Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst......................
sajandi tähtsaimaks heliloojaks peetud. Tema loomingu hulk on aukartustäratav, üle 2000 teose. Tema vaimulike laulude tsüklid olid dramaturgialt ja ülesehituselt haruldased: laulutekstid moodustasid loogilise terviku, mis tolle aja muusika juures oli ebatavaline. Lassus valdas kõiki ajastu kompositsioonitehnilisi võtteid. Roland de Lassus sündis Mons`is Belgia ja Prantsusmaa piiril 1532.a. Lapsepõlvest vähe teada elas erinevates linnades ja maades kuni 1543.a., mil Sitsiilia asekuningas ta Itaaliasse viis ja hea hariduse võimaldas. Poisipõlves rööviti teda mitmel korral, sest tal oli imeilus hääl. Itaaliasse jäi umbes 10 aastaks töötades erinevates linnades. 21-aastasena algab karjäär Roomas kapellmeistrina. Lassust võlus Madalmaade heliloojate jõuline, isikupärane, väljenduslik, tundeline ja julge väljenduslaad. Oma loomingus lähtus ta samadest suundadest muutes neid teksti piltlikumaks tegemise huvides veelgi
William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit,...
Hakati uuesti uurima kehaehitust. Leonardo da Vinci lahingutel, joonistas lihaseid tegevuses. Joonistas inimese ja looma anatoomiat. Võrdles neid. Detailne. Võrdleva anatoomia alusepanija. Uuris loodet ja joonistas seda. Embrüoloogia esmauurija. Paadova ülikoolis uuesti anatoomiline teater. Euroopas anatoomia-füsioloogia kool. Andreas Vesalius varastas laipu. 25 aastaselt juba professor. Kritiseeris Kalenuse töid. Lükkas ümber anatoomiat. Avastas kopsu vereringe. 1543 ,,Inimese kehaehitus" 7 raamatut, I pool kriitika, mõnitaval moel. Oli sunnitud ülikoolist lahkuma, reisis Jeruusalemma. Tagasi tulles laevaõnnetus, saarel haigestus ja suri nälga. Õpilased arendasid vereringe õpetust edasi. Fabrici-avastas veresoonte klapid. Paadova ülikoolil koostöö Galileiga termomeeter, stetoskoop, pulsomeeter, hüdromeeter (Santorio abiga). Santorio sulges end kambrisse, uuris enda ainevahetust. Füsioloogia rajaja. Ravimite tase tõusis
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
mitmesuguseid jooke. Andreas Vesalius (31. detsember 1514 – 15. oktoober 1564) oli flaami anatoom ja arst. Vesalius pööras suurt tähelepanu anatoomilistele joonistustele. Ta tegi ise täpseid joonised oma lahkamistest ja palkas selleks ka väga häid kunstnikke. Inimkeha uurimine lahkamistel näitas Vesaliusele, et paljud tolleaegse meditsiini ebajumala Galenose väited ei pea paika – vähemalt mitte inimkeha kohta. Raamatut "Inimkeha ehitusest", mis ilmus 1543. aastal Baselis, peetakse tänapäevase anatoomia alguseks. Raamat oli põhjalik ja rohkelt illustreeritud, Vesalius rõhutas, et on tarvilik ise järgi uurida, kuidas inimkeha funktsioneerib, aga mitte usaldada pimesi varasemaid põlvkondi. Ambroise Paré (1510-1590) oli prantsuse kirurg, kes täiustas ja arendas paljude operatsioonide, esmajoones just amputatsiooni tehnikat, mis oli tol ajal vajalik sõdade rohkuse tõttu
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajan Olulisemad sündmused d 1.saj · 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · ...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson...
Paljudele oli armulaud ainus võimalus veini maiku suhu saada. (1) 3.3 Liigjoomine Õlle- ja veinisortide rohkust arvestades ei ole sugugi üllatav, et keskaja tallinlased ka ise seda küllust vääriliselt hinnata oskasid, ega lasknud ennast mitu korda paluda peekrit tõstma. (1) Kõige suuremad prassimised toimusid tähtsate pidustuste, iseäranis gildide peajootude ajal. Jootudel tarbitud alkohoolsed kogused on aukartustäratavad. Suurgildi 1543. aasta maikrahvipeol joodi ära 17 tünni lauaõlut, 12 toopi veini, 27 toopi õlut, 29 toopi Hamburgi õlut, s.o kokku umbes 1683 toopi, liitrites veel mõnevõrra rohkem. (1) Mõistagi käisid alkoholi ülemäärase pruukimisega kaasas mitmesugused ekstsessid, mis rohkearvuliselt kajastuvad Tallinna kriminaalkroonikas. Sagedased on teated kaklustes ja peksmistest. (1) Alkoholismi kui probleemi keskaja ühiskonnas ei teadvustatud. Kui mõni mees mõistlikult juua
KUNSTIAJALOO II KURSUS Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem o...
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspekt...
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa reformatsioonisündmuste, juhtisikute ja nende poolt mõjutatud usurahva tegude kulg. Peatutud on lühidalt ka Liivimaa kontekstis olulistel luterlike jutlustaj...
Lõuna- Walesis jäid Walesi tavad-kombed püsima. Edward II Walesi printsiks. 1301 – Edward I kroonis oma alaealise poja, tulevase Edward II Walesi printsiks. See komme on tavaks tänini. Henry Tudor valitsusaeg. Henry VII oli samuti Walesi päritolu. Oli esimene Walesi soost kuningaks. Tema ajal Wales nautis suurt autonoomiat (al 1485), mida administreeris kõrgem nõukogu Inglismaa poolt. Jäi püsima Henry VIII ajal. 1536. ja 1543. aasta nn uniooniseadused. Mõte oli lõplik Walesi inkorporeerimine Inglismaa poolt. Kui seni oli Ida ja Lõuna-Wales jäänud mitte väga anglitseerituks, siis nüüd muudeti ka need krahvkondadeks, toimus anglitseerimine. Walesi parlament saadeti laiali ning Walesis pidi saama Londoni parlamendi osa (27 liiget). Inglise keel pidi saama ametlikuks keeleks nii kaubanduses, administratsioonis jne. Anglikaani kiriku võtsid waleslased suhteliselt kiiresti omaks (konflikti ei olnud)
250-100 e.Kr vanaladina keel üldmõistetavate 100 e.Kr-14 p.Kr klassikaline ladina ladina tüvede asendamine kohalike keel (Cicero keelte sünniaastast keiser Augustuse samatähenduslike sõnadega (nt surma-aastani) horsus pro equus 14- 200 p.Kr klassikajärgne keel 11 inglise keeleruumis, buntus pro 1543 Copernicus De revolutionibus discolor saksa orbium caelestium keelealal, guerra pro bellum 1543 Vesalius De humani corporis hispaania keelealal fabrica jne). 1628 Harvey De motu cordis 1644 Descartes Principia 3. Rahvakeelte küpsemine. philosophiae 1670-ndad Spinoza filosoofilised
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). • Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli: • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38 • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“- 1 • nõrk (elementaarosa...
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Reemo Voltri · Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). · Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju lii...
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
387 873 484 7340 4013 1553 475 424 180 9265 5552 1848 262 608 400 8214 3764 2279 376 426 145 6334 3983 1225 229 712 409 4735 2424 899 485 705 453 10768 5382 2380 532 985 512 6005 3508 762 563 443 169 13079 7244 2638 376 290 40 10161 4540 2164 159 618 261 5656 2215 1540 335 429 174 7680 3275 1719 519 670 344 7928 4057 1543 572 1051 688 8427 4764 1571 237 425 178 6471 3194 1722 312 361 146 7982 4225 1995 508 542 196 9815 5723 1044 436 239 1 9902 3966 2864 436 598 229 7556 3843 2089 309 335 46 5411 3214 1132 283 506 168 4167 2391 917 380 486 177 8307 4531 1853 335 319 64 10332 4567 2419 331 788 403 7296 4003 1551 463 382 138 9263 5508 1847
Hoone arhitekt on Johann Willhelm Krause, kes on tuntud oma viljakuse poolest Tartus olles projekteerinud mitmeid hooneid, parke, sildu jpm. Palladionistlik on rotundile juurdeehitatud külgtiivad, mis lähtuvad ringhoovi motiivist.2 Anatoomikumi vajalikuse loost tuleb alustada Itaaliast. Nimetl sealses Bologna linnas toimus esimene inimkeha lahkamine aasta 1302, millega algas inimese põhjalikum uurimine. Kui seni oli tavaks, et anatoomiat õpetati loenguvormis, siis 1543. aastal Madalmaadest pärit arst Andreas Vesalius mitte ei viinud läbi inimkeha näitlikke lahkamisi, vaid lubas nendes ka üliõpilastel kätt proovida. Peagi kujunesid lahkamised populaarseteks, ent kulukateks üritusteks paljudes ülikoolides, mis sundis sundis rohkem tähelepanu pöörama lahkamisruumide arhitektuuri seostamisele konkreetsete meditsiiniliste ülesannetega. Populaarseimaks ,,anatoomiateatrite" mudeliteks sai Rooma amfiteatritest tulnud ringi kuju järgiv põhiskeem
Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet, müstikat, kriminaal- ja seiklus laadi ühendamist. Soome : · Rahvalaulud(äiutus-, hälli-, mängitus-, mängulaulud) · Mikael Agricola ,,ABC-kirja" 1543 · J.G.Pritius ,,Barna-Bibel" 1730 · J.Tengström ,,Uusi Aapelus" 1847 · 19.saj. I pool rahva liikumise tõus · E.Salmelainen ,,Suomen Kansan Satuja ja Tarinoida" 1852-1866, lastekirjanduse lähteteos · 1847 P. Hannikainen ,,Viron Satuja" · Z.(Sakari) Topelius (1818-1898) ,,Lukemisia lapsille", 1865-1896 · 1854-1866 esimene iluustratsiooniline lasteleht · Suonio teadlane, luuletaja ja ka lasteluuletaja
1.Mõiste ,,Kalandus" sisu antud õppeaine kontekstis ( L1-1,5) Kalmaarid, krevetid,molluskid, peajalgsed(kaheksajalad). Vaalapüük (Norra ja Jaapan). Lõhi ettekasvatamine kalamajandites.Kalapüügi toimel tekib kalasaak. Kalasaaki kasutatakse kolmel otstarbel (töötlemine tehnoloogilistel eesmärkidel,töötlemine inimtoiduks,töötlemine loomasöödaks). 2.Kala-jt .veeorganismide aastasakid muutumine maailmas alates 1950-ndast aastast, põhjused ja tagajärjed(L 1-1,6-7,9-12) Hiina kalakasvatus on väga intensiivne. Kalasaagid pole tegelikult suurenendud, vaid kalakasvatuste arvelt. Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias ,Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine. Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist. Põhjus: maai...
poole. Üllus, mis tuleb sisse. Samuti jõuliselt pastoraalne teema. Kannab loodust endaga koos. Samas on see õilis ja idealiseeritud loodus. Karjased ja karjapiigad, kes ei ole talumatsid, vaid nagu aadlikud, suured ja ülevad tunded, puhas armastus. Ei ole enam sellised, nagu Ruizil. Ülendatud armastuse edasiandmine on põhiline R luules. Kõige varem saavutab luule väljapool Itaaliat oma kõrgtaseme Hispaanias. Garcilaso de la Vega. (Juan Boscan.) Neilt ilmus 1543 ühine raamat ühiste luuletustega. 1501-1536 (GdlV), sai lahingus surma. (Teine sama nimega mees on 16. saj II poole kroonik, kes sai kuulsaks oma kroonikatega Peruust, inkade ja indiaani suguvõsadest*). Jõudis oma elus kirjutada ainult 36 sonetti. Veel ekloogid - Pastoraalne luuletus, sai kõrvuti kantsooniga suurema luule mahuga peamiseks luulevormiks renessanssis. 08.04.09 1543 raamat nii Boscani luuletused kui ka Garcilaso luule pöörang
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
Sigismundi, aga karl võitis. 1604 kuulutas Karl end kuningaks, aga valitses tegelikult juba varem. Soome aadlid tapeti või vangistati, sest olid Sigismundile truud. Fleming suri enne ära. Katoliku kiriku asemele luterlik kirik. Au sisse emakeelne jutlus. Agricola pani aluse soome kirjakeelele. Õppis Vittenbergis Lutheri käe all, hiljem oli piiskop. Lõi soomekeelse vaimuliku kirjanduse. Soome kirjakeele isa. Tõlkis soome keelde piibli ja mitmeid vaimulikke teoseid. Esimene oli 1543 Abckiria (esimene soomekeelne raamat). Eesmark, et inimesed oskaksid lugeda ja kirjutada, et igaüks saaks ise Piiblit lugeda. Tema tekstides erinevate murrete elemente. 1548 Uus Testament, 1544 palveraamat. Kirjutas oma teostele pikki eessõnu. 9.aprill on Agricola päev 17Soome 17. saj-l suurriigi osana. Stolbovo rahu. Pietari Brahe. Rootsi suurvõimu ajastu oli Rootsi ajaloos periood, mis kestis 1611. aastast kuni 1718. aastani. Sel
387 873 484 7340 4013 1553 475 424 180 9265 5552 1848 262 608 400 8214 3764 2279 376 426 145 6334 3983 1225 229 712 409 4735 2424 899 485 705 453 10768 5382 2380 532 985 512 6005 3508 762 563 443 169 13079 7244 2638 376 290 40 10161 4540 2164 159 618 261 5656 2215 1540 335 429 174 7680 3275 1719 519 670 344 7928 4057 1543 572 1051 688 8427 4764 1571 237 425 178 6471 3194 1722 312 361 146 7982 4225 1995 508 542 196 9815 5723 1044 436 239 1 9902 3966 2864 436 598 229 7556 3843 2089 309 335 46 5411 3214 1132 283 506 168 4167 2391 917 380 486 177 8307 4531 1853 335 319 64 10332 4567 2419 331 788 403 7296 4003 1551 463 382 138 9263 5508 1847
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
kümne käsu ning Lutheri seletuste päheõppimistm kirikulaulude ja katekismuse tundmist nind Uue Testamendi lugemist. Edasiõppimise võimaldamiseks Lääne-Euroopa pritentastlikes ülikoolides asutati vaestele ja andekatele koolipoistele linna stipendiumid. Vaestele lastele tehti annetusi, et ka nemad saaksid ennast harida ja lugema õppida. Arutlusele võeti ka tütarlaste hariduse küsimused. 1543.aastal rajati Pühavaimu kiriku juurde tütarlastekool, mis peatselt kolis Mihkli kloostri ruumidesse. 1552. a. Määrati rae poolt vaestele koolipoistele eestseisja. Poole sajandi jooksul anti hoolekande korras haridust umbes kuuekümnele koolipoisile. Paremate õppimisvõimaluste loomiseks eraldati linnakoolile dominiiklaste kloostri ruumid. Koolile lisati juurde alamklass ehk ettevalmistusklass ja peatselt ka neljas klass.
remember, this is well before the idea of gravity had been discovered by Newton. The Copernican system offended the medieval sense that the universe was an affair between God and man. Copernicus knew it too. The ultimate authority, of course, was the Holy Writ. That his contemporaries would be alarmed by the heliocentric theory bothered Copernicus. So, he decided to publish his findings in 1543, the year of his death. Aware that he could not persuade the traditional thinking of the time, Copernicus made a specific appeal to mathematicians. It was, he thought, only the mathematician who could understand and appreciate the order and essential simplicity of his system. Copernicus never expected that his findings would appeal to the nonspecialist. But in 1572 something happened. A new star appeared in the constellation of Cassiopeia
Kohtumised ei lähe enam nii hästi. On tõlgitud ka väiksematesse keeltesse. Renessansi lüüriline luule Kõige tugevam on Itaalia mõju. Petrarca 14.sajandil, mõju tuli juba Dantest, Boccacio. Uued vormid: sonett (renessansi tunnuseks) Ekloogid ja kantsoonid on suuremad zanrid. Väljendub kõrge, üleva luule püüdlus. Keskaegsed kantsoonid-ekloogid on palju lühemad, renessansis on pikemad. Pöörang Hispaanias algab enam-vähem ühe raamatuga. 1543. Sellesse raamatusse kuulub kahe luuletaja looming Garcilaso de la Vega ja Juan Boscan. Hispaanias kõige varem väljaspool Itaaliat toimub renessansilik pööre. Garcilaso de la Vega eluiga oli üsna lühike (1501-1536) Oli pärit Toledo aadliperekonnast. Sisevastuolud, sattus keisri ees musta nimekirja. Pärast oli ta Napolis. Sai sealt kõige vahetumalt Itaalia renessansi mõjusid. Garcilaso de la Vega võttis ekloogi (egloga) hispaania keeles kasutusele. 3 ekloogi ja suht vähe sonette ka
Maarjale. Soome kirjanduse isa ja tema töö jätkajad Kõige varasem trükitud soomekeelne kirjandus sündis usupuhastuse käigus. Varaseim Piibli- tõlkija oli Wittenbergi ülikoolis Lutheri ja Melanchtoni juures õppinud Mikael Agricola, kellest sai Turu esimene luterlik piiskop. Päritolult vist kakskeelne. Agricola esimene teos oli tõeline põhiraamat: soomekeelne aabits: Abc-kiria. Kirjutamisaeg ei ole teada, ilmumisaja piiraastad 1537 ja 1543. Järgmine teos oli "Palveraamat" 1544 ja Uue Testamendi soomekeelne tõlge (Se Wsi Testamrenti) 1548, 1549 "Ristimise käsiraamat" ja "Missa" . Enne surma jõudis ta veel mõned Vana Testamendi raamatud tõlkida . Sõnavara poolest rajas Agricola oma töö läänemurretele, mis kujunesid seeläbi pikaks ajaks kirjakeele aluseks. Moodustas uudissõnu. Kirjutas soome keelt vahel rootsi-, vahel saksa-, vahel ladinapäraselt. Aabitsa paarisriimis avastroof on esimene lõppriimiline soomekeelne
Ptolemaios korrigeeris mudelit, pannes planeedid omakorda tiirlema ümber Maa tiirleva masskeskme. Geotsentrism oli pikka aega (sisuliselt kuni 17. sajandini) ainuke katoliku kiriku poolt aktsepteeritud käsitlus maailmaruumi ehitusest. 4.3. HELIOTSENTRISM Heliotsentristlike mudelite algeid on esitanud mitmed teadlased: Phytagorase õpilane Philolaus, aga ka idamaade astronoomid Mu’ayyad al-Din al-’Urdi, Nasir al-Din Tusi jt, kuid terviklikule heliotsentrismile pani aluse 1543. aastal Poola päritolu teoloog ja loodusteadlane Nicolaus Copernicus (Mikolaj Kopernik). Heliosentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Päike, mille ümber tiirlesid Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Heliotsentrismi areng oli pikka aega pidurdatud kartuses sattuda kirikuvande alla ja/või koguni tuleriidale. Täieliku võidu saavutas
2408 140 2405 Must Piret Tartu 06:13:03 N21 2442 149 2512 Männamaa Mirjam Harju 06:51:12 N21 2446 152 2153 Männik Agnes Tallinn 07:03:41 N21 2140 102 1653 Nalivaikaite Rita Leedu 05:05:29 N21 2401 138 2448 Needrit Liis Tallinn 06:10:58 N21 503 8 3018 Nurm Maris Ida-Viru 03:31:06 N21 2137 101 2467 Okas Kadri Tartu 05:05:10 N21 1603 61 1543 Orav Annela Jõgeva 04:25:48 N21 2029 93 1913 Paat Kairi Tartu 04:54:20 N21 1803 72 1455 Pajur Ly Harju 04:37:47 N21 2439 148 2062 Pajuviidik Eeva Tallinn 06:45:21 N21 445 5 3016 Parm Signe Tallinn 03:27:47 N21 773 15 396 Parm Sirli Tartu 03:44:37 N21 2014 90 2345 Petrelevica Vineta Läti 04:53:31 N21
4.1. S(38) () t () t PS(38) t PS(38) t PS(38) t PS(38) 17 1982 65 398 113 64 265 3,7 10-2 18 1915 66 386 114 61 270 2,7 10-2 19 1862 67 371 115 59 275 2,0 10-2 20 1808 68 358 116 56 280 1,5 10-2 21 1756 69 346 117 54 285 1,1 10-2 22 1702 70 332 118 52 290 8,0 10-3 23 1649 71 320 119 50 295 6,0 10-3 24 1596 72 308 120 48 300 4,0 10-3 25 1543 73 298 122 44 305 3,2 10-3 26 1490 74 287 124 40 310 2,3 10-3 27 1450 75 278 126 37 315 1,60 10-3 28 1396 76 269 128 34 320 1,19 10-3 29 1357 77 258 130 32 325 8,53 10-4 30 1310 78 245 132 29 330 6,08 10-4 31 1282 79 239 134 26 335 4,31 10-4
1536 saatis kuningas oma teise abikaasa fabritseeritud abielurikkumise süüdistusel tapalavale. Kuninga kolmas abikaasa Jane Seymour suri 1537 pärast kauaoodatud poja Edwardi sünnitamist. Vaid kuus kuud (1540) kestnud abielu Kleve hertsogi tütre Annega lõppes välispoliitilistel põhjustel lahutusega. Kuninga viies abikaasa Catherine Howard hukati 1542. aastal samuti abielurikkumises süüdistatuna, mis sedapuhku polnud alusetu. Catherine Parr, kellega kuningas abiellus 1543. aastal, jäi 1547. aastal juba kolmandat korda lesena kuningat leinama. Ta suri järgmisel aastal juba oma neljandas abielus last sünnitades. Henry VIII valitsusaja lõpuks oli Inglismaal kujunenud ,,katolitsism ilma paavsti ja munkadeta". Dogmaatiliselt jäi anglikaani kirik veel mõnda aega katoliku traditsiooniga seotuks. Alles Henry VIII järglase Edward VI ajal [154753] avaldas Thomas Cranmer esimese kirikutalituste
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Erinevad uurijad arvavad, et kindlasti oli. Rahad ju olid kasutusel ja kuidagi pidi ka nendega arvet pidama. Laiemale lugemisoskusele pandi alus 1687 kuninga korraldusega, milles nõuti köstrikoolide asutamist igasse kihelkonda. 18. sajandi lõpul oskas lugeda 60% täiskasvanud talurahvast. Muide, raamatulugejaiks nimetati ikka naisi, mis viitab sellele, et just ema õpetas peerutule valgel lapsi lugema. Võttes võrdluseks Soome, siis esimene omakeelne raamat ilmus hõimuvendadel 1543 (meil 1525), piibel ilmus Soomes muidugi varem, juba 1642 (1739 meil), samas omakeele grammatika oli Eestis pisut varem 1637, Soomes 1649. Omakeelne ajaleht ilmus Soomes 1775-76, Eestis 1806. Samas võime omakeelse ajakirja tõsta Soome ajalehe ilmumisest ettepoole 1766 LÖ. Ka trükikoda oli Eestis enne Soomet (1631, S 1642), samuti ülikool (1632, S 1640). Soome ajakirjandust tegi alguses akadeemiline seltskond (õppejõud, kellel oli
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
28542 7400606-1Randvere 58.30620522.404243 28542 Lääne-Saare vald 28543 7400605-1Randvere 58.30596822.403945 28543 Lääne-Saare vald 4197 23605-1 Randvere a59.51321824.905028 4197 Viimsi vald 4198 23606-1 Randvere a59.51264224.905833 4198 Viimsi vald 4193 23601-1 Randvere k59.50601924.905596 4193 Viimsi vald 4194 23602-1 Randvere k59.50393324.904730 4194 Viimsi vald 1542 18507-1 Randvere t59.47363524.837014 1542 Pirita 1543 18508-1 Randvere t59.47461624.838044 1543 Pirita 1544 18509-1 Randvere t59.47405624.838577 1544 Pirita 28544 7400609-1Randvere te 58.28815922.403634 28544 Lääne-Saare vald 28545 7400610-1Randvere te 58.28799922.402618 28545 Lääne-Saare vald 126704 7400920-2Randvere te 58.28819422.403224 126704 Lääne-Saare vald 4201 23624-1 Ranna 59.52713324.797712 4201 Viimsi vald
1730 31 1660 4 1660 1 1660 17 1730 11 1760 1 1830 2 1660 67 1730 14 1760 1 1660 27 1730 11 1660 14 1685 1 1730 2 1700 1 1260 1 1300 2 1300 1 1675 1 1545 1 1545 9 1670 1 1545 10 124 1611 1 128 1550 1 128 1550 1 121 1546 1 128 1520 2 107 1519 3 107 1543 5 109 1564 3 109 1588 6 110 1563 5 94 1590 6 106 1465 3 108 1465 9 107 1519 8 107 1543 1 109 1564 4 109 1588 4 110 1539 1 110 1563 9 93 1566 1 94 1590 1 97 1599 1 106 1465 2 108 1465 2 111 1490 1 111 1514 2 107 1519 4 107 1543 10 101 1520 3 101 1544 3 103 1564 3 106 1574 1 107 1598 1 109 1564 1 109 1588 2 110 1563 1 101 1590 2
Food Xiong, Y. L. 1997. Structure–function relationships of Quality and Preference 4(3):127–131. muscle proteins. In Food Proteins and Their Samejima, K., B. Egelandsdal, and L. Fretheim. 1985. Applications, edited by S. Damodaran and A. Paraf. Heat gelation properties and protein extractability of New York: Marcel Dekker. beef myofibrils. Journal of Food Science 50:1540– Xiong, Y. L., X. Lou, R. J. Harmon, C. Wang, and 1543, 1555. W. G. Moody. 2000. Salt and pyrophosphate-induced Solignat, G., and F. Crouseilles. 2003. Produits de char- structural changes in myofibrils from chicken red and cuterie. Matières carnées de base. F6500 in Techniques white muscles. Journal of the Science of Food and de l’Ingénieur, traité Agroalimentaire. Paris: Agriculture 80:1176–1182. FRANCE ISSN. Yilmaz, I
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
