Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Joseph Haydn (0)

1 Hindamata
Punktid
ELULUGU
Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin ) oli austria helilooja . Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister , kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana . Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas , mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast pidav vürst Paul II Anton Esterházy ja pärast teda pikemat aega samavõrra muusikahuviline vürst Nikolaus I Esterházy. Haydn pidi kirjutama igaks kontserdiks uue teose. Õukonnas töötas ka orkester, millega Haydn töötada sai. Lossis käis palju tähtsaid külalisi, kes olid Haydni muusikast vaimustatud. Haydn sai kuulsaks . 1790. aastal saatis uus vürst Anton Esterházy kapelli laiali, jättes tööle ainult Haydni enda ja väikese arvu muusikuid. Haydnil oli nüüd Esterházys tegemist palju vähem ja tal avanes võimalus võtta vastu uusi tööpakkumisi. Pärast Antoni surma soovis uus vürst Nikolaus II Esterházy orkestri taastada ja Haydn võttis selle taas enda peale. Pärast orkestri laialisaatmist jäi Haydn küll õukonda palgale, kuid nüüd oli tal seal vähem kohustusi ja tal lubati elada Viinis . Ta sai palju tööpakkumisi. Haydn otsustas sõita Londonisse. Esimene reis toimus 1791–1792. Haydni saabumine tekitas suurt elevust. Temast kirjutasid ajalehed, paljud tahtsid kuulsa heliloojaga tuttavaks saada. Londonis pidi ta kirjutama 6 sümfooniat ja veel teisi teoseid. See muusika tuli Londonis ka ette kanda. Kontserdid möödusid väga edukalt. Tagasisõidul Viini tehti peatus Bonnis ja seal kohtus Haydn noore Beethoveniga. Haydn tegi ka teise reisi Londonisse (1794–1795). Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naasis Haydn siiski kodumaale . Ta sai hüüdnime Papa Haydn. Haydn suri 1809. aastal Viinis.
LOOMING
Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente ).
Haydn kirjutas:
• 104 sümfooniat
• 68 keelpillikvartetti
• 45 klaveritriot
• 19 kontserti
o 11 klahvpillile
o 3 viiulile
o 2 tšellole
o 2 metsasarvele
o 1 trompetile
• 15 ooperit
• 13 missat
• vokaalsuurvormid
o "Loomine"
o " Aastaajad "
o "Stabat Mater"
• Saksa- Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" (" Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841 . aastal loodud "Sakslaste laulus " ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutchland, Deutchland über alles ..."), mis on alates 1922. aastast Saksamaa riigihümn .

Joseph Haydn #1 Joseph Haydn #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oliver100 Õppematerjali autor
ELULUGU
Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja.

Sarnased õppematerjalid

Franz Joseph Haydn
6
doc

Franz Joseph Haydn

Helilooja Franz Joseph Haydn kool klass nimi Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn(31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau ­ 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Lapsepõlv Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema

Muusika
J Haydn
8
odp

J.Haydn

Franz Joseph Haydn 1732-1809 Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja. 31. märts 1732 Rohrau ­ 31. mai 1809 Viin. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeiste. Tema teostest kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Lapsepõlv Joseph Haydn sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Püha Stefani katedraali kooripoisiks, kus ta sai oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Aastad Esterházy õukonnas Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas. Seal oli valitsejaks muusikast lugu pidav vürst Paul II Anton

Muusika
Joseph Haydn - referaat
9
doc

Joseph Haydn - referaat

Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid suhteliselt vähe kokku. Hoolimata sellest nimetasid Haydn ja Mozart end headeks sõpradeka ja Beethoven Haydnit oma õpetajaks. Sellest tulenevalt on Viini klassikute "valitsemisaeg" suhteliselt pikk.

Muusika
FRANZ JOSEPH HAYDN
10
doc

FRANZ JOSEPH HAYDN

Rakvere Reaalgümnaasium Mailen Remmelg Merilin Kaja FRANZ JOSEPH HAYDN Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 LAPSEPÕLV............................................................................................................................. 4 TÄNAVAELU............................................

Muusika
Muusika ajastud-õpimapp
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. · Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik

Muusikaajalugu
X klass kokkuvõte
8
docx

X klass kokkuvõte

18. Sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning vaskpuhkpillirühm. 19) VIINI KLASSIKALINE KOOLKOND Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Nendeks olid Franz Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven ja Wolfgang Amadeus Mozart. Nad olid kõik eri põlvkondadest, töötasid Viinis eri aegadel ning puutusid isiklikult väga vähe kokku. Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid. 20) FRANZ JOSEPH HAYDN Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8- aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis

Muusikaajalugu
Joseph Haydn
18
docx

Joseph Haydn

kohaselt üsna ranged ja mõistuspärased ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus juba sajandi keskel nii muusikasse kui kirjandusse tundeline vararomantiline väljenduslaad. Uus muusikaline keel ootas aga geniaalseid loojaid, kes ühendaks vastandlikud taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus keskisid esile kolm heliloojat- Joseph Haydn (1732- 1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791), Ludwig van Beethoven (1770- 1827), kellele polnud kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikuid. Siiski ei moodustanud nad tavalises mõttes koolkonda: grupp oli liialt väike ja selle kokkukuuluvus nõrk. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel ning kuiogi Haydn ja Mozart nimetasid end headeks sõpradeks ja

Muusikaajalugu
Renessanssi Žanrid-heliloojad
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

keelpillikvarteti poolt. Klassikalise keelpillikvarteti koosseisu kuuluvad järgmised instrumendid: · Viiul I (esimene viiul, violino primo) · Viiul II (teine viiul, violino secundo) · Alt (vioola, viola) · Tsello (violoncello) Instrumentaalkontsert - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Heliloojad: F. J. Haydn (1732-1809) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun