10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
344 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
greeps
Õppematerjali autor
säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule (Jakob läks samuti nendega kaasa). Timo (nõndamoodi lyhendab härra Kross enamasti Timotheust) ja Eeva [nõndamoodi nimetab härra Kross naispeaosa endiselt, kuigi too vahetas abiellumisel oma nime Katharinaks(selline tegevus oli vajalik, et abielluda Venemaal, õigeusukiriku tavade kohaselt - Baltikumis oleks see saksa aadli tugeva vastasseisu tõttu võimatu olnud)] kiindusid teineteisesse väga ja nende vahel tekkis tugev side, samas kui Jakob tundis, et tema hakkab oma õest võõrduma (edaspidi
Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. "Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud kangelased on ka päriselt elanud. "Keisri hull" on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega. Jaan Kross on suutnud aga oma teoste tegelastega neist üle olla ning kirjutanud teose, millest võib välja lugeda tolleaegset (1970. aastate) olukorda. Näiteks 70ndate psühhiaatrite skandaal, mida on väljendatud Timotheus von Bocki hullukskuulutamisega. Kuigi Krossi romaanist võib välja lugeda NSV Liidu vastast kriitikat või vabaduspüüete õhutamist, on Krossi "Keisri hull" ennekõike väärtteos kirjanduslikus mõttes. Sisukokkuvõte
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
1. LOENG 01.09.2020 - 1453 – Konstantinoopoli langemine türklastele - 1492 – Ameerika avastamine Sissejuhatus (vaata ka eksami faili!) - 1517 – reformatsiooni algus Saksamaal Mis on keskaeg? Fenomen seisneb selles, et teaduslikult põhjendatud Keskaja sisemine periodiseerimine: kujutlus ja tavakujutlus keskajast on üsna erinevad. - Varakeskaeg – 5. – 11. sajand Keskaja mõiste on tulnud hiljem, seda pole kaasajal kasutatud – see - Kõrgkeskaeg – 11. – 13. sajand aeg on millegi „keskel“. Keskaeg kui negatiivne hinnang – seda on - Hiliskeskaeg – 13. – 15. sajand nähtud kui allakäiku (ladina keele allakäiku), keskaja lõpus hakati
filmid. Kirjandus on kõige enam keelemäng. Pole fikseeritud subjekti. Teatri tasandil – nt. ühes etenduses mitu Hamletit. Autor muutub kaubamärgiks. Kaovad tabuteemad nt. küüdistamisest kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450. PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus. Kuna PM-liku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. (nt „Sügisball”). Subkultuursus. Kõik on lubatud. See on üks PM-i olulisemaid jooni. PM julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid