Mis juhtub, kui kultuur kaob (0)

Mis juhtub, kui kultuur kaob
,,Hoolimata definitsioonide rohkusest mõistetakse akadeemiliselt kultuuri mingi kindla väärstuse koguna, mis määrab ära meie käitumist,’’nii kirjeldab Ilmar Raag oma arutlevas kirjandis ,,Milleks kaitsta eesti kultuuri?’’ kultuuri akadeemilist tähendust. Samuti väidab Raag oma essees, et kultuur on viis mille abil lahendame me oma probleeme ning suhestume maailmaga . Tänapäeval on palju räägitud meie kultuuri kadumisest. Mis mõjutab meie kultuuri ja mis võib juhtuda kui ühtne kultuur kaob?
Eestlastel on olnud oma kultuur juba väga pikka aega. Ajapikku see paraku natuke muutub või ühestub välismaailmaga, kuid on ka asju mis võiksid või peaksid kindlasti alles jääma . Traditsioonid, mis on meid eluteel saatnud on saanud meie eluviisiks. Kui vanasti näiteks kadri - või mardipäeval jooksid lapsed mööda küla, kommikorvikesed käes ning laulsid või tantsisid naabritele, siis tänapäeval enam see nii populaarne kahjuks ei ole. Populaarne ei ole enam eesti kultuur või traditsioonid, vaid populaatne on Ameerika. Halloweeni on peetud Ameerikas umbes sama kaua kui eestlased on pidanud kadripäeva. Tänapäeval on halloweeni tähistamine uus kadripäev ehk Eesti lapsed on üle võtnud ameeriklaste traditsioonid. See on ainult väike näide sellest, kuidas meie ühtsed traditsioonid ja kombed kaovad.
Kultuur ei tähenda loomilikult ainult tavasid või kombeid, kultuuri alla võib rühmitada julgelt ka näiteks meie toitumise. Eestlaste toidulauale on alati kuulunud verivorstid või hapukapsad, samuti on alati laual must leib ning hapukoor . Kui vaadelda jälle meie arenevad ühiskonda, siis näeme, et ka meie toidulaud hakkab üha enam muutuma . Tegelikult on ju muutused head, kuid liigne muutumine on pigem halb. Vanasti valmistasid inimesed omale ise toiduained kohalikest materjalidest , kuid nüüd on tänu välismaiste toiduainete impordile see kõik muutunud. Kuna tänapäeval on kõik sissetoodud võõrad toidud uued, huvitavad ja maitsvad , hakkab eestlanegi oma kartulit ja hapukapsast nendega asendama. Siinkohal näeme, et ka eesti toidukultuur on hädaohus. Selle kultuuri kadumine tähendab ajapikku eesti toodete kadumist.
Keel on suhtlemis viis, milleta ei ole võimalik hakkama saada tänapäeva ühiskonnas. Igal kogukonnal on suhtlemiseks oma keel. Meil, eestlastel, on emakeeleks eesti keel. See ühendab meid kui ühtset rahvast, kes hoiavad üksteist. Keel võimaldab meil suhelda omavahel, samuti ka välismaailmaga. Kui jälle vaatame tagasi ajalukku, siis võime väita, et see keel, mida eestlased hetkel kasutavad, ei olegi päris õige eesti keel. Oleme kasutusele võtnud uusi fraase ning väljendeid. Me oleme saanud sõnadele uusi tähendusi ning tähendustele uusi sõnu. Järjest enam vahetame me oma eesti keelsed sõnad uute vastu. Kui nii edasi läheb, võime me varsti rääkida mingis uues keeles, mis on sarnane näiteks inglise keelele ning mis mitte üldse ei kõla eesti keele moodi. Ka ühtse keele kadumine hävitab meie kogukonda, meie kokkuhoidvust, meie ühtekuuluvus tunnet .
Me elame ühiskonnas, kus on võimalus teha teoreetiliselt kõike. Meie ümber maailm muutub ning me muutume koos maailmaga. Jah, me ei saa öelda, et me peame jääma oma vanade harjumuste või kombete juurde. Mis me saame öelda, on see, et me peame jääma nendeks, kes me tegelikult oleme, me ei tohiks unustada eestlust, sest nii kaob meie ümber riik, kes loob meile turvalisuse. Ajalugu on näidanud, et kultuuri olemasolu suudab hoida riiki ühtse ja tervena. Kultuuril on võime säilitada riik.