Nora pälvis ühiskonna hukkamõistu purunenud abielu lõpetamise ja kodust lahkumisega. Ta oli oma ajastukaaslastest sammukese võrra ees. 20. sajand oli naiste jaoks murdepunkt. Sajandi alguses jättis sõda maha isafiguurita kodud ja tühjad tehased. Lisaks loomupärasteks peetud majapidamistöödele olid naised sunnitud nüüd täitma meeste rolli tööstuslikes ettevõtetes. See oli murrang, mille käigus lõhuti tüüpilise naise rolli mudel ühiskonnas. Tänu kõrgemale teadlikkusele sai alguse poliitiline liikumine, läbi mille nõudsid naised meestega võrdseid õigusi. 20. sajandil eristatakse kahte feminismi lainet. Sajandi alguses nõuti põhjendatult sõnaõigust riigijuhtide valimisel. 1918.-l aastal kehtestasid teiste riikide seas hääleõiguse naiste seas ka Eesti, USA, Rootsi. Aasta hiljem tegid sama veel mitmed riigid. 1960. aastate naisõiguslased
Naise roll ühiskonnas Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Seega võib öelda, et naise roll selles valdkonnas on väga oluline emarollina. Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Naistel ei olnud õigust oma sõnale rahvakoosolekutel. Neil ei olnud õigus ise otsustada, mida nad oma elus teha tahavad ja ei olnud neil ka õigus suud pruukida. Nende roll oli ainult olla kodus, hoolitseda laste eest ja hoida kodu korras. Kuid alati pole olnud nii, et võim on just mehe käes.
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine....................................................................................
Keskaja Euroopas oli aga olukord hoopis teistsugune. Selles referaadis ma tutvustangi keskaja naiste õigusi, kohustusi ja nende elu. Ka üritan ma selles referaadis tuua selgust naiste tegeliku positsiooni kohta keskaja ühiskonnas. Paljude inimeste jaoks seostub sõnadega "keskaeg" ja "naine" preestrite poolt naiste alamateks olenditeks nimetamine ning nõiaprotsessid, samas on teada naiste ülistamine rüütlikultuuris ja Maarja-kultus. Seega on naise tegelik positsioon ja roll ühiskonnas piisavalt segane. Referaadi eesmärgiks on anda kokkuvõtlik ülevaade naiste elust keskajal. Selleks kasutan ma põhiliselt Soome ühe tuntuima teadlase ja naisuurija Päivi Setälä raamatut "Keskaja naine", samuti Internetist leitud infot. 3 Naiste elu keskajal Naiste elu keskajal polnud kindlasti lihtne, kui käsitleda seda lihtrahva seisukohalt. 90%
Naiste tähtsus kultuuris ja looduses läbi antropoloogia vaatenurga Essee Tänapäeval on palju juttu feministidest ning see on viimastel aastatel aina tõsev trend. Räägitakse pidevald võrdõiguslikusest ning naiste ja meeste sarnasustest ja erinevustest. Arvasin alati et see on viimaste aastate buum, kuid lugedes kolme artiklit: Gross. T "Feministlikust antropoloogiast", Ortner. S "Kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja samalt autorilt "Niisiis, kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja mõistsin et antud probleem on olnud meie ühiskonnas palju kauem kui oskasin arvata. Öeldakse et naiste suhe loodusega on suurem kui meestel. Antud väide oleks esmapilgul kõlanud minule väga absurdselt, kuidas saab soo järgi panna inimest suhestuma loodusega. Oleme ju me mõlemad nii naised kui mehed elanud loodusega koos ning olnud sellest
,,Kas naised on samasugused kui mehed? Ja kas see samasus on ainus alus, mille pinnalt võib võrdsust nõuda? Või on nad erinevad, ja just seetõttu, või selle erinevuse kiuste, teeninud ära võrdse kohtlemise?" (Joan Scott 1996). Mina usun võrdsusesse, ja seda igas valdkonnas. Samas usun ka, et juba füsioloogiliselt on naiste ja meeste võimekus erinev. Vanadest aegadest peale on meeste roll olnud küttimine ja võitlemine ning naiste roll kodus pere ning majapidamise eest hoolitsemine. Naise keha annab kord kuus märku, et tuleb rahulikult võtta ning enda eest hoolitsema, selleks et olla võimeline läbi teha suur ime, milleks on uue elu ilmale toomine. Mehed ju ei mõistaks seda iial?! Energeetilises mõttes on nii produktiivne, tööjaotus on paigas, sellised on loodusseadused! Teisalt arvan aga, et see oligi üks põhjus, miks feminism tekkis. Kiviajal polnud lihtsalt väga palju võimalusi - emad õpetasid tütreid pesu pesema ning süüa tegema, isad poegi küttima
teoreetiliselt ka kõigi pereliikmete elu ja surma üle otsustamiseni, kuid praktikas seisnes see enamasti pigem kõigi pereliikmete vara haldamises ning see, mil määral perekonnpea pereliikmete ellu sekkus, oli tema enda valida. Samuti kaasnes perekonnajuhi õigustega kohustus vastutada perekonnaliikmete tegude eest. Perekonna ühtekuuluvust suurendas veel seegi, et üldiselt oli roomlastel tavaks, et kõik põlvkonnad elasid koos ühe katuse all. NAISE ÕIGUSED Naise õiguslik seisund Roomas oli mõneti vastandlik. Naine oli pärija, tal oli isaga võrdne õigus laste lugupidamisele, ta võis teha testamenti, kaasavara abil pääseda abielu sundusest, abielu lahutada ja oma meele järgi uuesti abielluda, kuid tema võimetele mingit tegelikku rakendust ei pakutud. Kõrgklassi tütarlastele hakkasid isad abikaasasid otsima enamasti nende 1214 aasta vanusesse jõudmisel , vähemjõukate perede tütred võisid hiljem
täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlus- või hõimlussuhteis. Hõimlus – abiellumise kaudu tekkiv sugulus. Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud? … sest … Toimub linnastumine Ränne/ riigipiirid vabad Individualiseerimine Tagatud sotsiaalsüsteemid pere toimetulekuks Abielu kaudu tekkinud uued rollid KÜDI mehevend NADU meheõde NÄÄL naisevend KÄLI naiseõde LANGUD mehe ja naise vanemad omavahel Uuspere Uuspered moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest (abi)elust laps(ed). Probleemid: 1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud bioloogilise vanemaga. 2. Uusperede lastel on perekonnaelust erinev ettekujutus. 3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud Kes pole veel lapsi soovinud
Kõik kommentaarid