Johann Sebastian Bach (0)

Johann Sebastian Bach ( 1685 —1750)
J. S. Bach oli saksa helilooja ja organist. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, peale surma jäi ta looming mõneks ajaks sootuks unustusse. Heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks.
Lapsepõlv Bach sündis Eisenachis. Tema isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud . Tema esivanemad olid kuni 16. sajandini välja muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt läks Bach kooli. 10- aastaselt jäi Bach aga orvuks ning kolis vennaga vanema venna poole.
Töö Peale hariduse saamist Lüneburgis asus Bach töötama Weimaris ühe vürsti viiuldajana. Töö aga ei sobinud ja Johann kolis Arnstadti , organistiks. Tööandjale aga Bach ei sobinud ja seepärast võttis ta ette puhkuse, peale mida lahkus töölt. Töötas aasta Mühlhausenis ja abiellus 1707 seal Maria Barbara Bachiga, kes suri 1720. Neil oli 7 last. 1721 abiellus Bach teist korda (Anna Magdalena Bach), neil oli 13 last. Bachi neljst pojast said samuti heliloojad . Nii edasi liikudes, kuid igas kohas mõne teose kirjutanud, jõudis Bach lõpuks 1723 Leipzigisse, kus asus tööle kirikumuusika õpetajana Toomakirikus (Thomaskantor). Sealne kiriku poistekoor – Leipziger Thomanenchor on kuulus tänapäevani.
Surm Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis ja on maetud Toomakirikusse. Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud , mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabasid heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkrutõbi.
Looming Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost. Teoseid kokku on üle 1000, tingitud töökohustustest, mistõttu pidi ta iga nädal kirjutama vähemalt ühe teose. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel. Üks tuntuimaid neist on Matteuse passioon ja Johannese passioon, samuti Talupoja- ja Kohvikantaat. Kõik klaveriõppijad harjutavad tema „Hästitempereeritud klaveri“ järgi, mille ta kirjutas oma laste klaveriõpinguteks. Samuti on Bach tuntud fuugameistrina.