Tänapäeval räägitakse palju sellest, et veel hea kolmkümmend aastat tagasi oli elu palju parem polnud siis ei internetti ega arvuteid, mis laste tähelepanuvõimet ja silmanägemist kahjustaks, nii laialt saada. Kuid kas ka tegelikult oli elu tol ajal parem, või siiski on sellele ka mingeid vastuväiteid? Kas tõesti tehnoloogia areng on muutnud inimese sotsiaalseid oskusi ühest äärmusest teise ning tähelepanuvõime on märgatavalt alanenud? Teaduse ja tehnika arengut mainides ilmub inimestele esimesena mõtetesse tavaliselt internet ning arvuti. Kuid see pole ju veel kõik. Ka näiteks meditsiin on teinud läbi silmnähtava arengu oma kolmkümmend aastat tagasi polnud haiglad veel nii desinfitseeritud kui tänapäeval, kasutusel polnud nii tõhusaid ja efektiivseid ravimeid kui tänapäeval, uurimis- ja arendustegevus ei olnud nii edukas ja arenenud kui seda on ta hetkel. Nüüdsest on palju
Tänu nende hiilgavatele saavutustele infotehnoloogias oleme kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda kõigi inimestega, olgu ta türklane, austraallane või soomlane. Kui sul on olemas mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub taskusse. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis võimaldavad inimestel suhelda kellegagi teisest maailma otsast. Internetis on tohutult informatsiooni kõige vajaliku ja ebavajaliku kohta. Teaduse ja tehnika saavutused nagu mobiil ja arvuti suudavad meid globaalselt mõtlema panna. Rääkides erinevatest suhtluskeskkondadest ja foorumitest, peab tõdema, et neil on ka oma pahupool. See, et üle maailma kättesaadavad ollakse annab võimaluse ka pahatahtlikule tegevusele interneti vahendusel, mida saab juhtida teisest maailma otsast. Erinevad globaalsed mängud, suhtluskeskkonnad, nagu facebook, ja foorumid, mis pealtnäha üsna süütud
tunnistavad, läheb paremini. Jääb aga küsimus, kas meie võit on loodusele kaotus ja kus jookseb piir. Tahame küll aina rohkem teada, kuid see ei pruugi alati vajalik ning tarbekas olla. Üritame kõike enda järgi kohandada ja kangekaelselt looduse olemust muutes, muutume ka paratamatult meie. Ometigi pole peatumine lahendus. Praeguse põlvkonna inforuum on täidetud teadmistega inimese ja Maa olukorrast. Tajume metsikuse ja piirideta olemise kadumist. Teadus ja tehnika paneb elu teatud raamidesse, aga see, missuguseks raam kujundatakse, peab inimene ise otsustama. Tehnikat ja teadust tuleb kindlasti aktsepteerida, sest tagasiteed enam pole ning see ei ole halb. See kõik on samuti osa evolutsioonist ning muutused meis on ilmselged. Käitume ja ostustame lähtudes teistest kanalitest ning meie mõistus küündib üha kõrgemale. Arvan, et nagu paljudele küsimustele maailmas, pole ka sellele lihtsat vastust. Peame leima tasakaalu endas ja aitama
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga me puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Inimesed on tehnika saavutustest sõltuvuses. Enamik väidab, et teadus ja tehnika kujundavad meie maailmapilti, kas see on nii? Tänapäeval räägitakse palju sellest, et veel kolmkümmend aastat tagasi oli elu palju parem - polnud siis ei internetti ega arvuteid, mis laste tähelepanuvõimet ja silmanägemist kahjustaks. Kuid tänu nende hiilgavatele saavutustele infotehnoloogias oleme kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda kõigi inimestega, olgu ta türklane, austraallane või soomlane. Kui sul on olemas mobiil , siis võib
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti 20. sajandil? Teadus ja tehnika on olnud inimeste igapäevaelu suureks mõjutajaks. 20. sajandil muutis see inimeste maailmapilti kardinaalselt, kuna just siis algas tänapäevale väga iseloomulik infoühiskond. Eelmise sajandi teisel poolel toimus tehnoloogiline murrang, mida iseloomustab tuuma- ja kosmosetehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia leiutamine ja levik igapäevaellu. Selline pööre tõi kaasa inimese vabanemise raskest füüsilisest tööst ning hakkas suurendama vaimse töö osakaalu.
Karin Kilumets 12b Arutlus Kuidas muutsid teaduse ja tehnika areng ning uued kunstivoolud 20. sajandi alguses inimeste maailmapilti Juba 19. sajandil hakkas teadus tegema suuri edusamme, 20. sajand lisas aina hoogu juurde. Ka kunstis oli areng kiire, uued kunstivoolud, mis olid esindatud nii kujutavas kunstis, kirjanduses kui muusikas, vaheldusid pidevalt. Selline progress avaldas mõju ka inimeste maailmapildi avardumisele. Üks olulisemaid muutusi inimeste maailmapildis 20. sajandi alguses oli kristliku õpetuse tähtsuse langus. Kui siiani oli usutud, et maailma juhib kõikvõimas Jumal, siis selline mõtteviis kaotas edaspidi pooldajaid
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimese maailmapilti? Me elame 21. sajandis, tehnika sajandis, mitte kunagi pole olnud inimeste elu mugavam kui praegu. Kas see maksab meile, inimkonnale, lõpuks kätte? Või suudame me seda mugavust targalt ära kasutada? Kuna praegu ei pea me mõtlema sellele, kuidas saaks kellelegi kiiresti sõnumeid edastada, kuidas kuulda inimese häält, kes on kaugel, isegi inimese nägemine läbi ekraani, kes on võib- olla teiselpool maailma, on vaid paari nupuvajutuse kaugusel. See on mugavus, see on eluks vajalik ja igapäevane
kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3
Kõik kommentaarid