Euroopa muusika 20. sajandi keskel ja Benjamin Britten (0)

Euroopa muusika 20. saj. keskel ja Benjamin Britten
Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku

• Sajandi keskpaiku ilmuvad Euroopa muusikasse mitmed tähelepanuväärsed heliloojad , kelle looming pole stiiliraamidesse üksüheselt paigutatav.
  
• Võib öelda, et aastad 1940-1950 Euroopa muusikas omamoodi stiililiseks vahepeatuseks.
  

• Nimelt hilisromantism ja impressionism on peaaegu kadunud, oma tähtsust on kaotamas ka neoklassitsism , ent muusikaline avandardism ja elektronmuusika pole jõudnud veel sündida.
  

Heliloojad 20 saj. Keskel euroopas
Benjamin Britten (1913–1976)
Olivier Messiaen (1908–1992)
Mitte klassikalised muusikud
40ndatel: Edith Piaf, Charles Trenet ja Tino Rossi

• 50ndatel hakkas Ameerika mõjutusel levima Sving, džäzz, traditsiooniline pop- muusika ja rock’n’roll.
  
• Kuna Rock’n’roll kogus suurt menu euroopas Ameeriklaste Elvis Presley , Buddy Holly jt näol, hakati Suurbritannias ka ise seda looma. esimeseks suureks läbimurdeks oli Cliff Richards looga “Move it” [video]
  

60ndatel Rock’n’roll asunud valitsema muusikaedetabeleid üle euroopa, eriti Suurbritannias. Kuna materjali oli VÄGA palju siis otsustasime välja noppida ühed tähtsamad 60ndate rocknroll muusikud, keda peaks vähemalt nimepidi teadma. Nendeks on siis The beatles ,the rolling stones, the who [2min] , the yardbirds ja the kinks.

• Samal ajal kui Suurbritannias valitses suurelt rock’n’roll, hakati Portugalis ja Hispaanias kaasa elama muusikastiilidele nagu: Bossa Nova, Nueva ola, Nueva Canción ja Salsa .
  

Laul, mida sellest ajajärgust kindlasti teadma peaks on Astrud Gilberto & Stan Getzi laul „The Girl From Ipanema “

Benjamin Britten, kes sündis siis aastal 1913 ja suri 1976.

• Ta on Inglise helilooja ja pianist , kellel tekkis huvi muusika vastu tänu lauljannast emale. Oma esimese helitöö kirjutas ta 5-aastaselt. Ta sai stipendiumi Londoni kuninglikku muusikakolledžisse, kus ta õppis klaverit ja kompositsiooni.
  
• 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal
  
• Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust
  
• 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali
  
• Paljude teiste autasude seas sai ta Teenete ordeni ( Order of Merit), seda kolmanda heliloojana Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel.
  
• Enne surma tõsteti ta isegi aadliseisusesse
  

Looming:

• 20.saj väljapaistvamaid Inglise heliloojaid
  
• Andekas dirigent ja pianist
  
• Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi
  
• Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga
  
• Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega
  
• Tal oli silmapaitsev meloodiaanne
  
• Esimene menuteos (1937) “Variations on a Theme of Frank Bridge ” on pühendatud tema õpetajale Frank Bridge’le.
  
• Tema populaarseimaks teoseks osutus “ Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemal” ehk “Teejuht noortele orkestri juurde” (1946)
  
• Teose eesmärgiks on tutvustada sümfooniaorkestri pille ja erinevaid kõlalisi võimalusi. [video]
  
• Teose “Sinfonia da requiem” kirjutas ta oma vanemate ja Teises maaimasõjas hukkunute mälestuseks.
  
• Britteni 15 ooperit, eesotsas “Peter Grimesiga”, tähistavad inglise ooperi taassündi.
  
• Teose ülesehitus on omapärane, vaatuste vahele on paigutatud vahemängud , mis viivad edasi ooperi muusikalist dramaturgiat ning kujundavad järgmiseks vaatuseks vajaliku atmosfääri
  
• Britteni vokaalsümfoonilise loomingu tähtteos on „Sõjareekviem“. [video]
  
• Teos on pühendatud kõigile maailma ajaloos.
  
• süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele.
  
• kolm solisti, kammerorkester, segakoor, poistekoor ja orel. Dirigente on kolm, kuna esitajad on paigutatud saali kolmele eri tasandile .
  
• Teksti aluseks on Wilfried Oweni poeemid ja ladinakeelsed reekviemitekstid.
  
• Teose eesmärk ei olnud mitte sõjakoleduste kirjeldamine, vaid nende eest hoiatamine
  
• Aastal 1976 suri eeldatavasti Britten südamerabanduse tagajärjel mille põhjustas Süüfilis, millest ta ise teadlik ei olnud.