Dekameron, 2 novelli ja alguse lühikokkuvõte. (1)

Viies päev, kaheksas novell .
Filomena jutustas:
Ravennas elas mees nimega Nastagio Degli Onesti kes sai pärast oma isa surma rikkaks. Ta armastas tüdrukut kuid too teda mitte, vaid käitus temaga hoopis ülbelt ja kalgilt. Kuna noormees tahtis endalt sellepärast korduvalt elu võtta, soovitasid ta sõbrad ja sugulased tal Ravennast ära kolida. Nii ta siis läkski kolm miili eemal asuvasse Chiassisse. Kord ühel ilusal päeval kui tal tuli jälle tüdruk meelde, läks ta metsa jalutama. Järsku kuulis ta ühe naise nuttu ja kisa ning märkas metsas jooksmas alasti tütarlast, kelle keha oli okaste poolt ära kriibitud. Tema taga jooksid aga 2 koera , kes ajasid teda taga ning tagapool vihase näoga ratsanik , kes ärvardas tüdrukut tappa. Nostagio üritas neile vastu hakkata mille peale ratsanik jutustas, et kord oli tema armunud sellesse tüdrukusse rohkem kui Nostagio Traversarosse. Ratsanik oli end ühel päeval suurtes armuvaludes ära tapnud ning põrgusse jõudes pandi tema ja tüdruku peale niisugune karistus , et iga kord kui ta tüdruku kätte saab tapab ta tema selle sama floretiga millega oli endki tapnud ning avab tal külje ning kisub kehast välja ta külma südame. Ning see toimus iga reede täpselt samas kohas. Nostagio lõi kartma ning vaatas kui rüütel oma karistuse täide viis. Nostagiol tekkis mõte. Ta laskis oma sõpradel ja sugulastel kutsuda Traversaro koos oma tütre ja naisega sinna samma järgmisel reedel lõunale. Kui reede kätte jõudis sättis ta laua nii, et kui too ratsanik ja tüdruk jälle ilmuvad , näevad seda kõik. Nostagio armastatud tüdruk oli nii ehmunud ning arvates, et sama saatus võib ka teda ees oodata, abielluski ta Nostagioga ning ka ülejäänud Ravenna daamid muutusid meeste suhtes palju vastutulelikumaks.
Viies päev, viies novell.
Neifile jutustas:
Elasid kord Fano linnas kaks meest, Guidotto Da Ceremona ja Giacomino da Pavia, kui Guidotto suremas oli jättis ta Giacomino hoolde oma kasutütre. Ta kolis tüdrukuga Faenza linna. Suuremaks kasvades ületas tüdruk oma iluga kõik teised tüdrukud ning tema vastu tundsid suurt armastust 2 hästi kasvatatud noormeest, kes armukadedusest üksteist vihkama hakkasid. Ühe nimi oli Giannole di Severino, teise nimi Minghino di Mingole. Kuna nad mõlemad tahtsid temaga abielluda ning nad nägid et omakseilt nad nõusolekut ei saaks, siis otsustasid nad tüdrukut kätte saada niisugusel teel, mida kumbki paremaks pidas. Giacominol oli kodus üks ümmardaja ja üks teener nimega Crivello, kes sai Giannolega heaks sõbraks ning lubas teda aidata. Ta pakkus et viib Giannole tüdruku tuppa, kui Giacominot parajasti kodus ei olnud. Samal ajal sõbrutses Minghino Giacomino ümmardajaga ning too oli juba mitu korda tüdruku juures käinud ja isegi armastuse suutnud läita. Ümmardaja lubas Minghino viia tüdruku tuppa kui Giacomino mõnikord juhtub õhtul kodunt ära olema. Varsti pärast seda läks Giacomino oma sõbra juurde õhtust sööma ja lubas tulla hilja öösel. Crivello lubas Giannolele märku anda, kui Giacomino on läinud ning lasta ta tüdruku juurde. Sellest kokkuleppest teadmata lubas sama ümmardaja Minghinole. Kuna ümmardajal olid samad plaanid aga Crivello neist ei teadnud , otsustas ta riskida ning lootis et ümmardaja hoiab oma suu kinni. Ta lubas Giannole sisse. Ta tahtis tüdrukut ära viia vägisi ning kisa peale tuli kohale Minghino, kes tüdruku nende küüsist päästis.Minghino, Giannole ja Crivello viidi vanglasse. Kui mõlema noormehe omaksed juhtunust kuulsid, läksid nad Giacomino juurde ja palusid nad, et too noormehi kinni ei paneks. Giacomino rääkis neile, et tütarlaps oli päris hoopis Faenzast ning kuidas tüdruk oli tema kätte sattunud. Seda juttu kuuldes meenus Bernabucciole et tal läks suures madinas kaduma tütar, kes oli just nii vana kui Giacomino rääkis. Ta soovis näha tüdrukut ning teda nähes paistis talle nagu ta näeks oma naist noorena. Bernabuccio tütrel oli vasaku kõrva peal ristikujuline arm ning kui Bernabuccio samasugust tüdrukul nägi, hakkas ta teda kallistama ning ütles, et ta on tema tütar. Tütar läks elama Bernabuccio juurde. Kui linnaülem sellest kuulis, otsustas ta anda armu Giannole, kes oli vangis , kuna too oli Bernabuccio poeg ning see tähendab et ka tolle tüdruku lihane vend. Ka Minghinole ja Crivellole anti armu. Seejärel abiellus Minghino Agnesaga - tolle tütarlapsega - ning nad elasid koos palju aastaid rahulikult ja õnnelikult.
ALGUS
Tegevus toimus Itaalias Florence linnas, kus oli katk ning väga paljud inimesed surid. Kord said kirikus kokku 7 noort naist: Pampinea, Fiametta, Filomena, Lauretta, Emilia, Neifile ja Elissa. Nendega liitusid 3 noormeest: Panfilo, Filostrato ja Dineo. Nad otsustasid minna eemale Florencest, kus oli katk, ühte villasse linnast eemal. Et aega peletada, jutustas iga inimene ühe jutu nendel 10 päeval, mis nad seal veetsid. Esimesel päeval valiti kuningannaks Pampinea ja iga päev otsustas eelmise päeva kuninganna/kuningas, kes jutustab järgmise loo.