Arved Viirlaid on sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas taluniku pojana. Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis. . Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse (jalaväerügemendi JR 200) koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas ta lühikest aega Rootsis, aastail 1945-1953 Inglismaal kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna....
Kuperjanovi jalaväepataljon Kuperjanovi jalaväepataljoni põhimäärus võeti vastu Kaitseministri poolt 18. detsembril 2008. aastal. Kuperjanovi jalaväepataljon (inglise keeles Kuperjanov Infantry Battalion) on kaitseväe väeüksus Lõuna Kaitseringkonna kooseisus ning asub Võrus. Pataljon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. Pataljoni koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt pataljonile kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust. Pataljoni koosseisu kuulub staap, 6 õppekompaniid ning staabi-ja tagalakeskus. Partisanide pataljon asutati ametlikult 23. detsembril 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai loa partisanide salga asutamiseks. Salga loomise mõte tekkis Kuperjanovil seoses üldise peataoleku ja korralageduse tõttu Vabadussõjas, mis valitses...
Tallinna Tööstushariduskeskus Muusikal ,,Romeo ja Julia" Retsensioon Tallinn 2010 2006. a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud koosseisus ning Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna koreograafia osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept. 2006, kuid ta on siiani minu lemmikmuusikal. Lavastus jutustab kahest noorest armastajast, kus pea...
1.I MAAILMASÕDA JA EESTI Est oli sõjaalgusest kuni 24.veebr 1918 VM koosseisus. Sõja puhkedes kartsid eestlased: VM võidu puhul uut venestuslainet; SM võidu puhul balti-saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venela...
MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL JA 21. SAJANDI ALGUL LOOTUSED JA TEGLIKKUS Idabloki kokku varisemine 1990. aastatel tõi kaasa olulisi muutusi Euroopas. Lagunes Nõukogude Liit, mis tagas paljude riikide iseseisvumise või taasiseseisvumise. 1989. sai Poolas peaministriks mittekommunist, langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, Ungaris, Bulgaarias nign Rumeenias võimuvahetus. Aasta hiljem ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa, moodustades ühtse Saksamaa. Lagunes Jugoslaavia ning tekkisid eraldi riigid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsogovina ja Makedoonia. 1992. aastal toimus Tsehhoslovakkias sametlahutus, mille tagajärjel tekkisid uued riigid Tsehhi ja Slovakkia. See kõik äratas lootust, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia. Usuti, et tülid suudetakse lahendada vägivallata, kuid peagi selgus, et need lootused o...
22. VEE - ENERGIA Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Peale energia saamise o...
Lavastuse "Coppelia" arvustus Leo Delibes'i ballett "Coppelia", 5. Mai 2012 Rahvusooper Estonias. Maailmaesietendus oli 25.mail 1870 Pariisi Operas, kuid Estonia Rahvusooperi esietendus toimus 4.märtsil 2010 aasta. Solistideks Eve Andre, kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin, kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost, lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno. · Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. On mänginud mitmetes kuulsates balletides peaosi, näiteks Lumivalgekest Harangozo balletis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", Aurorat Tsaikovski etenduses "Uinuv kaunitar" ning Cassandrat Cannito etenduses "Cassandra". · Sergei Upkin lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise Balletiakadeemia. Ta on olnud Rahvusooper Estonia Bal...
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 ...
1. Rakuteooria kujunemine. Rakuteooria põhiseisukohad on: Kõik organismid on rakulise ehitusega; Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.) Samuti avastati nelja tüüpi kudesid: Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel; Närvikude, näiteks närvirakkudes. 2. Rakkude mõõtmed ja kuju. Bakterite suurus Eribakteriliikide rakud...
Vana-Antsla kutsekeskool LEHTPUUD Referaat JUHENDAJA: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Puu ehitus.............................................................................................................................................4 Võrade tüübid ......................................................................................................................................4 Lehed....................................................................................................................................................4 Paljunemine .........................................................................................................................................4 Heitlehised või igihaljad? ........................................................
,, Nii valitseti Eestit demokraatlikul ja autoritaarsel perioodil ( 1920-1939/40 ) " Demokraatia Eestis kehtis ajavahemikul 1918-1934, see tähendas, et antud perioodil kontrollis võimukasutust rahva tahe. Aastal 1934 viidi Eestis läbi riigipööre Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi poolt, mille tulemusena lõppes demokraatia Eestis ja alguse sai autoritaarne periood. Autoritaarsel kursil oli Eesti aastatel 1934-1940, sel perioodil oli võim riigijuhi käes ja rahval puudusid peamised poliitilised õigused. Demokraatlikul perioodil võeti vastu kaks põhiseadust (15.06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, mille tulemusena kehtestati kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel...
1. Nimeta vastastikmõju liigid,mille vahel need jõud esinevad. * Gravitatsiooniline (kõik kehad) Gravitatsioonijõud mõjuvad mistahes kahe keha vahel. Seda jõudu vahendab gravitatsiooniväli.* Elektromagnetiline (laetud kehad) Elektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. *Tugev (prooton ja neutron) Tugev vastastikmõju avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis hoiavad nukleone koos. Selle mõjuraadius on väga väike. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel. *Nõrk (elementaarosakesed) Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 2. Iseloomusta footonit on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. Footon on vaheosake, mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon ise oma vahendatava v...
ENERGIAMAJANDUS 65.Energiaressursid: Energiarassur Plussid Miinused Muu ss Nafta +energiasisaldus -vajab töötlemist Kõige kasutatavam suur -piiratud varud ahjukütus, +palju -tuleohtlik elekter, kasutusalasid -sellest sõltuvad keemiatooted, teiste toodete hinnad sõidukite kütus Maagaas +suurim -meritsi tülikas kütteväärtus transportida (kallis ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus ...
VALITSUSE OSA MAJANDUSES (2. KT) 1. Turupuudulikkus- turg ei suuda lahendada kõiki pakkumise-nõudmisega seotud probleeme. Väljendub kolmes valdkonnas: 1) MITTETÄIELIKUS KONKURENTSIS · Valitsuse ülesanne on suurendada konkurentsi. · Seadusandlusega, selle väljatöötlemine. 2) TOOTMISE JA TARBIMISEGA KAASNEVATES POSITIIVSETES JA NEGATIIVSETES KÕRVALMÕJUDES. · Riik püüab negatiivseid kõrvalmõjusid ära hoida ( nt kehtestav maksud või keelab millegi täiesti ära) 3) ÜHISHÜVEDE PAKKUMINE · Ühistransport ( natuke peab inimene ise ka maksma, piletihind) · Põhi-ja keskharidus tasuta · Põhikoolis on toit tasuta · Avalikud teenused- seda pakuvad kesk-või kohalik omavalitsus. 2. Riigi/valitsuse majanduslikud ülesanded 1) Turupuudulikkuse vähendamine 2) Eraomandikaitse 3) Seadusandlus 4) Tagada majanduslik stabiilsus ja ka raha stabiilsus 5) Suhelda teiste riikidega majandu...
8.PARLAMENTISMI ARENG INGLISMAAL 17. sajandi algus: palju traditsioone parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus parlament koosneb 2-st kojast 1. alamkoda 2. Lordide koda ülemkoja funktsioonidega puhkes võitlus parlamendi õiguste ümber tekkisid konfliktid ja puhkesid kodusõjad Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale Parlament ja Stuartite dünastia: 1603. aastal sai Inglismaa valitejaks soti kuningas James VI (troonile James I-na) ta oli veendunud et ta on monarh Jumala armust tema jaoks vastuvõtmatud olid inglise parlamendi õigused Parlamendi tähtsaim õigus oli maksude määramine Laiemad majandusprobleemid olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid Monopol ainuõigus mingi toote valmistamiseks mingis regioonis või kauplemiseks teatud piirkonnas või kindl...
Skandinaaviamaad uusajal Sissejuhatus Valisin selle, sest see teema huvitab mind ja tahan rohkem teada Skandinaaviamaadest. Skandinaaviamaad Rootsi, Taani & Norra. Uusaeg 15.sajandi lõpp kuni 20.sajandi algus. Skandinaaviamaad 18.sajandil. Rootsi 18.sajandil 1721.aastal kaotas Rootsi Uusikaupunki rahuga Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik. Erilist tähelepanu pöörati manufaktuuridele, sest enamus Teine tase kaupu tuli teha ise, et vähendada sissevedu. Manufaktuuri omanik ja tööline olid vabastatud Kolmas tase sõjaväeteenistusest ning manufaktuure toetati rahaliselt. ...
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? 1140. Aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Risisõda toetasid kaupmehed. Meinhard ajal kulges liivlaste ristiusustamine kergelt/visalt, teda austati pühakuna. Bertholdi ajal olid liivlased hakanud sakslasi umbusaldama ning ei soovinud Bertholdi enam pühakuna vastu võtta. Selle tagajärjel puhkeski ristisõda. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albertil oli märgatavalt laiem haare kui tema eelkäijatel. Tema soovis rajada liivimaal kirikuriigi, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. 3. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti ...
VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU BENSEEN JA ETANOOL • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKSE KELDRITE, LADUDE...
Varauusaeg 1.Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale?(2p) Tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum vahendajaks Lääne- ja ida-Euroopa vahel. Liivimaa naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes üha enam huvitusid oma mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Maha ei jäänud ka Taani ja Rootsi, kes mite vähem olid sellest piirkonnast huvitatud. 2. Liivi sõjas osalejad. Milliste tulemstuga lõppes liivi sõda?(6p) Poola-oli pikemat aega konkurentsis ülevõimu pärast Liivimaal, kuid lõpuks jäi kaotaja rolli. Venemaa-sõja alguses oli väga edukas, kuid ei saanud vastupanu osutada Rootsi pealetungile. Rootsi- kasutas ära Poola ja Venemaa vahelisi kokkupõrkeid ning vallutas kogu Liivimaa. Taani- valitses pikkalt saartel, kuid oli lõpuks sunnitud rootslastela kaotama. 3.Seleta mõiste Rootsi aeg. Tooge positiivseid ja negatiivs...
1) töölepingu kohustuslikud tingimused Töövõtuleping: - tellimustöö - ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega - kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada - tasu saab, kui töö valmis Kindlasti peab eksisteerima tööraamat. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks nädalaks. 2) ametnike atesteerimine Kõik ametnikud kuuluvad atesteerimise (hindamise) alla, mis algab ametisse nimetamise päevast. 3-aastaste perioodide kaupa. Igal aastal toimuvad atesteerimise käigus vestlused, mis tuleb fikseerid...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA16 KÕ Anna-Maria Otsa EESTI VABARIIK 100 Essee Õppejõud: Mare Pärenson, MA Mõdriku 2017 1918. aasta veebruaris sai Eestist esimest korda Eesti Vabariik. See oli aeg, mil algas meie iseseisvus, küll vahepealse Vene võimuga, kuid siiski Eesti Vabariik. Eestil on olnud raske ajalugu, oleme olnud nii Rootsi, Tsaari-Venemaa kui ka Nõukogude Liidu võimu all. Oleme talunud rasket orjust kui ka suuri sõdu, milles lüüa saime. Peale esimest maailmasõda, kui Nõukogude Liit sai meilt lüüa, sai Eesti iseseisvaks riigiks, mida tunnustati Tartu Rahuga. Eesti sai tegutseda vaba riigina 21 aastat. Vabadus lõppes teise maailmasõjaga, mil NSVL võttis Eesti oma hõlma alla. ENSV tegutses tervelt 52 aastat, mis oli eestlaste jaoks üks raskemaid aegu, sest toi...
Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? – Vesi, soolad, happed, alused. Katioonid ja anioonid. Eluta looduse ained. Katioonid: K – Na – ioonid, Ca, NH4, Mg, Fe. Anioonid: Karbonaatioonid, fosfaatioonid, joodiioonid. • Makro: C, H, O, N, P, S • Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl • Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgnaailisi aineid leidub organismides? – Elusa looduse ained. C – ühendid (v.a. süsihappegaas). Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Monosahhariidid ehk lihtsuhrkud: riboos ja desoksüriboos. Nukleiinhape (RNA), desoksüribonukleiinhape (DNA). Kuuesüsinikuline glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed. Sahharoos – roo ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos. Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur. Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanili...
SÕMERU PÕHIKOOL Kiss Referaat Ranno Lauri 8. klass Sõmeru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Koosseis.................................................................................................................. 4 Nimi........................................................................................................................ 5 Esinemine............................................................................................................... 6 Laulud..................................................................................................................... 7 Stuudio albumid..................................................................................................... 8 Ajalugu...........................................................................
I Maailmasõda 1914-1918 Sõjaks valmistumine ja plaanid ohvririkas (üle 9 milj. inimese) haavatuid (20 milj.) osales 38 riiki, 75% inimkonnast mürkgaaside kasutamine, tankide kasutusele võtt, kuulipildujad, lennukid Riikide liidud: Kolmik liit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Antant liit- Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan (liitus hiljem) Ajend – Ungari herts-hertsogi tapmine 28. juuni 1914 Sarajevos. Eesti ja eestlased I Maailmasõjas Eestlaste jaoks oli I Maailmasõja lõpp positiivne, sest sõda viis Venemaa kodusõjani ning tänu sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks. Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus, mis ebaõnnestus. Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine. Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille kohustuseks oli sõjali...
Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas? Tööpuudus noorte seas on riigis viimaste aastatega üha enam kasvanud Millest on tingitud see, et noored, tööjõulised inimesed hoolimata nende soovist endale igapäevaselt leiba teenida siiski enamjaolt vanemate kulul elama on sunnitud? Üha enam on võtnud nii riik kui ka erinevad organisatsioonid endale eesmärgiks vähendada noorte seas valitsevat tööpuudust. Kas ja milliste vahenditega oleks võimalik efektiivselt suurendada noorte eestlaste tööhõivet, andes neile samaaegselt tulevaseks eluks vajalikke kogemusi? Noorte madalas tööhõives on osalt süüdi majanduskriis, mistõttu on tööpuudus terves riigis suurenenud, kuid on ka teisi faktoreid, miks just noortel raske tööd leida on. Üheks põhjuseks on näiteks see, et üks firma on korra juba palganud mõne verinoore teenistuja kui see oma ametipostil toime ei tulnud, siis ei julgeta enam kogemusteta töötajat palgata, kartes et ka temal oskustest vajaka j...
REFERAAT Rooma ja Bütsantsi kunst Sirly Himmaste Rooma ja Bütsantis kunst. Roomlased vallutasid Kreeka ning liitsid selle Rooma riigi külge. Roomlaste eelkäijateks Itaalia pinnal olid etruskid. Nende päritolust ja kultuurist on ka tänapäeval üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad. VI ja V saj. e.m.a. pärinevatel etruski maalidel, mida on palju säilinud Chiusi ja Corneto hauakambriteks, kus on palju ühist kreeka vaasimaaliga. Kõige ilmekamalt aga avaldub etrutskite kunsti omapära hauaskulptuuris. Sarkofaage, milles lamasid abielupaaride laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute por...
Iisaku Gümnaasium Referaat Martin Müürsepp Jaanika Liiv XI klass Iisaku 2011 Martin Müürsepp (sündinud 26. septembril 1974 Tallinnas) on Eesti professionaalne korvpallur. Martin Müürsepp on praeguse ajani Eesti üks edukamaid ja tuntumaid korvpallureid, kes on mänginud mitu hooaega NBA ja Euroopa parimate klubide eest. Siiani ainuke eestlane NBA-s ning hetkel veel ei paista järgmist, kes sinna jõuda võiks. Müürsepp ei ole mitte lihtsalt NBA- s käinud mees, vaid lausa NBA drafti esimese ringi 25. valik Utah Jazzi poolt 1996 aastal. Lepinguni jõudis Müürsepp siiski Miami Heati-ga. Avamängu tegi ta 1996 aasta 21. detsembril Houstonis, vastaseks sealne Rockets. Miami võitis kohtumise 86:66, kus ka Müürsepp sai käe valgeks oma minutilis...
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'i...
Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. Kaotus 5. Jüriöö ülestõus (1343-1344) Suurim vabanemiskatse oli 23. aprillil 1343. aastal puhkenud Jüriöö ülestõus, mis algas Harjus ning levis mitmesse teise maakonda. Taani võimud ei suutnud ülestõusu maha suruda, kuid appikutsutud orduväelt said eestlased lüüa. Pärast ülestõusu müüs Taani kuningas Valdemar IV Põhja-Eesti Saksa Ordule, kes pantis selle omakorda Liivimaa Ordule. Tasandusid erimeelsused talurahva kihtide vahel. 15. sajandil hakkasid adratalupoegadega ühte sulama vabatalupojad tekkis üksjalgade kiht. Ebaõnnestumine, tahe vabanmeda taani orjusest Jaanuaris 1558 alustas Venemaa Liivi sõda ning hõivas peagi Ida_eesti Põhjasõda (1700-1721) venemaa ja rootsi vahel eesti pärast Eesti rahava ajaloo üks tähtsamaid sündmusi o...
Saksamaa Uus ajastu Preisimaal Tagurluse mõju kasv Saksamaal 19.sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esiplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm 4. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ...
Väätsa Põhikool REFERAAT Georg Ots Väätsa 2015 Pere ja noorusrus Georg Ots sündis 1920a. 21 märtsil Petrogandis. Georg Otsi isa oli Karl Ots ema Lydia Ots. Peres kasvas ka Otsa õde Marget Ots. Georg Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938a. Georg Ots nooruspõlves Georg Ots Teises Maailmasõjas Ots õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ots omandas insenerihariduse 1941a. aastal. Sõjasuvel, 18. augustil 1941 mobiliseeriti Ots ja viidi evakuatsiooni Tallinnast Leningradi Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Lauljakarjäär Aastal 1944alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis 1946a lõpetas, ...
Milton Babbitt Milton Babbiti oli ameerika modernistist helilooja, muusikateoreetik ja üks esimesi ameeriklasi, kes kirjutasid elektrooniliselt sünteesitud muusikat. Babbitt, toetudes dodekafoonia meetodile, laiendas muusika tehnikat kestvuses ja dünaamikas. Varajane elu ja koolitee Babitt sündis 10. mail 1916, Philadelphias, kuid kasvas üles Jackson, Mississippis. Ta isa oli matemaatik Albert Babbitt ja ema oli Sarah Potamkin. 4-aastaselt õppis ta mängima viiulit ja hiljem ka saksofoni. 13- aastaselt võitis kohaliku loomemuusika võistluse. Ta osales paljudel jazzi ja teiste muusika stiilide üritustel. Viieteistkümne aastaselt lõpetas ta keskkooli ja läks Pennsylvania ülikooli, et õppida matemaatikat. Kuid varsti vahetas ta kooli, ja läks õppima New Yorki ülikooli muusikat koos Marion Baueriga. Babbitti muusikat mõjutas enim Arnold Schoenbergi looming. 1930ndatel oli Schoenberg Ameerika Ühendr...
Ärieetika eksamiks kordamine Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Tele...
Kontrolltöö ,,Maailma rahvastik" 10klassile Põhimõisted: demograafia - on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid demograafiline üleminek - on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga inimarengu indeks (HDI) suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. traditsiooniline rahvastiku tüüp - tavaline põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike iive nüüdisaegne rahvastiku tüüp tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustavad vähene sündimus ja suremus ning väike iive. demograafiline plahvatus rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori, rahvastiku vananemine vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus, sü...
1.Romantismiajastu muusika üldised teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm, rändurimeeleolu, mineviku idealiseerimine ja vabadusearmastus uuendused muusikas: Kõlapildid - Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Puhkpillid hakkasid domineerima Orkestriteosed muutuvad pikemaks. sümfooniaorkester suurenes Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. olulisemad zanrid vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn, etüüd, prelüüd, tantsuzanris muusika- valss (armastatuim seltskonnatants), masurka, polonees jne. orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem üheos...
Vahearvestuse küsimused Kaimar Pihlapuu 1. Mis olid II maailmasõja tulemused ja tagajärjed? Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevresi rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 miljonit inimest ning kaudseid ohvreid oli veel ligikaudu 10 miljonit – need, kes nakatusid mitmesugustesse haigustesse, sest sõda ja nälg olid inimeste immuunsü...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Arvutiteenindus ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Kuressaare 2008 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2.Ajalugu....................................................................................................................................4 3.ÜRO eesmärgid ......................................................................................................................6 3.1Tegutsemispõhimõtted.......................................................................................................... 6 4LIIKMESRIIGID..........................................
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Klaid Melnikov EESTI MEHED II MAAILMASÕJAS- EESTI LEEGION Referaat Karksi-Nuia, 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine................................................................4 Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon*.....................................................................5 Idapataljonid ja julgestusgrupid.............................................................................. 8 Eesti sõjakangelased............................................................................................ 10 Lõpetuseks........................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.............................................................
1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne ...
Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites neid kirjutatakse alljärgnevalt: F2, Cl2, Br2 ja I2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel suhteliselt madalad keemistemperatuurid. Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid, broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev m...
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa o...
LÄÄNEMERI. Läänemere kaldal on 9 riiki. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri (mandrilava meri ). Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3. Läänemeri on Põhja-Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Läänemere ...
Otepää Gümnaasium. Michael Andreas Barclay de Tolly. Referaat. Koostaja: Mikk Vihmann 10b. Juhendaja: Anu Saluri. Sangaste 2008. Sisukord: Michael Andreas Barclay de Tolly. 1. Varajane elu:.............................................................................................1 2. Michael Andreas Barclay de Tolly teenistuse ajalugu:........................1 3. Napoleoni sissetung:..............................................................................1-2 4.Välis sõjakäigud:......................................................................................2 5. Pildid.........................................................................................................3 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................4 Michael Andreas Barclay de Tolly. Prints Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 27.12.1761 ja suri ...
EESTI ISESEISVUMINE Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja AustriaUngari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Nendeks olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka kultuurilised eeldused. Majanduslikud eeldused olid, et seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks ning...
Leelised ehk I A rühma metallid Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elektron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuures mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Just sel põhjusel on leelismetallid väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest nad kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Elektroni loovutamise tagajärjel muutuvad leelismetallide aatom...
Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus. Vallandus revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. autonoomia Märtsis 1917 toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja see estiati Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ...
Kätlin Kukebal 12A Miks lagunes Nõukogude Liit? Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL) oli aastatel 1917 1991 eksisteerinud sotsialistlik riik. Alates 1988 hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liidus oli erinevatel aegadel 6 kuni 16 liiduvabariiki. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et mis teod viisid Nõukogude liidu lagunemisele? Arvatavasti algas kõik 1985. aastal glasnost ehk avalikustamine, mis oli Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud kompart...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
