Renessanss muusikaajaloos (0)

Renessanss
Renessanss on kunstistiil , mis tekkis juba palju aega tagasi ning tema sünnimaaks peetakse Itaaliat.
See sai alguse 14. saj ja õitseaeg oli 15-16 saj. Sellel ajal ajal hoogne linnade levik. Just tänu sellele sai Itaaliast kunstikeskus.
Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Linnad kerkisid ning kaubavahetus muutus palju aktiivsemaks, kui ta enne oli. Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus elulähedasemaks ja maisemaks.
14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri žanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued žanrid olid mõeldud koorile või solistile.
Itaalias toimusid teistsugused muutused. 14.sajandi kultuuri ei nimetatud Ars Novaks, vaid seda nimetati Trecento ´ks. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale , armastuse või karjuseteemalisi ilmalikke laule. Tekkis mõiste a cappella , mis tähendas saateta laulmist .
Inimene muutus tähtsaks. Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem tegeleti muusikaga kloostrite ja kirikute juures.
Sellest perioodist on pärit ka esimene konservatoorium , mis avati Itaalias Napoli linnas aastal 1537.
Kui 16. sajandil tekkis protestantism , siis tekkis ka uus koraali liik – Luteri koraal. Kuid koos uue usuvoolu ja reformidega tekkis sellele ka takistusi, nimelt vastureformatsioon . Katolik kirik tahtis taastada vanad komber kirikulaulus.
Renessansi ajal oli suurem osa muusikast ilmalik. Prantsusmaal kutsuti ilmalikku laulu šansooniks. Selle silmapaistvaim viljeleja oli Clement Janequin. Šansooni saatis lauto ja see oli tavaliselt 4-häälne.
Itaalias oli aja ilmaliku laulu stiile palju, tähtsaim neist madrigal , mis oli varasemast palju viimistletum ja korrektsem.
Saksamaal jätkasid minnesingerid aga ühehäälse laulu viljelemist. See püsis seal ka kõige kauem.
Inglismaal aga oli hoopis vastupidine olukord. Seal võeti kõik uus rõõmuga vastu ja segati üheks segastiiliks.
Renessanssi aja arenesid ka pillid. Levinuim keelpill oli lauto, kuid leidus ja vioolasid. Klahvpillidest populaarseim oli koduseks kasutamiseks mõeldud klavessiin. Puhkpillivalik oli kõige laiem: trompetid , flöödid, tsingid, krummhornid jne. Pillimängu lihtsustamiseks kasutati tabulatuuri, omapärast noodikirja.
Renessanss oli murranguline ajajärk meie ajaloos. Sellest ajastust on pärit meie parimad kunsti – ja arhitektuurisaavutused. Ka täna esitatavad täiuseni viimistletud muusikaettekanded on oma alged saanud just sellest ajast - kõik tänu humaanse maailmapildi esiletõusule.
Renessansi kuulsamaks heliloojaks oli G. Monteverdi .