1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe. 6. Tehniline areng – Autotehastes esimesed konveierid (Henry Ford), autode tootmine suurenes. Esimene lend tsepeliiniga (F. Zeppelin). Esimene lennuk õhus, mis lendas 12 sekundit (vennad Wrightid). Sidetehnika arenes k...
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga ...
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL Esimene maailmasõda Sõjalised liidud enne maailmasõda: Kolmikliit: 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja AustriaUngari vahel, 1882 liitus Itaalia. Itaalia hakkas kaugenema 20. sajandi algul. Sõlmis Prantsusmaaga neutraliteedilepingu 1902. aastal. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, purustada Prantsusmaa, kaotada Inglismaa võim merel, AustriaUngari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks Venemaa ja Prantsusmaa (kaugenes kolmikliidust, AustriaUngariga tekkis vihavaen). Uueks koostööpartneriks Saksamaale ja Prantsusmaale sai hoopis Türgi. Antant: Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893 liidulepingu (vastu kolmikliidule), 1904. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, samal aastal sai ametlik nimetus Entente ehk Antant (südamlik liit). 1907. aastal sõlmisid kokkuleppe ka Venemaa ja Inglismaa. Lepingute k...
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse ...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass I MAAILMAÕDA Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1. Maailmasõja puhkemise põhjused, ajend 3 1.1 Ajend 3 2. Sõjaplaanid 4 3. Rinnete väljakujunemine 5 4. Tähtsamad lahigud ……………………………………………………………6 5. Venemaa kokkuvarisemine ………………………………………………7-8 6. Maailmasõja lõpp, Versaille’is rahuleping, Rahvasteliit …………………8-9 7. ALLIKAD 2 1. Maailmasõja puhkemise põhjused ja ajendid Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi ( 1814 – 1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasa...
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918...
20.sajandi sõdade võlu ja valu 20. sajandi alguse kõige iseloomulikumaks nähtuseks on peetud imperialismi. Sõna imperialism on pärit ladinakeelsest sõnast imperium, mis esialgu tähendas võimu, seejärel suurriiki. See on aga otseselt seotud selle aja suurriikide vallutuspoliitikaga, mille käigus muudeti nõrgemad maad enda valdusteks. Kuna majandus oli muutunud rahvusvaheliseks, polnud riiki, kes tahtlikult oleks soovinud maailmasõda valla päästa. Kuid oli üsna mitmeid asjaolusid, mis sellele siiski kaasa aitasid. Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 vallandas Euroopas pahameeletormi, millest sai alguse konfliktide laine. Tol ajal puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon, mis oleks suutnud tekkinud olukordi kiirelt lahendada. Ka oli sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Vaatamata sõjatehnika tormilisele arengule, ei uuendat...
Kommunistlik Venemaa Valitsus : Rahvakomissaaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan : Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus 1918.aastast : Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik NSV Liit loodi 1922 .aastal ja see ühendas järgmisi liiduvabariike : Venemaad , Ukrainat , Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivset Vabariiki . Kodusõda Miks tekkis ? Enamlaste võimule tulekuga ja nõukogude võimu esimeeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid . Miks sekkusid välisriigid ? Sellepärast et ka välisriigid soovisid nõukogude võimu likvideerimist . Välisriigid olid enamlaste vastu . Miks õnnestus nõukogude võimul püsima jääda ? Nõukogude võim suutis luua Punaarmee Kui edukad olid enamlased maailmarevolutsiooni teostamisel ? Ei olnud üldse edukad , kõik katsed revolutsiooni õhutada ebaõnnestusid . Iseloomulikud jooned : Sõjakommunism Tasuta te...
1917 2.märts Tallinnas ülelinnaline streik (peale tsaari kukutamist) 26.märts demonstratsioon Petrograadis (mässu tipp) Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24. veebruar moodustati Ajutine valitsus, peaministriks Päts, manifest kanti ette Tallinnas, Paides, Viljandis 3.märts sakslased said oma alla kogu Eesti 11.november Aj...
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsus...
Esimene maailmasõda (1914-1918) 1. Mõiste sõdivate riikide koosseisud -def. Maailmasõda-laiahaardeline sõda kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailmariikidest. -sõdivate riikide koosseisud: 1) keskriikide blokk: Saksamaa, A-U, Türgi, Bulgaaria 2)Antant: SuurBritannia, Prantsusmaa, Venemaa, USA(1917), Itaalia, Jaapan, Belgia 2. sõja põhjused LK 36 1)Suurbritannia, ja S võitlus liidrirolli pärast maailmas 2)Venemaa, A-U konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkanil, 3)Kolooniate ümberjagamine S. 4) S. ja Pr vastasseis (prantsusmaa soovis saada revansi 1870/71 Prantsuse Preisi sõjas saadud kaotuse eest) 5)Natsionalismi levik 6)Suurriikide liinusuhete???? süsteem 7)Militarism, võidurelvastumine, Soov rakendada oma sõjaplaane 8)Imperialism- suurriigid püüavad domineerida, püütakse naabrite arvelt võimalikult palju oma territooriume suurendama 3. Sõjaajend ja sõjakuulutused LK36-38 -1914 tapetaks A-U troonipärija Franz Ferdinand-tapja serbi...
Ajaloo arvestustöö nr 4. Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Millal ja millistel asjaoludel kuulutati Eesti autonoomseks? Millised muudatused sellega kaasnesid? Võimuorganid? 30. märts 1917, seetõttu, et veebruarirevolutsiooni tagajärjel astus tagasi Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes andis Vene impeeriumi vähemusrahvustele autonoomia. · Eesti alad liideti üheks kubermanguks, · Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses, · Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele Võimuorganid: Maapäev seadusandlik võim; Maavalitsus täidesaatev võim. 2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma revolutsioonile ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. ...
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID: Saksamaa- võim Euroopa mandril Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring. Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest Vene...
Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad ...
Iseseisvuse eeldused : 1. Kultuurilised eeldused- ühtlustus eesti kirjakeel, rahvusliku haritlaskonna kujunemine( Tartu, Peterburi, Helsinki- seal saadi kõrgharidus), rahvusliku eneseteadvuse kujunemine ( suurüritused aitasid kaasa) 2. Majanduslikud eeldused- eestlased said omada kinnisvara( oma maja, korterid ja majad linnas.) tööstuse ja transpordi areng( raudteede ehitamine), ühtne siseturg( kaupade müümine), eestlased said majandusliku ühistegevuse kogemuse( rahad pandi kokku ja ehitati ettevõtteid- Meiereid, laeva seltse jne) 3. Poliitilised eeldused- oskus sõnastada oma eesmärke, poliitilise võitluse kogemused, hakati looma erakondasid, eesti poliitikute esilekerkimine, kohalike omavalitsuste kogemus, ohvitserkonna olemasolu, sõjaline kogemus I Maailmasõjas. Autonoomia : eestlased kasutasid ära, et on ajutine valitsus ja koostati Eesti autonoomia kava. Seal oli 4...
Varbola Kool Referaat Vabadussõda 6.Klass Ragne Reigam 11.02.09 Sisukord 1. Tiitelleht.............................................................................................. 2. Sisukord............................................................................................... 3. Sissejuhatus......................................................................................... 4. Vabadussõda........................................................................................ 5. Vabadussõda........................................................................................ 6. Pilt....................................................................................................... 7. Kasutatud allikad................................................................................. Sissejuhatus Ma koostasin referaadi vabadussõjast.Vabadussõjast tegin referaadi se...
Maailma poliitiline kaart pärast rahulepingute sõlmimist 19141918 toimunud esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu rajatud Versailles süsteem muutis üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitilist kaarti. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsi rahulepingutega. Paraku ei suudetud luua Euroopas sellist rahvusvahelist süsteemi, mis oleks tulevikus välistanud suure sõja puhkemise. Uute riikide tekkimine Esimese maailmasõja tulemusena lakkasid olemast kolm suurriiki: Habsburgide Austria-Ungari, Romanovite Venemaa ja Osmanite Türgi. Hävinud Austria- Ungari impeeriumi aladel moodustati kolm riiki. Austria muutus väikeseks vabariigiks, mille piirid määrati kindlaks 1919. aasta Saint-Germaini rahuga. Uue riigina Euroopa kaardil kuulutati välja Ungari vabariik, kuid üsna varsti haarasid seal võimu kommunistid. Nad kehtestasid Un...
Tallinna Arte Gümnaasium Eesti Vabadussõda Uurimustöö Tallinn 2006 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................2 Sissejuhatus ..........................................................................................................3 Ettevalmistused sõjaks ..............................................................................................4 Vabadussõja algus esimesed lahingud ......................................................................5 Eesti Töörahva Kommuun .............................................................................................6 Eesti vabastamine .........................................................................................................7 Riigielu taastamine .........................
Kontrolltöö materjal, peatükid 3640 Peatükk 36 1917. aasta Veebruarirevolutsioon Usk Vene keisririigii püsimisse ei murenenud mitte ainult Eestis. Teravaimaks muutus olukord impeeriumi (kõige euroopalikumas keskuses) pealinnas Petrogradis. Rasputini mõrvamine kõrgaadlike poolt ei teinud olematuks tõsiasja, et Vene vägesid tabas üks lüüasaamine teise järel, et tarbekaupadest valitses suur puudus, et valitsusasutustes lokkas korruptsioon ja et rahvast vaevas üha üksmeelsem sõjatüdimus. 1917. aasta veebruaris puhkesid pealinnas toitlusrahutused, mis kasvasid kiireti üle revolutsiooniks. Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma. Venemaast sai vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Praktikas kujunes siiski välja kaksikvõim, sest Ajutine Valitsus pidi oma tegevuses arvestama kõigis tähtsamates keskustes loodud tööliste ja soldatite sa...
36.ptk Esimene maailmasõda ja 1917.aasta Esimese maailmasõja puhkemine *1914.a juulis tappis serbia anarhist G.P. Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi. Sellest sai alguse sündmuste ahel, mis viis seninägematu maailmasõja puhkemiseni ja kogu maailmakorra kokkuvarisemiseni. *Tänaseks on ajaloolased juba üsna üksmeelsed,et II MS oli I MS tagajärg ja teine vaatus. *1914.a puhkenud I MS ühele poolele asetusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria, teisele poolele Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a USA.Selle riikidegrupi südamikuks oli Prantsusmaa ja Inglismaa liit, nn Antant. *Sõja puhkemise ja laienemise põhjusteks olid mitmesugused riikidevahelised vastuolud, peamiselt aga see,et teistest hiljem suurriigiks tõusnud Saksamaa nõudis endale tunduvalt rohkem ,,eluruumi" ja võimu, kui tal 20.saj alguse seisuga oli. Maailmasõda ja Eesti *Kokku sai vene mundri selga 100 0...
1920.a. põhiseaduse järgi oli ühekojaline partei,riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Eestit juhtis koalitsiooniparteid.Põhiseaduse mutmist tahtis vabadussõjalaste keskliit.1933 põhiseaduse parandused .laidoner 1934 kuulutas sõjaväelise riigipöörde,keelustati poliitiline liikumine ja riigikogu suleti.Riigijuhid tegid uue põhiseaduse 1937-presidendi ametikoht-päts.tahti luua balti liit aga lahkelid.maareform-maavaldused jagati inim.väikemapidamised.tööstuses asendati vene tehased uute tööstusharudega.väliskaubapartnerid-suurbrit.saksa.veeti sisse toorainet.võõrkeeltesse tõlgiti eesti teoseid,kunsti näitused.1918.28nov punased ründasid narvat,rakver,tartu,võru.eestlased ei viitsind sõdida,vabatahtlikud sõdisid põhiliselt,kasvas võitlustahe,sõjavägede ülemiks laidoner,saadi välisabi soome,hilje,taani,rootsi.vastupealetung 1919-tapa,kunda,jõhvi,rakvere,1veb jõuti valga ja võruni,enamlased üritasid tagasi saada aga ei,rahvavägi ...
1. Nimeta 4 tingimust, mis andsid võimaluse 1918.a välja kuulutada Eesti iseseisvuse.Seleta tingimuste tähtsust ja sündmuste mõju Eestis. *Kultuurilised : kirjakeele ühtsustamine, seltsitegevused, eestikeelse kirjasõna levik, TÜ *Majanduslikud : tööstuse arenguga muutus Eesti Vene impeeriumis üheks arenenumaks piirkonnaks, talude päriseks ostmine-talupojad oma maa peremehed *Poliitilised: 1905 a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad- eestlastest poliitikud *Maapäev- oli eesti esimene parlament Seal olid esindatud kõik tähtsamad parteid, saadikud jagunesid kahe bloki vahel demokraatlik ja sotsialistlik Kõik rahvuslikud erakonnad taotlesid Venemaa föderaliseerimist ja Eesti kuulumist selle koosseisu autonoomse vabariigina Oldi ühel meelel, et Eestil peab olema oma põhiseadus ja valitsus 2.Esita oma arvamus, põhjenda näidete ...
EESTI ISESEISVUMINE Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja AustriaUngari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Nendeks olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka kultuurilised eeldused. Majanduslikud eeldused olid, et seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks ning...
Kriisi küpsemine Venemaal: 1917.a alguseks oli Vene jõudnud revol.lävele.1.Rahutused sõjaväes. 1917.a-ks oli Vene kaotanud üle6 milj. sõduri. 2. Majanduslik kaos. Vene majandus polnud suutnud kanda sõja raskust. 3.Keisrivõimu autoriteedi langus.4. Rahulolematuse üldine kasv. Vened lõhes.rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine.Elu segamini paisatud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi, haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus l...
Rahvuslik ärkamisaeg *Haridusreform - hakati kasutama koolivorme, kaotati ülikooli autonoomia, ülikool läks vene keelseks, uus õigeusustamise laine, rahvuslik liikumine käis alla (seda soodustasid eestlastest venestuse pooldajad, Jakob Kõrv ja ajaleht ,,Valgus" ja Aado Grenzstein) *majanduslik/ühiskondlik areng Raudteede võrgu ülikiire areng(tekkisid uued asulad: Tapa, Jõgeva, Elva), jätkus tööstuse areng(eriti rasketööstus), Tallinna elanike arv hakkas kasvama, põllumajanduses oli lühiajaline kriis, talupoegade kihistumine süvenes, jätkus väljaränne, tekkisid Eesti rahvusest kodanlased, toimus linnaelanike arvu kiire kasv. *poliitiline areng venestuse hoog vähenes, poliitilised erimeelsused vähenesid, ,,Tartu Renessans" koondus ,,Postimehe" ümber (-tuleb arenda keelt, rahvust, kultuuri, siis areneb majandus), ,,Tallinna Radikaalid" koondusid Pätsi ümber(ajaleht ,,Teataja" - kõigepealt tuleb arendada majandust, siis muud), eestlased...
Ajaloo kokkuvõte 20.sajandi alguses nõrgenes venemaa surve eestile ja tekkisid mitmed seltsid. Kui rahvuslik liikumine laienes, siis tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud :liberaalne ja sotsialism. Nii Tartu liberaalid kui Tallinna radikaalid olid oma eesmärgiks seadnud eesti riigi loomise. Tartu liberaalid olid selle juures aga tugevalt vastu venemaale ja pidasid avalikes kohtades kõnesid. Tallinna radikaalid aga kasutasid vene demokraate ära , kelle abil nad tõrjusid baltisakslased linnavalitsusest välja.Sotsiaaldemokraatiat aitas eestis levitada sotsialistid , kes tegutsesid illegaalselt ja pidasid salakoosolekuid ja levitasid keelatud kirjandust. Nendega liitus palju tudengeid ja gümnaasiumi õpilasi.Eesti rahvuslikud sotsialistid nõudsid demokraatliku riiki ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.1905.aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ...
Kallavere Keskkool Referaat KONSTANTIN PÄTS Caroly Nigul Õpetaja: Jaan Kaupmees Maardu 2018 SISUKORD Sissejuhatus Elulugu Pätsi tegemisi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Eesti tuntud riigimeeste hulgas on tähtsaal kohal Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. Pätsi elulugu ja tema isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimitud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. Vastu tuli seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Konstantin Päts oli üks Eesti ajaloo silmapaistvaimaim riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, r...
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Venemaa · Itaalia 1882 · Inglismaa EESMÄRGID: · Saksamaa- võim Euroopa · Prantsusmaa- soov vähendada mandril Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. · Austria-Ungari- tugevdada Tagasi saada Elsass ja Lotring. oma positsioone Balkanil · Venemaa- Türgi ja Balkani alade · Itaalia- mõjuvõim ja kaitse vallutamine,pääs vahemerele Prantsusmaa eest · Inglismaa- mõjuvõim Euroopas · Türgi-lootis toetust ja kaitset. · Jaapan- Saksamaa ...
MAAILMASÕJA PÕHJUSED: x) alahinnati ohtu suurriigid ei uskunud, et sõda puhkeb. Nad ei pingutanud piisavalt, et seda ära hoida. x) sõda romantiseeriti 20. saj algul oli arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas oli palju neid, kes soovisid sõda. x) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 1914. a ei olnud ühtegi organisatsiooni, mis oleks suutnud korraldada näiteks suurriikide kohtumisi vms. x)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia sõjatehnika arenes nii kiiresti, et riikide valitsused lausa ei märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane. 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Kolooniate ümberjagamine 3) Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis 4) Natsionalismi levik (rahvuslus) 5) Imperialism 6) Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane 7) Suurriikide liidusuhete...
KOMMUNISTLIK VENEMAA 1.Veebruarirevulatsioon 1917 -Vim lheb ajutise valitsuse ktte(Nrk intikatsioon) 2.Okt. revulatsioon 1917 -Kasutades ra ajutise valitsuse juetust haarasid enamlased oktoobris vimu enda ktte -1918 suveks oli enamlaste poolt kehtestatud Venemaal he parteissteem 3.Kodusda 1918-1920/1922 -Enamlaste vimuga ei olnud rahul teised poliitilsed jud -Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupo...
1917.AASTA Revolutsioonid ja Eesti Vene revolutsioonid · 1917.a. toimus 2 revolutsiooni · Veebruarirevolutsioon vallandusid toitlusrahutustest, sõjavägi läheb üle rahva poole, keiser loobub troonist ja võim läheb Ajutisele Valitsusele. · Oktoobrirevolutsioon Ajutist Valitsust oli pidevalt ümber korraldatud ja ei suudetud luua demokraatlikku vabariiki. See andis bolsevikele e. enamlastele võimu haaramiseks võimaluse Veebruarirevolutsioon ja Eesti · Eesti seab eesmärgiks autonoomia saavutamise · Tartus koostati autonoomiaseaduse projekt ja see anti kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. · 26. 03.1917 toimub Petrogradis eestlaste demonstratsioon valitsusele surve avaldamiseks. Tulemused · Ühendatakse Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. · Haldusüksuse juhiks saab Jaan Poska · Nõuandev organ kubermangukomissari juures Ajutine maanõukogu, täidesaatev võim Maavalitsus....
Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rah...
Tartu rahu - piiri kujunemine Olles läbi tunginud eesti vabadusvõitlejaid toetanud vene valgekaartlastest koosnevast Judenitsi juhitud Loodearmee rindest, oli enamlastel Eesti vastu kogunenud ülekaalukas vägi- nimelt kaks armeed ligi 160 000 mehega. 1919. aastal marssis see vägi Narva, kus novembris ja detsembris toimusid Vabadussõja ägedaimad lahingud. Pärast septembris Pihkvas toimunud esimeste Eesti-Vene rahukõneluste luhtumist üritasid enamlased nüüd uue pealetungiga sundida Eestit vastu võtma halvemaid rahutingimusi. Pealetung aga luhtus ning Nõukogude Venemaa nõustus 1919 aasta lõpus asuma uutesse rahuläbirääkimistesse. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Septembris 1919 koos Eestiga rahukõnelustesse lubada asunud Läti ja Leedu tõmbusid hiljem aga oma lubadusest tagasi nimelt oli kiiresti rahu vaja sõlmida ainult Eestil, et vältida edasisi sõjapurustusi. Läti tahtis enne rahukõnelustesse asumist...
Ajalugu I Maailmasõda 28. juuni 1914 - 11. november 1918 Maailmasõja puhkemise põhjused: *teravnesid vastupolud maailma suurriikide vahel *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil olid mängus Austria-Ungari ja Venemaa huvid *puudusid rahvusvahelised organisatsioonid *puudus diplomaatia *valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt. Sõdivate poolte plaanid: 1.SAKSAMAA: *Schlieffeni plaan(tuli vallutada Prantsusmaa ja venemaa, sõda pidi toimuma 3-4 kuud, Saksamaa pidi võitma) 2.PRANTSUSMAA: *Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem *plaan 17(Lotringi ja Elsassi hõivamine, sissetung Saksamaale) 3.INGLISMAA: *iseseisev sõjaplaan puudus *valmis koostööks Prantsuse vägedega 4.VENE...
Toimumiskoht Eesti Läti Peterburi kubermang Pihkva kubermang Põhjused Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest Osapooled Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Saksa Landeswehr – 20 000 meest Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmb...
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · ...
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Sõjalised liidud: suurriikide bloki loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuid tegelikult lõi just see protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi. Riikide territoriaalsed ambitsioonid: Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, võttis maad veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sooviti uusi kolooniaid. kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas.Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa huvid. A-U soovis tugevdad...
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: · rahutused sõjaväes 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist · majanduslik kaos tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe · keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai "pühamees" Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada · rahulolematuse üldine kasv põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse In...
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse In...
Venemaa 20 saj. alguses- Venemaa oli impeerium ning kolooniad asusid tema küljes. Neil oli poolabsolutistlik monarhia(isevalitsus).Võimul olid Romanovid(1613-1917) Venemaa oli sekkunud ülemäära maailmasõtta, mille tõttu tekkis riigis majanduslik laos, riigiaparaadi lagunemine ning sotsiaalsete pingete kasv rahva hulgas. Sellele lisandus ebaedu sõjarinnetel ning sõdurite mässumeelsuse kasv. Süvenes usaldamatus tsaarivalitsuse suhtes. Tööjõu-ja toorainepuudus, trantspordi-ja kütusekriisi tõttu oli majandus halvatud.Suuremates linnades võis ees oodata näljamässe. Revolutsioon-Pidi lahendama: talurahva kehva olukorra,valitsemiskorra, Venemaa kui rahvastevangla küsimuse, liigselt sõjaka riigi küsimuse-kuid Revolutsioon ei lahendanud probleeme. Veebruarirevolutsioon- põhiküsimuseks oli võimu küsimus. (3. märts-25. okt. 1917) Algus: kriis oli saavutanud haripunkti. Vallandusid miitingud ja streigid-hullunud ja näljas rahvahulk rüüstas poode. T...
Kodusõda Venemaal 1918-1920 Kodusõja põhjustas enamlaste tegevus. Asutava Kogu laiali saatmine tähendas demokraatia hülgamist ja diktatuuri kehtestamist. Kõrvale tõrjutud erakondadel ei jäänud muud üle kui vägivallaga võimu haaranud enamlased vägivallaga ka hukutada. Välisriikide interventsiooni põhjuseks oli soov taastada maailmasõjas idarinne Saksamaa vastu. Pärast Saksa lüüa saamist sai eesmärgix kommunistliku valitsuse kukutamine, sest Lenin ja ta seltsimehed püüdsid kogu maailma rahvaid oma valitsuste vastu mässama õhutada.Saksas toimuski revolutsioon. Paljudes riikides avaldas lihtrahvas poolehoidu Nõukogude Venemaale. Kodusõda algas 1918 mais Volgast Vladivostokini kulgeval raudteel, kus tsehhid-slovakid avaldasid vastupanu enamlastele.Kui Venemaa Saksamaaga rahu sõlmis, lubati korpusel Vladivostoki kaudu lahkuda ja Antanti poolel edasi Saksa vastu sõdida.Saksamaa nõudis korpuse peatamist. Tsehhid avaldasidrelvastatud vastupanu, ...
Ee s ti Vabariig i s ünd Autor: Sten Lepamaa Väljaspool Eestit aastal 1917 · Käimas oli I Maailmasõda. · Venemaal oli kukutatud tsaar Nicolai II. · Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29. september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. EESTI AASTATEL 1917-1918 Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 27. oktoober võtsid võimu enda kätte enamlased. · 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku ...
Tallinna Polütehnikum Eesti mehed Esimeses Maailmasõjas Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria- Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31. juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vah...
http://www.abiks.pri.ee Nimed J.J.C.Joffre -Prantsusmaa kindral (Marne`i lahing) L.Trotski -Petrogradi nõukogu esimees L.Kornilov -Saksamaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja F.Foch -liitlaste ülemjuhataja V.Uljanov -(Lenin) enamlaste juht, soovis sotsialistlikut ühiskonda G.Lvov -Vene vürst, Ajutise Valitsuse eesotsas Wilhelm II -Saksamaa keiser A.Brussilov -Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja G.Rasputin -"püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas) H.Ph.Petain -Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus) Nikolai II -Vene keiser A.Kerenski -Ajutise Valitsuse eesotsas Venemaal J.Jaures -Prantsuse sotsialist, kes astus välja sõja vastu A.v.Schlieffen -Saksamaa kindralstaabi ülem W.Wilson -USA president (demokraat) Franz Ferdinand -Austria tr...
Eesti ajaloo 2. kursuse 2. kontrolltöö 1. Venestusaeg põhjused, venestamise käigus tehtud ümberkorraldused, mida võis venestamisajas head leida, miks ei õnnestunud eestlasi ära venestada. Konspekt 1880. aastate keskpaigast kuni Esimese maailmasõjani. Põhjused: Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühendamine Ümberkorraldused: Ametlik asjaajamine vene keeles Tugev tsensuur Toetati õigeusukiriku tegevust Venekeelne haridus Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust Ametnikeks pandi venelased Head küljed: Paranes eestlaste vene keele oskus, mis nt võimalda kergemini Venemaal oma haridusteed jätkata Karskusseltsid (ja muud ühingud) Rahvaluule kogumine (Jakob Hurt) Eesti Üliõpilaste Selts EÜSi sinimustvalge lipp (1884) 1909 ERM Kolm rahvarohket laulupidu ...
Jaan Tõnisson- Postimehe peaoimetaja(1986), tema juhtimisel tõstis ajaleht esile eeslaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna. Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja, teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki t...
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, k...
Tööleht: Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda 1. Millal, millise dokumendiga ja kus kuulutati välja EV? Eesti Vabariigi iseseivus kuulutati välja 1918. Aastal 23. veebruaril Iseseivusmanifestiga, mis loeti ette Pärnus 24. veebruaril,Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, peaminister K.Päts 2. Millal ja seoses millega algas ja lõppes Saksa okupatsioon 1918.a Eestis? Saksamaa pealetung algas 18.veeburar 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee, aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. 1918. Aasta novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11. Novembril 1918 kirjutas Uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval toimus ka Ajutise Valituse legaalne koosolek. Loodi ka Laidoneri eestvedamisel Eesti Kaitseliit 11. novembril, kui Saksamaa Compiegne'i vaherahuga Antantile a...
Referaat. Eesti aastal 1918. Eesti iseseisvuseks muutumise areng 1917-1919 aastatel. Reaalseks muutsid iseseisvumisunistuse kaks 1917. aasta teisel poolel aset leidnud sündmust. Esiteks panid enamlased (bolsevikud) oktoobris, peatselt ametlikuks muudetud uue (gregoriuse) kalendri järgi 7. novembril 1917. aastal, Petrogradis toime riigipöörde, algatades sellega ajaloolise eksperimendi, millega suurem osa eestlastest kaasa minna ei soovinud. Teiseks alustas Saksa armee idarindel demoraliseerunud Vene vägede vastu uut pealetungi, millega seoses hakkasid ringlema plaanid Baltikumi ühendamisest keiserliku Suur- Saksamaaga. Ka selline sündmuste areng oli eestlaste jaoks vastumeelne. Saksamaa seostus eestlaste jaoks paratamatult eelmiste valitsejate, baltisakslasest maaomanikuga ning jäi ikka veel võõraks, kuigi sellisest suhtumisest oldi vabanemas tänu Vene keisririigi seadustele ning talumaade väljaostmisele alates 19. sajandi teisest...
I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
