Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusikaajalugu, ajastute tabel (0)

1 HALB
Punktid

Keskaeg
3-14 sajand

Renessanss
14-17 sajand

Barokk
1600-1750
Klassitsism
1750-1825

Üldine
Kristlus ;
muusika anonüümne;
vaimulik muusika ;
muusikakeskusteks kirikud;
kõik, mis on tõeline, on ilus;
ilmalik – rüütlikultuur;
burdoon , parafoonia, heterofoonia ;
Guido Arezzost;
trubaduurid
Vokaalpolüfoonilise muusika ajastu;
humanism;
muusika ilmalikustus;
kõrv ja silm määravad ilu;
kodune musitseerimine ;
renessanss – taassünd;
trükikunst 15 sajand;
teaduse tähtsustamine;
keskseks Madalmaad;
tertsid ja sekstid
Generaalbassi ajastu;
ülikaunistatus;
kontsertstiil õukonnas;
ins muusika populaarsus;
barokkorkester ;
afektiõpetus;
monoodia ;
ooper ( firenze camerata);
muusikakeskusteks õukonnad
Funktsionaalharmoonia ajastu (T,S,D – Rameau );
lihtsus, rangus, reeglipärane;
üleskaevamised;
avalik kontserdielu ;
Glucki ooperireform ; klassikalise sümf ork kujunemine
Zanrid
Gregooriuse koraal1; missa2; heterofoonia3; parafoonia; burdoon; organum ; motett ; Ambrosiuse hümn; liturgiline draama ; ilmalikus muusikas rüütlilaul; estampii
Missa ordinaariumi osade tsüklid; motett; reekviem; ilmalik polüfooniline laul; madrigal ; sansoon; frottola ; caccia; villanella
Monoodia; basso continuo; da capo aria; retsitatiiv ; kantaat ; ooper; oratoorium ; süit; passioon; concerto grosso ; fuuga
Sonaadivorm ; sonaaditsükkel; keelpillikvartett , -kvintett; puhkpillikvintett ; instrumentaalkontsert ; sümfoonia; koomiline ooper ja laulumäng
Heliloojad
Leoninus
Perotinus
Philippe de Vitry4;
Guillaume Dufay;
J. Ockeghem; J. Desprez ;
Orlandus Lassus ;
Gabrielid; C. Janequin;
Guillaume Machaut5; Palestrina
J.S.Bach, G.F.Händel; C. Monteverdi ; J.Peri; H.Schütz; Lully ; Corelli; A.Vivaldi; Rameau; Telemann; Scarlatti ; H.Purcell; D.Buxtehude;
J.Haydn, W.A. Mozart , L. Van Beethoven ; J.Stamitz, Gluck6
1 Ühehäälne, proosatekstidega ladinakeelne, saateta roomakatoliku jumalateenistuse laul
2 Igapäevane peamine jumalateenistus. Proprium (vahetub vastavalt kirikukalendrile), ordinarium (iga päev samad tekstid)
3 Ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla
4 Traktaat ARS NOVA
5 Esimene terviklik ühe autori tsükkel – „Missa”
6 Tema idee oli seada muusika draama teenistusse
Muusikaajalugu-ajastute tabel #1 Muusikaajalugu-ajastute tabel #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jonnikati Õppematerjali autor
Tabel keskajast klassitsismini (üldine, zanrid ja heliloojad)

Sarnased õppematerjalid

Keskajast Klassitsismini
2
doc

Keskajast Klassitsismini

ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum)

Muusika
Ajastute võrdlev tabel
7
doc

Ajastute võrdlev tabel

AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool ­ 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol

Muusikaajalugu
Ajastute tabel
2
doc

Ajastute tabel

MUUSIKA vaimulik, monotoonne, saateta, kindel Uus kõlaideaal põhiintervallid on terts ja sekst; ilmaliku Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; Homofoonia; kindel tonaalsus (helistik); dünaamika järk-järguline ISELOOMUSTUS taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne muusika ülekaal; vaimulik muusika võtab konservatiivse, looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse (10.-11. saj hakkab tekkima 2-häälsus; alalhoidliku hoiaku; levib mitmehäälne a capella koorimuusika muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse

Muusikaajalugu
MUUSIKA AJALUGU - tabel
2
docx

MUUSIKA AJALUGU - tabel

MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia ­ dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr ­ 4

Muusikaajalugu
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

Muusika ajalugu
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika
10-kl Õpimapp
14
doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu
X klass kokkuvõte
8
docx

X klass kokkuvõte

sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun