Mis mulle meeldib/imponeerib keskaegses arhitektuuris, muusikas ja moekunstis? Keskaegne maailm erineb tänapäevasest maailmast väga. Keskaegne kunst ja muusika sisaldavad endas omadusi, mis on kindlasti väga huvitavad ja müstilised nüüdisaegsetele inimestele. Keskaegne arhitektuur on väga rikas ja külluslik. Mind kõidavad väga keskaegsed kirikud. Keskaegsed kirikud on väga huvitavad ja omapärased. Kirikud tehti keskajal eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes nendesse siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Enamjaolt kõikides kirikutes on ka palju kunstiteoseid. Mina arvan, et ka kirik ise on üks väga suur kunst. Muljet on avaldanud ka gooti stiilis katedraalid, mis said alguse Prantsusmaalt. Eriti suur ja uhke on Reimsi katedraal. Ka keskaja muusika on väga huvitav ja teistmoodi. Minu jaoks tundub eriti põnev see, et keskaja muusika oli seotud enamjaolt kloostrite ja kiri...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi. Kas kõik teavad kes ta on või mida ta tegelikult saavutas või mäletatakse teda vaid kui pilti rahatähel (50-kroonisel)? Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda,...
1. Millistes maades oli hilisromantism kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal. 2. Millise helilooja mõjud ilmnevad hilisromantikute heliloojate helikeeles ja orkestri kasutuses? Richard Strauss ja Gustav Mahler 3. Nimetada esimene impressionistlik kunstiteos ja muusikateos. Debussy sumfooniline preluud *Fauni parastl6una* 4. Millised olid Mahleri sümfooniad, orkester? Too näiteid. Programmilised ja pikad . Sumfoonia No 1 *Titaan* 5. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 6.Milliste žanritega on R Straussi looming läinud maailm...
Ludwig van Beerthoven Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema ...
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele. Teatraalne stiil oli kõige uu...
Rahvalaul 9.A 2014 Rahvalaulu mõiste Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks Rahvalaulu liigid Meestelaulud: Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud Sõjalaulud Meremehelaulud Jahimehelaulud Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud Naistelaulud: Külakroonikad Armastuslaulud Ringmängu- ja tantsulaulud Vanem rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul Tekkis kolmandal aastatuhandel Vanemat rahvalaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi Vanemat rahvalaulu lauldi ilma pillisaateta Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli Vanemad rahvalaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofi...
Renessanss III ja IV põlvkond III põlvkond (sünd. 1440-1460; tegevusaeg 1490-1520). Sel perioodil arenesid renessansslikud juured muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muusikalist väljendust. 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise perioodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel on ta teostes lihtne ja selge kord. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac. ...
Löökpillid! ! 1. Mittehäälestatavad lööpillid on rütmipillid nende kõrgust ei saa reguleerida oleneb, kui kõvasti sa pilli lööd. Need on näiteks ksülofon, triangel ja gongad. ! Häälestatavad löökpillid on pillid, mida on võimalik reguleerida. Need on näiteks torukellad, marimba ja timpan. ! ! 2. Timpanid on löökpillid ja kuuluvad häälestatavate pillide hulka, ehk muudetava helikõrgusega löökpill. Timpanite tähendus tuleneb ladina keelest tympanum ja see omakorda pärineb Kreeka keelsest sõnast tumpanon ja eesti keeles tähendab see ka veel käsitrummi.! Koos ristisõdadega 13. sajandil toodi Euroopasse Araabia nakers ja seda peetakse timpanite eelkäijaks. Timpanid olid metallist korpuse või ümara põhjaga puust paaristrummid. Tavaliselt kaeti need kitsenahaga. Neid mängitakse nuiadega, millel on vildist pea aga mängiti vanasti lihtsalt pulkadega.! ...
ROMANTISM 1. Romantismi mõiste ning selle valdkonnad Romantism - 19. saj Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Läbivad teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Tundekunst. Kirjandus -> romantismi eelkäija sentimentalism ja tormi ja tungi liikumine 18. saj lõpul. Sentimentalismi meistriteos J. Wolfgang Goethe ‘’Noore Wertheri kannatused’’ — õnnetu armastuse temaatika. Romantismiajastu kirjanikud Prosper Merimee, Aleksandr Puškin. Tormi ja tungi kirjanduslik liikumine (Goethe, Herder, Schiller) — mõju näitekirjandusele = vabadust armastavad kangelased. Maalikunst -> dramaatilised süžeed, ajalooline temaatika — teiselt poolt püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu. Näited: C. D. Friedrich ‘’Kahekesi kuuvalgel’’ või Eugene Delacroix ‘’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. Muusika -> dünaamika mitmekesisemaks, rütmilisi kontraste, tempolised leiud ja muutused, otsiti uusi kooskõlasi,...
Renessanss Renessanss on kunstistiil, mis tekkis juba palju aega tagasi ning tema sünnimaaks peetakse Itaaliat. See sai alguse 14. saj ja õitseaeg oli 15-16 saj. Sellel ajal ajal hoogne linnade levik. Just tänu sellele sai Itaaliast kunstikeskus. Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Linnad kerkisid ning kaubavahetus muutus palju aktiivsemaks, kui ta enne oli. Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus elulähedasemaks ja maisemaks. 14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri žanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued žanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalias toimusid teistsugused muutused. 14.sajandi kultuuri ei nimetatud Ars Novaks, vaid seda nimetati Trecento´ks. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuset...
Gustav Ernesaks Laulutaat Elulugu • Sündis12. detsember 1908 Raasiku vallas ja suri 24. jaanuaril 1993 Tallinnas. • Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. • Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna. • Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on ...
Minu ema lemmik superstaarid Minu emale meeldis Bon Jovi. Bon Jovi on USA (pop)rock bänd, mis tegutseb aastast 1983. Bon Jovi on suutnud ligi kolmekümne tegutsemisaasta jooksul müüa juba üle saja miljoni plaadi, mille hulgas on 9 stuudioplaati ning hulgaliselt kontsertlindistusi ja kogumikke. Bändiliikmed on Jon Bon Jovi ja Richie Sambora ning lisaks neile kuuluvad praegusesse koosseisu veel klahvpillide mängija David Bryan ning trummar Tico Torres. Ansambli Bon Jovi lugu algas 1983. aastal, kui noor rock-muusik John Bongiovi esitles New Yorki legendaarses Power Station lindistusstuudios oma stuudioomanikust nõole lugu "Runaway" ning sellest sai lühikese ajaga raadiohitt. Edust innustatuna otsustas John kutsuda kokku bändi, mille moodustasid tema koolivend ja klahvpillimängija David Bryan Rashbaum, basskitarrist Alec John Such ja trummar Tico Torres. Viimasena leiti kitarrist Richie Sambora. Esimene plaadileping saadi kompaniilt...
ELULUGU Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast pidav vürst Paul II Anton Esterházy ja pärast teda pikemat aega samavõrra muusikahuviline vürst Nikolaus I Esterházy. Haydn pidi kirjutama igaks kontserdiks uue teose. Õukonnas töötas ka orkester, millega Haydn töötada sai. Lo...
Klassitsism Klassitsism oli kunstiusund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluselt sarnanes klassitsism mõneti renessanssi ajastuga. Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalike kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku 1720 1...
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist “Mulje. Päike tõuseb”. Muljekunst. Maalide temaatika – esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Raine Siimuste Lapsepõlv ja õpingud • Imelaps • Lääne muusikaloo üks säravamaid andeid • Geniaalne improviseerija • Tema isa Leopold kuulus Kesk-Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka • Isa lõi Wolfgangile kujunemiseks parimad mõeldavad tingimused Lapsepõlv ja õpingud • 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees • Algasid pikad ja kurnavad kontserdireisid • 1763-1773 esinemised Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalias (Milano, Bologna, Firenze, Rooma, Napoli) Tööaastad • 1773-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas (siin komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) • 1781-1791 vabakutselise elu Viinis Isiklik elu • Kontserdireisid olid Wolfgangile ja tema viis aastat vanemale õele Maria Annale väga kurnavad • 1770. a. valiti Mozart Bologna Academia filarmonica liikmeks • Roomas tegi paavst temast Kul...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS ARNOLD ZAGURSKI ARNOLD SCHÖNBERG Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2015 Arnold (Franz Walter) Schönberg (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles) oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed heliteosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrgus...
Kordamisküsimused klassitsismiajastust. 1 Millal oli klassitsismiajastu? U 1730 – 1820. Bachist Beethovenini (?) 2 Miks nimetatakse klassitsismi ka valgustusajastuks? Milles seisnes „valgustamine“? Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustusajastul võideldi vaimupimeduse vastu, kunst pidi olema kasvatav ja valgustatud. 3 Nimeta klassitsismiajastu kultuuritegelasi (kirjanikke, filosoofe, kunstnikke, teadlasi) - Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus mu...
OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid taaselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia võimutsemise vastu algas ennekõike linnade, kaubanduse ja käsitöö arengu mõjul. Küllalt tähtsat osa mängisid selles arengukäigus ka suured maadeavastused, mis tõestasid, et kõrgetasemeline kultuur eksisteerib ka väljaspool "kristlikku maailma" piire. Kunst, mis ülistas inimkeha ilu, jõudu ja täiuslikkust, kummutas paremini kui mistahes sõnaline jutt kiriku valelikud ja väljamõeldud väited inimese tühisusest. See kunst oli võimeline näitama inimest võrdsena jumalaga ning suunama inimiga...
Kuidas on mõjutanud “5 isamaalise laulu” tekstid Eestit 19.sajandil, 20.sajandil ja tänapäeval ´´Viis isamaalist laulu.. on 1988. aastal loodud Alo Mattiiseni laulutsükkel, mis on inspireeritud 19. sajandi nn esimese ärkamisaja lauludest. Esimest korda kõlas tsükkel tartu kümnendal levimuusikapäevadel. Viis isamaalist laulu on: ´´Kaunimad laulud´´, ´´Minge üles mägedele´´, ´´Sind surmani´´, ´´Isamaa ilu hoieldes´´, ´´Eestlane olen ja eestlaseks jään.´´ 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu, baltisakslased proovisid luua eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Seega- 19. sajandil ei olnud olemas isegi õiget eesti muusikat, mis saaks Eestit mõjutada, oli olemas vaid midagi muusika moodi. Samas on oluline baltisakslastele tänulik olla, kuna võibolla ei oleks ilma nendeta mitte mingisugustki rahvusm...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
1)Mis on rahvamuusika? Rahvamuusika on arenenud suulise edasiandmise käigus ehk eelkõige kaasalaulmiseks. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Vanemaaja rahvavõrdlus Uuemaaja rahvavõrdlus 3)Mida nimetatakse folklooriks? Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on oma pärimusrühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust, levib nii ajas, kui ruumis. 4)Regilaulu tunnused -esitajad põhiliselt naised aluseks kaheksasilbiline värsirida esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb e...
Muusikaajalugu- Klassitsism 1. Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist/parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted. 2. Perioodid ja kirjeldused: a) Üleminekuaeg 1720-1760- Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. ...
Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Doris Koddala Elva Kaugõpe 2016 1 Daatumid: Georg Friedrich Händel Georg Friedrich Händel [georg friidrihh hendel] oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse. Sündis: 23. veebruar 1685, Halle, Saksamaa Suri: 14. aprill 1759, London, Suurbritannia Haridus: Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg (17021703) Vanemad: Georg Händel, Dorothea Händel Õed-vennad: Karl Händel, Johanna Christiana Händel Elulugu 2 Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weißenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba ...
Liszt-kontroll-analüüs 1. Kes oli ja millega tegeles? (erinevad väljundid-erialad) Ferenc Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublistist. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid,õpetajad. Muusikaõpingud Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). 3. Liszti kogemus konservatooriumiga. Püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. 4. Liszti ja Beethoveni kokkupuude. Viinis kohtus Beethoveniga, mis jättis talle unustamatu mulje. 5. 1827-1830- mis Lisztiga juhtus? Mis ta tagasi tõi/aitas? aastal 1827 suri tema isa ning seetõttu süvenes religioossesse müstikasse. Alates 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Kohtus viiulivirtuoos Paganiniga, kes äratas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 6. Liszti iseloomustus. Ego? Kade? Lahke...
Klassitsism Kujutavas Kunstis Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid- rahu, lihtsus, suursugusus. Arhitektuuris domineerisid lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik- Rooma sammastemplid (Eestis Tartu Ülikooli peahoone). Püsitati ka praktilise funktsiooninta ehitisi- triumfikaari, asuambaid. Skulptuuris oli enimkasutaud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kanid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid- heroline maastikumaal(N. Poussin, C. Lorrain) heroiline ajalooline maal(J.L.David), portree- ja aktimaal(J.A.D.Ingres).
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (teine osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 23.03.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 0 of 5 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Töölehe täitmisel on abiks koostatud konspekt: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel 1. Nimeta 20. sajandi algupoole Eesti väljapaist...
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. ...
KOOL KLASS NIMI JERRY LEE LEWIS'e ELU JA KARJÄÄR referaat LINN JA AASTA SISUKORD 1. KÕIGE ALGUS 2.MUUSIKA KARJÄÄR 3.ERAELU 4.PILDID 5.ALLIKAD 1. KÕIGE ALGUS Jerry Lee Lewis sündis 1935. aastal 29. septembril Ferredy's Louisiana osariigis vaesesse talu perre. Tal oli isa Elmo Lewis, kes oli jumalakartlik taluperemees ning armastas muusikat, ja ema Mamie Lewis. Jerry Lee Lewis sai armastuse muusika vastu oma perelt, neil endal alguses ei olnud kodus klaverit ja seetõttu käis Lewis tihti oma tädi juures kes mängis samuti klaverit. Mõistes poja armastust klaverimängu vastu võtsid ta vanemad talu alusel laenu ja ostsid klaveri Lewisele kui ta 10. aastaseks sai. Oma enda sõnul õppis ta klaverimängu kahe nädalaga selgeks. Kuna Lewis elas kandis kus tollal sõitsid paljud tumedanahalised muusikud läbi käis ta nende mängimist kuulamas oma ...
Stephen Michael Reich Elulugu Stephen Michael Reich on sündinud aastal 1936, 3. oktoobril. Ta on USA helilooja ja on tuntud ka kui minimalismi esindaja. Ta sündis New Yorgis, kuid peale vanemate lahutust oli ka palju Californias. Ta ema nimi on June Sillman, kes oli laulukirjutaja ja laulja ning isa nimi on Leonard Reich. Tal on ka poolvend, kes on kirjanik. Ta õppis varajases eas klaverit. 14- aastaselt hakkas teda huvitama Bach ja Stravinsky. Hiljem, kui ta esimest korda bebop’i (džässmuusika stiil, mis tekkis 1940’ndatel. Stiil on lärmakas ja keeruline) kuulis, hakkas teda džassmuusika huvitama. Siis läks ta õppima kitarri. 16-aastaselt omandas ta filosoofia hariduse. Ta mängis džässi oma sõpradega nädalavahetuseti, kui tal ei olnud kooli. Ta hakkas katsetama asjadega, et tekitada häält. 1960ndad See oli esimene kord, mil Steve Reich kuulis sellisest asjast nagu kaheteisthelitehnika ehk dodekafoonia...
KODUTÖÖ VIINI KLASSIKUTEST Koosta 5 küsimust ajastu ja heliloojate kohta 1.Mis aastal sündis Joseph Haydn? 2.Kes oli Beethoveni õpetaja viini klassikutest? 3.Kuidas seostub Eszterhasy õukond Haydniga? 4.Mitme osaline teos on sümfoonia ühele pillile? 5.Mis on kõige põhilisemaks vormiks muusikas klassitsismi ajastul? Haydn 5 fakti elust *Ta oli esimene Viini klassik. *Alustas 30.aastaselt oma karjääri. *Teenis elatist pillitundide andmisega. *Sündis 31.märtsil 1732.aastal. *Haydn õppis toomkoolis ja musitseeris õukonnas. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Tema sümfooniad muutusid 1665.-1775. aastate vahemikus õukondliku meelelahutuse asemel tõsisteks teosteks. *Haydni ,,tormi ja tungi" ajajärku iseloomustab pingestatud väljenduslaad, elakorrapärased vormid ja segased efektid. *Haydn püüdis oma teostega kuulajaid sokeerida. *Romantilise tundelaengu saamiseks kasutab Haydn minoorseid helistikke. *Kasutab oma...
J.S.Bach Johann Sebastian Bach 31. märts 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Eisenachis (16851695) Linnad, kus Bach elas Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha (Lämmerhirt) Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-...
Muusikaajalugu KT Klassitsism · Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust · Opera seria sisu mütoloogiast või ajaloost, aga mitte reaalsetest isikutest. Dramaatiline konflikt väärtuste, mitte inimeste vahel. · Koomiline ooper ja laulumäng: opera buffa koomilise sisuga ooper, · Intermeedium naljakas ja põhiooperit parodiseeriv stseen. Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna". · Singspiel ehk laulumäng Mozarti ,,Haaremirööv", ,,Teatridirektor" ja ,,Võluflööt". · Sonaadivorm ajastu tähtsaim vorm, tähtsaimad sonaadivormid on rondo ja variatsioon · Keelpillikvartett kaks viiulit, vioola ja tsello (tuli barokktrio asemele) · Klassikalise orkestri sünnikoht Mannheim Edela-Saksamaal · 18. sajandi tähtsaim muusikaõpik J. J. Quantz'i kirjutatud flöödiõpik · Carl Philipp Emanuel Bach klavessiinimängija, galantsed ja t...
Johannes Brahms Johannes Brahms on saksa helilooja, pianist ja dirigent. Ta sündis Hamburgis ja veetis suurema osa oma elust Viinis. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile. Ta oli väga hea klaverimängija. Johannes Brahms on pärit paljulapselisest perekonnast. Brahmsi isa mängis metsasarve ja esines ka tantsulokaalides. Johannes Brahms hakkas mängima klaverit seitsme aastaselt. 1868.aastal toimus vokaalsumfoonilise teose "Saksa reekviem" esiettekanne. Brahms reisis tihti nii tööasjus kui ka lõbu pärast. Bhrams oli väga suur jalutaja ja eriti nautis aega vabas õhus. Peateosed: • 4 sümfooniat • 2 klaverikontserti • "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) • "Aldirapsoodia" (1869) Ferenc Liszt Ungari pianist ja helilooja ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi looja...
RENESSANSS *Mõiste renessanss tuleneb prantsuse sõnast renaissance 'taassünd', võeti kasutusele Itaalias 14. sajandil. *Hõlmab ajavahemikku 14.-16. sajand. *Nimeta ajastu olulisemaid kultuuri - ja teaduse saavutusi: Maalikunst- Leonardo Da Vinci "Mona Lisa" ja "Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal Arhitektuur- Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skupltuur- Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni Nümfid Kirjandus- 14.-15.saj kirjutised hakkasid rohkem väärtustama meelelist ilu, Boccacio Dekameron Teadus- nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama *Nimeta Ars Nova ajastu silmapaistvaim helilooja ja tema eluaastad. Guillaume de Machaut (1300-1377) * Missugused muutused toimusid kunstmuusika zanrites? Missa- hakati komponeerima missa ordanaariumiosi Motett-13.saj alguses oli kiriklik teos ja sajandi lõpus ku...
BAROKKOOPER JA UUE STIILI KUJUNEMINE *Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Polüfoonia asemele tuli monoodia. *Mis on monoodia? Ühehäälne meloodia, millega käib kaasas harmooniasaade. *Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? Instrumentaalmuusikas väljendus monoodiline stiil polüfooniliste laulude ümberseadistamisega soolohäälele lauto saatel. Saade piirdus üsna lihtsate akordidega ning 16.saj arenes sellest välja instrumentaalsoolomäng. *Võrdlen muusikat Renessanssi ja baroki ajastul lk. 163,187. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. *Mida tähistab sõna "kontsert"? Barokiajastul tähendas kontsert koosmängu. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte: 1) mitmekooriline kontsert 2) concerto grosso 3) soo...
Euroopa muusika 20. sajandi keskel Kristin Kaimer Benjamin Britten (1913-1976) · Brittenit peetakse 20.saj. väljapaistvaimaks Inglise heliloojaks. · Silmapaistev dirigent ning pianist · Esimese helitöö kirjutas ta viieaastaselt. · 13-aastaselt hakkas võtma F. Bridge´lt õppetunde, hiljem pühendas oma õpetajale ,,Variatsioonid Frank Bridge´i teemal" keelpilliorkestrile · Tema eluaegseteks loomingupartneriteks olid: luuletaja Wyston Hugh Auden ja tenor Peter Orkestrimuusika · Orkestrimuusikas on Britteni populaarseim teos ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale" ehk ,,Teejuht noortele orkestri juurde". · Teose eesmärk on tutvustada sümfooniaorkestri pille ja nende erinevaid kõlalisi võimalusi. Ooperid Britteni ooperid (15) eesotsas ,,Peter Grimesiga" tähistavad Inglise ooperi taasündi. Operetilik ooper ,,Paul Bunyan" Ajalooline ooper ,,Lucretia teotamine" Koomiline ooper ,,Albert Herri...
ROMANTISM MUUSIKA Romentism muusika tunnusjooned? Väljendusrikas meloodia. Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Romantismi heliloojad Saksa romantik:Robert Schumann(18101856) Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Itaalia romantik:Gioacchino Rossini(17921868) Pärast Prantsuse revolutsiooni oli Rossini isa Aastat...
Rüütlikultuur Kes on rüütel? Relvastatud ratsanik. Elukutseline sõjamees. Rüütli kasvatus Aadlite kasvatuse peamine eesmärk oli, et nad oskaksid sõdida, kirjaoskus polnud väga oluline. 7-aastaselt saadeti poisid kõrgemate feodaalide juurde õppima: mõõgavõitlust, ujumist, jahipidamist, malemängu, ratsutamist, tantsu jne. 15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalj...
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
Modest Mussorgski Haapsalu Gümnaasium 2012 Tutvustus Modest Mussorgski (vene 21. märts 1839 28. märts 1881. Oli vene helilooja, Mili Balakirevi, Aleksandr Borodini, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakovi kõrval üks Võimsa rühma liikmeid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Oli revolutsiooniline. Tulihingeline demokraat. ,,Võimas Rühm" Venemaa demokraatlikeim muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 - 1870-ndate alguseni. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid, harida muusikalist lihtrahvast. Suurim tähelepanu vokaalmuusikal: I ooper (et rahvas saaks aru sõn...
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert ...
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis ...
RENESSANSS Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16.sajandil. Renessansi teadussaavutused • Petruci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest.Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist.Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia. Ilmalik muusika 16. Sajandil • Tänu humanistliku hariduse levikule, millega käis kaasas ka korralik muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi palju...
Töö Nr.3 RENESSANSS. Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16. sajandil. Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest. Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia Renessansi teadussaavutused • Petrucci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude...
Viini klassikud 18. sajandi keskel kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid. Viimased olid klassitsismiajastu ratsionalistlikele ideaalide kohaselt üsna ranged ja mõistuspärased ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus juba sajandi keskel nii muusikasse kui kirjandusse tundeline vararomantiline väljenduslaad. Uus muusikaline keel ootas aga geniaalseid loojaid, kes ühendaks vastandlikud taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus keskisid esile kolm heliloojat- Joseph Haydn (1732- 1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791), Ludwig van Beethoven (1770- 1827), kellele polnud kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikuid. Siiski ei moodustanud nad tavalises mõttes koolkonda: grupp oli liialt väike ja selle kokkukuuluvus nõrk. Kõik kolm esindasid er...
Veljo Tormis Karoliina Hunt Biograafia 7. augustil 1930- ... ; Kuusalu, Vana-Vigala; Helilooja; Orel, koorijuhtimine, helilooming, kompositsioon; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor; Eesti Heliloojate Liidu liige; http://www.tormis.ee/VTindex.html http://www.tormis.ee/wordpress/ Koolid Tallinna Konservatoorium; Tallinna Muusikakool. Helilooming Koorimuusika; Läänemeresoome folkloor; Moderne helikeel; Intsrumentaalteosed; Ooperid; Filmimuusika; Näidendimuusika. Teosed Loits "Raua needmine“; Tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad“; Ooper "Luigelend“; Fuugad klaverile; "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg"); "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile); "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv); "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile; "Neli eesti h...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
Evald Aav (7. märts 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 laulis ta Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. Ta juhatas mitut harrastuskoori ja orkestrit: 19241927 Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 19291936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 19341939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 19371939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Aav töötas 19321939 Autorikaitse Ühingus, 19321936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 19301939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (l...
Johann Sebastian Bach (1685--1750) J. S. Bach oli saksa helilooja ja organist. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, peale surma jäi ta looming mõneks ajaks sootuks unustusse. Heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Bach sündis Eisenachis. Tema isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Tema esivanemad olid kuni 16. sajandini välja muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli ja klavikordimängu ning onu tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8aastaselt läks Bach kooli. 10 aastaselt jäi Bach aga orvuks ning kolis vennaga vanema venna poole. Töö Peale hariduse ...
Tallinn Baroque `'Rõõm muusikast'' 31.jaanuaril esines meie koolis vanamuusika ansambel `'Tallinn baroque'' kavaga `'Rõõm muusikast''. Ansambli koosseisus on Liina Saari (vokaal, sopran), Raivo Tarum (zink, krummhorn, barokktrompet) ja Imbi Tarum (klavessiin). Raimo Kivistik on organiseerija ja tegeleb transpordiga. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina...
Euroopa muusika 20. saj. keskel ja Benjamin Britten Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku · Sajandi keskpaiku ilmuvad Euroopa muusikasse mitmed tähelepanuväärsed heliloojad, kelle looming pole stiiliraamidesse üksüheselt paigutatav. · Võib öelda, et aastad 1940-1950 Euroopa muusikas omamoodi stiililiseks vahepeatuseks. · Nimelt hilisromantism ja impressionism on peaaegu kadunud, oma tähtsust on kaotamas ka neoklassitsism, ent muusikaline avandardism ja elektronmuusika pole jõudnud veel sündida. Heliloojad 20 saj. Keskel euroopas Benjamin Britten (19131976) Olivier Messiaen (19081992) Mitte klassikalised muusikud 40ndatel: Edith Piaf, Charles Trenet ja Tino Rossi · 50ndatel hakkas Ameerika mõjutusel levima Sving, dzäzz, traditsiooniline pop-muusika ja rock'n'roll. · Kuna Rock'n'roll kogus suurt menu euroopas Ameeriklaste Elvis ...
Franz Joseph Haydn Pilt 1 (1792) Franz Joseph Haydn Sündis: 31. märts 1732 Rohrau Suri: 31. mai 1809 Viin Tuntakse rohkem Joseph Haydn’ina Austria helilooja Stiil: Klassikaline muusika Ametid: helilooja, kapellmeister Pilt 2 Perekond Isa: Mathias Haydn- tõllassepp ja külavanem Ema: Maria oli töötanud Harrachi krahvi kokana Vend: Michael Viisi ei osatud. Isa oli innukas rahvamuusik, kes mängis iseõppijana harfi ja laulis. Pilt 3: Michael Haydn Pilt 4: Maria Keller Muusikamaailma 1738: Saadeti 6-aastaselt Johann Matthias Frankh-i juurde. 1739: Viini Püha Stephani katedraali muusikajuhi Georg von Reutteri tähelepanu 1740-1749: Püha Stephani katedraali poistekooris Töö-ja loominguaastad 1750- 1752: vabakutseline muusik 1752: Itaalia helilooja Nicola Porpora teenrina 1754–1756: lisamuusik Viini õukonnas 1756: parun Fürnbergi alluvuses Weinzierlis 1759-1761: krahv Morzini väikese kapelli juht 1...
Vana-aja muusika Andres Mõttus Muusika 1 Kodutöö 1 Muusikaks saab nimetada helikogu kus on olemas meloodia rütm ja tempo. Need on kõige tähtsamad näitajad mille järgi saab aru et tegemist on muusikaga. Muusika arvatavaid tekke põhjuseid on mitmeid. Üks neist on see, et vanal ajal oli vajadus saada tähelepanu vastassoo esinajalt, ja siis õppiti häälitsema igat pidi et saada tähelepanu ja sealt tekkis muusika. Samuti arvatakse et muusika tekkis füüsilise töö juures aladeadlikult mõmisedes mida hiljem õpiti ise juhtima. Kuid teame ju et juba ammu vanasti oli häälitsuste ja pulkadega peksmine suhtlusviisiks vastas hõimuga,ka sealt võis muusika algus...
Muusikaajalugu Sissejuhatav loeng Barokk Barokk Tähistab kunsti ja muusika stiili 16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani. Valitses peamistes kunstisuundades: Muusikas Kirjanduses Kunstis Sõna barokk (portugali keeles barrocco) tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit Termin võeti kasutusele 18. sajandil Valitses Itaalias, Flandrias, Hispaanias Muusikaline barokk aga Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal Mis iseloomustab barokki? Liikumine, rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus Elu on liikumine Barokk kunstis Peamiseks arhitektuur, iseloomulikud ansamblid Lossid Kirikud Lossipargid Barokk kunstis Kasutatakse renessansist pärit põhivorme Sambad Pilastrid Risttalastik Karniisid Kirikutel ümarkuplid Versailles` lossi sisevaade Versailles` loss Versailles` park Blois` loss Prantsusmaal Barokk Veneetsias Sancta Maria Della Compostela Rastrelli Peterhof Karl Borromeuse kiri...
Prantsuse Kuuik(1917-1921) Arthut Honegger, Dariud Milhaid, Francis Poulenc, Loius Durey, Georges Auric ja Germaine Tailleferre. Nimi Henri Collet artiklist" Viis venelast, kuus prantslast ja Erika Satie. Neoklassitsitlikud lähtekohad muusikas ning impressionismivastane hoiak. Põhimõte: vältida liigset komplitseeritust nii kuntsniku siseelus kui ka tema loomingus. Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse "kuuiku" (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada : oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muu...
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi....
1. Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: · Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest · Regilaulus on esikohal sõnad. · Regivärsile on iseloomulik alg riim · Värsireas on kaks silpi, igale silbile vastab neljale värsijalale. · Värsi lõpus võib esineda refräänsõnu (näit kaske, leelo, alleaa ) · Regiviisid põhinevad toonist ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. · Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või kahe realised (uuemad, enamasti laululisemad) · Regilaulu lauldakse(esitusviis) üksiklaul, kahelaul, kahe koori laul. · Regilauludes pille ei kasutata. · Regilaul on valdavalt ühe häälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-ja Kagu Eestis. · Regilaulul pole teada kindlaid rütme. · Rahvalaulud on edasi kandunud tänapäeva. 2. Nimeta regilaulude li...
Keskaeg Renessanss Barokk Klassitsism 3-14 sajand 14-17 sajand 1600-1750 1750-1825 Üldine Kristlus; Vokaalpolüfoonilise Generaalbassi ajastu; Funktsionaalharmoonia muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; ...
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurik...
Impressaario Itaalia ooperiteatrijuht Bel canto Meeldejääv meloodia, oluline on suur koor, võimsus Libreto ooperi kirjanduslik alus Opera seria tõsine ooper Opera semiseria pooltõsine ooper, kedagi süüdistatakse alusetult Grand opera suur ooper Festsipelhaus Spetsiaalselt Wagneri ooperid etendav ooperimaja Gestamtkunstwerk Wagneri ooperi põhiidee on muusika, tants, draama, poees, süntees Giuseppe Verdi 1813-1901 19. itaalia kõige tuntum helilooja, 7. aastaselt sai organisti abiliseks, 12. aastaselt organisti õpilaseks, paari aasta pärast assistendiks. 1842 ,,Nabucco", 1843-1890 teeb tööd, kirjutab oopereid (,,Macbeth", ,,Luisa Miller") ,,Rigoletto", ,,traviata" . Ta tegeles ka poliitikaga, sai senaatoriks. 1879 ,,aida" peale selle esietendust ei kirjutanud enam ühtegi ooperit. Elu lõpus elas Milanos, tegeles heategevusega. Bizet 1838 1875 9 aastaselt läks muusikakonservatooriumi klaverit õppima Läks elama Itaalisass...
1. Ekspressionism ilmus Euroopa muusikaellu 20. sajandi algul. Ekspressionism tähendab ladina keeles expressio- väljendus. Tendentsid: Muusikas on oluline tunnete ja mõtete väljendamine. Omane on süvendatud huvi inimese siseelus toimuva vastu- inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss, jõuetus, mängu tulevad ka deemonlikud jõud. Kunstis kujutati kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. 2. Dodekafoonia- kompositsioonimeetod, kus aluseks on 12. heliline seeria. Eksperimentaalmuusika kujutab endast muusikat, mille tegemiseks kasutatakse ebatraditsionaalseid muusikariistu, näiteks konservipurke. Sisaldab endas performance'id ja happening'e. Atonaalsus- helide ja akordide olenematus põhihelist, puudub helistiku tunnetus. 3. John Cage ettevalmistatud klaver tähendab pilli kõlav...
Robert Schumann oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. sündis 8. juunil 1810 Zwickaus (Saksamaa) ja suri 29. juulil 1856 Endenich (Bonni lähedal) kodune õhkkond soodustas tulevase helilooja huvi kirjanduse vastu ta tutvus Haydni, Mozarti, Beethoveni, Weberi jt muusikaga pärast isa surma oli sunnitud õppima minema juurat Leipzingi ülikoolis tudengipäevil vaimustus Schubert muusikast ning hakkas võtma klaveritunde linna kuulsaimailt klaveriõpetajalt Friedrich Wieckilt, kelle tütre, Clara Wieckiga, ta hiljem abiellus õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis tutvus 1830. aastatel Itaalia ooperiga, kuulis Frankfurdis Paganinit avaldas sügavat muljet ja soovi pianistiks saada loomingus on põhilised zanrid klaveriteosed, vokaalmuusika ja hiljem orkestrimuusika väljapaistvama osa moodustavad soololaulud tähelepanu pälvib ääretult asjatundlik ja ...
Retsensioon Külastasime koos teiste Keskkooli õpilastega Estonia Kontserdimaja 3.mail.2011.aastal ,kus saime osa noore publiku programmist ,,Minu orkester,, . ,,Minu orkester" on programm,mis toimub TallinnEuroopa Kultuuripealinn raames.Millega loodetakse kasvatada Eesti noortes huvi kultuuri vastu.Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ...
Eesti muusika. Eesti rahvamuusika. Vanemat rahva laulu minetatakse regivärsiliseks lauluks. Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised. Uuem rahvalaul tekkis 18nda sajandil lõpul ja laiem levik jääb 19ndasse sajandisse. Nüüd saadi mõjutusi kirjandusest, ...
Impressionism (1870-1920) Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon, tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensiooni väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Põhilisteks kunsti märksõnadeks võiksid olla udusus ja ebaselgus ning sama mõtteviisi on kuulda ka muusikateostes. Muusika oli justkui „maalitud“ kasutades rikkaid värviderohkeid harmooniaid. Muusikas puudus nüüd romantismiaegne kirglik eneseväljendus ning väljendati äärmuslik...
DMITRI SOSTAKOVITS 1906 1975 Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 rahvusvaheline rahupreemia. Muusikat loonud väga paljudes zanrides: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova S peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin) Peterburi konservatooriumi lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa S loomingust on tema 15 sümfooniat Mitteprofessionaalsele kuulajale on S sümf. muusika tavaliselt arusaamatu. See on teravakõlaline, harjumatute pingeliste kooskõlade ja mittelaululiste meloodiatega. Teemadeks inimese hingelised otsingud, isiksuse kujunemine ning vene rahva kannatused rasketele aegadel. S elas ühiskonnas t...
Giuseppe Verdi Richard Wagner Sünd Sündis 10. oktoobril 1813 sündis 22. mail 1813 Itaalias Le Roncole külas. Saksamaal Leipzigis. Elulugu * Muusikat hakkas kirjutama * Muusikuna alustas tegevust 15-aastaselt 20-aastaselt * Üks Itaalia rahvusliku * Oli pagulane Sveitsis, mis liikumise juhte oli tema jaoks väga raske aeg * Oli igavesti demokraat * Saksa marurahvusluse * Väiksena kolisid esindaja Piacenzast Bussetosse * Esimese 14 eluaasta vältel * Meeldis käia kirikus oli Wagneri nimeks Wilhelm orelimuusikat kuulamas Richard Geyer * Klaveriõpinguid alustas * 1820. aastal astus pastor Busseto kiriku organisti Wtzeli kooli Possendorfis juhendamisel ning sai seal oma ladina *...
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ...
Johann Sebastian Bach 31. Märts 1685 28. Juuli 1750 Johann Sebastiani elu · Pärines saksa linnast nimega Eisenach · Johanni isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud · Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane · Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud J.S.Bachi sünnikodu Eisenachis Johann Sebastiani elu · Õpinguid jätkas ta Lundbergi koolis, kus ta õppis orelit, klavessiini ja laulmist · Lisaks muusikaharidusele omandas ta seal ka humanitaarse ja teoloogilise hariduse · J.S. Bachi ei tuntud tol ajal veel silmapaistva heliloojana, teda tunti eelkõige orelivirtuoosina · Tema suurepärane looming avastati alles 19. sajandil · Johanni looming on piirtähis vana ja uue muusika vahel · Tema loomingus puudub ooper Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) · Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina · 1705. aasta...
annaabi.ee 
