaks on arengumaades valitsev toidukriis. Lihtne oleks sellele leida lahendust – saadame toiduabi. Seda lahendust ka kasutataks mingil määral, kuid seejuures tuleb siiski endale teadvustada, et tegu on kõigest lühiajalise abinõuga,
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 ...
Otsivõimalus Otsinguprofiil TTÜR (raamatute TÜR (raamatute arv) arv) märksõna (lihtotsing) kantserogeenid 33 38 märksõna (lihtotsing) põhjavesi 229 218 märksõna (lihtotsing) vähk 79 440 märksõna saasteained 174 201 (lihtsotsing) märksõna (lihtotsing) mürgid 35 112 Kasutasin vaid lihtotsingust, sest liitotsing ei töötanud JavaScripti puudumisel. Veebikeskkonnast leitud programm paraku aga ei töötanud. UDK- süsteemi tuleks pisut selgitada, sest tundub segane. b) Koosta ühe relevantse raamatu kohta bibliokirje. Bibliokirje koostamiseks loe juhendit. Kasutatud kirjanduse nimestiku koostamine. Raamatu kirje
Eesti astumine Euroopa Liitu suurendas väliskülastusi 2004. aasta suvel 20 25% või isegi enam. Nädalavahetusel reisijad tulevad põhiliselt Soomest, aga ka Rootsist, samuti Venemaalt ja Lätist. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud turistide arv Venemaalt, kes tulevad taasavastama kunagisi populaarseid puhkekohti ning veetma nädala- või aastavahetust Tallinnas. 2008. aasta Oktoobris peatus majutusettevõtetes 174 000 turisti, välisturistid moodustasid neist 65% Võrreldes eelmise aastaga, Soome ja Venemaa turistide arv kasvas, vastavalt 15% ja 22% Oktoobris pakkus külastajatele teenust 732 majutusettevõtet Külastajate käsutuses oli 17 100 tuba ja 37 000 voodikohta. Tubade täitumus oli 37% ja see jäi kahe protsendipunkti võrra väiksemaks kui eelmise aasta oktoobris 2012. aasta 2012. a esimesel kaheksal kuul ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,32 miljonit välisturisti
kodumaalt kui ka väljaspool seda. 2. Pärnu on kuulus ka veel oma linnas paiknevate villade poolest, mida võibki pidada parimateks vaatamisväärtusteks, lisaks villadele on Pärnus ka hulganisti põnevaid kirikuid. Üks olulisemaid on Pärnu kesklinnas paiknev Ammende villa, mis pakub kõige muu seas ka majutusteenust. 3. Tuntuim Pärnus toimuv üritus on dzässifestival, mis tõmbab inimesi nii Maarjamaalt kui mujalt maailmast. 4. Esimene n-ö ,,spaa" avati Pärnus 1838. aastal. Nüüd, 174 aastat hiljem on Pärnu endiselt tuntud oma taastusravi võimaluste ning muude kehaliste mõnude pakkumise poolest, mis on tänapäeva Pärnu üks peamisi ekspordiartikleid ning tuluallikaid. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külastusest? Turismi arengut takistavaks teguriks Pärnus võib pidada üleujutusi, mis peletavad külalisi kui ka mõjutavad linnas paiknevat taristut, loodust ning ka Pärnu majandust. Kuid üldiselt on
Lähtudes sobivast meetodist võib uurija teksti analüüsides rakendada mitmeid interpreteerimise viise: a) üksikult üldisele Näide: Ühes konkreetses tekstis peegelduvad nii selle teksti autori kui ka kogu tema põlvkonna saatus. ,,ära ära ära / rootsi rootsi rootsi / paat paat paat / meri meri meri / rand rand rand / laager laager laager / töökoht töökoht töökoht / auto auto auto / villa villa villa / kuradi rumalad rootslased" (Kalju Lepik: ,,Rukkilille murdmise laul". Tallinn, 1990, lk. 261) b) üldiselt üksikule Näide: Rahvuslik liikumine (1860-1880) oli eestluse kujunemisel otsustava tähtsusega. Tekkis rahvusromantiline kirjandus. Selle tüüpiliseks näiteks on Lydia Koidula Mu isamaa on minu arm. c) sünkrooniline Teksti vaadeldakse ainult ühe kirjandusliku epohhi kontekstis. Näide: Nõukogude propagandakirjandus tekkis kindlal ajahetkel ja kindla eesmärgiga, seepärast tuleb seda vaadelda antud ajahetkel valitsenud olude valguses. ,,Nii tõ...
. • Vajaminev ressurss kokku 7700 eur. • EAS – i starditoetus summas 5000 eur. TURUNDUSPLAAN-MÜÜK JA HINNAKUJUNDUS NING TURUSTAMINE • Turu üldplaan, • Kliendid – nende rahulolu, konkreetne sihtgrupp. • Koduleht lihtsalt leitav, erinevad reklaamkanalid, foorumid, blogid. • Kampaaniad, reklaam visuaalsetes kontaktides/portaalides. • Uudiskirjad. EELARVE • I majandusaasta – Tulud teenustest kokku 189 174, kulud kokku 96 200, tulem 92 974. Netopalk 1 in. 400 eur. • II majandusaasta – Tulud teenustest kokku 249 010, kulud kokku 137 690, tulem 111 320. Netopalk 1 in. II aasta lõpuks 712 eur. • V majandusaasta – Tulud teenustest kokku 488020, kulud kokku 330945, tulem 157075. Netopalk 1 in V aasta lõpuks 1709 eur. • Majandustegevuse kasv/langus III – V aasta jooksul. Tulude kasv on suurenenud 46%, kulud on kasvanud 113%. V majandusaasta kasum on 19%. TÄNAN KUULAMAST!
mass (kg/m3 nr. . kk a (g) ) a b c b S (cm (cm) (cm) (cm) (cm) (cm2) Üksik Keskm. ) 239-1 -20 °C 2410 2294 10,1 10,3 10,1 10,0 10,0 100 107 174 16,5 239-2 -20 °C 2414 2298 10,3 10,3 10,0 10,3 10,3 126,5 127 207 18,6 14,68 239-3 -20 °C 2254 2082 10,7 10,3 9,9 10,7 10,0 107 61 100 8,9 245-1 vees 2518 2421 10,4 10,0 10,0 10,4 10,0 243,5 244 398 38,3 245-2 vees 2402 2336 10,1 10,2 9,9 10,1 10,2 203 203 332 32,1 34,59
, : · 9 2002 -- () · 23-26 2002 -- «-» · 2003 1- - - «» () · 2004 : o 6 . 43 . o 9 «» ( ) o 22 o «-154» «-134» 24 , «» 31 o 1--3 ( 1, 331 ) 2005--2006 . 13 2007 , . : 23 2002 ( 800 ) «-» (). 4 - . , 130 ( [42][43]) 174 ( ) [44][45]). [?] , ; , . , , , ; , , [46]. .[?] (20 2003): « , , , - . , , , . , » [47]. «-» , , [48]. : 1 2004 . 1 . 331 , 318 , 186 -- . 728 , 55 , [49]. . , . .[50][51][52] , . . -6, , . , « » « » [?]. , , : « , , , ,
188 72 170 72 196 81 171 73 172 73 172 73 168 89 172 73 170 89 172 73 189 84 172 73 188 81 172 73 187 87 172 73 192 73 173 73 184 84 173 73 188 76 174 74 197 77 175 75 190 80 175 75 184 81 175 75 198 84 175 75 177 86 175 75 186 76 176 75 175 86 176 76 177 84 176 76 172 79 177 76 192 76 177 76
kanton(maakond) Basel-Stadt ligikaudu 5072 inm/km² ja hõredama asustusega on Graubünden ligikaudu 26 inm/km². Basel-Stadt on pindalalt väikseim Šveitsi kanton, ning sellest tingitult on suur asustustihedus, kanton Graubünden on küll pindalalt suurim Šveitsi kanton kuid maastik on seal mägine ning sellepärast ka hõredalt asustatud. Rahvastiku keskmine tihedus kogu riigis on 174 inm/km², ta piirneb põhjast Saksamaaga, lõunast Itaalia, läänest Prantsusmaa, idast Austria ja Liechtesteiniga 4. Rahvastikupüramiid : http://www.indexmundi.com/switzerland/age_structure.html 5. Aastal 2014 alla 15a kodanike arv on ligikaudu 1,2 miljonit, nendest 15,8% poisse ja 14,5% tüdrukuid. Tööealiste kodanike arv on ligikaudu 5,4 miljonit, nendest 68,7% meessoost ja 66% naissoost. Vanemaealiste arv on ligikaudu 1,4 miljonit, nendest 1,5% meessoost ja
Vitamiini puudustest tulenevad ohud ja nende vältimine MIS ON VITAMIINID? Vitamiinid on mikrotoitaine ühendid, mis on väga vajalikud organismi normaalseks toimimiseks ja arenguks. Jaotatakse vesilahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Mikrotoitaine- Vitamiine nimetatakse mikrotoitaineteks, sest inimene vajab neid vähe Inimese organism neid ise enamjaolt ei sünteesi, ainult väikestes kogustes. Neid tuleb tarbida koguaeg. MILLEKS VAJAME VITAMIINE? Suur roll ainevahetuses Aitavad kaasa närvi- ja lihaskoe moodustamisel. Kaitsevad meid nakkus- ja viirushaiguste eest. KUST ME SAAME VITAMIINE? Kõige tavalisemalt saab inimene vitamiinid kätte tasakaalustatud segatoiduga, kus on nii loomsed ja taimsed toiduained. NORMAALSE TARBIMISE? Üldiselt vajavad rohkem vitamiine eakad, teismelised ja rasedad. Kui tunned enda puhul mõne vitamiini puuduse sümptomi, tuleks vaadata üle toitumine või pi...
täisväärtuslikku puhkust. Siin saad Sa kogeda rahu ja vaikust, mis aitab unustada argimured ning võtta aega iseenda jaoks. Vana mõisakompleks on restaureeritud ja kohandatud tänapäeva nõuetele vastavaks, samas on säilinud vana hõng ja mõisale omane glamuur. Pilkupüüdvat peahoonet täiustab hurmav vaade järvele ja kaunis loodus, pakkudes rohkesti elamusi ja vabaaja sisustust. Cantervilla Loss pakub kolme erinevat paketti: Romantika pakett kahele 174. Spa pakett kahele 94. Eksklusiivne perepakett 79. Mõnus kaminatule praksumine ja hubane õhkkond loovad kuningliku tunde kogu õhtuks. Ruumikates antiikmööbliga sisutatud tubades saate mõnusalt lõõgastuda. Igal toal on oma nägu, mis tõttu ei leidu hotellis ühtegi sarnast tuba, samuti on igal toal oma lugu jutustada. Cantervilla majutab kuni 56 inimest mõisa peahoones. Igas toas on duss, WC ja Wifi. Toitlustust pakutakse viies erinevas saalis
135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146.Tähtvere 147.Vara 148.Vara v. Koosa osavald 149.Võnnu 150.Ülenurme 151.Helme 152.Hummuli 153.Karula 154.Palupera 155.Puka 156.Põdrala 157.Sangaste 158.Taheva 159.Tõlliste 160.Otepää 161.Õru 162.Abja 163.Halliste 164.Karksi 165.Kolga-Jaani 166.Paistu 167.Pärsti 168.Suure-Jaani 169.Tarvastu 170.Viiratsi 171.Antsla 172.Haanja 173.Lasva 174.Meremäe 175.Misso 176.Mõniste 177.Rõuge 178.Sõmerpalu 179.Varstu 180.Vastseliina Võru
-15. sajandil osati toota võrdlemisi puhast metalli ja sellest hakati valmistama majapidamisesemeid. 17.-18 sajandil sai tina väga populaarseks Venemaal. Korrosiooni kindluse ja ühendite mittemürgisuse tõttu hakati tinas valmistama ka lauanõusid. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja muud · Tinavarude prognoosid on väga pessimistlikud. Ameerika teadlased ennustavad tinamaardlate ammendumist 20 aasta pärast. · USA teadlaste hinnangul toodeti 1975. a. Maailmas 174 000- 180 000 tonni tina. · Ussuuri muuseumis säilitatakse tinakivi, mille mõõtmed on umbes 30x20x8 cm. Mineraali tükk kaalum ligikaudu 50kg · Tina venekeelne nimetus ,,olovo" pärineb muistseltVenemaal laialt levinud joogist, mida hoiti tinast anumates. · Aatomireaktorite soojusvaheteid tehakse tina-tsirkooniumi sulamist tsirkalliost. Pildid Kasutatud kirjandus 1
JAKOBIINID Referaat 1793. aasta kevadel pingestus Prantsusmaal sisepoliitiline olukord. Riigi lääneosas Vendees vallandus rojalistide ehk kuningavõimu pooldajate mäss. 1793. aasta märtsil loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee. See pidi tagama riigi kaitse. Danton sai Rahvapäästekomitee juhiks. Prantsusmaal süvenes rahulolematus zirondiinide valitsemise pärast. Kasvas poolehoid jakobiinidele. Jakobiinid kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast zirondiinidele vastu astuma. 1793. aasta mai lõpust juuni alguseni toimus rahvaülestõusu, mille tagajärjel kukutati zirondiindid võimult. Jakobiinide kätte läks võim. Jakobiinid tulid võimule keerulises sise- ja välispoliitilises olukorras. Vandee mäss oli laienenud ka teistessegi piirkondadesse ja revolutsioonilist vabariiki ähvardas vallutuste oht. 1793. aastal võeti vastu uus põhiseadus , mille järgi pid...
BAROKKOOPER JA UUE STIILI KUJUNEMINE *Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Polüfoonia asemele tuli monoodia. *Mis on monoodia? Ühehäälne meloodia, millega käib kaasas harmooniasaade. *Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? Instrumentaalmuusikas väljendus monoodiline stiil polüfooniliste laulude ümberseadistamisega soolohäälele lauto saatel. Saade piirdus üsna lihtsate akordidega ning 16.saj arenes sellest välja instrumentaalsoolomäng. *Võrdlen muusikat Renessanssi ja baroki ajastul lk. 163,187. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. *Mida tähistab sõna "kontsert"? Barokiajastul tähendas kontsert koosmängu. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte: 1) mitmekooriline kontsert 2) concerto grosso 3) soo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
