Lugejauurimus (0)

Lugejauurimus
Uurimuse eesmärgiks oli küsitleda kolme eri põlvkonda kuuluvat inimest ning saada teada nende lugemiseelistuste kohta ning neid omavahel võrrelda. Mina küsitlesin enda nooremat õde, isa ja vanaema.
Esmalt küsitlesin oma õde : (nimi), 8.a.
Tema tõi oluliste tunnustena välja, et hea raamat peab olema õhuke, vähese teksti ja paljude piltidega mis vastavad jutule. Ta ütles, et raamatu teeb põnevaks see kui peategelane on samaealine lugejaga. Heleri arvates on kõige tähtsam, et raamat oleks õhuke, sest siis saab selle kiiremini loetud. Tema lemmik raamat on, mitte küll eriti õhuke, A. Lindgreni “ Pipi Pikksukk “.
Teisena küsitlesin isa : (nimi), 41.a.
Esimeseks oluliseks tunnuseks on raamatu põnev ja kaasakiskuv algus, mis ergutaks raamatu lugemise jätkamist. Raamatus oleva ümbruse ning tegelaste kirjeldus peab olema nii hea, et seda lugedes tekiks silme ette kujutluspilt. Hea raamat peab olema köitev ja teema ei tohi ära vajuda, lõpp peaks olema õnnelik. Isa üks lemmikraamatuid on J. Verne “ Viieteistaastane kapten”, ta lisas , et J. Verne raamatutes olevaid kirjeldusi lugedes tekib silme ette väga hea kujutluspilt asjadest ja kohtadest mida ta kirjeldab.
Kolmandana küsitlesin vanaema : (nimi), 79.a.
Tema arvates on kõige olulisemaks tunnuseks raamatu meeldejäävus. Talle meeldib lugeda raamatuid, mis kirjutavad ajast mil tema veel laps oli, raamatuid mis räägivad armastusest ning kolhoosi elust. Veel meeldivad talle sõjateemalised raamatud, sest ka tema lapsepõlve ajal oli sõda, näiteks meeldib talle raamat “ Inimese saatus “ . Kuid ta lisas, et nüüd pensionipõlves eelistab ta siiski õnneliku lõpuga raamatuid.
Eelistatuimaks tunnuseks mida välja toodi oli raamatu põnevus ning õnnelik lõpp, siiski olid kõigi kolme küsitletu arvamused suhteliselt erinevad ja küllap see tuleb nende suurest vanusevahest. Ma arvan, et Heleri lugemiseelistused on alles välja kujunemas, sest ta on alles nii noor ning ega head raamatut ei saa valida piltide järgi nagu tema seda praegu teeb.
Minule endale meeldivad raamatud milles käib hoogne tegevus ning kus pole palju ümbruskonna kirjeldust. Veel meeldivad mulle humoorikad raamatud, näiteks A. Kivirähnu kirjutatud “ Sirli, Siim ja saladused ” . Minu arvates peab hea raamat olema algusest peale huvitav, kuid on ka muidugi raamatuid mis lugemise alguses tunduvad tohutult igavad , samas on ka erandeid – on raamatuid mis muutuvad allles lugedes põnevaks. Eelkõige peab hea raamat olema meeldejääv nagu ütles ka vanaema.