1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal
kõlanud Looduse aabitsa saadetel, mis äratasid paljude inimeste seni uinunud loodusehuvi ja mida arvukad loodusesõbrad kodustes oludes raadiotest lindistasid. Küllap eelkõige just see töö tõi 1989. aastal talle ka üldse kõige esimese väljaantud Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia. Omaenda tähtsaimaks loodusehuvi äratajaks peab Fred Jüssi Hillar Pärjasaart, kellega ta tutvus 1948.aastal. Et noil aegadel - ja palju hiljemgi - oli pääs mere äärde Eestis suuremalt jaolt suletud, huvitus noormees eelkõige metsadest ja rabadest. Nimetab ennast üksiküritajaks, kelle huvi on olnud enamasti suunatud elamustele. Aastal 1997 . aastal sai Eesti Taassünni auhinna . 3 "Olen oma kuulmise pöördumatult ära rikkunud, et ajasin hea helitehnikaga taga loodushäälte peensusi," ütleb Fred Jüssi , kes üksvahe oli peaaegu igale
traditsiooniline metafüüsika ja tulevane metafüüsika. Alati ei täpsusta, kummast räägib. Traditsiooniline metafüüsika sunnib küsimuse alla asetama – see on võrdlus uusaegse teadusega. Eelduseks on see, et metafüüsika on teadus. Hilisemast ajast on seisukoht, et filosoofia on muud kui teadus. Filosoofia on teadus. Seega saame võrrelda teiste teadustega. Aga ei saa võrrelda uusaegse teadusega. Mille alusel siis võrrelda metafüüsikat ja teisi teadusi? Uusaegne teadus: kriteeriumid, progress, ratsionaalne konsensus; traditsiooniline metafüüsika: pole kriteeriumeid, pole progressi, pole ratsionaalset konsensust. Metafüüsikat käsitletakse teadusena ja oluline on see, et milline teadus on teadmine. Kant’l on normatiivne teaduse mõiste – kriteeriumitele vastamine, et pidada teaduseks. Teaduse definitsioon Kant’i järgi
,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles mõttes, siis arvan ma, pole see kasuta." Nii lausus Rosseau. Jean- Jagques Rosseau elulugu Kuidas möödusid lapseiga ja noorus? Rosseau sündis Genfis 28. juunil 1712. aastal. Ta õppis palju varem lugema kui teised lapsed ja andus juba viie- või kuueaastaselt isa kõrval hoolsale, aga korratule lugemisele. Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Temast võis ta hiljem öelda, et ta on harinud tema südant ja mõistust. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Rosseau harrastas muusikat ja botaanikat, õpetas muusikat ja komponeeris laule
kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimeses algupärane, ja muutustel või lisandustel, mille on tema algsesse olekusse toonud mitmesugused asjaolud ja tema enda arengud? Just nagu Glaukos,2 kelle välimust aeg, meri ja rajud olid nõnda palju moonutanud, et ta meenutas pigem metselajat kui jumalat, nõnda on ka inimhing niiöelda peaaegu tundmatuseni muutunud --
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest
Teatud esmaste või kindlalt olemasolevate üksuste määratlemine mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogum. Käsitleb tunnetust ning selle võimalikkust, suhet reaalsusega, allikaid ja meetodeid. Hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. 5. Kolm filosoofia põhiküsimust Platoni järgi. Mis on hea? Mis on tõde? Mis on ilus? 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. Vastand materialism. Usub maailma loomist ja hinge surematust. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. Peab esmaseks ainet. Mateeria/ aine on põhiline ja teadvus tuleneb sellest. Maailm on olemuselt aineline. Eitab maailma loomist ja hinge surematust. 8. Relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja
Teatud esmaste või kindlalt olemasolevate üksuste määratlemine mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogum. Käsitleb tunnetust ning selle võimalikkust, suhet reaalsusega, allikaid ja meetodeid. Hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. 5. Kolm filosoofia põhiküsimust Platoni järgi. Mis on hea? Mis on tõde? Mis on ilus? 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. Vastand materialism. Usub maailma loomist ja hinge surematust. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. Peab esmaseks ainet. Mateeria/ aine on põhiline ja teadvus tuleneb sellest. Maailm on olemuselt aineline. Eitab maailma loomist ja hinge surematust. 8. Relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja
Kõik kommentaarid