Aleksandr Puškini ja Jevgeni Onegini ühiseid jooni (1)

Aleksandr Puškini ja Jevgeni Onegini ühiseid jooni
Arutlus
Maarja- Liisa Suitso
Saue Gümnaasium
10a klass
Kevad 2008
Aleksandr Puškini ja Jevgeni Onegini ühiseid jooni
Kuulsa Vene kirjaniku Aleksandr Puškini ühiseid jooni tema teose nimitegelase Jevgeni Oneginiga on üsna palju. Järgnevalt sooviksin välja tuua mõned tähtsamad.
Puškin sündis 18sajandi lõpul Moskvas põlisaadliku pojana . Vanemad ei näidanud oma lapse suhtes välja armastust, vaid tegelesid rohkem seltskonnaelu ja raha kulutamisega. Taoline kasvatus ei mõjunud noormehele eriti hästi. Kordagi ei maininud ta oma teostes ei oma ema ega isa. Ainus, kellesse ta soojalt suhtus oli tema õe hoidja. Leitud on üksikuid kirju nii ta emalt kui hoidjalt. Erinevus on tohutu. Ema kiri on täis fomaalsusi, samas kui Rodionovna kiri sisaldas siirust ja armastust.
Kirjaniku tuntuima loomingu Jevgeni Onegini peategelane Jevgeni olevat sündinud temast teose ja lisainfo andmetel 4 aastat varem. Ühiseks jooneks võib kindlasti nimetada eelpool mainitud vanemate hoolimatust. Teoses Onegini hoidjast ega vanematest pole räägitud, kuid austust hoidja vastu võime leida kui võrdleme Arina Rodionovnat Tatjana hoidjaga .
Aleksandri elu oli väga vaheldusrikas ning täis vastuolusid riigivõimuga. Oma nooruseas veetis ta palju aega end harides ja viibis palju ka sõprade seas. Just sõprade eeskujul otsustas ta kaasa lüüa dekabristide seltskonnas, mistõttu olid nad pideva „järelvalve” all ning poliitilises elus halvas nimekirjas.
Onegini elu oli esialgu täis ajaveetmist salongides ning huvitavaid õhtuid sõprade seltsis. Ajapikku ta sellest aga tüdines ning süvenes kirjandusse. Lugedes ülevaateid ja Puškini kirjadest saadud vihjeid selgus, et ka Onegin oli mõttemaailma poolest dekabristidele üsna sarnane. Raamatus mitte ilmunud 10. Peatükk olevat kujutanud dekabristide liikumist. Paraku põletas kirjaik selle peatüki 1910 . aastal arusaadavatel põhjustel.
Raamatu tegevuskäik toimub kirjanikule tuttavates kohtades Peterburis, Moskvas ja mõisas. Nimetatud on nii tänavaid, maju ja restorane, mis on tuttavad ka selle ajastu lugejaskonnale. Näiteks ....................... ....................................................................... Teose tegevus ei toimu enam kaugetes eksootilistes paikades või mustlaaslagrites vaid eelpool nimetatud suurlinnades, millele on omistatud Mihhailovskojele iseloomulikke jooni. Tavaline on ka teose tundeaailm, millele koondus kogu tähelepanu.
Uudseks jooneks selle ajaperioodi kirjanduses oli autori toomine teosesse. Nimelt esineb värssromaanis mitmeid kohti, kus Onegin ja Puškin kohtuvad ning jagavad üksteise mõtteid ja tundeid. Juba esimeses peatükis veedavad noormehed koos aega õhtul jalutades.
Samuti ei vastanud romaani lõpp tüüpvormile, kus raamat saab läbi kas õnneliku armastusloo jätkumise või peategelase surmaga. Onegini edasine elu on jäetud lahtiseks ning lugejal on vaba voli edasi mõelda ja fantaseerida tegelaste tuleviku üle.