Muusikaajaloo kokkuvõtlik KT (0)

Q: Mis saj oli keskaeg romantism barokk klassitsism renessanss ?

Vastus leiad õppematerjalist: Muusikaajaloo kokkuvõtlik KT

Keskkool - Muusika - Muusikaajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis saj oli keskaeg romantism barokk klassitsism renessanss ?

1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut).

Franz Joseph Haydn
Wolfgang Amadeus Mozart
Ludwig van Beethoven

2.Nim. 2 barokiaja heliloojat.

Johann Sebastian Bach
Georg Friedrich Händel

3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas.

Sümfoonia
Sonaat

4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste.

Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile.
Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole.
Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel.

5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas.

Oratoorium
Passioon
Kantaat

6.Mis saj. oli keskaeg , romantism , barokk , klassitsism, renessanss ?

Keskaeg: 5.-13. saj
Romantism: 19. saj
Barokk: 17.-18. saj I pool
Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand
Renessanss: 14.-16. saj

7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat.

Schubert
Wagner
Verdi
Sibelius
Grieg

8.Nim. 3 vene heliloojat .

9. Nim. 3 nn. asjaarmastajat heliloojat Eestis.

Kunileid
Hermann
Saebelmann

10.M.Härma loomingu iseloomustus, 2 koorilaulu .

Kirjutas üle 100 koorilaulu ja palju soololaule. Armastas kasutada rahvaviise.
„ Tuljak “
„Ei saa mitte vaiki olla“

11.Tobiase tähtsus eesti muusikas, nim. 2 teost.

Tõi ja arendas eesti muusikas uusi žanre; tema looming paistab silma kunstiküpsuse ja kompositsioonimeisterlikkuse poolest.
Oratoorium „ Joonase lähetamine“
„Eks teie tea“

12. M.Saare , H.Elleri, V. Tormise , A.Pärdi, G. Ernesaksa tähtsus Eesti kultuuriloos, igaühelt nim. 2 teost. Iseloomustada kolme viimase loomingut.

M. Saare: Rahvuslike traditsioonide alusepanija eesti helikunstis, andis suure panuse koorimuusikasse. „Põhjavaim“, „Lauliku talveüksindus“.
H. Eller : Tema looming on eestlastele rahvuslikkuse sümboliks, kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat, eriline koht loomingus sümfoonilisel muusikal . „Kodumaine viis“, „Koit“.
V. Tormis : Eelkõige koorihelilooja, kes on suutnud vana rahvalaulu muuta paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõistetavaks. Tal oli omalaadne , soome- ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Kasutas palju eesti sugulashõimude viise. Teostes suur osa loitsimisel. „Raua needmine “, „Kevade“.
A. Pärt : Tema looming tuntud kogu maailmas. Esialgu oli valdavalt instrumentaalhelilooja, hiljem suurenes ka sõna tähtsus, kasutab valdavalt katoliku kiriku traditsioonilisi muusikažanre. „Perpetuum mobile“, „ Tabula rasa“
G. Ernesaks : Koorimuusika ja laulupidude grand old man. Asutas RAM-i. Külapilt on enamasti romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud.„Hakkame mehed minema“, „Mu isamaa on minu arm“

13. Nim. 4 kaasaja eesti heliloojat.

Erkki -Sven Tüür
Helena Tulve
Eino Tamberg
Olav Ehala

14. Nim. 4 eesti ooperilauljat.

Ain Anger
Jassi Zahharov
Helen Lokuta
Aile Asszonyi .

15. Nimeta 4 orkestridirigenti.

Neeme Järvi (ERSO)
Paavo Järvi
Anu Tali (Põhjamaade sümfooniaorkester )
Andres Mustonen (vanamuusikaansambel Hortus Musicus).

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dianaturja Õppematerjali autor

mitmeosaline teos eesti muusikas mustonen musicus

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajastud-Hilisromantism-Po stmodernism

Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustamine.

Muusikaajalugu

doc

Eesti rahvamuusika

muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisatsioon- hetkelooming. Imp

Muusikaajalugu

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden

Muusikaajalugu