Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga me puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad meile tööd, teaduse ja tehnika toodangut me tarbime ja mis peamine, need muudavad meie maailmapilti ja meie igapäevaelu. Inimesed on teaduse ja tehnika saavutustest sõltuvuses. Enamik väidab, et teadus ja tehnika kujundavad meie maailmapilti, kas see on nii? Teadus ja tehnika panevad meid mõtlema suurelt. Tänu nende hiilgavatele saavutustele oleme me kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda üle terve maailma inimestega ja kui sul on olemas arvuti või mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub sulle seljakotti. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis võimaldavad inimestel suhelda kellegagi teisest maailma otsast....
...........................................................................................8 2.1. Peategelased...............................................................................................................8 2.2. Põhilised probleemid..................................................................................................9 2.3. SISU............................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................12 SISSEJUHATUS Valisin selle Jack Londoni kuna teadsin tema ühte teost ,,Valgekihv" ja see pidi olema seiklus raamat. Referaadis kirjutan Jack Londonist ja tema romaanist ,,Martin Eden". Loodan saada rohkem teadmisi Jack Londoni eluloost ja tema teostest. 3 1. Jack London 1.1. Elulugu
Esitluse tekst Jack London sünninimega John Griffith Chaney oli Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja sotsiaalaktivist. Sündis 12. Jaanuaril 1876. aastal San Fransiscos. London oli kirglik sotsialismi pooldaja ning töötajate õiguste eest võitleja. Ta kirjutas mitu võimsat teost nende teemade kohta. Jack London suri 22. novemberil, 1916. aastal enda rantsos. Ta suri lugematute haiguste käes kannatava alkoholisõltlasena morfiini üledoosi kätte. Suure tõenäosusega sooritas ta enesetapu. 1885. aastal luges London Quida romaani ,,Signa", sellest sai alguse tema huvi kirjanduse vastu. Perekonna vaesuse tõttu sai väga lünkliku hariduse, mida püüdis hiljem igati täiendada, jõudes isegi ülikooli. 1894. aastal asus õppima Oaklandi keskkooli. Seal avaldas ta mitu artiklit kooli ajalehes. 1896. aastal võeti ta vastu California Ülikooli. Majanduslikel põhjustel lahkus ta 1897. aastal koolist. Ülikoolis ei...
Jack London "Martin Eden" Elulugu Jack London (John Griffith Chanley) Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja sotsiaalaktivist Sündis 12. jaanuaril 1876. a San Fransiscos Suri 22. novembril 1916. a Quida romaan ,,Signa" Lõpetas Oaklandis algkooli ning peale seda õppis ise. 1894. aastal asus õppima Oaklandi keskkooli 1896. aastal võeti ta vastu California ülikooli Hickmotti konservitsehh Austrite röövpüük California kalakaitsepatrull Hülgepüügi kuunar Dzuudi veski ja trammitee jõujaama Hulkur Esimene avaldatud lugu 5 dollarit Mõtles kirjutamisest loobuda " Tuhat surma" karjääri algus Teosed ,,Jerry" ,,Alaska tütar" ,,Raudne kand" (1907) ,,Suure Maja väike perenaine" ,,Martin Eden" (1909) ,,Valgekihv" (1906) ,,Mäng" (1905) ,,Kuuorg" (1913) ,,Smoke Bellew" (1912) ,,Ür...
"Mõtlemine määrab inimese suuruse." Blaise Pascal Inimesele iseloomulik on väljendada end mõtetes. Kui meid ei nimetataks ,,homo sapiensiks" ehk mõtlevaks inimeseks, oleks maailm tühi koht, lihtsalt eksisteerimiseks loodud pinnas. Elaksime instinktiivsetel meetoditel ja kuuluksime samasse klassi kuhu loomadki ning võitleksime ellujäämise nimel kiskjalikult, jahtides saaki. Ilma mõtlemiseta ei tuleks inimlapsed maailmas kuidagi toime, vaid sureksid lihtsalt välja. Väljaarenenud aju annab inimesele kätte tee, kuidas kontrollida oma tunge ja luua midagi uut ning sellega päästa end mingil määral kõikvõimsa looduse eest. Kas mõtlemine annab kätte võtme, mis avab kõik uksed või jätab nii mõnegi neist suletuks? Inimesed mõtlevad, tajuvad välismaailma ning reageerivad sellele väga paljude omavahel ühenduses olevate närvirakkude abil. Ükski uuring pole siiani kinnitanud, et inimene suudaks hankida infot ...
Kirsiaed Käisin vaatamas Tallinna Draamateatris etenduvat Tsehhovi näidendit ,,Kirsiaed". Seda näidendit kirjutas Tsehhov väga pikalt ja ülima rangusega. Ise nimetas ta seda komöödiaks. Peale perekondlikku tragöödiat kolib mõisa tohutu suure kirsiaia omanik pr. Ranevskaja. Olukord kodus läheb aga majanduslikult väga keerukaks, võlad panga ees, maksmata intressid jne. Tegevus algabki hetkest, mil Ranevskaja saabub pärast kuueaastast eemalolekut taas koju oma tütarde, venna ja teiste lähedaste juurde. Mõis läheb koos kirsiaiaga oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase sel juhtuda. Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri pinnalt. Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed. Lavastaja Hendrik Toompere on tegelasteks valinud head Eesti näitlejad nagu Merle...
Kodulugemine II ,,Stalini lehmad" Sofi Oksanen Sofi Oksanen on loonud realistliku ja kaasakiskuva raamatu, mis räägib värskeid tõdesid elust. Raamat räägib Annast, noorest naisest, kellel on toitumishäired. Raamatus jälgitakse ka tema ema, Katariina elu enne kui ta saab Anna. Katariina on eestlane, kes abiellus soomlasega. Pere elab väikeses Soome linnas. Naine peab suures osas loobuma oma minevikust, suguvõsast ja kõigest tuttavast. Elu ei laabu ka Soomes, sest eestlannat, keda kõik peavad lihtsalt tiblaks, ei võeta omaks, ta ei leia tööd ega sõpru. Vastne abikaasa, kes käib Moskvas ehitamas, hakkab peagi oma voli järgi lustima ning murrab truudust. Raamat jutustab kolme generatsioon naistest, perekonnast, armastusest. Kuidas on meie nooremate generatsioonide arengule mõjunud see lõputu vaikimine ja varjamine, topeltelu...
Maarja-Liisa Suitso Saue Gümnaasium 11a klass Inimene on rohkem oma aja, kui oma isa nägu Juba aegade algusest peale on lapsed pidanud käima oma vanemate jälgedes ning võtma üle nende ameteid ja seisusi. Puusepa pojast sai puusepp ja kuningatütrest kuninganna. Aastatuhandeid polnud mingisuguseid muutusi ega ka võimalusi nende tekkeks. Viimaste sajandite jooksul on suudetud pöörata pea peale kõik traditsioonid ning ära tallata isegi nende ajalooline ilu. Kuigi näib, et paljud pärimused on tänapäeva noortele arusaamatud, on neilgi olnud omad põhjused eksisteerimiseks ja kasutamiseks. Näiteks ameti pärandamine oma lastele. Ajaarvamise alguspunktis oli see ainus võimalus luua om...
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' Käisin 12. november 2010 Kuressaare Linnateatris vaatamas Moliere etendust ,,Misantroop". Tegevus toimus Pariisis, Celimene'i majas. Näidend jutustas keerulisest armastusest, kus kõige keskmes oli ilus naine Céliméne, keda proovisid võrku püüda Alceste ja Oronte.Ta meeldis ka kahele markiile Acastele ja Clitandrele. Naine ise ei suutnud selgusele jõuda, keda ta armastab. Etenduse on lavastanud sveitslane Marcus Zohner. Ta on teinud väga hea töö. Tegelaste näoilmed ja olemus oli suurepäraselt paika pandud. Lavakujunduse lahendus oli samuti väga leidlik. Laval ei olnud mitte ühtegi eset. Selle asemel oli kogu mööbel kriidiga tahvelpinnale joonistatud. See mõjus väga uudselt. Selle kaudu saavad ka pealtvaatajad rohkem fantaasiat kasutada. Näiteks saab endale ise ette kujutada, milline on diivani kuju või mis värvi on tegelaste...
Millega mõõta edu ja õnne elus? Tänapäeval on õnne ja edu aluseks raha. Kui raha ei ole, siis pole ka head elu. Õnne ja edukust näitab tasuv töö ja see kui palju inimesel kalleid asju on. Kuid millega saab mõõta õnne ja edu, kas tõesti rahaga. Kas raha teeb meid õnnelikuks? Mina usun, et raha ei tee kedagi õnnelikuks, sest see toob kaasa liiga palju probleeme. Kõik probleemid lausa keerlevadki raha ümber. Need kellel seda vähe on, üritavad iga hinna eest juurde saada. Teised, kellel raha liiga palju on reaalses ohus, sest ei ole ka Eestimaal võõrad inimröövid. Alles see oli kui Eesti ühe rikkama mehe Armin Karu, kes on Olympic Entertainment Groupi suuromanik, tütar rööviti. Järelikult on raha ohtlikum kui arvatakse. Koolis ei käida enam teadmisi omandamas ja targaks saamas. Õpitakse hoopis selle nimel, et saada haridust tõendav paber, sest nii on suurem palk. Lõputunnistuse nimel ollakse valmis pal...
Lugejauurimus Uurimuse eesmärgiks oli küsitleda kolme eri põlvkonda kuuluvat inimest ning saada teada nende lugemiseelistuste kohta ning neid omavahel võrrelda. Mina küsitlesin enda nooremat õde, isa ja vanaema. Esmalt küsitlesin oma õde : (nimi), 8.a. Tema tõi oluliste tunnustena välja, et hea raamat peab olema õhuke, vähese teksti ja paljude piltidega mis vastavad jutule. Ta ütles, et raamatu teeb põnevaks see kui peategelane on samaealine lugejaga. Heleri arvates on kõige tähtsam, et raamat oleks õhuke, sest siis saab selle kiiremini loetud. Tema lemmik raamat on, mitte küll eriti õhuke, A. Lindgreni " Pipi Pikksukk ". Teisena küsitlesin isa : (nimi), 41.a. Esimeseks oluliseks tunnuseks on raamatu põnev ja kaasakiskuv algus, mis ergutaks raamatu lugemise jätkamist. Raamatus oleva ümbruse ning tegelaste kirjeldus peab olema nii hea, et seda lugedes tekiks silme ette kujutluspilt. Hea raa...
Cheval Catherine peigmees Jne. Teose põhiprobleemid Ebavõrdsus vaesed ja rikkad Ebaõiglus kaevurid ei saanud oma väikese palga eest isegi oma peret ära toidetud Lühike lapsepõlv varajane töö kaevanduses Varane seksuaalsus Halb tervis Hinnang Väga hea kirjeldus tegevusest - raamatut lugedes tekkis silme ette kogu söekaevurite elu. Põnev sündmuste käik. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%89mile_Zola http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6ekaevurid TÄNAN KUULAMAST!
Antsla Gümnaasium Referaat NIKOLAI GOGOL ,,REVIDENT" 12.b Juhendaja:Iri Reile Koostas: Mait Saaron Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Nikolai Gogol.......................................................................................................................................4 Gogoli looming.....................................................................................................................................6 Teosed...................................................................................................................................................7 ,,Revident"....................................................................................................................................
Aegade jooksul on mõistetud vaprust erineval viisil ja ka iga inimese, rahvuse jaoks on see mõiste erinev.Sparta ajal mõisteti vapruseks seda, et kui palju oli sõdur või kuningas sõdades vaenlasi alistanud, või kui võimsaid pealikke olid tapnud. Tänapäeval osad inimesed aga arvavad, et nad on siis vaprad, kui ostavad endale mingi vana BMW ja politsei ees sellega rehve vilistavad. On ka selliseid kes peavad ennast vapraks, kui võtavad endale suuri laene, et osta suure maja ning võimas auto. Kuid minu arvates on need inimesed vaprad kes näevad rasket vaeva, et saada kellekski kelleks nad on unistanud saada, ega anna nende täitmiseks alla.Näiteks sportlased, kes on pidanud pikki ja raskeid aastaid trenni tegema, et saavutada häid tulemusi. Selleks võime vaadelda lugu Erki Noolest, kes sündis 25. Juunil 1970 Võrus. Ta elas kuue lapselises perekonnas. Ta vanemad olid lihttöölise...
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" · Iial ei jumalad üksinda ilmu kuid mõned neist on nii tülinorijad, et ajavad teised minema. · Vahest on parem nii, kui inimesed mõnikord ka üksteisest mööda räägivad ja sellega kumbki oma hingerahu alal hoiavad. · Me kunagi ei oska õiget õnne siis taibata ega haarata, kui ta meie oma õues viibib. · Teiste autus ei õigusta veel meie üleastumist · Ka kõige heledam tuli võib üsna varakult kustuda, kui teda miski ülal ei hoia · Kui kaks tahavad sama, siis pole see alati üks ja sama. · Võib-olla ongi üheks sõpruse tunnuseks see, et sõbraga koos ka igavust võidakse tunda ja taluda. · Ka kaugel viibides võib ligidal olla. · Kus puudub mõistmine, pole ka andeks andmist · Ideaalne on see, mida tegelikult pole · Unistused kestavad seni, kuni nad pole muutunud tõeliseks, sest tõelisus pole enam unistus · Õigus on alati sellel, kes viimasena kõneles · ,,On üks ...
ORHAN PAMUK (referaat) Elulugu Orhan Pamuk (sündinud 7. juunil 1952 Ýstanbulis) on türgi romaanikirjanik, ühiskonnategelane ja sõnavabaduse eest võitleja, 2006. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat ning ta on esimene türklane, kes on võitnud Nobeli kirjanduspreemia. Orhan Pamuk kasvas üles majanduslikult heal järjel olevas peres. Pere õhutusel läks ta õppima arhitektuuri, kuid loobus sellest kolme aasta pärast, asudes õppima ajakirjandust ja hakates "täisajaga" kirjanikuks. Aastail 19851988 töötas ta külalisõppejõuna New Yorgis Columbia ülikoolis. Aastail 19822001 oli ta abielus, tal on tütar Rüya (türgi k 'unistus'). Looming Kirjutama hakkas Pamuk regulaarselt 1974. aastal. Juba ta esimene romaan "Härra Cevdet ja tema pojad" (1982) sai tähelepanu ja edu osaliseks. See teos räägib kolmest põlvkonnast jõukas Istanbuli peres. Menu said tunda ka teine romaan "Vaikne maja" (1983) ja kolmas, ajalooline romaan "Valge l...
AJALOOLINE TAUST 1939-1944: Nõukogude okupatsioon. Punaarmee oli üle Eesti laiali valgunud. Inimestes tekkis hirm. Nt: ,,Hans ei julgend enam linna minna ega tahtnud enam õdesidki sinna lasta. Hans läks algul magama köögi taha väikesesse konkusse, siis viibis ta seal ka päevaajal ning lõpuks läks ta metsa ning jäigi sinna. ,,Siis hakkasid inimesed kaduma ja naer muutus kibedaks kui naiste, meeste ja laste tapmine ja küüditamine pihta hakkas, korrati anekdoote tüütuseni nagu palveid." (107) 28.august 1941 vallutasid Sakslased Tallinna. Algas Saksa okupatsioon. ,,Inglil oli õigus, nad pidasid vastu, maa pidas vastu ja tulid vabastajad. Sakslased marssisid sisse, sundisid taevast kaduma põlevate majade suitsu, muutsid selle kirgassiniseks, uld läks mustaks ja pilved valgeks.Hans võis koju tulla, nende luupainajad lõppesid.Rajati Eesti Rahva Ühisabi, toitmaks ja toetamaks neid peresid, kelle toitjad olid mobiliseeritud Punaarmeesse. Kõik ...
,,Kadunud põlvkonna" traagika Kõik, mis oli enne püha, muutus mõttetuks, pole ei tulevikku ega minevikku, on vaid olevik, millel pole enam mingisugust väärtust. Puuduvad elukutsed, rajamata on perekond. Kõik see iseloomustab ,,kadunud põlvkonda". Terved noored mehed saadeti sõtta, kuid tagasi ei tulnud neist keegi samasugusena, nagu oli läinud, kui tuldi tagasi füüsiliselt tervena, siis psühholoogilise surve alt ei pääsenud keegi. Saksa kirjanik Erich Maria Remarque osales I maailmasõja tegevuses ja kirjutas hiljem sellest inspireeritult võimsa romaani ,,Läänerindel muutuseta". Raamat räägib 18-19 aastastest poisikestest, kes koolipingist sõtta astuvad. Noortele on küll õpetatud, kuidas rindel hakkama saada, kuid keegi pole neile selgitanud, mil viisil kohaneda sõja psühholoogilise mõjuga. "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema." Peategel...
Lermontovi vöi siis teose peategelase Petsorini suhtumine naistesse... oli väga üleolev. Ta pidas naisi liialt ülespuhutud isksusteks, kellel puudusid tunded. Näiteks peategelane Petsorin vörgutas naisi niisama meelelahutuseks. Loomulikult ei suutnud naised panna vastu tema samrikale käitumisele ning armusid temasse otsekohe. Samas mees oli niivörd üksköikne naiste suhtes, et kasutas neid ainult ära möni aeg oli sisustatud naiste seltskonnaga, kuid ta tüdines sellest üpriski kiirest, seega ta loobus nendega suhtlemisest. Ning mida raskem on naist endasse armuma panna, seda löbusam oli mehel. Ta käitus naistega väga ebainimlikult, ta ilmselt pidas neid tähtsusetuteks olendideks, kuna teda ei huvitanud, mida nad tunsid, oli ainult oma kasu peal väljas. Lermontov pidas teose pealkirja ,,Meie aja kangelane" irooniliselt... Legendi järgi on kangelased üleloomulikud olendid, kes on pühendanud oma elu, et anda endast kõik ja tulles appi seal...
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on ...
Gert Helbemäe (10. november 1913 Tallinn15. juuli 1974 London) Gert Helbemäe sündis 1913 Tallinnas Kalamajas ärimehe pojana. Esialgne perekonnanimi Einbord, pärast Helbemäe. Õppis Prantsuse Lütseumis, mille lõptas 1933->töötas ajakirjade väljaannetes (Roheline Post). Seal töödates nägi ta Tln-a seda poolt, mida polnud enne märganud. 1934 läks tööle raadiosse, kus tegi muusika-ja kirjandussaateid,esitas lühijutte. 1944 põgenes ta perega Saksamaale Lüübekisse, kus uuris arhiividest Tln-a kohta. 1947 kui elu lõpuni elas Helbemäe Inglismaal Londonis, töötas BBC raadio muusikatoimetajana. Asutas 1947 ajalehe Eesti Hääl. Tema teene pagulas-PEN-klubi asutamine. Suri 1974 Londonis. Lapsepõlvest Lapsena üksiku lapsena tihti omapäi,isa oli vähe kodus , vanemad lahutatud. Gerdi sõbrad putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa män...
Kunst ja kunstnik Thomas Manni novellides Küsimustele "Mis on kunst?" ja "Kes on kunstnik?" ei leidu ühest ja ainuõiget vastust. Neid kahte mõistet on sama võimatu kindlalt defineerida kui vabadust, õiglust või head ja halba. Ometi on igaühel olemas oma nägemus kunstist ja tihti on need inimestel täiesti erinevad, ka selle mõju inimestele on varieeruv. Mõne jaoks on kunst iga abstraktne joonistus, mõni liigitab sinna alla vaid tunnustatud suurmeistrite teosed. Kunsti ja kunstniku rolli ühiskonnas kirjeldavad pea kõik Thomas Manni novellid. Mann üritab lahti mõtestada kunsti üldist olemust, leida omapoolset vastust eelmainitud defineerimatutele mõistetele ja näidata kunstnikku erinevates aegades ja olukordades. Nii nagu Thomas Mann ülistas oma vanemates teostes haiget inimest, omistas ta hiljem ka kunstnikule veidra, vaevatud, tavapärasest teistsuguse inimese olemuse. Kunstnik on Manni silmis eraklik ja üksik i...
Aleksandr Puskini ja Jevgeni Onegini ühiseid jooni Arutlus Maarja-Liisa Suitso Saue Gümnaasium 10a klass Kevad 2008 Aleksandr Puskini ja Jevgeni Onegini ühiseid jooni Kuulsa Vene kirjaniku Aleksandr Puskini ühiseid jooni tema teose nimitegelase Jevgeni Oneginiga on üsna palju. Järgnevalt sooviksin välja tuua mõned tähtsamad. Puskin sündis 18sajandi lõpul Moskvas põlisaadliku pojana. Vanemad ei näidanud oma lapse suhtes välja armastust, vaid tegelesid rohkem seltskonnaelu ja raha kulutamisega. Taoline kasvatus ei mõjunud noormehele eriti hästi. Kordagi ei maininud ta oma teostes ei oma ema ega isa. Ainus, kellesse ta soojalt suhtus oli tema õe hoidja. Leitud on üksikuid kirju nii ta emalt kui hoidjalt. Erinevus on tohutu. Ema kiri on täis fomaalsusi, samas ...
Naise muutumine ajas Vanasti peeti naist vaid kodu hoidjaks ja laste sünnitajaks, kuid naiste tähtsus ühiskonnas on aegade jooksul palju muutunud. Tänapäeval on oluline haridus ja hea töökoht ning alles pärast nende omandamist mõeldakse pere loomisele. Võib tõdeda, et tänapäeval on naise roll mehega küllaltki võrdne ning erinevate sugupoolte õigused on võrdsustunud. Kunagi olid naiste ja meeste õigused erinevad, tänapäeval on need aga muutunud sarnasemaks. Enam ei tehta vahet meeste ja naiste oskustel. Samamoodi nagu abikaasad, ollakse võimelised kala püüdma, keevitama ja ettevõtet juhtima. Kindlale soole orienteeritud ametite hulk väheneb ja piirid hägunevad üha rohkem. Ei leidu tööd, millega naised hakkama ei saaks. Enam ei mõisteta hukka ema, kes naaseb pärast lapse sünnitamist tööle ja isapuhkusel abikaasa kasvatab last. Läbi ajaloo on naiste koht ühiskonnas olnud nihkes. Naiste roll ühiskonnas o...
RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour -õukond) KIRJANDUS (pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu
Rüütliromaan Koostaja:Kermo Petermann 10c Rüütliromaan Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 1516. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantistika Fantastika Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Armastus Rüütli armastus Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuning...
poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi varasem iseseisvusaegne kirjandus liikuvam, otsingulisem, maailmale avatum kui 1930. aastate traditsioonilisem ja rahvuskesksem looming. Siiski leidub kogu Eesti Vabariigi aegses kirjanduses vaimset ärksust, loomingulist sõltumatust ja opositsioonivaimu. Küpsete tulemusteni jõudsid luule ja proosa, esinduslikke teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940. aastate okupatsioonides ja sõjaolukorras oli järsk ja paratamatu. 1920
Seadused koodeksites ja tegelikkuses. Ühiskond, kus me elame on üles ehitatud tuhandetele seadustele. Läbi aegade on neid nii kirja pandud kui ka suuliselt levitatud. Seadused annavad küll inimkonnale ette juhised, mille järgi elada ja käituda, kuid väga tihti tuleb igapäevaelus ette, et ühiskonnaliikmed ei täida üldiseid norme ja seadusi, vaid rikuvad neid igal esimesel võimalusel. Mõnel korral neid rikutakse isegi ise aru saamata. Kuidas tegelikkuses seadusi järgitakse? Esimesed seadused pandi kirja juba sajandeid tagasi. Loodi seadusi, et austataks oma valitsejat ja tööandjaid. Karistused olid väga karmid, et inimesed ka neid järgiksid. Väga palju mõisteti inimesi surma. Samuti ihunuhtlused tulid kergelt. Mida rohkem aeg edasi, seda enam hakkasid ka tavakodanikud endale õigusi nõudma. Üks tuntuim õigus, mis tavakodanikud ka endale said, oli põhimõttel ,, silm silma, hammas hamba vastu" . Karistus olenes tehtud kuri...
Tänapäeva maailma hirmud Tänapäeva ühiskonnas on paljusid hirme ning probleeme. Elame ajastul, kus kliima soojenemine, terrorism, haigused ning looduskatastroofid on igapäevaellu kuuluv osa. Mis on siiski kõige suuremad hirmud, mis meid ümbritsevad ning mida need endaga kaasa toovad? Üks suurimaid hirme ning tõsisemaid probleeme hetkel on globaalne kliima soojenemine. Inimeste hoolimatu käitumine looduse suhtes ning mõtlematus toob endaga kaasa tõsiseid tagajärgi. Tormid, põuad, üleujutused, jäämasside sulamine, meretaseme tõus ning vihmametsade hävimine moodustavad vaid osa inimkonda tabavatest katastroofidest. Viimase paarikümne aastaga liigselt õhku paisatud süsihappegaas on temperatuuri oluliselt suurendanud. Teadlased on arvamusel, et just inimesed põhjustavad praegust kaootilist soojenemist. Selline käitumine on toonud inimestes endaga kaasa hirmu maailmalõpu ees. Mis juhtub, kui loodusressursid lõ...
"Zadig" Voltaire Tegelased Zadig SemireZadig'i esimene armastatu AzoraZadig'i teine armastatu AstarteBabüloni kuninganna ja Zadig'i viimane armastatu OrcanZadig'i vaenlane CadorZadig'i truu sõber MoabdarBabüloni kuningas SetocZadig'i isand Jesradingel, kes tutvustas end algul üksiklase raugana Zadig oli Babülonis elav noormees. Tal oli palju vara, ta oli väga arukas ja siiras. Zadig pidi abielluma Semire'iga. Ühes võitluses sai ta haavata ja kuulutati, et Zadig jääb ühest silmast ilma. Zadig sai aga terveks, kuid vahepeal oli Semire ära sõitnud, sest talle on ühesilmalised vastikud. Semire abiellus Zadig'i vaenlase Orcaniga. Zadig otsustas abielluda Azora'ga. Mõne aja pärast aga oli ta sunnitud Azora ära saatma, sest elu temaga oli muutunud võimatuks. Zadig otsustas õnne otsida looduse uurimises. Babülonis oli mees, keda kutsuti Kad...
Toomas Nipernaadi mis mees ta on? August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" peategelane tunneb kevade saabudes suurt tungi kodunt ära minna, rändama mööda Eestimaad, ilma igasuguse tagamõtte ning kindla sihita, teha mõned sammud väljapoole seda igapäevast eluteed, mida enamus käivad. Talve tulles aga kustub temas see viimane tuluke ning tahtmine rännata, ta langeb kokku kui loodus, mis mattub paksu lumekihi alla ning enne kevadet ei ole näha ühtegi värvi ning sära. Päike, selle soojus, energia need on tema tugi, eluallikad, põhjus, miks ta üldse elab. Ja kas peakski elult midagi enamat tahtma? Toomas Nipernaadi, pealtnäha lihtne, keskealine mees, kaabu peas, kannel kaenlas ning vile suus, rändamas mööda tundmatuid teid, ei olegi nii lihtne kui teda pidada võiks. Mõtlen ja üllatun, kuidas saab üks tegelane olla ühtaegu nii salapärane ja enesestmõitetav, nii keeruline ja samal ajal ka nii lihtne. Hüppas muudkui ta...
REALISM Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realistliku kirjandusvoolu alguses seisab Sthendal"Punane ja must" (1831), samal aastal ilmus Victor Hugo läbinisti romantiline romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Tekkisid autorid, kes nim. end ühiskonna kroonikuteks. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ja ilustustega. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Realismi põhizanr on romaan. Stendhal oli Prantsuse kirjanik. Ta ema suri kui ta oli 7 aastane.16 aastasena kolis ta Pariisi õppima, hiljem elas Itaalias. TEOS: ,,Punane ja must". Sthendali kirjanduslik looming algab pärast lahkumist Napoleoni sõjaväest. Tõeline kuulsus saabus talle alles palju aastaid pärast autori surma. Charles Dickens oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke, sotsiaalse romaani rajaja. Oli abielus ...
Armastus- jõud või nõrkus Armastust, kui mõistet ei saagi defineerida. Seda võib nimetada üheks kõige müstilisemaks loodusjõuks. See on, kui tunnete või emotsioonide rada, mis võib väljenduda mõtetes, käitumises või kus iganes. Armastus on selline asi mida on tundnud absoluutselt iga inimene. Selle võlu ongi tema piiritlematuses. Tunnetepuhang võib tekkida ükskõik mille suhtes. Üks kõige tugevam armastuse liik on ligimesearmastus. Ema armastab alati oma lapsi kõige kirglikumalt ja on nõus nende heaks kõike tegema. Iga inimese jaoks on armastusel jutustada oma enda isiklik lugu. Kellel on see positiivne, kellel negatiivne. Keda on see teinud tugevaks, keda nõrgaks. Mis on armastus? Kuidas muudab see meid tugevaks või nõrgaks? Kas armastus muutis tegelasi tugevaks või just vastupidi nõrgendas neid? Minu jaoks on armastus midagi sellist, mis teeb mind paremaks inimeseks. See on just see faktor, mis suudab pakkuda nii palju rõõmu ja posit...
Kaks tegelast- kaks erinevat elukäsitust Jaan Krossi teoses ,,Keisri hull'' oli mitmeid tegelasi ning neil kõigil üsna erinevad elukäsitused. Inimesed erinevatest seisustest, oma murede ja hoiakutega. Suured erinevused leidsid aset just aadlite ja talurahva vahel aga erinevusi võis tuua ka samast soost isikute vahel. Võrdleksin kahte aadli soost erinevat meest Timotheus von Bock'i ja tema õemeest Peeter Zoege von Mantauffel'it. Milline oli Timo elu? Milline oli Peetri elu? Miks tekkisid lahkhelid? Timo oli Võisiku mõisnik, elukutselt ohvitser ning kuulus Aleksander I õukonda. Temalt oodati truudust ja austust keisri ning riigi vastu. Nähes aga riigis valitsevat ebavõrdsust osutusid Timo tõekspidamised teistsuguseks, kui keisril. Ta hindas üle kõige ausust ning tahtis jalule seada õigluse. Selle nimel saatis ta keisrile manifesti, kus oli ...
* Mõtted, mida teistele ei räägi, ongi saladused. * Hell is just a word. Reality is a lot worse. * Please give me one more change. I was a bitch in the past! * Vahepeal igatsen sind nii palju, et mul hakkab paha. * You are the music in me. * Nii palju head. Nii palju mälestusi... * Põrgu on nagu Jamaica, ainult palju kuumem ja tuttavate nägudega * Hull on tore olla, siis kui keegi ei näe. * Maailm ei muutu, muutume meie. * Kuni inimene elab meie südames, on ta veel elus. * Kes seal on? ainult mina. Oh, seda on ülearugi * Damn, boys really sucks so badly, lets hit them with rocks. * I'm that kind of woman that when my feet hits the floor each morning, the Devil says: '' Oh crap, she's up! '' * Mul ei ole kõike, mida ma armastan, aga ma armastan kõike, mis mul on! * Kui sa oleksid täht, tunneksin ma su kohe ära, sa säraksid ja paistaksid kaugelt silma, aga mis kõige tähtsam, sa langeksid esimesel võimalusel - et minu juurde ...
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti h...
Elas kord mees, kelle nimi oli Indrek. Indrekul olid näpud põhjas, tal ei olnud sentigi raha, ta elas Hanelinnas, suure punase silla all, kus elas hulganisti teisigi kodanikke, kes enda eluga karile sõitnud olid. Kõik inimesed, kes suure punase silla all elasid, nimetasid seda hurtsikuks, võis õelda, et nad olid isegi grupp, neid oli tosin, seega mitte väga palju. Küllalti palju, et moodustada ühtne ja kokkuhoidev perekond. Nad kõik valvasid üksteise seljatagust, sest üpris tihti külastasid hurtsikut linnast pärit noored huligaanid, kes üritasid sinna laamendama minna, aga tänu sellele, et Indrek ja ta grupiliikmed suutsid tublit koostööd teha, seadsid nad noored huligaanid lõksu ning andsid nad edasi politseile, kes võttis ühendust noorte vanematega. Peale seda sündmust valitses hurtsikus rahu, keegi ei tulnud sinna enam midagi halba korda saatma. Kuid siiski, Indreku ja ta niinimetatud pereliikmete majanduslik seisukord oli vägagi keh...
Mis juhtub, kui kultuur kaob ,,Hoolimata definitsioonide rohkusest mõistetakse akadeemiliselt kultuuri mingi kindla väärstuse koguna, mis määrab ära meie käitumist,’’nii kirjeldab Ilmar Raag oma arutlevas kirjandis ,,Milleks kaitsta eesti kultuuri?’’ kultuuri akadeemilist tähendust. Samuti väidab Raag oma essees, et kultuur on viis mille abil lahendame me oma probleeme ning suhestume maailmaga. Tänapäeval on palju räägitud meie kultuuri kadumisest. Mis mõjutab meie kultuuri ja mis võib juhtuda kui ühtne kultuur kaob? Eestlastel on olnud oma kultuur juba väga pikka aega. Ajapikku see paraku natuke muutub või ühestub välismaailmaga, kuid on ka asju mis võiksid või peaksid kindlasti alles jääma. Traditsioonid, mis on meid eluteel saatnud on saanud meie eluviisiks. Kui vanasti näiteks kadri- või mardipäeval jooksid lapsed mööda küla, kommikorvikesed käes ning laulsid või tantsisid naabritele, siis tänapäeval e...
Oli pagulane Rootsis ja igatses oma kodumaad, tundis ennast kodutuna. Pidev otsing ja tunne, et keegi ei aita. 10. Mis juhtus eesti kirjanduselus 1940 ? II maailmasõda, Eesti okupeeriti Nõukogude alla, sõnavabadus puudus, arengupidurdus. Ei ilmunud enam nii palju uudisteosed ja seisak, kuna paremad kirjanukud olid Eestist lahkunud. 11. Võrdle eesti kirjanduse arengut eestis ja välismaal 1944-1955 Välismaal Eestis Kirjandus muutus kultuuriliseks jõuks. Seisak, sest paljud kõrgklassi kuulunud Välismaal tunti huvi kultuuri vastu, ei kirjanikud kolisid välismaale. Ei olnud unustatud ka kodumaad. Kirjutada sai sõnavabadust. vabamalt.
,,Dorian Gray portree'' Oscar Wilde 1. Teada on, et inimesed on omamoodi olevused, kes lähevad tihti peale kõigega kaasa. Samuti muudab inimene väga tihti enda põhimõtteid või kohandab neid vastavalt vajadusele, üritavad olla keegi kes nad pole. Selle mõtiskluse paralleeriks analüüsin teose ,,Dorian Gray portree'' peategelase muutust teose algusest teose lõpuni. Analüüsin seda, kuidas peategelane Dorian Gray on teose jooksul muutunud ja mis tema juures ei ole muutunud. Raamatu alguses on Dorian Gray ilus, noor, kergeusklik, rikkumata olekuga, puhta hinge ja südametunnistusega. Kuid Dorian kohtub kunstniku Basil Hallward'ga ja lord Henry Wotton'iga ning sellest hetkest hakkab kõik muutuma. Lord Henry püüab Dorianile õpetada enda põhimõtteid ning naudingu filosoofiat, selle käigus teeb lord Henry Dorianile selgeks, et noorus ja ilu ei ole igavesed. Seega...
TÕDE JA ÕIGUS I - Anton Hansen Tammsaare Tegevuse aeg: 19. sajandi lõpp Tegevuse koht: Vargamäe (Oru ja Mäe talud; kõrts) Peategelased: Mäe Andres- vaikse iseloomuga, töökas, sihikindel ja aus umbes 30-aastane tugev mees. Talle oli oluliseks tõde ja selle saavutamine, õigus ja õiglus. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht, nagu ta isegi ütles- teha kitsast niiskest teekesest lai tänav, kus saaks lause kahe hobuse ja tõllaga liikuda. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist ning et kunagi oleks kogu Vargamägi ehk nende suguvõsa oma. Algselt arvas Andres, et tõde ja õigus tähendavad sama, ent lõpuks mõistis, et õigust võib saavutada ka pettuste ja valega. Samuti mõistis ta, et tugev töötamine ei too alati õnne ja rõõmu. Oru Pearu- naabertalu peremees. Erinevalt An...
Raha ja armastus Isa Goriot' ja tema tütarde elus. Isa Goriot armastas oma tütreid väga. Ta pühendas kogu oma elu nende eest hoolitsemise peale. Ta rabas terve elu tööd teha, et siis oma tütardele kõik anda. Ja see oli ka põhjus, miks tema türed, Anastassie ja Delphine olid vägagi ärahellitatud. Kuid kas tütred üldse armastasid oma isa? Isa Goriot oli omal ajal olnud nuudlivabrikant ning ta nägi terve oma elu ränka vaeva, et tütardele parimat pakkuda. Ta ei suutnud neile 'ei' öelda ning hellitas tütred sellega ka ära. Loomulikult olid tütred harjunud kõike saama ja nad ei osanudki mõelda, et ka teistmoodi võib minna. Kui Goriot pansionaati läks, siis oli ta selleks ajaks juba erru läinud. Alguses läks tal nii pansionaadis kui ka eraelus väga hästi, tal oli oma isiklik toapoiss, ta lasi juukseid lõigata, sõi, mida tahtis ning ta tütred käisid koguaeg enda rahamuredega tema juures. Kuid vaikselt hakkasid ka Isa Goriot'l...
"Thérèse Raquin" "Thérèse Raquin" räägib noorest naisest kelle isa on Prantsuse kapten ja ema alzeerlane. Pärast ema surma viib isa lapse oma õe, proua Raquin'i ja tema haige poja Camille juurde, kes on koguaeg haige ning kellest kasvab ema haiglase poputamise tõttu isekas ja ebameeldiv inimene. Camille ja Therese kasvavad koos ning kui tüdruk saab 21, paneb proua Raquin nad paari ja kohe peale abielu otsustab Camille, et pere peaks kolima Pariisi, et too saaks alustada karjääri. Sel ajal, kui Camille veedab aega oma tööpostil ja uitab niisama ringi mööda Pariisi tänavaid, peab Therese afääri tema parima sõbra, Laurentiga. Therese ja Laurenti vahel on enneolematu kirg, mis ei rahuldu ainult kokkusaamises, vaid mis vajab pidevat koos olemist, see põletab seesmiselt kui tuli. Et rahuldada see vajadus, otsustavad nad tappa Camille, kelle nad uputavad ühel väljasõidul ja lavastavad selle paadiõnnetuseks. Olles pääsen...
Sõja loomuvastasus Päris kindlasti nõustub suurem osa inimesi väitega, et sõda on loomuvastane. See on väga kurb, mida peavad sõdurid ja tavainimesed sõjas läbi elama. Inimesi saab kohutavalt palju surma ja haavata- nii vaimselt kui füüsiliselt. Teos ,,Läänerindel muutuseta" räägibki sõjakoledustest ja inimeste kannatustest Esimese maailmasõja ajal. Raamatu moto ütleb järgmist: ,,See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, mille sõda hävitas- isegi siis, kui ta pääses tema granaatide eest." Jah, nii see on. Sõdurid, kes sellest sõjast eluga pääsesid, võisid küll füüsiliselt terveks saada, kuid nende mällu jäävad tõenäoliselt alatiseks armid sellest, kuidas nad tundsid hirmu, nägid surma igal pool. ,,Meie teadmised elus piirduvad surmaga." ütleb Paul Bäumer. Tõesti, nende jaoks ei eksisteerinud enam õieti midagi muud. See, mida ...
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" I tants- Aiaste perepoeg Jüri ja sulane toovad katelt(vaevaliselt). Vana peremees Mats vaatab toimingut imetlusega. Katel valmistati viljapeksuks ette. Masinist Elmar sai pojalt sõjast kirja ning Mats Kaarelilt(vanimalt pojalt), kes jurat õpib. Kaarel palus kirjas raha juurde saata. Jüri vihastab, et peab talus rabama, et vennale saaks raha saata(ise ei saa endale uusi riideid lubada). Taavet(noorim poeg) peab veesõda. Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase). II tants- On toimunud põlvkondade vahetus.Taavet on Aiaste peremees ja Roosi perenaine(isa, ema, Jüri-surnud). Taavet oli leebem ja muretum peremees. Taavet sai teada, et Aiastel tule...
Trooja sõja usutavus ja kokkulangevus teosega. Kes teab mis tegelikult juhtus Trooja sõjas ? Vist keegi. Äkki olid mingid paberid kus kirjeldati kuidas Trooja sõda algas,mille pärast jne. aga meie saime teada trooja sõjast eeposest `Iilias` . kus kirjeldati trooja sõja algust , kus üks solvunud jumalanna tekitas suure probleemi. Ma ei usu,et nii see oligi. Ma ei usu,et jumalad olid nagu inimesed,et nad käisid kahel jalal. jumalad , minu arust, on ühed suured täpikesed atmosfääris suure võimuga kuid mitte inimese olekus. Eeposes öeldi,et Aphrodite lubas Parisile kõige ilusamat naist maailmas, aga kust Aphrodite võis teada ,et Helena on kõige ilusam naine maailmas ja ,et ta elab trooja kuningriigis Selles sajandis,kus oli veel Trooja Kuningriik ja VanaKreeka nad sõdisid ainult maa pärast. Mitte naise pärast,see on mitte võimatu. Isegi internetis(wikipeedia's) öeldakse,et Iliase eepos on tunnistatud nagu ajalooline all...
,,Isa Goriot" Vautrin ja tema suhted teiste pansionäridega. Tema iseloomulikud harjumused ja tõekspidamised. Vautrin ise oli põgenenud sunnitööline. Vautrin tegi väga palju imelikke märkusi kõigile. Tal oli iga asja kohta midagi öelda, oma arvamus. Ta oli väga kaval ja oskas teiste pansionäridega rääkida ja nendega manipuleerida. Vautrin oli teiste pansionäride arust väga salapärane ja nad soovisid teda kuidagi paljastada. Vautrin varjas ennast pansionaadis ja sehkendab allilma rahadega. Ta elas kolmandal korrusel, kandis musta parukat ja värvis oma põskhabet. Üks Vautrini iseloomustavamaid jooni oli maksta noobilt 15 franki kuus gloria ehk kohvi või tee suhkru põletatud konjaki või viinaga eest, mida ta järelroaks rüüpas. Vautrin kutsus pansionaadi omanikku Vauquenit mammiks., vahel ta võttis teda kallistades vastu. Kõik tundsid tegelikult kõigi vastu umbusuga segatud ükskõiksust. Vautrini suhted teistega olid nagu tu...
Ladina keele klassikalisel ajastul oli suur erinevus kõrgestiililise luulekeele ja proosakeele vahel. Klassikalise kõrgstiili looja Cicero teoste keelt hakati pidama klassikalise ladina keele tipuks ja selle matkimine muutus hiljem kohustuslikuks. Luulekeel saavutas klassikalise täiuslikkuse Vergiliuse teostes. Cicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Teosed: "De oratore", milles ...
Vabadus ja vastutus Me kõik tahame elada täielikus vabaduses, et võiksime minna kuhu tahame, et saaksime valida iseenda tee ja teha otsuseid , mis muudaksid meie elu just nii nagu me tahaksime .Et saaksime ise kujundada enda elu . See kõik on ju mingil määral võimalik , kuid selle kõigega kaasneb suur vastutus . Maailmas on palju kirjutamata seadusi . Need on seadused, mis kehtivad ainult meile endile , seadused, mis iseenda jaoks paika paneme. Need on need, mis panevad meid vastutama selle eest, mis elus korda saadame . Kui aga neid kõiki reegleid jälgida , võiksime ju elada õnnelikult . Enamik meist lõpetavad gümnaasiumi. Peale seda tahame edasi minna kõrgkooli või ülikooli ja siis teha suurt karjääri. Me tahame alustada iseseisvat elu , luua pere , tahame teha seda, mida õigeks peame . Tihti peale gümnaasiumi lõpetamist lahkume kodust, alustades iseseisvat elu . Ja sageli mõtleme , et just nüüd saame ...
Peatage maailm, ma tahan maha minna! Elus on palju asju, millele on vahel raske vastata . Tekib lugematuil hulgal ksimusi , mille vastuseid me tahaks teada . Miks me anname alati alla, enne kui raskeks lheb ? Miks me tahame alati pgenda, selle asmel, et leida mni uus tee ? Tnapeval on elutemop vga kiire , inimesed ei tule enam oma asjadega ise toime . Tihti meldakse, et enam ei jaksa ja tahetakse alla anda vi siis sdistatakse teisi enda probleemides, selle asemel,et otsinda endas les vead ja nendest ppida . Eksimine on ju inimlik ,sest mitte keegi meist ei ole ideaalne . Me elame vaid korra ja mingil mral me ise kujundame enda elu , milleks siis seda aega kulutada probleemidele , stressile ja masendusele? Muidugi ei ole maailm ideaalne paik. Peaaegu igapev kuuleme et jlle kuskil kib mingi vimuvitlus ning kuidas inimesi tapetakse, kuid me ei saa sinna mitte midagi parata, alati on inimesi, kes lihtsalt peavad kellelegi haiget teg...
Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. "Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inime...
INIMENE MEEDIA VÕRKU PÜÜTUD KÄRBES Meedia ümbritseb meid igal pool ja koguaeg. Seda on võimatu mitte tähele panna. Meedia vastu ei saa, kuid ka ilma selleta ei saa. See on võitmatu, kuid samas imetlusväärne jõud, mis saab inimestega manipuleerida ja nendega mängida. Kas inimesel on üldse mingisugust võimalust astuda meediale vastu või on ta kõigest meedia juhitav marionettnukk? Kas Inimene on tõesti kõigest nagu kärbes meedia võrgus ning meedia, kui ämblik, ootamas ähvardavalt, kuni saab saagile lõpu peale teha? Inimese elu sõltub suuresti meediast. Igal hetkel ahmin ma sisse reklaame ja uudiseid, mida meedia mulle ette söödab. Olen kui lõksu püütud. Täpselt nii teevad ka miljardid inimesed üle kogu maakera, kuulates ja lugedes päevas sadu kordi samu sõnumeid ja teateid. Kõik mõeldakse meie eest ära ja meie töö on info ainult vastu võtta ja selle järgi oma elu sättida. Massimeediast tuleb iga päev tohutult informatsiooni...
Viies päev, kaheksas novell. Filomena jutustas: Ravennas elas mees nimega Nastagio Degli Onesti kes sai pärast oma isa surma rikkaks. Ta armastas tüdrukut kuid too teda mitte, vaid käitus temaga hoopis ülbelt ja kalgilt. Kuna noormees tahtis endalt sellepärast korduvalt elu võtta, soovitasid ta sõbrad ja sugulased tal Ravennast ära kolida. Nii ta siis läkski kolm miili eemal asuvasse Chiassisse. Kord ühel ilusal päeval kui tal tuli jälle tüdruk meelde, läks ta metsa jalutama. Järsku kuulis ta ühe naise nuttu ja kisa ning märkas metsas jooksmas alasti tütarlast, kelle keha oli okaste poolt ära kriibitud. Tema taga jooksid aga 2 koera, kes ajasid teda taga ning tagapool vihase näoga ratsanik, kes ärvardas tüdrukut tappa. Nostagio üritas neile vastu hakkata mille peale ratsanik jutustas, et kord oli tema armunud sellesse tüdrukusse rohkem kui Nostagio Traversarosse. Ratsanik oli end ühel päeval suurtes armuvaludes ära tapnud ning põrguss...
· etendused toimusid päeval · Etenduse ajal söödi, joodi, mängiti kaarte · laval ei olnud dekoratsioone · naise osas esinesid noormehed Rüütlikirjandus Romaan - rahvakeelne teos vastandine ladinakeelsele - esialgu värsivormis - hiljem 13. saj. muutub proosavormiks Kurtuaasne kirjandus - tegevuskohaks loss - peenekombeline kultuur - keskne kuju on daamid - ülistab armastuse kaudu maist elu, millisena ühiskond tahab end näha - sõltub poeedi isikusest- platooniline, kirglik, daamikultus
Anton Hansen Tammsaare A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel ...
Armastus, elu ja surm Elu ning kõik mida see sisaldab ning ühtlasi ka mis peale seda tuleb, on inimkonna jaoks müsteerium. Mitte keegi ei saa kaks korda surra, seega pole kedagi, kes võiks meid ette hoiatada, mis meid ootamas on. Elu paistab olevat üks suur olelusvõitlus, kus peale jäävad vaid tugevamad. Võitlus, mille käigus selgub, kes saab olla õnnelik, kellele ei ole seda ette nähtud. Kuid nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp, nii et kõik, mida kogeme ja tunda saame, on meie endi poolt endale kaela tõmmatud. Õnne eest peab võitlema. Pannes käest lõpetatud raamatu, jään pikaks ajaks mõttesse. Lõpetades Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kiriku kellamees" pidin tahtlikult alla suruma külmavärinaid. See oli väga hea raamat ning kuna ma olen palju lugenud ning selle hulgas ka palju pahna, tähendab see juba niimõndagi. Peale seda raamatut jäin mõtlema teemal, mida on siis õnneks vaja ja kas see on seda väärt, et surra, kui õnn ei tule su...
Loominguline töö tragöödia Hamlet põhjal · Teose alguses on Hamlet depressiivne ning leinas. Ta on murtud, sest keegi peale tema ei leina enam ta isa. Samuti on ta pettunud oma ema käitumises; ema abiellus uuesti vana kuninga venna Claudiusega, kuigi kuninga surmast on möödas alles 2 kuud. Hamlet peab oma ema tegu verepilastuseks. · Peale seda, kui vaim ennast Hamletile ilmutab ning mõrva eest kättemaksu nõuab, võiks Hamlet seda ju kohe teha, aga ta otsustab siiski tõendeid koguda, et vaimu jutu õigsuses kindel olla. Seda enam, et teadupärast olid mõned vaimud pahatahtlikud ning võisid inimesi valedega segadusse ajada. · Hamleti haridus. Hamlet tahtis minna Wittenbergi ülikooli õppima, kuid Claudius ja ta ema ei andnud talle selleks luba. Teoses mainitakse, et see seostus arvatavasti sellega, et troonipärijatel ei tahetud lasta lahkuda. · Tegevus toimub renessanssi ajastul, kus kõige tähtsam on inim...
Raamat muistsest Eestist,mis on langenud võõrvõimu kätte Lugu räägib eestlastest,kes kolivad metsadest külla elama Rahvas unustab neile tuhandeid aastaid truu olnud ussisõnad Selle tagajärjel kaotavad nad võimaluse pääseda sakslaste võimu alt,kutsudes appi muistse Põhja Konna. Kasutatud kirjandus http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja-illustraatorid/andrus-kivirahk http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/ANDRUS.html ,,Mees,kes teadis ussisõnu" ,,Ivan Orava mälestused" http://danzumees.blogspot.com/2008/05/andrus-kivirhk-mees-kes-teadis-ussisnu.html
Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida
,,Elame maailmas, mille mõistmiseks on tarvis palju enamat kui aru." (A.Alliksaar) Maailm on üks imelik koht. Kui suur on üldse maailm? Saab seda mõõta? Käte välja sirutamisest ja ,,vot nii suur" ütlemisest jääb väheks. Võib-olla on see vaid üks sõna, millel tähendus puudub, kuid inimesed kujutavad seda omale kõige meeldivamal viisil ette. Minu ettekujutuses sisaldab maailm rikkalikult õhku, seda on nii palju, et vahest on isegi valus hingata. Minu maailmas on samuti rohkelt rohelust puid, põõsaid, sügavrohelisi laugeid karjamaid, mille lõppu pole nähagi. Peab pingutama, et piiluda üle silmapiiri. Paljud inimesed ei näe enda ümber tegelikult toimuvat. Kuigi ma reaalsuses eelistan linna maale, ei tähenda, et ma maakohti või loodust ei austaks. Enesekesksed on need inimesed, kes arvavad, et kõik algab ja lõpeb üüratute tehastega suurlinnades. Sest linnad eksisteerivadki vaid tänu lo...
"Inimene on see, kelleks ta end ise teeb." (J.-P. Sartre) On olemas kahte tüüpi inimesi: need, kes tegutsevad selle nimel, et olla keegi ning need, kes ainult mõtlevad, kuid tegudeni ei jõua. Kindlasti on millegi tõelise saavutamiseks tarvis palju tahte- ning mõttejõudu, kuid sellest ei ole kasu, kui puuduvad teod. Suurimad teod siin ilmas on sündinud tänu motivatsioonile. See on ülim tegur, mis sunnib üht või teist abinõud kasutama oma tahetu saamiseks. Heaks näiteks on Richard Laasik "Wikmani poistest". Ta oli õppimise ning harjade tegemisega nii hõivatud, et millegi muu jaoks aega ei jätkunud. Saades pakkumiseks õpetada Juhan Pukspuud kooliväliselt, oli ta väga kahtleval seisukohal. Tal ei olnud piisavalt motivatsiooni ning tahet. Nähes aga Juhani imeilusat ning tarka õde Virvet, veetis Richard Pukspuude juures iga võimaliku hetke. Kui ta just ei olnud ametis Juhani õ...
KURITÖÖ JA KARISTUS 1. Romaani miljöö. Ajaline taust. Tegevus toimub Venemaal Peterburis 1860ndatel aastatel. Sel ajal iseloomustas Venemaa ühiskonda kahtlemine usus ja uue moraali vajalikkus. Selgelt oli näha sotsiaalset ja vaimset ebavõrdsust. Intelligentsi hulgas olid vastuolus konservatiivsed kohalikud, kes hindasid Venemaa iseloomu passiivsuset ja progressiivsed "läänlased", kes võtsid vastu Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt tulevad uued ideed ja vaimustusid sotsialismist. Peterburg, kus tegevus toimus, oli tegevuse toimumise ajal haruldaselt palav, õhk oli umbne ning linnapilt oli räpane. Linnas oli palju joomakohti ning väikeseid haisvaid kortereid ning seal oli koos nii vaeseid kui ka rikkaid inimesi. 2. Teose põhiprobleemid. Romaani põhiprobleemid seostuvad enamasti vaesusega. Nendeks olid prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Teoses käsitleti ka alkoholismi. Alko...
Su puusade kaared on nagu ehted, kunstniku kätetöö! Su naba on ümmargune kausike, milles segatud vein ei puudu! Su kõht on nisuhunnik, mis lillekestega on ümbritsetud! Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest, gaselli kaksikut! Su kael on nagu elevandiluust torn ,su silmad nagu Hesboni tiigid Bat-Rabbimi värava juures! Su nina on nagu Liibanoni torn, vaatluseks Damaskuse suunas! Pea on sul otsekui Karmel ja su lehvivad juuksed purpurikarva! Su rinnad on ju viinapuukobarate sarnased ja su hingeõhk on nagu õunte lõhn! Sul on rüht nagu palmipuul ja su rinnad on kobarate sarnased! Su hambad on nagu kari emalambaid, kes pesemiselt tulevad Su juuksed on nagu kitsekari, kes laskub Gileadilt Otsekui granaatõuna lõiked on su oimud su loori taga. Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel. Mu kallim on mulle hennapõõsa õisikuks Een-Gedi viinamägedelt. Minu kallim on priske ja jumekas, silmapaistvaim kümne tuhande hul...
Ernest Hemingway ,,Tark teab, mis ta räägib, rumal räägib, mis ta teab" Selle Eesti vanasõnaga võiks iseloomustada ka Ernest Miller Hemingway kirjutamise stiili. Nimelt kasutab Hemingway niiöelda jäämäe effekti, mille puhul ta annab edasi vaid kaheksandiku oma teadmistest sündmuse kohta, jättes ülejäänud lugejale mõistatada. Nii on ka näiteks raamatus ,,Hüvasti, relvad", mille sündmustiku kohta võiks koostada täieliku kronoloogia, mis klapiks ajalooliste faktidega. Lisaks sellele kasutas ta nelja juhtnööri, mille ta omandas töötades ajakirja The Kansas City Star reporterina: Kasuta lühikesi lauseid. Kasuta lühikesi esimesi lõike Kasuta jõulist Inglise keelt. Ole positiivne, mitte negatiivne. Tema stiili kirjeldamine annab piisaval määrul aimu, millise autoriga on tegemist. Kuid veelgi enam aitab mõista Hemingway teoseid tema eluloo tundmine. Kirjanik toetub suuresti oma isiklikel kogemustel. Seetõttu oleks mõistlik ka tema teoseid lu...
,,Frankenstein" 1. ,,Frankensteini" autor on Mary Shelley. Ilmumisaeg 1. jaanuar 1818. 2. Teos on romantiline, sest teoses on esiplaanil tegelaste tundemaaim, tegelased on erandlikud, uhked ja ohverdavad endid (Victor Frankenstein) oma eetiliste ideaalide nimel. Karakterite emotsioone peegeldab ilm. Romaanis on intensiivselt tuntav üksildustunne ning on tunda romantismi mõju kirjandusse sugenes fantastika. 3. Teose ülesehitus: 1) sissejuhatus kapten Walton kirjutab tutvumisest Victor Frankensteiniga oma õele Margaretile kirju. Frankenstein kirjeldab kaptenile oma õndsat lapsepõlve ja paljulubavat noorusaega ülikoolis. 2) konflikti sõlmumine Frankensteini hakkab paeluma Cornelius Agrippa teooriad elueliksiiri jms kohta, mis viivad ta keemia teadusharuni, mille vastu tekib tal kirglik huvi. Ta saavutab keemiaalaselt ennenägematult palju edu, kuid ta sihiks on enda nime ...
Sonja Marmeladova kõlbeline paradoks F. Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus", kujutab endast Sonja Semjonovna Marmeladova vaikset ja alandatud kõrvaltegelast, kuid mitte vähem tähtsamat kui teised osatäitjad. Ta on leidnud hingerahu, oma korduvalt asetleidvale kuritöödele, mida saab nimetada prostitutsiooniks. Samas on ta usklik, leidnud rahu kahe erineva poole vahel. Kuid kas eesmärk pühitseb ikka abinõu ja kas see kõik võib teenida head eesmärki. Sonjal on väga tugev usk, ilma selleta oleks ta kõige tavalisem prostituut, kuid ta müüb ennast, et päästa oma pere ja usub, et see on ainuõige lahendus. Pealetegelane Raskolnikov ei suuda leida hingelist rahu pärast seda, kui ta on meeltesegaduses tapnud võlausaldaja Aljona Ivanova ja tema õe Lizaveta . Sonja üritab teda aidata ning nende jutuajamises tuleb välja, et neiu usub jumalasse. Olles väga vastuvõtlik ühiskonna ahvatlustele, loodab t...
Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Sellest, et kõik sinust räägivad, on siin maailmas siiski midagi veel halvemat: kui sinust keegi ei räägi.(lk.6) Kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui seda varjata. (lk.7) Sabakuue ja kaelasidemega võib igaüks, isegi börsimaakler, haritud inimese kuulsuse omandada. (lk.8) Naer pole sõprusele sugugi halb algus, kuid lõpetamiseks on see tingimata parim moodus. (lk.10) Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead, mis meil enestelgi. (lk.10) Me elame ajajärgul, kus inimesed käsitlevad kunsti, nagu oleks see mingi autobiograafia vorm. (lk.12) Ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad. (lk. 12) Kurb on mõelda, kuid geenius kestab kahtlemata kauem kui ilu. (lk. 13) Need, kes on truud, tunnevad ainult armastuse igapäevast külge: just nimelt truudusetud tunnevad armastuse tragöödiaid. (lk. 13) Elu eesmärk on enes...
"Minu elulugu" Charles Champlin Raamatu tegevus toimub algul Inglismaal, hiljem Ameerikas ja põgusalt ka mitmes Euroopa riigis. Tegevusajaks on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi esimene pool. Peategelaseks on maailmakuulus näitleja ja filmilavastaja Charles Chaplin. Teisteks tegelasteks tema kõrval olid näiteks vend Sydney Chaplin, sõber Douglas Fairbanks ja abikaasa Oona O Neill. Kõrvaltegelasi oli veel väga palju. Teoses esineb palju probleeme, kuna tegu on biograafiaga. Näiteks kuulsusega kaasnev pahupool ja keerulised olud ühiskonnas maailmasõdade ajal. Raamatu autoriks on peategelane Charles Chaplin ise. Ta on kahtlemata 20. sajandi tuntuim komöödiafilminäitelja ja -lavastaja. Ta oli fenomenaalne isik, kuna kirjutas stenaariumid, mängis peaosi, lavastas, produtseeris ja kirjutas filmimuusika oma filmidele ise. Kõige kuulsamaks sai ta oma Hulkuri rolliga. · Teie olete vallutanud maailma ja ta jääb ka edaspidi teie jalge ette, k...
Taeval ei ole soosikuid Inimene teeb sageli seda, mis mõistlik pole. Riigist, kus rahal on hellitusnimi, ei saa kunagi diktatuurikandjat. Inimene ei suuda suletud süsteemis kaua vastu pidada. Joomine on nakkav haigus. Abitus on naise ohtlikem relv- sest tegelikult ei ole ükski naine abitu. Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. Ihaldusväärseim siin elus on endale ise lõpp valida, ja nimelt sellepärast, et sis ei saa surm sind maha lüüa nagu rotti, või haarata sul kõrist, enne kui sa valmis oled. Naiste loogika ei ulatu iial kaugemale viimasest vastusest, kõik eelnev pühitakse minema nagu poleks seda olnudki. Kaotab see, kes püüab kinni hoida, ja järele joostakse sellele, kes naeratades loovutab. Armastus ei vajagi andestust. Miski pole ohtlikum kui naie, kes himustab kõike. Inimene on inimene ja peab ennast hävitama. Unustamises ei tunne inimene piire. Armastuses ei...
LEEGITSEV SÜDA: Seemned, mis visatakse tormi, kanduvad soole ning neist ei kasva iialgi Issandale meelepärast tarbebuud. SUUR KUNST ON NAGU MAAILMA LOOMINE, TäIS VALU, RõõMU JA KõIKVõIMSAT PINGET, SEE ON NII LäHEDANE JUMALALE, ET SAGELI Võib neid hoopis ära vahetada. Mõistlik inimene võib isegi prõgihunnikust leida omaõnne. Geeniused on rahvale nagu kirjud hilbud, millega katab kinni oma alasti inetust. Kangem kui meie on siiski elu ise. Elu ei rühi oma arenemises heaolu poole, vaid hakkab oma katsetustega iga inimse juures üha otast peale. Nautija määrab teose väärtuse, sest teos ise on vaid hingetu skeem. Ainult usku peab olema, lootust ei tohi peenrahana maanteele kaotada. Ühed kouvad ja on õnnelikud ning teised loobivad ja on veelgi õnnelikumad. Kunst- nende püüd kaunima poole, kellele elu ise pole seda pakkunud Elu on suurem ja sisukam, et rakenduda härjana võõra saha ette ja teenida võrra tahtmise ning tuju järgi. Geenius on rahva...
annaabi.ee 
